Tervislikkuse põhimõtete järgimine- kui vaadata igapäevaseid toite siis on tervislikku toitumist küll. On olemas salatid , puuviljad , liha , piima jne. Vaheldusrikkuse printsiibi järgimine- toorained ma arvan et on ikka värsked , maitsestatakse ikka nii et ei soolata üle ega vähe parasjagu et on hea maitse mida saab süüa ja maitseb ka kõigile , kui letti teenindus siis pannakse kliendi soovikoral kui on suurem valik sööki. Minu arvates on tervislik toitumine Kiili Gümnaasiumis, on toiduvärvide mängimist ehk on erinevaid toiduvärve ei ole ühevärvilised vaid mis ikka silma jäävad. Enamasti on kooliõpilastel ka toidu valikut , näiteks Teisipäeval peedisalat ja värskekapsa- porgandisalat, joogivalikuid on ka kas piim või mahlajook Neljapäeval on ka salativalikud, ja Reedel on toodud valikuks kas kartul või riis , siis vitamiinisalat või siis kaalika- virsikusalat , joogivalik ka mahl/keefir.
liigutavad tiivapaare eri aegadel. Tiibu kiilid seljale kokku voltida ei saa ja sellepärast hoiavad nad tiibu puhkeolekus laiali või ülestõstetult. Kiililiste jalad on pikad ja peenikesed. Need koosnevad puusast, pöörlast, reiest, säärest ja lülilisest küünistega varustatud käpast. Kiililised on röövtoidulised. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad omapärase püüniskorvi, mis on kohastumus putukate püüdmiseks lennult. Kiililiste saagi suurus sõltub suuresti kiili enese mõõtmetest. Väiksemamõõdulisi selgrootuid on nad võimelised otse õhus alla neelama, suurtemate objektidega lendavad nad aga puhkekohta, kus nad oma tugevate lõugade abil saagi järk-järgult tükeldavad. Tagakeha on kiililistel pikk ja suhteliselt kitsas ning koosneb kümnest lülist. Tagakeha tipus paiknevad kiililistel nn. sabalisandid. Isastel on neid kaks paari ülemised ja alumised ning emastel esinevad ainult ülemised jätked. Neid jätkeid kasutatakse paaritumisel.
KIILI BETOON OÜ Kiili vald Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist kivide, kõnniteeplaatide, torude, postide tootmine PÄRNU BETOONIMEISTRID AS Pärnu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine VMT BETOON AS Viljandi Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine PAMAKO BETOON AS Jõgevamaa Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine, Betoonimistööd, Muu kaubavedu eriautodega, eriveokitega KEILA BETOON AS Keila Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Valmis betoonisegu tootmine ROPKA-BETOON AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine HC BETOON AS Tallinn Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine LASILA BETOON AS Lääne virumaa Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist konstruktsioonielementide tootmine, Üld- ja tsiviilehitustööd, Teede ehitus, remont ja hooldus. Pinnakattetööd ja märgistus, Ehitusmasinate ja -seadmete ...
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel. Valdade tekkimise järel 19. saj
1. Mul läheb hästi- Es geht mir gut. 2. Minu nimi on Kätlin- Mein name ist Maris. 3. Ma olen 17 aastane- Ich bin siebzehn jahre alt. 4. Ma olen pärit Viljandist- Ich komme aus Viljandi. 5. Ma elan Kiilis- Ich wohne ins Kiili. 6. Ma räägin Eesti keelt- Ich sprehe Estnisch. 7. Ma õpin inglise, vene ja saksa keelt- Ich lerne deutch, english und russich. 8. Minu aadress on- Meine adresse ist Lasteaia zwölf, Kiili. 9. Minu telefoninumber on- Meine telefonnummer ist 53445922 10. Mul ei ole autot- Ich nicht haben auto. 11. Jah, ma oskan autot juhtida- Ja, ich weiss fahren auto. 12. Ma lähen homme/ülehomme kooli- Ich gehen morgen/übermorgen in der Schule. 13. Minu pere on suur- Meine familie ist gross. 14. Kell on…- Es ist halb neun. 15. Ma õpin siin- Ich lernen hier. 16. Kool hakkab 8.00- Schule beginnt morgen am acht. 17. Täna lähen koju kell 12.00- Heute gehen nach hause am zwölf. 18
Kiili Gümnaasium Referaat Hiiumaa Kairo parts 8b klass Kiili 2011 Contents 1. Hiiumaa 2. Name 3. History 4. Transport 5. Kõpu lighthouse Hiiumaa Hiiumaa (Finnish, Hiidenmaa, German Dagö, Swedish Dagö, Danish Dagø) is the second largest island (989 km²) belonging to Estonia. It is located in the Baltic Sea .north of the island of Saaremaa ,a part of the West Estonian archipelago. Its largest town is Kärdla.
monteerimise, rehvide transpordiga rehvivahetusse ja tagasi. Hooldusbuss on sisustatud kõikide vajalike seadmete- ja tööriistadega. Vastavalt kokkuleppele teostame rehvivahetust 7 päeva nädalas. Teenused • Varuosade vahetus ja remont • Mobiilne rehvivahetus • Mastiosade remont ja taastamine • Koppade remont ja taastamine info Tegevusaadress: Kääri tee 50, Lähtse küla Kiili vald Harjumaa 75416 Registrikood: 11603150 KMKR nr: Vaata käibemaksu infot Ettevõtte vanus: 8 aastat 10 kuud Asutatud: 20.03.2009 Põhikapital: 2 684 EUR Telefon: 5025648 E-post: [email protected]
Lahtrite vormistus - kiri, andmete paigu Materjal töövihikutes: Exc_keskkond_2007_20 Exc_Vormindamine.x i, andmete paigutus ja piirid xc_keskkond_2007_2010.xlsm Exc_Vormindamine.xlsm Ülesanne Muutke vasakpoolsete lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu paremal oleval pildil Arial Times New Roman Courier Tahoma Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Vasak Kesk Parem Üleval keskel All keskel See on esimene rida See on teine rida Kuu Juuni Juuli August Jaanuar I. kvartal Veebruar Märts onononononononononon cm2 H2O Kiili A...
Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu
Aafrika elevant Loxodonta africana Markus Kiili Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu,
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) ·
Ehmestiivalised lendavad loiult ja sugugi mitte meelsasti. Ehmestiivalisi võib leida veekogude lähedusest, nende vastsed elavad vees. Ehmestiivaliste vastseid nimetatakse sageli "puruvanadeks". Ehmestiivaline pikad niitjad tundlad tiiva pind karvane tiivad puhkeolekus kehal katusetaoliselt elavad veekogude ääres lend loid vastseid nimetatakse "puruvanadeks" Ehmestiivaline. Küsimused Võrdle kiili ja ehmestiivalise välimust ja leia vähemalt neli erinevust. Kus arenevad kiilide, kus puruvanade vastsed? Miks me kohtame kiile ja puruvanasid enamasti veekogude ääres?
1984 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn 1972 Talv Veebruar Veevalaja Kadrina 1969 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn 1984 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1981 Suvi Juuli Veevalaja Kohtla-Järve 1974 Talv Veebruar Veevalaja Viljandi 1974 Sügis November Veevalaja Rakvere 1942 Kevad Märts Veevalaja Kiili 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Võru 1962 Sügis Oktoober Veevalaja Tallinn 1942 Sügis Oktoober Veevalaja Pärnu 1983 Kevad Mai Veevalaja Pärnu 1969 Sügis September Veevalaja Kuressaare 1944 Sügis November Veevalaja Paide 1942 Sügis November Veevalaja Pärnu 1971 Talv Veebruar Veevalaja Loksa
K. J. Kolmapäev 10. päevast kuu November Row 35 uu November Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38502110722 Karl Agur Tallinn 48704250911 Helen Aigro Pärnu 36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi 38302070214 Priit Burmeister Jõgeva 47102200902 Ene Burmeister Paide 36802240722 Ahto Danilov Paide 48305030944 Laine Eek Tallinn
35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla 45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu 35506190557 Reijo Meigas Rapla 45601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45607080463 Evi Sarapik Kiili 35708140585 Erki Arsenov Loksa 35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski 36009030894 Margus Maasalu Vändra 36104120460 Reijo Müürsepp Vändra 36105180673 Eino Luige Saku 46209010485 Juulia Tubin Kallaste
Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
Eesti muusika: Urmas Alender Birgit Kukk Kiili Gümnaasium 9.a klass 25.02.2009.a. Tutvustus 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket.Ta oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu, on tunda ka tänapäeval. Ta andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli paljude tolle aegsete bändide solist, tuntuim neist on " Ruja ". Ta elas mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis, kuna ei suutnud enam Eestis valitsevat võõrvõimu taluda. Biograafia Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Oma elu esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas, aga hiljem kolisid nad perega Lasnamäele. Ta ei käinud kunagi lasteaias. Koolis oli ta autoriteet teiste õpilaste seas, tal oli "terav keel" - ...
maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald)
moritz hermann jacobi elektrimotor Ermo Kuusk 8.b klass Kiili Gümnaasium Leiutajast Sündis 21. september 1801. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti. Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 18351840, 18351837 ühtlasi Tartu Ülikooli arhitekt. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele i...
Kiili Gümnaasium KEHALINE AKTIIVSUS Referaat Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening...........................................................
ja Rumeenias; samuti Venemaal. Ta on laialt levinud Lõuna-Aasias ja levila ulatub idas kuni Vaikse ookeanini. Ent Lääne-Euroopas on ta haruldane ja tema sealne levila väheneb peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Eestis on rohe-tondihobu leitud paiguti: Palmse ja Matsalu kandist, Saaremaalt, Kirde- ja Kagu- Eestist ning Emajõe ümbrusest. Seni on Eestis leitud ainult valmikuid ning Lääne-Eestist pole üldse uuemaid andmeid. Et valmikut märgata, peab tundma kiili käitumise eripära: keskpäeval rohe-tondihobu tavaliselt ei näe, ta ilmub välja alles päikeseloojangul ning toimetab hämaras. Selline käitumine on kiilide hulgas väga omapärane. Ohud ja vaenlased Kuigi kiilid on ise aplad röövputukad, peetakse jahti neilegi. Väiksemaid kiilivastseid söövad suuremad röövputukad, kalad ja konnad. Hiljuti koorunud abituid valmikuid nopivad taimevartelt roolinnud, toites nendega oma järglasi
hundinuiad vms ja sobivaid jahialasid. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes. 5 4.Toitumine Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Täiskasvanud kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt. Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. Saakobjektide suurus oleneb suuresti kiili enda suurusest. Väiksemamõõtmelise saagi on nad võimelised alla neelama veel lennates, suuremaga aga lendavad oma puhkekohta. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Saaki süües hoiab ta oma ohvrit püünismaski abil suu juures nagu käega. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49
Maalidest ootan mina lihtsust, puhtust ja detailiderohkust. Silma hakkasid 3 peamist. Esimesel pildil oli taustaks kasutatud heledaid kollaseid-rohelisi toone ning peale joonistatud musta tintenpeniga roose. Teisel pildil ei olegi teatud kuju. Lausa võtab sõnatuks. Pilti võib vaadata nii kaua kui viitsimist on, iga vaatekorraga leiab midagi uut. Pildil on kujutatud minu arust ühe külje pealt taime, teise külje pealt jällegi kiili. Igal vaatajal oma nägemus. Ning kolmandaks minu lemmik- maastiku pilt. Pildil on kujutatud väga lihtsal ja miniatuursel kujul maastik ning meresinise taeva kohal on tähine öö. Rohukünka tagant piilub päike, ei teagi, kas ta on kadumas või alles ärkab. Kui rääkida näitusest üldiselt, siis kahjuks ei saa täpselt õelda, kui hea või halb see on. Kindlasti üks halb asi näituse organiseerituse juures oli see, et ei olnud nimetatud piltide tegijaid ega nende vanust
Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? Miks just neis valdkondades? Arstiteadus,kirjandus,geomeetria,astronoomia. 11. Millisteks perioodideks jagatakse Mesopotaamia ajalugu? Sumerid,Akadi riik,Vaba-Babüloonia riik,Assüüria impeerium,Uus-Babüloonia 12. Miks nimetatakse Mesopotaamia tsivilisatsiooni ka savitsivilisatsiooniks? Kasutusel oli savi,enamus asju tehtigi savist. 13. Selgita Mesopotaamia kultuuriga seotud mõisteid: kiilkiri - kiili taolise pulga otsaga savitahvlile tehtud kiri tsikuraat - astmiktempel 14. Iseloomustage Mesopotaamia jumalate panteoni. Milliseid jõude kehastasid Mesopotaamia jumalad? Taevajumal Anu,vetejumal Ae,Babüloni jumal Marduk. 15. Anna hinnang teaduse arengule Mesopotaamias. Too näiteid. Matemaatika,astronoomia,ennustamine 16. Mis olid Mesopotaamias kestvamad, kas poliitilise ühtsuse või poliitilise ebastabiilsuse ajajärgud? Miks? Ebastabiilsust oli rohkem 17
alles jäänud töökohad. Eesti rahvastiku paiknemisele leitakse samuti lahendusi. Kuna Eesti on tuntud turismi poolest, siis saab maapiirkondadesse luua turismitalusid. Seal oleks turistidel võimalik kala püüda, paadiga sõita ja muid tegevusi harrastada. See puhuks nii öelda surnud maapaikadesse elu sisse ning samuti tooks ka raha riigile. Siiski ei jää kõik inimesed linna elama. Suurematest linnadest lahkutakse tihtipeale linnaäärsetesse asulatesse. Meie isegi elame ju Kiili vallas, mis paikneb Tallinna külje all. Euroopas on Eesti laste sündimus üks väiksemaid, seetõttu tuleks kuulda võtta Toomas Lunge laulusõnu „Maa tuleb täita lastega“. See tsitaat on vägagi tõsi, sest see lahendaks mõlemad eespool käsitletud probleemid. See on tõesti vajalik, sest tööjõuline elanikkond peab aitama riigil pensionäridele pensioniraha tagada. Muidu mõne aja pärast ei suudeta enam hoolt kanda vanaduspõlve veetvate inimeste eest.
Kiili Gümnaasium ALKOHOLISM JT SÕLTUVUSHAIGUSED JA PERESUHTED. MÕJU LASTE ARENGULE. KUIDAS LEIDA ABI. Referaat Lauri Arumeel, 10. klass Kiili 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 Alkoholism.......................................................................4 Alkoholismi ravi...............................................................5 Mängurlus ja selle ravi......................................................6 Narkomaania ja selle ravi..................................................7
Tartu 4 1 5 Tõrva 2 2 Türi 1 1 2 Valga 3 3 Viljandi 2 2 4 Võru 1 1 Vändra 1 2 3 Total Result 40 59 99 N Haapsalu Jõgeva Kadrina Kallaste Kiili Kohtla-Järve Kuressaare Loksa Paide Paldiski Pärnu Rakvere Saku Saue Tallinn Tamsalu Tartu Tõrva Valga Viljandi Vändra Total Result Haapsalu Jõgeva Jõhvi Kadrina Kallaste Keila Kiili Kohtla-Järve Kunda Kuressaare Loksa Narva Paide Paldiski Põlva Pärnu Rakvere Rapla Saku Saue Sindi
Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Eesmaa naine 39 Kiili Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu
liigi nimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. 4. Liigi definitsioon - S amasse liiki kuuluvad isendid, kes suudavad omavahel r istudes anda täisväärtuslikke ehk paljunemisvõimelisi järglasi 5. Homoloogia (näide) - struktuurne sarnasus. Linnu tiib ja hobuse jalg koosnevad samadest luudest. 6. Analoogia (näide) - t ähistab funktsionaalset sarnasust. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed 7. Viroloogia - T eadusharu, mis tegeleb viiruste uurimisega. 8. Viiruspartikkel - Viiruse osake, mis asub väljaspool peremees organismi. 9. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused. 10. Viiruse paljunemise etapid (6) 1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale 2. Viirus siseneb rakku 3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4.
38502110722 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 vabaabielus 48704250911 Helen Aigro Pärnu Randla 13 - 619 vallaline 36405130719 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 abielus 46605150941 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 abielus 34708140585 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 abielus 45711080030 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 abielus 47110070151 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 abielus 35404050446 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 abielus 44203130136 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 abielus 47110060467 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 vabaabielus 34404190222 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 lahutatud
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu
Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996 4. Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003 5. Globaalprobleem. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid 6. Eetika. Kättesaadav: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm
• Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond • Pealik: Lipnik Gert Kalju Liputoimkond
Lind naine 42 Saue Lepiksoo mees 42 Tapa Pedak mees 43 Tõrva Parre naine 45 Vändra Naaber mees 46 Tamsalu Norak mees 48 Tallinn Norak mees 48 Tallinn Norak mees 48 Tallinn Veesimaa naine 48 Tartu Veesimaa naine 48 Tartu Veesimaa naine 48 Tartu Mets mees 50 Tapa Elson mees 51 Haapsalu Laanepõldmees 52 Kadrina Laanepõldmees 52 Kadrina Mäesalu naine 53 Saku Astok naine 54 Kiili Oks naine 54 Kohtla-Järve Malva mees 54 Paldiski Malva mees 54 Paldiski Merilaid mees 58 Keila Veesimaa mees 58 Tapa Bauman mees 58 Tartu Kaasik mees 63 Rakvere Kaasik mees 63 Rakvere Kaasik mees 63 Rakvere Arsenov mees 65 Loksa Arsenov mees 65 Loksa Sarapik naine 66 Kiili Toomsalu naine 66 Loksa Berk mees 68 Rapla Härm naine 68 Tallinn Marmor mees 68 Tamsalu
47202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 47411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 34203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50 47210240441 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1 36210090988 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 34210060017 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 38305190379 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 46909210954 Erno Salumets Kuressaare Pronksi 6a-1 44411130888 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216
10.2008 12:42 Sanikidze ja Janar Talts 14 ning Asko Paade 10 punktiga. Beard noppis ka 12 lauapalli. Lietuvos rytasele Valitsev Eesti karikavõitja Chocolate Boys kohtub tõi Branko Milisavljevic 14 silma.Hooaja avamängus Euroopa meeste karikavõitjate karikasarja 2. ringi võõrsil 68:89 Siauliaile kaotanud Rock dikteeris Euroopa avakohtumises laupäeval, 11. oktoobril kell 17:00 Kalev ühe suurklubi Lietuvos rytase vastu sündmuste käiku Kiili Spordihallis Makedoonia tippklubi HC Vardar PRO- alates avavilest. Seisul 11:11 mindi juhtima 15:11 ja Skopje meeskonnaga. võideti esimene veerandaega 19:15. Teisel veerandajal venitasid tartlased oma edu 34:23-le ning võitsid poolaja Lisaks makedoonlastele leidub Makedoonia pealinna 39:30.Teisel poolajal lagunes leedulaste mäng täielikult. Skopje võistkonnast 4 serblast, 3 montenegrolast ja Rock oli ees 57:36 ja juhtis kolmanda veerandaja lõpuks ukrainlane. 63:44
hundinuiad vms ja sobivaid jahialasid. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes. 5 4.Toitumine Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Täiskasvanud kiilid kütivad lendavaid putukaid: sääski, kärbseid, liblikaid jt. Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. Saakobjektide suurus oleneb suuresti kiili enda suurusest. Väiksemamõõtmelise saagi on nad võimelised alla neelama veel lennates, suuremaga aga lendavad oma puhkekohta. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Saaki süües hoiab ta oma ohvrit püünismaski abil suu juures nagu käega. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s
Kqntrolltiiii - Hi,idros fticir 1. T6mba 6igele vastusele joon alla: 1.1 Maakera pindalast katab enamuse (vesilmaismaa) 1.2 Rohkem on Maal (magedat/soolast) vett 1.3 Magedast veest enamus on (p6hjavesilpinnavesi) 1.4 Enamuse pinnaveest moodustavad fiiirved ja jded, jeii ja liustikud) 2. Veeringe liilid on ....(4) Sademed ja auramine, jõgede äravool, infiltratsioon,veebilanss 3. Too nhiteid kuidas m6jutab auramist vesi aurustub kiiremini keemistemperatuuril või mida kuumem on seda rohkem kui õhk on veega küllastunud vesi auruda ei saa segab ühtlast aurumist aurumine sõltub palju pinnasest jahed...
oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud ja mis avastati ning avati 1922a. 17. Milliseid esemeid leiti Tutanhamoni hauakambrist? Miks need üldse sinna olid pandud? Troon, valitsejakepid, kaarik, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Kuna vaaraod uskusid, et sel viisil on neil igavene elu ehk elu pärast surma. 18. Mida tähendavad mõisted? Kiilkiri - hakati tekste kandma kolmekandiliste krihvlitega, pehme pinnaga savitahvlile ja siis omandasid jooned kiili kuju. Greif - see suursugune elukas oli segu kahest teisest suursugusest ja võimsast loomast. Tal olid kotka pea ja tiivad ning lõvi keha. Püloon - Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravaehitis. Muumia - konserveerunud surnukeha. Surnukehad on säilitatud kas rituaalsetel eesmärkidel konserveerimise tõttu või on konserveerunud tänu erilisele keskkonnale. Tarbekunst - tegemist on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus, tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi.
konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva. Äsjakoorunud kiili keha on pehme ja peaaegu värvitu, 24 päeva jooksul omandab see aga liigiomased tunnused, tiivad muutuvad jäigaks ning kiil hakkab lendama. Kiilid on kõige aktiivsemad päikesepaisteliste päevade keskpäevasel ajal. Ööd saadavad nad mööda puuokstele, veetaimede veepealsetele osadele või muudesse taolistesse kohtadesse tardunult. Lennuaeg langeb kiilidel soojale perioodile kevade lõpust sügiseni. Meie tingimustes talvel kiilivalmikuid ei esine
inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 17. Milliseid esemeid leiti Tutanhamoni hauakambrist? Miks need üldse sinna olid pandud? Troon, valitsejakepid, kaarik, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Kuna vaaraod uskusid, et sel viisil on neil igavene elu ehk elu pärast surma. 18. Mida tähendavad mõisted? Kiilkiri- hakati tekste kandma kolmekandiliste krihvlitega, pehme pinnaga savitahvlile ja sis omandasid jooned kiili kuju. Greif- lõvi-kotkas Püloon- pidulik väravehitis Muumia- konserveerunud surnukeha. Surnukehad on säilitatud kas rituaalsetel eesmärkidel konserveerimise tõttu või on konserveerunud tänu erilisele keskkonnale. Tarbekunst- viitab, et tegemist on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus.Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi. Töö esitamise tähtpäev on 6. detsembel 2008 Kaidi Kiidemaa 10E klass
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Helen Kiili KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Rapla 2009 Kas rohkem on ikka alati parem1 KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Kõndides mööda tänavaid võib pea igal sammul näha erinevaid reklaame. Reklaamitakse küll erinevaid erakondi, küll firmasid, tooteid ja kes teab mida veel. Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ?
(Anttila jt, 1996) Õhus leidub veel vähesel määral neooni, heeliumit, metaani, krüptooni, vesinikku, lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, ksenooni, osooni, lämmastikdioksiidi, joodi ja ammoniaaki. Kuigi nende gaaside kontsentratsioon õhus on väike, mängivad need siiski olulist rolli mõjutades elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi. Kuna need kõik on teatud piirist alates elukeskkonnale või inimesele ohtlikud, nimetatakse neid tavaliselt saasteaineteks. (Turkson, 2005; Kiili, 2002) 1.2Peamised saasteained Lämmastikdioksiid (NO2) moodustub põhiliselt õhulämmastiku kuumutamisel, millisteks protsessideks on looduses välgulöögid ja inimtegevuses kütteseadmete ja mootorite töö. Sellepärast on inimtegevusest tulenev lämmastikdioksiid peamiselt tööstuslikku või linnalist päritolu, kusjuures selle kontsentratsioon võib loodusliku fooni paljukordselt ületada. Ligikaudu 90% inimtekkelistest lämmastiku oksiididest (NO x) on
Adopteerimine Referaat Kiili Gümnaasium 10.klass Juhendaja: 17.02.2013 Mis on adopteerimine? Milliste laste järele on tahtmist rohkem? Rahvus? Miks antakse lapsed lapsendada? USA-sse lapsendamine. Kasutatud materjal Adoptsioon on seaduslik vahend, mille kaudu ühtede vanemate lapsest saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges
Madman02 12. klass Contra Luuleprojekt Juhendaja: Kiili 2009 Contrast Contra (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märts 1974. aastal Urvaste külas, agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud on ta Urvaste algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla keskkoolis. 1993-1994 teenis aega Eesti Piirvalve Piusa kordonis. Töötas lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste
+ Juuksepikenduse 9 d töövahendid, tarvikud jne. Helle Tiismus Saksamaalt + 372 Tellimine kodulehelt www.giselam Mõisaküla - Saksamaalt Gisela Mayeri parukad ja OÜ Gisela Mayeri 5653360 või netikataloogist ayer.tiismus.e küla, Kiili juukselisanded. parukad ja [email protected] e vald, juukselisanded Harjumaa 75417 10
Tartu raha lasti ringlusesse 195 000 tükki ning jõudis kasutusel olla ainult 37 päeva enne krooni tulekut. Eesti tuntumaid lähiajaloo paberikujul kehtivaid alternarnatiivrahasid hakati looma alates 2010. aastast neljas eri paigas üksteisest peaaegu sõltumatult. Nendest kolm, P.A.I. 7 Järvamaal Paides, urban Võrumaal Urvastes ning Luige kroon Harjumaal Kiili vallas, on kogukonna poolt kohalikele elanikele vabatahtliku töö eest tänutäheks antavad alternatiivrahad ning üks, Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel, on alternatiivraha, mis väljastatakse Tartu Hoiu-laenuühitu liikmetele Eesti majanduse elavdamiseks. Järgnevates alapeatükkides keskendutakse eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadele pikemalt. Kuid lisaks eelnevatele tuleb tähele panna, et tegu pole ainsate Eesti alternatiivraha- algatustega: 2009
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
