Mailis Reps ,,Postimees" 25. november 2009 Arvamuslugu räägib haridusreformist, mis plaanib kaotada väiksemad gümnaasiumid ja teha Tallinna nn eliitkoolidest ainult gümnaasiumid. Mailis Reps peab probleemiks seda, et ei soovita arvestada, mis on hariduse eripära Eesti erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia ise oma tuleviku ja kooli eripära üle. Tuleb nagu ka
1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna
saab, on olnud pidevas muutumises, sõltudes ühiskonna muutumisest ja ootustest Riigikontrollile. Samuti on aja jooksul lisandunud auditeeritavaid valdkondi. Praegu võib Riigikontroll hinnata auditeeritavate finantsaruannete korrektsust, aga ka sisekontrolli tugevust, finantsjuhtimise taset, majandustehingute õiguspärasust ning tegevuste tulemuslikkust. Ette valmistatakse Riigikontrolli seaduse muudatust, mis võimaldab auditeerida senisest põhjalikumalt omavalitsusi. Peamine osa tööst on suunatud ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste auditeerimisele. Lisandub põhiseaduslike institutsioonide, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi huvide ja rahaga seotud äriühingute, sihtasutuste ning mittetulundusühingute tegevuse analüüs. Ka omavalitsusi on Riigikontrollil õigus auditeerida nende valdusse antud riigi vara, riigieelarveliste eraldiste ja toetuste kasutamise osas. 4.1 Kontrollitavad
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit
tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias. Ameerika põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid u 400 hõimu. Nemad võtsid valgeid inimesi väga sõbralikult vastu, aga enamus eurooplased ei vastanud samaga ega isegi pidanud indiaanlasi inimesteks. Indiaanlased ei mõistnud, kuidas saab maaga äri ajada. Pohatanide hõimupealik Opetšankanu asus 1618.aastal organiseerima valgete väljaajamist. Uus-
1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa.
1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa.
Euroopa Liidu institutsioonid MILLIST ROLLI MÄNGIVAD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid. Seda tehakse seadusandliku tavamenetluse raames (varasem kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, mi...
ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 1934 1937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937-1938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Perekond : Abikaasa Helma, 1. poeg oli Leo, 2. poeg oli Viktor Surmaaeg, matmispaik : Suri 18. jaanuaril 1956. Konstantin Päts on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Säästev Eesti 21 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kohalik Agenda Kohalik Agenda 21 on oma piirkonnas jätkusuutliku arengu edendamise strateegia ja tegevuskava, mida Agenda 21 kutsub kõiki maailma kohalikke omavalitsusi üles koostama. Eestis: Ø Kuressaare Ø Tartu Ø Pärnu Kasutatud kirjandus http://www.envir.ee/2853 https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRYmkSUbKMu2eK4MVvDiCGtFJAxru_TnMF95f9qCDzWczeMJiV http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemere_Agenda_21 http://ec.europa.eu/regional_policy/atlas2007/maps/transnational/baltic_sea.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kohalik_Agenda_21 http://et.wikipedia
parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine. 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning
,,Postimehele'' võistleja ,,Teataja'', mille maavalduste suurendamine, rahvuslik toimetajaks oli Konstatin Päts. enesemääramine, konstitutsioonide Konstatin Päts (1875-1956), sündis monarhhia. Pärnumaal, lõpetas TÜ teaduskonna. 1904- Rahvaasemike koosoleku otsused astus tööle Tallinasse linnapea abina.1905a süvendasin revolutsioonilise meeleolusid. mõisteti surma, põgenes Sveitsi, 1907 a Mitmel pool hakati võtma üle omavalitsusi. sSoome.1910a Peterburi Vanglas, 1918- Põletati mõisaid(kokku 170, hiljem põletati okupatsioonivõimude vanglas. Ei eitanud ka viinavabrikuid),Tallinnas toimus Eesti kehva majanduslikku olikorda, tahtis üldstreik. Tallinnas ja kogu Harjumaal Venemaaga koostööd teha, baltisakslased kehtestati sõjaseisukord. Sellega loodeti välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes. mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas
Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt. Kohalikud maksud: müügi, paadi, reklaamiteede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu, loomapidamis ja lõbustusmaks. Rohkem raha kulub: haridusele, kommunaalmajandusele, kultuurile, spordile, sotsiaalhoolekannetele. Kultuuriomavalitsus seadus annab õiguse põlistele vähemusrahvastele omavalitsusi, mis kujutab endast õigust luua asutusi, mis korraldaks traditsioonide hoidmist ja arendamist. Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldab sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekanne,noorsootööd,elamu ja kommunaalmajandus, veevarustus, kanalisatsioon, territoriaalplaneerimine,ühistransport,teede ja tänavate korrashoid., lasteasutuste koolide raamatukogude muuseumide turva- ja hooldekodude terviseasutuste ja muude org ülalpidamine.
Juba 1940. aasta sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine. Aset leidsid ulatuslikud kokkupõrked metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida
Juba 1940. aasta sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine. Aset leidsid ulatuslikud kokkupõrked metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Eestlastel õnnestus üle võtta kümneid vallamaju ning seada ametisse iseseisvusaegseid omavalitsusi. Metsavendlus näitas, et eestlased ei olnud tollal veel kaotanud usku omariikluse taastamisse. Järgmine võimalus oli eestlastel liituda Saksa armeega, millega vabatahtlikult liitus eestlasi, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida
maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg] PlS § 12 lg 3: ,, (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates." Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna, Häädemeeste valla ning Pärnu ja Sindi linna territooriumil. [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:15]. Seega kaasati 8 omavalitsust. Peale teemaplaneeringu algatamist viidi läbi riigihange planeerija leidmiseks. Selle võitis AS
Seda ära kasutades rajas Tõnisson Eesti esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE).Mille moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega
Sellega algasid kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, Eestis asutati esimesed erakonnad. Mõõdukad liberaalid asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna . 27. novembril algas Tartus üle-eestimaaline rahvaesindajate (800 saadikut) koosolek. Ülikooli aulas peetud koosolekul, võeti 29. novembril vastu revolutsioonilised otsused, rahvast kutsuti üles ise valitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Koosolekut juhtis Jaan Tõnisson Bürgermusse saltsi saalis koos rahvaesindajatega, nõuti Eesti alade ühendamist, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade rahvale jagamist. Aukoosolekut pidanud Jaan Teemanti nõudmised olid suuremad, nõuti valitsuse boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksu tasudest loobumist, revolutsiooni komiteede loomist, riigi,- rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist, sõjaväe ning politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga
organisatsioonid jne). Selle kaudu moodustavadki komitee liikmed silla ELi ja liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. 1994. aastal Euroopa Liidu (Maastrichti) lepinguga asutatud regioonide komitee on nõuandev organ, mis koosneb Euroopa Liidu erinevate piirkondade ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Komiteega tuleb konsulteerida enne ELi otsuste vastuvõtmist, mis käsitlevad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi puudutavaid küsimusi nagu regionaalpoliitika, keskkond, haridus ja transport. Regioonide komitee ülesandeks on esitada kohalikke ja piirkondlikke seisukohti ELi õigusaktide kohta. Seisukohti väljendatakse, esitades komisjoni ettepanekute kohta arvamusi. Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab.Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979
ja oma püsima jäämise eest. Koloniste see ühendas, nad olid võidelnud ühise eesmärgi nimel ja selle saavutanud. Ma arvan, et see andis aimu, mis jõud võib olla ühtehoidval rahvusel. Inglise kolooniaid oli Ameerikas kõige rohkem. Inglased moodustasid pea 60% valgetest. Kuna kolooniad asusid kaugel, ei saanud kuningas kontrollida sealset valitsemiskorda. Selle tagajärjel muutusid kolooniad järjest iseseisvamaks. Loodi omavalitsusi ja inimestel oli rohkem vabadust oma elu üle. Vabadus kuulub samuti ameerikaliku eluviisi alla. Euroopas oli riigipeaks tihtipeale monarh, kes ei osanud riiki juhtida nagu näiteks Louis XVI, kes oleks tahtnud, et riigis jääksid asjad nii nagu nad on ja kelle naine kukutas riigiraha nii, et Prantsusmaale oli tekkinud lühikese aja jooksul suured võlad. Ameerikas oli inimestel vabadus luua riik, mida nad ise tahavad ja mille eest nad olid valmis sõdima
Uut ühiskonda iseloomustas töökus ja ettevõtlikkus Suur osa väljarännanutest olid riigivõimude poolt välja saadetud kriminaalkurjategijad Alates 1619. aastast hakati Ameerikasse sisse vedama Aafrikast toodud neegerorje, keda kasutati tööjõuna eriti lõunaosariikides Riigivõim ja omavalitsus: Kuningas andis koloonia mõnele kompaniile või üksikisikule Kõrgem võim kuulus Inglise (hiljem Briti) kuningale Kolonistid moodustasid omavalitsusi Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid
Jätta sõelale vaid kõige tähtsamad Eesti ühiskonna probleemid ja leida neile esmajoones lahendus. Perepoliitika Meie erakond toetab igakülgselt eesti elaniku arvu kasvu. Riigi alustaladeks on selle kodanikud. Et riik säiliks, tuleb kindlustada rahva pealekasv. Meie põhieesmärgid: • Vajaduspõhiste kui ka universaalsete lastetoetuste suurendamine ning elatisraha kättesaamise tõhustamine. • Kaotada lasteaiakohtade puudus, toetada omavalitsusi lastehoiuvõimaluste avardamisel ning toetada õpilaste huvitegevust. • Eesmärgiks kujuneb ka sissetulekute kasv, kuna siis on oodata rohkem heaolu majanduses ja peredes. • Pöörata suuremat tähelepanu vaesusriskis olevatele peredele ning neid toetada. • Töö ja pere peavad kokku sobituma-Aga see, et perre sünnib laps ei pea tähendama seda, et ema lülitub tööturult välja. See on ikka pere ühine otsus, kumb vanematest koju jääb. Isa roll
Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi.
Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu, · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega, · Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teavet ELi kohta,
2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus-
See oli suureks väärtuseks, sest tõestasime, et Eesti riik on suuteline olema iseseisev. Nüüd räägime palju sellest, et Eesti riik võiks minna üle eurorahale. Leian, et see on hea idee, mille nimel võiks pingutada. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, saame piiride ületamisel kasutada ühist raha, nii kaob vajadus välisriikides reisides raha vahetamiseks. Meie riigis valitseb demokraatia, rahval on õigus ise otsustada kes juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi. Samas on sellel ka oma varjuküljed, sest paljud parteid kutsuvad endaga ühinema kuulsaid ja tuntuid inimesi, keda siis valimisvõitluses enda huvides ära kasutada. Hilisemates koalitsioonilepingutes ei saa rahvas enam kaasa rääkida ning see muudab paljudel juhtudel rahvahääletuse küsitavaks. Heaks märgiks meie ühiskonnas on vanade talude taastamine ja külade arengule kaasaaitamine. Öeldakse ju, et ,,kuni su küla elab, elad sina ka". Vanasti suutsid
ka kiriku- ja rüütelkondade maad. Taheti rahvast relvastada. Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia. · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks "Velise vabariik", "Mõisaküla vabariik" jt. vt kaart lk 12, foto lk 13 · karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K
tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Euroopa_Liit Euroopa liidu institutsioonid ja muud organid · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese suurusega ettevõtteid Euroopa Investeerimisfondi; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa rahapoliitika eest, · Euroopa ombudsman tegeleb kaebustega, mis on esitatud ELi institutsioonide ja asutuste vastu, · Euroopa andmekaitseinspektor tegeleb inimeste isikuandmete puutumatuse kaitsega, · Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teavet ELi kohta,
● Õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiiside tõstmine; kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamine ● Sõiduautode registreerimise tasu kehtestamine vastavalt auto võimsusele. ● Tõstetakse bensiini aktsiisi. ● Maavalitsuste kadumine maakondadest. ● Võrdustatakse e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagatakse e-hääletamise turvalisus ja läbipaistvus. ● Mõtiveeritakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmist kooliõpetajate palga alammäärani. ● Õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast aastaks 2019. ● Tõstetakse koolitoidu hinnad 1 euroni. ● Jätkatakse rigigümnaasiumite arendamist. Muutused: ● Sõjalise julgeoleku suurendamine läbi kaitseinvesteeringute programmi, riigikaitse kulud kerkivad umbes 2.3%-ni SKP-st.
meie perekonnas on olnud või on keegi ,kel on mingisugune sõltuvus. 2) väljakutse: Väljarände ja rahvaarvu kahanemise pidurdamine probleemi olemus:suurenenud väljaränne Eestist toimub just väikelinnade elanike arvelt lahendus:Esiteks on 2/3 tootvast Eesti tööstusest koondunud Tallinna ja Harjumaale ,st oleme väga kontsentreeritud majandusega riik. Riik peaks rohkem investeerima maakohtadesse ja väikelinnadesse, et loodaks uusi töökohti.Maakohtades elab järjest enam omavalitsusi, kus 50% nende halduasalal elavatest inimestest on pensionärid ja nad peavad ise selle kõigega toime tulema. Maapiirkondadesse ja väikelinnadesse tuleks viia riigiasutusi, omavalitsused peaksid kutsuma noori peresid elama maale,looma neile soodsad tingimused maja- või korteriostuks,võimaldada korralikud lapsehoiukohad jne. Arenda da maakonnakeskustes välja kaugtöökeskused ja aidata neisse leida rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste üksusi
Sel ajal taotlesid kõik Eesti poliitilised parteid enesemääramise õigust, autonoomiat, omavalitsust, aga seda kõike Vene riigi sees. NB! Kellelgi polnud veel sel ajal iseseisva Eesti riigi nõuet! · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks "Velise vabariik", "Mõisaküla vabariik" jt. · karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J
Kindel ja tugev perekond paneb aluse ka stabiilsele, tugevale ja sidusale ühiskonnale, olles laste esmaseks sotsialiseerijaks. Stabiilsete ja pikaajaliste peresuhete alus on abielu. Konservatiive iseloomustab vastuseis lahutustele; · Kogukond põhineb regionaalsel printsiibil, seob indiviide ja nende perekondi. Kristlikel demokraatidel on kogukond väga olulisel kohal, seevastu Thatcheri poliitika Suurbritannias oli pigem kohalikke omavalitsusi (kui kogukonna organisatoorseid vorme) nivelleeriv. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus,
maapiirkondades ning soov vastavalt sellele ka tegutseda. Osalejad on Eesti eri piirkondadest ja esindavad eri valdkondade tõekspidamisi. Ühist tegevust seob teabeleht "Ökoturism" ja kokkupuude regulaarsete nõukodade kaudu. Ökoturismi algatuse tegevusi jätkav valitsusväline mittetulundusühing on Kodukandi Ökoturismi Ühendus. Liikmeteks kutsutakse kõiki ökoturismi arengust huvitatud inimesi ja organisatsioone - kaitsealasid, kohalikke omavalitsusi, ühiskondlikke organisatsioone, turismiettevõtteid, kodu-uurijaid jne. Kodukandi Ökoturismi Ühenduse ülesandeid: - korraldada valdkondadevahelist koostööd ökoturismi arenguks Eestis; - uurida turismimõjusid; - koguda ja levitada teavet ökoturismi kohta; - organiseerida erialast koolitust; - algatada mitmesuguseid projekte jm. (1996) EHE - Ehtne ja Huvitav Eesti EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) on: kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks;
mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks. Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939 Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tund...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta joo...
sotsiaalsed grupid, sest pedagoogid ise tunnetavad oma olukorda liiga intensiivselt ning ajakirjanikud võivad ühes või teises vaatepunktis äärmustesse kalduda. Õpetajate palgaküsimusega on suuresti seotud poliitikud, kelle otsuseks õpetajate palgasumma määramine lõppkokkuvõttes on. Poliitikud aga käituvad selles küsimuses oma stereotüübile vastavalt ehk süüdistavad üksteist töö tegemata jätmises. Näiteks süüdistab haridusminister Jaak Aaviksoo 3. novembri Postimehes omavalitsusi loiduses õpetajate palga eest võitlemisel. Sellega tunnistavad poliitikud kui grupp, et ühiskonnas on probleem. Kannatajatena paistavad aga jällegi õpetajad, kuna jääb mulje, nagu keegi ei tahaks nende probleemiga tegeleda. Õpetajatele on toetust avaldanud ka teised grupid, nagu näiteks ametiühingute keskliit, transporditöötajate ametiühing ja õdede liit. Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Gerli Usberg ütles 24
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Hait...
(http://en.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein ) Liectensteini riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on vürst. Praegu valitseb Hans Adam II. Seadusandlik võim kuulub vürstile ja Maapäevale. Maapäeva kuulub 15 liiget ja ta valitakse neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub 5-liikmelisele valitsusele. 1938.aastani elasid Liechtensteini vürstid Viinis. Halduslikult jaotatakse Liectenstein kaheks ringkonnaks: Oberlandiks ja Unterlandiks. Omavalitsusi (Gemeinde) on 11. Omavalitsused koosnevad tavaliselt ühest linnast. (EE). Liechtenstein on kahekordselt maismaaga ümbritsetud riik (riik, mille naabritel puudub samuti merepiir). Riigi pinnamood on mägine, kõrgeim mäetipp on Grauzpitz (2599 m). Tänu valitsevatele lõunatuultele on kliima pehme. Majanduses on valdav teadusmahukas suund. Registreeritud firmasid on rohkem kui riigis elanikke.Suure osa riigituludest annab kirjamarkide trükkimine. (http://en.wikipedia
käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära. See aga tähendab omakorda, et kvalifikatsioon ei täiene ning pole ka lootust suuremapalgalist kohta saada. Nende probleemide lahendamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel: Eestimaal on kohalikke omavalitsusi, kes on tõsiselt tegelnud kodu ja töö vahelise transpordi organiseerimisega ning see on lõpuks töötavate inimeste maksude laekumise näol end vallale ka ära tasunud. Üheks tulevikuväljavaateks on ka nn. distantstöö, tänu infotehnoloogia kiirele arengule pole Eestis juba täna paljude jaoks tähtis füüsiline asukoht, tööd saab teha kõikjal. Lisaks eelpool välja toodud pikaajalistele töötutele on tööturu olulisteks riskigruppideks veel ka puuetega inimesed ning noored
madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 4 RIIK Riigikord Rootsi on konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liigee. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad
riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks. Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939 Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele ning jättes
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
sammas (valitsustevaheline; immigratsiooniprobleemid, asüüliataotlused, piiriprobleemid; koostöö õigus- ja siseasjades). Euroopa Liidu õiguskord ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes, liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. Euroopa Liidu eelarve omavahendid tollimaksud, põllumajandusmaksud, suhkrumaksud. ELi regioonide komitee poliitiline kogu, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. ÜPP/CAP tekkimine sai alguse peal II maailmasõda enamikus Euroopa riikides valitsenud soosivast suhtumisest oma maa põllumajanduse edasiarendamiseks. Eesmärgiks oma rahvastiku toiduga varustamine. ÜPP/CAP areng algusaastad: jõuline turuhinnapoliitika, tehnilise moderniseerimise võidukäik. 70ndad: siseturu nõudlus rahuldatud, meetmed suurte tootmisjääkide kõrvaldamiseks. 80ndad: säilisid kõrged siseturuhinnad, ületootmise piiramiseks viidi sisse kvoodisüsteem ja sundkesa
a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv (tavajäätmeprügilaid jäi pärast 2009. a 16. juulit 6), suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse. Investeeritud on jäätmejaamade võrgustikku, mis võimaldab elanikel taaskasutatavaid jäätmeid tasuta ära anda. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks
vallavalitsusele teadaolevalt puuduvad Pärnu maakonnas vajalikud erialaspetsialistid (tõlgid, tugiisikud), kes oleksid pagulastele abiks Eesti kultuuriruumiga kohanemisel,» põhjendas vallavanem. Omavalitsustele anti aega 9. septembrini, et sotsiaalministeeriumile teatada, milline on nende võimekus pagulaste vastuvõtmisel. Nii mõnigi omavalitsus on juba tänaseks teatanud, et saavad vastata alles kuu teises pooles, kuna soovivad teemat põhjalikumalt lahata. Samuti on oodata, et suurem osa omavalitsusi teatab oma seisukoha kas päev varem või siis 9. septembril. Samal päeval on oodata Euroopa Komisjonilt ka uut täiendavat plaani, mis näeb tõenäoliselt ette täiendavalt 100 000 - 160 000 pagulase ümberjaotamist. http://www.postimees.ee/3317243/kaart-omavalitsused-ei-taha-pagulasi-vastu-votta Ülesanded 1. Kas Eesti peaks senisest enam pöörama tähelepanu pöörama asüülitaotlejate avalduste rahuldamisele ja 2
Praegusel hetkel raskendavad seda ühistranspordi vaikne hääbumine ning töölkäimiseks tehtavad ebanormaalselt suured transpordikulutused võrreldes töötasuga. Nii juhtubki, et mõttekam on jääda koju, sest tööl käimine ei tasu ennast ära. See aga tähendab omakorda, et kvalifikatsioon ei täiene ning pole ka lootust suuremapalgalist kohta saada. Nende probleemide lahendamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel: Eestimaal on kohalikke omavalitsusi, kes on tõsiselt tegelnud kodu ja töö vahelise transpordi organiseerimisega ning see on lõpuks töötavate inimeste maksude laekumise näol end vallale ka ära tasunud. Üheks tulevikuväljavaateks on ka nn. distantstöö, tänu infotehnoloogia kiirele arengule pole Eestis juba täna paljude jaoks tähtis füüsiline asukoht, tööd saab teha kõikjal. Lisaks eelpool välja toodud pikaajalistele töötutele on tööturu olulisteks riskigruppideks veel ka puuetega inimesed ning noored
Rahvas valib tavaliselt parlamendi ja parlament omakorda valib presidendi. Parlamentaarses vabariigis on täidesaatva ja seadusandliku võimu kokkusulamine; valitsus püsib parlamendi toetusel. Peaminister on kabinetis/valitsuses "esimene võrdsete seas". 12. Iseloomusta unitaarset ja föderatiivset riigikorraldust. Too näiteid? unitaarriik: kogu legitiimne võim on keskstruktuuridel selge hierarhia sisaldab ka sõltumatuid omavalitsusi föderatsioon: (USA; Saksamaa) kompromiss unitaarriigi ja konföderatsiooni vahel püsiv ühtne liitriik kui territoorium on liiga suur, et mahuks unitaarse kontrolli alla seob ühine ajalugu/ huvid/sihid jms plussiks: ressursside ja võimu koondumine hoides samas piisavat sõltumatust 13. Iseloomusta parlamentaarse valitsuse erinevaid tüüpe? koalitsiooni tüübid: otsene: proportsionaalne kabineti kohtade/ametite jagamine partnerite vahel
TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon nin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
