Keel kui nähtus Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Keel on mitmeti mõistetav. Keelega me puutume kokku iga päev, sest selle abil saame edastada informatsiooni, suhelda, mõelda, emotsioone ja kuuluvust väljendada. Keel on üks suhtlemisviise ning suhelda saab mitmeti. Näiteks: kehakeele, viipekeele kaudu. Alati on võimalik näha keelt kui nähtust. Keelt pole võimalik ainult näha sel viisil, kui suu liigub. Üheks keele nähtuseks pean mina kirjalikku viisi. Olgu selleks raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" või ajaleht ,,Postimees". Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi
Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilidest. 3 Sotsiaalpsühholoogia põhimõtted Inimestevaheline suhtlemine 1. Suhtlemine, kehakeel Inimesed suhtlevad iga päev. Suheldakse rääkides silmast silma, mobiili teel, Interneti teel. Suhtlemisviise on palju. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetamise protsess, mille käigust toimub tundma õppimine ja vastastikune tajumine. Suhtlemisprotsessid on kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu ja kõne. Suhtleja taju partnerit, paneb tähele, mõtleb. Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus
8. Suhtlemine telefoni teel Telefon leiutati üle 100 aasta tagasi ning siis ei osatud veel aimatagi, kui tähtsaks ta meie elus osutub. Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvanud suhtlemisviise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel (näiteks hotellide broneerimiskeskused). Kuidas toimida telefoniga suhtlemisel? Kõigepealt tuleb meelde tuletada, mida oleme rääkinud suulisest suhtlemisest kõik see kehtib ka telefonisuhtluse kohta, kuid heaks telefoni teel suhtlemiseks tuleb teada veel väga palju muud. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised:
Kõne arengul on võetud etapid: 1) silpi (mitte sõna); 2) sõna-lause; 3) kahe-lauseid (nt "ema siia"); 4) laused kolm või enam sõnu; 5) õigus kõne (grammatiliselt sidus lauset). Isikute haridus Varase lapsepõlvel koos arengu kognitiivsed võimed läheb ka isikliku arengu. Peamiselt tekib isiklik sotsialiseerumise laps , sest vaadates vanem , ta üritab imiteerida neid seda tegema , kuidas nad käituvad, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Process imitatsioon läbib suhtlemisviise täiskasvanud ja laps . Seega tähelepanek inimeste käitumist ja jäljendades neid saamas üks peamisi allikaid isiklik sotsialiseerumise laps . Inarenguüksikute mängibtähtsat rolli jamõttes kinnitusviisi , mis moodustublõpukslapse esimesel eluaastal ja areneb varases lapseeas . Põhjus kiindumus ilmselt seisneb selles, et täiskasvanud põhivajaduste rahuldamiseks lapse vähendada oma ärevust, pakkuda turvalist keskkonda ning uurida aktiivseltümbritseva
org'i fomraalsetele struktuuridele ning nende mõjule inimkäitumisele. Oluline on ebamäärasuse vähendamine. Tähendusekeskne- SUBJEKTIIVNE kommunikatsioonikäsitlus, mis keskendub inimkäitumisele org'is. Org on kui kommunikatiivne nähtus rahatud oma liikmete kommunikatiivsele käitumisele. Vastastikune suhtlemine mitte ei peegelda org'i, vaid ONGI org. Intepretatsiooniteooria (Weick)- ebakindel või kahemõtteline olukord motiveerib org'i liikmeid uusi suhtlemisviise otsima. Seega vähendatakse määramatust suhtlemisprotsesst, talletatud kogemuste ja nende mõistmise vahendamisel. Juhtkond saab raskete olukordadega toimetulekut mõjutada soodustades likmete omavahelist suhtlemist. Grupisisene ja gruppidevaheline suhtlemine on tähtsam kui indiviididevaheline, sest omavahelised suhted kontrollivad org'is toimuvat tõhusamalt. Suhtekorraldus- Kommunikatsiooni
Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik üksiolemine. 2) Valus, surnud ja tühi üksiolek. Gabriel Marcel «The Mystery of Being». Paljusi meist on agaviletsalt suhtlema õpetatud, kuna meie heade kavastustega õpetajatele endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. Õppeprotsessid: 1) mitteverbaalsed (nt naeratamine) 2) verbaalsed (nt mossitamine - надувать губы) Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 1) Kuida olla pealiskaudne (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 2) Kuidas teeselda (подражать). 3) Kuidas enda ja teise eest peitu pugeda. 4) Kuidas riski inimsuhetes mitte tähtsaks pidada. 5) Kuidas teisi manipuleerida (või taluda endaga manipuleerimist). 6) Kuidas teistele vajaduse korral haiget teha ja neid karistada.
iseärasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks rühmaks - kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad sõnadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama tõlgi abi. Kui pole päris selge, mida laps on võimeline kuulma, siis tuleks uurimisel kasutada väga erinevaid suhtlemisviise veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on võimeline kaasa töötama - kõne, viiped, zestid, pantomiim, kirjutamine, sõrmendamine, joonistamine. Potentsiaalsed ohukohad kuulmislangusega laste uurimisel: ➧Kuulmislangusega lapsed võivad käituda nagu tähelepanuprobleemiga lapsed - nad ei jälgi uurijat ega täida tema korraldusi, nad võivad tormata ruumis ringi ja uudistada seal erinevaid mänguasju, nad võivad jätta ülesandeid pidevalt pooleli jne
võivad olla varieeruvad ühel ja ja teistel isikutel. Suhtumised on rohkem püsivad vaimsed seisukohad, mis hoiavad alal mingit ideed, eesmärki või isikut ning põimuvad läbi eelistuste, tunnete ja ettearvatava tegevusega. 5. Sotsiaalpsühholoogidon uurinud suurel hulgal lähenemisi suhtumise muutumisele. Üks neist vaatleb veenvaid suhtlemisviise. See oleneb osaliselt teabeallika iseloomust, mis sisaldab endas ka selle usaldusväärsust ja poolehoidu. Mõned uurijad loevad sellele tugevaks vastuargumendiks seda, et suhtumise muutumine on 11 (tõlge Gleitmani raamatust) tõenäolisem, kui teave saabub kesksel teel, kuna kaudsel teel saabuv teave
olla ja selline mõtteviis on loomingulise protsessi juures määravaks kriteeriumiks. Kuna 24 traditsiooniliste firmade domineeriv hoiak on muutuste vaenulik ja eelarvete põhine, siis on neil raske mõista disainifirmade baasarvamust, et midagi ei saa kindla peale teha ja muutused tõstavad kliendi naudingutaset. (Jones et al 2008) Harry Rawlinson juhib tähelepanu vajadusele kõigepealt vaadelda ja mõista disainerite suhtlemisviise, kui soovitakse oma oskusi teenuste disaini alal efektiivselt rakendada. Lõppenud sajandi tehnoloogilised eelised suurendasid kvantiteeti ja sidusid infor- matsiooni inimolendite loomusega. Seetõttu on ka esitlemise, manipuleerimise, jaota- mise ja infovahetuse tööriistad muutunud üha keerulisemaks. Iga informatsiooniga kokkupuude (nagu loomine, ladustamine, taastamine ja jaotus) toob kaasa disaini- vajaduse. (Rawlinson 2003)
annaabi.ee 
