· muudatused · koostöö · inimesed ja suhted · võimustamine Eestvedamise ja juhtimise erisused (Türk, 2001: 19) Juhtimine Eestvedamine Põhisuund Planeerimine, eelarve ja ressursid. Visioon, strateegia ja pikaajalised Tähelepanu põhiliinile. eesmärgid. Tähelepanu tulevikule. Põhitege- Organiseerimine, vahetu juhtimine ja Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste vused kontroll. Süsteemide haldamine ja kujundamine. Töötajate arendamine. igapäevane tegevus kindlates piirides. Piiride vähendamine ja uuendused. Motiveeri- Ametlik võim, sanktsioonid ja hüviti- Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väär- mine sed töötajate suunamisel. Kontrollil tuste ja käitumise muutmine ja ümber- põhinev töösoorituse parandamine. kujundamine. Järgijate võimustamine.
Meloodia kujutab endast muusika kõige diferentseeritumat tasandit, mis puudutab vahetult meie hinnangulisi ja kriitilisi võimeid. Meloodia on kõige pindmisem muusika aspect ja iseloomustab enamiku kuulajate jaoks muusikat kõige otsesemalt. Generatiivne grammatika Formaalne süntaksvõi grammatika on suletud süsteem, mille ainus eesmärk on genereerida niisuguste järgnevuste hulka, mis on kokkuleppeliselt "grammatiline". Loe vihikust. erinevused : Kõne ja muusika vahelised erine- vused helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas aga astmelised. Teiseks, minimaalseid kõneüksusi ehk häälikuid eristavaks tunnuseks on tavaliselt nende kvaliteet ehk tämber, minimaalseid muusikalise üksusi ehk noote eristavaks tunnuseks aga nende kõrgus ja vältus, jne. Muusikalise semantika küsimus : kas muusika kutsub esile psühholoogilisi ilminguid, mida võiks esile
liigid ära toodud rahvusarhiivi juhises „Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks”, mis on leitav veebist aadressil www.ra.ee. Dokumentide loetelu 33 Kogutud andmete analüüsimisel selguvad muuhulgas: millised õiguslikud tingimused mõjutavad asutuse funktsioone ja tegevusi; normatiivse keskkonna ja asutuse sisemised nõuded, millele funktsioonid ja tege- vused peavad vastama, sh • milliseid dokumente tuleb luua, • millised on vähimad säilitustähtajad, • millised on spetsiifilised juurdepääsupiirangud ja -tingimused; millised ametikohad või struktuuriüksused vastutavad teatud tegevuste eest; milliste dokumentidega asutus oma tegevusi dokumenteerib; milline on dokumentide hulk jms. Andmete kogumine, konteksti tundmaõppimine ja saadud teabe analüüsimine on
set nime sellel veel pole). Teostame sama andmemaatriksit kasutades (näi- teks) sada kladistilist analüüsi, jättes iga kord välja ühe juhuslikult võetud tunnuse. Saadud kladogrammidest konsensuspuu moodustades võime näha, mitmes protsendis kladogrammidest on selle või teise klaadi olemasolu toe- tatud. Paraku on selline analüüs väga aeganõudev (kestab mõnikord näda- laid). 8.19. Kladistilise analüüsi edukuse peamiseks takistajaks on vasturääki- vused erinevate tunnuste muutumises. Tunnuste muutumise suund tundub olevat vastupidine; nad ei toeta üksteist, vaid "segavad": üksiktunnuste muutumise puud (kõiki taksoneid arvestades) ei anna ennast kokku panna üheks. Selle tulemusena tekib mitmeid võrdse pikkusega lühimaid puid; selle tulemusena on tunnustel madal püsivusindeks (s.t. esineb rohkelt parallelismi ja re- versiooni). Nendest vasturääkivustest on püütud lahti saada klikimeetodi (clique method) abil (G.F. Estabrook jt.)
mitme maja omanike arvu kasv on saanud ohuks Lääne-Eesti kuurortide vaimule. (Kask et al 2010: 169170; Baum 2006: 167175) Piret Hallik-Sassi ja Heli Müristaja uuringutel põhineva ,,Elamuskuurordi klastri strateegia aastateks 20112014" järgi on Pärnu linna turismiedendajate eesmärgiks ajaloolise kuurordi viimine uuele, 21. sajandisse sobivale tasandile. Sellest tulenevalt ja toetudes põhjalikele, peamiselt kvantitatiivsetele uuringutele on välja pakutud erine- vused möödunud sajandi ja uue ehk 21. sajandi kuurordi vahel võrdlusena tabelis 7. Kohaliku kogukonna aktiivne kaasamine kuurordiarendusse on kooskõlas ka käesoleva magistritöö teooriaga. 2005. aastal tehtud Pärnu linnakodanike uuringust selgus, et huvigrupp suhtub turistidesse tolerantselt ja mõistab nende vajalikkust linnamajanduse seisukohast. Uuriti ka, kas turism julgustab kogukonda tegelema mitmete kultuuriliste tegevustega nagu
soovi saada toodet pakendis, mis on kaetud paksu tolmukihiga. Toidukaupade väljastamisel oleks see täielikult välistatud. Aeg-ajalt on vaja üle kontrollida, kas tooted asuvad laoprogrammis märgitud hoiukohal. Kui leitakse lahknevusi, tuleb viia informatsioon arvutis vastavusse tegelikkusega. Lisaks võidakse aeg-ajalt kontrollida realiseerimistähtaegu ja tootepartiide numbreid. Kõik eespool nimetatud tege- vused on võimalik võtta kokku ühise nimetaja alla, milleks on kaupade ja hoiukohtade hooldamine. Kindel nõue on, et kaupade paigutus vastavalt hoiukohtade süsteemile tuleb laos regu- laarselt üle vaadata ja paigutada tooted ümber muutunud olukorra kohaselt. A-rühma tootest võib saada aja jooksul B-rühma kaup ning seda pole mõtet hoiustada enam esimesel riiulikorrusel. Samal ajal tuleb juurde uusi tooteartikleid, millest kujunevad aja jooksul A-rühma kaubad
teema, vaid kõigi eelnevate teemade sõnavara, seob selle iga uue teemaga. 13 Õpetajaraamat 4. SOOVITUSLIKUD KÕNEARENDUSTEEMAD MINA: minu nimi, minu keha, tutvustamine, tervitamine, tänamine-palumine, küsi- mine, minu tegevused, minu oskused, minu soovid. MINU PERE JA KODU: pereliikmed, minu sõbrad, minu lemmikloom, kodu ja tege- vused kodus jne. KODU: maja, tuba, kodused asjad. MINU PÄEV: ärkamine, pesemine, söömine jt tegevused. PÜHAD, SÜNNIPÄEV: rahvakalendri tähtpäevad, riiklikud pühad, tähtpäevad. RIIDED, JALATSID. MÄNGUASJAD, SPORDIVAHENDID. LOOMAD, LINNUD, PUTUKAD. TAIMED: puu- ja juurviljad, marjad, puud. AEG: hommik, päev, õhtu, öö. AASTAAJAD: ilm. LIIKLUS: transpordivahendid, ohutu liiklemine. ELUKUTSED. TERVIS: enesetunne, tervislikud eluviisid. HÄÄLIKUD JA TÄHED. ARVUD JA NUMBRID
Kui leitakse lahknevusi, tuleb viia informatsioon arvutis vastavusse tegelikkusega. Lisaks võidakse aeg-ajalt kontrollida realiseerimistähtaegu ja tootepartiide numbreid. Kõik eespool nimetatud tege- vused on võimalik võtta kokku ühise nimetaja alla, milleks on kaupade ja hoiukohtade hooldamine. Kindel nõue on, et kaupade paigutus vastavalt hoiukohtade süsteemile tuleb laos regu- laarselt üle vaadata ja paigutada tooted ümber muutunud olukorra kohaselt. A-rühma tootest võib