Teele Jänes Katriin Mats TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. TOITLUSTUSETTEVÕTTE PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI KÜLASTUS.....6 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS............................................................................9 3. AUTORITE ENESEANALÜÜS.................................................................................11 KOKKUVÕTE................................................................................................................15 SISSEJUHATUS Teeninduskultuur on saanud osaks meie igapäevasest elust
Eesti sadamad. Jahisadamad Asukoht Hiiumaa Mereagentuur AS Hiiumaa Külalistemaja Varastatud Parve Hotell Tartu Lõmala sadam Saaremaa Nasva Jahtklubi hotell-külalistemaja Saaremaa Orissaare jahisadam Saaremaa Pirita sadam Harjumaa Pirita sadama Autokavarani Kämping Harjumaa Pullu Pubi Hiiumaa
3 1 OMLETID Omlette saab valmistada väga lihtsalt. Maitseelamuse suurendamiseks saab alati kasutada paljusid erinevaid täidiseid ja lisandeid. Levinnumad on kindlasti sink, hakkliha, seened, vorst, juust jne. Lisandite ja täidiste valik on väga lai ning omletiga saab alati ka improviseerida ning uusi asju proovida. 1.1 Omlettide lisandid · Juust- Kohvik Narva, Jahtklubi restoran, Nimeta baar, African Kitchen. (Kuumad road) (Väikese nälja kustutajad) (Hommikusöök) (Hommikusöögid) · Seened- Jahtklubi restoran, Nimeta baar, Alfredi pubi. (Väikese nälja kustutajad) (Hommikusöök) (Toidud munast) · Sink- Kohvik Narva, Jahtklubi restoran, Nimeta baar, Alfredi pubi. (Kuumad road) (Väikese nälja kustutajad) (Hommikusöök) (Toidud munast) · Köögiviljad/Aedviljad- Nimeta baar, Alfredi pubi
.. ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4
vilja, lina, puiduekspordi kasvuga (philiselt Portugali ja Inglismaale). See andis muuhulgas paljudele Lääne-Euroopa riikidele tuke avada oma konsulaaresindused just Pärnus. 20. sajandil on läbi aastakümnete Pärnu sadama suurimaks ekspordi-artikliks olnud puit. 1997. aastal vedasid ligi 700 laeva välja 1,2 miljonittonni paberipuitu, puidutoo-teid, turvast ja muud kaupa. 1906. aastal asutati Pernauer Yachtsklub, tänase Pärnu Jahtklubi eelkäija. Ligi sajandipikkused purjetamistraditsioonid ja heal tasemel külalissadama teenused on 1994. aastast alates hinnatud Euroopa Sinilipu nöutele vastavaks. Samal aastal peeti Pärnus maailma-meistrivöistlused "Finn"- klassis. 1997. aasta Eesti parima väikesadama tiitel ja tulemuslik koostöö ühendusega Hoia Eesti merd kinnitavad igati Pärnu merelinna staatust. Pärnu jahtklubi
Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla Tänavakorvpalliklubi, Klubi Sõida&Võida, Mittetulundusühing HIIUSURF, MTÜ Hiiu Hüljes, MTÜ Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningu Selts, MTÜ Hiiumaa maraton, MTÜ Hiiumaa mudeliklubi, MTÜ Hiiumaa Ratsa- ja traavisõidu Klubi, MTÜ Hiiumaa Sulgpalliklubi "Tuti", MTÜ Kassari Ratsamatkad, MTÜ Matkaklubi Muku, MTÜ VL Motosport, Pühalepa
Estonia taastamise ja laiendamise projekt (1945) Alar Kotli Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli
kordi möödunud, on mulle alati muljet avaldanud. Puitviimistlus muudab tavalise rist küliku vormilise maja elama. Eriti meeldib mulle terviklahendusena ka eesaed, mis on sarnaselt majaga minimalistlik. Peeter Tarvas Pirita jahtklubi teeb ilusaks tema läbimõeldud detailid. Mulle meeldivad akende vorm ja rõdude piirdeaiad, mis on omavahel kooskõlas. Taaskord on tegemist hoonega, mida ma oma igapäevases elus igapäevaselt näen. Positiivne on see, et maja välimus ja tema
6. Ringsu sadam 7. OÜ Liise talu 8. Tiigi talu 9. Buldersi talu 10. Lääne-Bullersi Talu 11. Limo saun 8. Seire Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased, mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013) 9. Huvigrupid MTÜ Ruhnu Jahtklubi Saarte Kalandus – tegevjuht: Tiiu Kupp MTÜ Ruhnu Kultuuriait Ruhnu kultuuri- ja haridusselts Ruhnu vald Kohalikud elanikud KKA OSA 2. Ala analüüs: 1. Loodusväärtused Ruhnu saarele annavad väärtuse: Saarelisus Rootsi kultuuri pärand Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist.
04. 2011). 10. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. Lk. 178. 11. Riigimetsa Majandamise Keskus. Kättesaadav: http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/elistvere-loomapark (viimati külastatud 01. 04 .2011). 12. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf (viimati külastatud 03.04.2011) 13. Saadjärve Jahtklubi. Kättesaadav: http://www.saadjarvejahtklubi.ee/ (viimati külastatud 04. 04. 2011). 14. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077 (viimati külastatud 04.04.2011) 15
Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn Kloostrimetsas, Tallinna Peapostkontor, Tallinna Lennujaam, 28-korruseline hotell Olümpia, Tallinna Linnahall. Vanalinnas
16 miljardi dollari. Riigisisene ja rahvusvaheline turism kombineeritud moodustas 1% Kanada SKPsty ning pakub tööd üle 309.000dele inimesele. Huvipakkuvad kohad Vancouveris Capilano rippsild, 136m pikk sild mis on 70m kõrgusel Capilano jõest. Stanley Park, paksu metsaga kaetud park kesklinna lähedal. Kõige suurem linnale kuuluv park Kanadas ning aastas külastab parki umbes 8 miljonit inimest. Granville Island on väike saar kesklinna lähedal kus on suur avalik turg, jahtklubi, kaubanduskeskused ja palju teatreid. Muidugi külastatakse palju ka Vancouveri kunstimuuseumi ning Vancouveri meremuuseumi. Eesti kodanik Kanadasse Eesti kodanikel on võimalik Kanadas ilma viisata viibida kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve). Viisavabadus kehtib ainult juhul, kui reisi eesmärk on turism. Kanada külastamisel õppimise või töötamise eesmärgil, peab viisa või elamisloa taotlema eelnevalt Kanada välisesindusest
On mõeldud diplomaatidele ja välisfirmade juhtidele. Sinna pääseb ka turist kui ta ei jäta väga ränduri muljet. On olemas mitu ujulat, rand, tenniseväljakud, jahisadam. Samuti saab treenida golfi, käia jõusaalis. On olemas restoran, internetiühendus. Marina Hemingway Jahisadam ja veespordikeskus. Asub Havannast peaaegu väljas lääne suunas. Kohe sissekäigu juures sadama territooriumile on väga hea toiduga itaalia restoran. Joogid jahtklubi baaris on suhteliselt odavad võrreldes kesklinnaga. Sisseostud kohalikes väikepoodides käibib samuti CUP, kuid kaubavalik on kesine - igapäevatarbed on defitsiit. Turistide jaoks on spetsiaalsed supermarketid "Caracol", kus on suurem kaubavalik. Tänavatel on müügil hea kvaliteediga huvitavad t-särgid ning afroameerika käsitöö. Kuuba sigarid ja rumm on pea kohustuslik osta. Sigarid on kõige kallimad loomulikult hotellipoodides
Laste mänguväljakuid hakati rajama ja 8.Skaudi liikumine hakkas Venemaal õpilaste spordiringe organiseerima: levima: · 18.saj algul · 19.saj algul · 19.saj algul · 19.saj lõpus · 20.saj algul · 20.saj algul 28.1846.aastal loodi peterburis: 9.20.saj algul oli levinuimaks · Imperaatorlik Jahtklubi võimlemissüsteemiks Venemaal: · Sportmängude ring Neva · Saksa võimlemissüsteem e. Turnerite · Purjetamise- sõudmise klubi Strela liikumine · Tsehhi võimelmissüssteem e 29.Venemaa sportlased esinesid Sookolite liikumine esmakordselt OM · Rootsi võimlemissüsteem · 1912 · 1908 10.Venemaa sportlased osalesid · 1900
aktiivsest ekspluatatsioonist välja arvatud. Kultuuriministeeriumi haldusalasse anti laev Kaitseministeeriumi poolt üle 27.04.2001. aastal ning edasi Meremuuseumile juba 11.06.2001. aastal. 2001.a. novembritormis Pirita sadamas sai laev rängalt kannatada ning uppus poolenisti. Laev tõsteti välja ning 2002.a. suveks õnnestus laev reservfondi toel täielikult taastada. Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Eesti Meremuuseum Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus
arvatud. Kultuuriministeeriumi haldusalasse anti laev Kaitseministeeriumi poolt üle 27.04.2001. aastal ning edasi Meremuuseumile juba 11.06.2001. aastal. 2001.a. novembritormis Pirita sadamas sai laev rängalt kannatada ning uppus poolenisti. Laev tõsteti välja ning 2002.a. suveks õnnestus laev reservfondi toel täielikult taastada. Eesti Meremuuseum Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga
saj lõpul hakkasid levima laptuu ja kurnimäng. Peeter I valitsusajal saavad populaarseks sõudmine, purjetamine ja uisutamine. 19. saj. esimesel poolel tekkisid esimesed aadlinoorsoole mõeldud (kinnised) spordiringid, kus välismaalastest õpetajad õpetasid vehklemist, võimlemist, ujumist. Korraldati spordivõistlusi. 1846.a. ,,Imperiaatorlik Jahtklubi" 1860.a. sportmängude ring ,,Neeva" 1864.a. purjetamise-sõudmise klubi ,,Sterla"(,,Nool"?) ja kiiruisutajate klubi 1867.a. jahtklubi Moskvas 1868.a. tenniseklubi Peterburis Algusaastatel võeti mõnedesse spordiklubidesse ainult aristokraate, osa spordiklubisid võttis treenima ka keskklassi esindajaid. Tööliste spordiringid olid ,,mitteametlikud", töölissport hakkas arenema 19. saj lõpul. Venemaal propageerisid sporti elukutselised atleedid, eeskätt raskekergejõustiklased, kelle seas oli ka eestlasi. Ülevenemaalised olümpiamängud: Võistluste korraldamise ajdeniks sai nõrgad tulemused olümpiamängudel. 1913. a
Pärnu TÜ 1940–1941 T. Karis 2 as, 2 ts, tr, trb, kl, kb, dr Sving* - džässorkester ÜENÜPO *–1937–** Pole teada Pole teada Pole teada - jazzorkester Haapsalu JK *–1937–** Pole teada V, as, ts, 2 tr, sph, kl, k, 4 ak, dr Pole teada 44 Tabelis kasutatud lühendid: Haapsalu JK = Haapsalu Jahtklubi orkester Pärnu TÜ džässorkester = Pärnu Töölisühingu džässorkester Väimela PKK = Väimela Põllumajanduskeskkooli I lennu jazz ÜENÜPO jazzorkester = Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Pärnu Osakonna jazzorkester 64 Stiilimääratluse juures olev tärn (*) tähistab ansambleid/orkestreid, kelle stiililine suundumus vastas põhimõtteliselt küll toodud määratlusele, kuid kelle puhul tuleks sellesse suhtuda
1915. aastal maha põlenud mudaravila asemele uue ehitamiseks kuulutas Pärnu linn 1922. aastal konkursi. 1925. aastal määratleti kaardi peal kuurorditerritoorium, sest selleaegne vastutav ministeerium kohustas kõiki omavalitsusi, kes soovivad puhke- majandusega tegeleda, panema paika piirid, mille vahel suvitustegevus toimub. (Raik 1958: 14) Üks piir läks Ammende villa tagant mereni ja teine piir oli praeguse Tervise Paradiisi juures. 1935. aastal tuli lisaks praeguse Seedri tänava ja jahtklubi territoorium, kokku jooksis see Tallinna Värava ja Munamäe piirkonda. Sellest sai avalik puhke- tsoon. Linn muutus seega selle tsooni eest vastutajaks, kohustuslikult tuli ala korras hoida, jälgida vastavust tervishoiu nõuetele ja üldist puhtust. (Worthington 2003: 374) Praegu on kuurordiala sisuliselt sama, mis 1925. aastal. Arvestades vahepeal mitmekor- distunud suvist külastuskoormust on vaja leida võimalusi turistide hajutamiseks ranna-
Aastal 1940 alustas Niemeyer oma esimese iseseisva projektiga. Minas Geraisi osariigi kuberner Benedito Valadares ja Minas Geraisi keskuse Belo Horizonte linnapea Juscelino Kubitchek soovisid rajada Pampulha linnast põhja poole uue eeslinna ning tellisid Niemeyerilt mitu hoonet, mida tänapäeval nimetatakse Pampulha kompleksiks, muu hulgas kasiino, tantsusaal, restoran, jahtklubi ja golfiklubi, mis asusid tehisjärve kaldal. Kompleks valmis 1943 ja sinna kuulus Pampulha Püha Franciscuse kabel, kuid katoliku kirik keeldus seda õnnistamast mittekirikliku välimuse tõttu. Vastuseisu tekitas Candido Portinari abstraktne fresko, millel oli kujutatud Püha Franciscusthaigete, vaeste ja eelkõige patuste päästjana, ning Niemeyeri kasutatud raudbetoon ja looklevad jooned
oskused kaalusid üles kogu halva. Temalt oleks kõigil midagi õppida, kuid kindlasti on olulisim tunnistada ja meelde jätta tarkus, et laeva viivad üle mere mehed, mitte nende vead KIHNU JÕNN JÕUDIS PÄRNU MEREVÄRAVASSE 14. mail 2011 jõudis legendaarse meremehe Kihnu Jõnnu skulptuur Pärnu Rotary Klubi ja paljude toetajate abil Pärnu mereväravasse. Legendaarse metskapteni kuju asub nüüd igati sobivas paigas - Pärnu Jahtklubi territooriumil, mis on tuntud kui kaptenite kohtumispaik. Kihnu Jõnni skulptuuri autor on Tauno Kangro. Fakte Kihnu Jõnni skulptuuri saamisloost: Idee sünd: kevad-suvi 2010 Idee vedaja: Pärnu Rotary Klubi Skulptor: Tauno Kangro Asukoht: Pärnu Mereväravas Pärnu Jahtklubis Avamine: 14. mai 2011 Ajalookillukesi legendaarsest Kihnu Jõnnist: Kihnu Jõnn ehk Enn Uuetoa sündis 3.12.1848. a Kihnus. Oma meresõite alustas ta madrusena väikes
- 4. Väike-Maarja Vallavalitsus töölaager 80 800 14 400.- 10 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 5. Võru Muusikakool 60 600 10 800.- 6. Jahtklubi Merikotkas 156 1 872 33 696.- 7. Harku Vallavalitsus töölaager 76 760 13 680.- 8. Tallinna Kesklinna SK VISA 300 2 520 45 360.- 9. Tapa Lastekaitse Ühing töölaager 40 480 8 640.- 10. OK Põlva Kobras 80 800 14 400.- 11. SK Taifu 25 250 4 500.- 12
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
