Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi
järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator - arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja
00 out of 1.00 sisalduvad ainult VÕI-EI elemendid Question 11 märgi kõik õiged väited: Correct Mark 1.00 out of Select one or more: 1.00 Invertoril võib olla 2 sisendit VÕI-elemendil võib olla 3 sisendit JA-elemendil võib olla 3 sisendit Multipleksoril võib olla 2 väljundit VÕI-EI elemendil võib olla 2 väljundit Multipleksoril võib olla 2 sisendit
class Monad m where return :: a -> m a (>>=) :: m a -> (a -> m b) -> m b (>>) :: m a -> m b -> m b x >> y = x >>= _ -> y fail :: String -> m a fail msg = error msg return on funktsioon, mis võtab endasse ühe sisendi ehk a, milleks võib olla suvaline andmetüüp (näiteks 1, "a" jne) ja see sisend muudetakse monadic value-ks ning pannakse context-i. (>>=) on funktsioon, mida nimetatakse bind, mis võtab endasse 2 sisendit. Esimene sisend ehk m a on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value ja teine sisend ehk (a -> m b) on funktsioon, mis võtab sisse ühe suvalise muutuja ja muudab selle monadic value-ks ja selle tüüpi. Väljundiks on m b on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value. Kahte viimast funktsiooni ei ole tunnis käsitlenud, aga seletan igaks juhuks ikka lahti. (>>) on funktsioon, mis võtab endasse 2 sisendit. Esimene sisend ehk m a on suvalist tüüpi,
vali õige: Suvalist loogikafunktsiooni saab realiseerida loogikaskeemina, milles sisalduvad ainult JA-EI elemendid Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Suvalist loogikafunktsiooni saab realiseerida loogikaskeemina, milles sisalduvad ainult VÕI-EI elemendid Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 märgi kõik õiged väited: Vali üks või enam: Multipleksoril võib olla 2 andmesisendit JA-EI elemendil võib olla 2 väljundit VÕI-elemendil võib olla 3 sisendit Multipleksoril võib olla 2 väljundit Multipleksoril võib olla 3 andmesisendit JA-elemendil võib olla 3 sisendit VÕI-EI elemendil võib olla 2 väljundit Invertoril võib olla 2 sisendit Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Jääkfunktsiooni leidmisel funktsiooni muutujate arv väheneb Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgmine väide on õige ?
Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud ahela muutmisega võimendus tegurit, siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir universaalsed võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone, see tähendab liitmist,
Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 6. SUMMAATORID. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. · Poolsummaator- ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. · Täissummaator- arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet · Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja
sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1) D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus.
sisendsignaali, kuid see toimub ajaliselt sünkroniseerimisimpulsside perioodi (ühetaktilise trigeri korral poole perioodi) võrra hiljem. Seega võimaldab D-triger lühiajaliselt säilitada informatsiooni, mis paljude loogikaseadmete juures on väga oluline. D-trigeri saab koostada RS-trigerist, kui juhtida selle S- ja R- sisendeid korraga, S-sisendit otse ja R-sisendit läbi inverteri. Sel juhul töötab triger ainult seadereziimis, s. t tal puudub hoidereziim. Ühist sisendit tähistatakse tähega D (data, delay). D-triger töötab vastavalt loogikafunktsioonile Q(t +1)= D(t). 6.8 JK-triger JK-trigerid on lihtsate täiendustega muudetavad nii seade-, loendus- kui ka andmesisenditega trigeriteks. Sisendid J (jump) ja K (key) vastavad sisenditele S ja R, s.t signaal 1 sisendis J viib trigeri olekusse 1 ning signaal 1 sisendis K olekusse 0 sõlutumata sellest, mis olekus triger varem oli. Erinevalt RS-trigerist võib JK-trigeri
Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust: Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus ühe sisendiga loogikaelement. Ülejäänud loogikaelemendid omavad 2 või enam sisendit. 2. JA-element teeb sisendite loogilist korrutamist ehk konjunktsiooni. (AND) 3. VÕI-element teeb oma sisendite loogilist liitmist ehk disjunktsiooni. (OR) _______ 7. Ekvivalents realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x 1 x 2 kaudu: 4
e. Low TTL) - kasutatakse Soti Suvalise mooduliga e. kümnendsüsteemi arvuks jne. liigitatakse sõltuvalt sellest, kas dioodi. Pannakse transistori ette naaberkoodid on koodid, mis Üldjuhul on dekoodril nii mitu need programmeeritakse tehases diood, et transistor ei küllastuks, erinevad teineteisest ainult ühe sisendit n, kui mitu kohta on mälukiibi valmistaja poolt või kuna küllastunud transistori kahendjärgu poolest. Gray koodi sisendisse antaval kahendarvul. programmeerib neid kiibi sulgemine võtab kauem aega. puhul lülitub korraga ümber Maksimaalne väljundite arv kasutaja. TTL- st kiirem. ECL- (Emitter ainult 1 triger
MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit ja South Pole MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit Tegevus- ja ärimudel Kõrghariduse kättesaadavamaks muutmine kõigile võimekatele noortele hoolimata nende majanduslikust olukorrast. Kõrghariduse kvaliteedi tõstmine ISIC kaartide müümine Millist riiklikku arengueesmärki toetab Seisab eelkõige üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete huvide eest riiklikul tasandil Kui nende poole pöörduda siis vajadusel pakuvad ka üliõpilastepoolset sisendit ka muudes küsimustes Andmed Loodud: 1991 Töötajate arv: (taandatud täistööajale) 7.8 (2016) Ettevõtluskäive: 246090,89€ (2015) Mõjupiirkond: Kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilased Peamine tulemusindikaator: Osakaal kõrgkoolidest, mille üliõpilaskonnad on EÜLi liikmed Kuidas on ühiskonnale kasulik? EÜL osaleb liikmesorganisatsioonina üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötlemises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd
1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1.5 Mida teeb juhtimissüsteemis reguleerimisorgan? Reguleerimisorgan RO on seade, mis muudab juhtimisobjekti sisendit (näiteks toa kütmisel regu- leerimiskraan) 1.6 Mida teeb juhtimissüsteemis täiturmehanism?
asend. Pidev juhtimine: Eksisteerib üks põhiasend, millesse ventiil tagastub • Ventiili teise positsiooni hoidmiseks peab juhtsignaal rakenduma pidevalt 11. Vooluventiilide tööpõhimõte, liigid, tingmärgid, skeemid. Seibdrosselid, KLAPPDROSSELID 12. Vastuventiilide tööpõhimõte, tingmärk, skeem. Tagab suruõhu ühesuunalise voolu • Sulgevad voolu ühes suunas ---------o>-- 13. Loogika funktsiooni JA realiseerimine, loogika tabel JA – vajab mõlemat sisendit • Väljundis väiksem rõhk X Y A 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 14. Loogika funktsiooni VÕI realiseerimine, loogika tabel. Seletage, miks on VÕI ventiil pneumaatikas oluline Või – vajab üht sisendit • Väljundis suurem rõhk x y A 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 Küsimused hüdraulika osast: 1. Hüdrosüsteemi põhielemendid (vt. Slaidid).
Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1 D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. C D Qt 0 - Qt-1 1 1 1
PILET 4 SUMMAATOR: JÄRJESTIK, PARALLEEL JA KIIRE ÜLEKANNE Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. Täissummaator arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
Ta oskab ise kuulata keelt teistes olukordades ja leida gramaatiliselt õiged sõnad tulevikus ise. Nõrga keeleomandamise oskuse puhul on soovitav hoida keeli lahus aga see ei ole reegel. Kakskeelse lapsega rääkides andke lapsele aega. Lapsel on ajus mitu tasandit aktiveeritud ja tal läheb aega vastamisega.. Keelelist infot edastades tuleks jälgida kuidas seda tehakse – kas üks inimene ja üks keel või rääkida hästi lihtsalt valides sõnu nagu räägiks võõramaalastega. Kui sisendit vähendada võib keel kaduda, kivistuda või näiteks muutub dominantkeel. Positiivselt kakskeelse arengut soodustavaks on näiteks mõistetavatest vestlusteemadest rääkimine, mõõdukas tempo rääkides ja kindlasti rääkida veidi keerulisemalt kui laps räägib. Kui laps kasutab keele 2 sõnalisi lauseid – siis õpetaja räägib 4 -5 sõnaliste lausetega. Meie kultuuris on sisend oluline, Seda sisendit peab saama erinevatelt inimestelt, see soodustab arengut
17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 Teatud tasemest alates hakkab koguprodukt vähenema. KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk ei muutu, hakkab teatud punktist alates koguprodukti juurdekasv vähenema. Seadus toimib, kui: 1) vähemalt üks olulise tähtsusega ressurss on fikseeritud; 2) tehnoloogia tase jääb samaks. Piirprodukt (MP marginal product) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida põhjustab täiendava sisendiühiku kasutamine. 4
Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafunktsiooni saab tuletada tavapärasest arvude tulba liitmise skeemist. Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1.jadaülekandega summaatorid 2.rööpülekandega summaatorid 3.rühmülekandega summaatorid Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk
Bridged Interface On System Basic Input/Output System + Mis täisarv on kirjutatud 12. mälupessa, kui allolev programm on oma töö lõpetanud? http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xComputerLab1.html Vastus: 23 Mitu väljundit on vaja komponendile, millel on 16 sisendit ja mis liidab kaks sisendbaiti omavahel? Vastus: 3 Milline ettevõte on allolevatest käibenumbritelt kõige suurem? (viimase lõppenud majandusaasta aruande põhjal) Vali üks: Intel Google + Oracle Cisco Käivita allolev kood xTurtle rakenduses ja kirjuta vastusesse tekkiv sümbol. http://math.hws
toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem? Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Toimimiseks vajab avaspsteem pidevalt sisendit. Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit. 6) Mille poolest erinevad positiivne tagasiside ja negatiivne tagasiside? Positiivse tagasiside korral mõjub väljundi suurenemine sisendit suurendavalt. Negatiivse tagasiside puhul mõju väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemia tasakaalustada.
Väljundite ühendamine. Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust. 18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel. 20.Multiplekser. Element millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul
ülemise NING lüli väljundil loogiline 1. Väljundile edastatakse aadresskoodi 00 puhul niisiis ainult sisendi X0 loogiline väärtus. Kõigi teiste NING lülide väljunditel on 0 väärtus ning signaalide X1-X3 väärtustest ei olene sel hetkel midagi. Demultiplexer teeb sama asja tagurpidi, ehk ühest sideliinist mitu väljundit. Liinisised X on ühendatud nelja NING lüli esimeste sisenditega. Igal NING on kokku kolm sisendit ja kaks neist on ühendatud aadressisiinidega. NING lüli väljundid Y0- Y3 kopeerivad nüüd üksteise järel vastavalt aadresside muutumisele sünkroonselt liini teises otsas oleva multiplexeri X0 – X3 loogilisi nivoosid. 7. Loogilise 0-i ja 1-e reaalsed elektrilised väärtused tänapäevastes CMOS tehnoloogial digitaalseadmetes. 0 – 0-1,5 V 1 – 3,5-5 V 8. Milliseid probleeme kohtame vana TTL ja CMOS ühendamisel (sisend- ja väljundpinged ning voolutarve)?
Närvivõrgu õpetamine põhineb teadaoleval, omavahel seotud sisendite ja väljundite hulgal. P1=(rand(1,1000)-0.5)*20 P2=(rand(1,1000)-0.5)*20 %T=0.3*P1 + 0.9*P2 T = P1.*P2./((P1+P2).*(P1+P2)+10) %P1. tähendab, et on skalaarkorrutis, korrutame elementide kaupa P=[P1;P2] Loome uue närvivõrgu. net=newff([-10 10; -10 10],[25 1],{'logsig' 'purelin'}) % adaline adaptiivne lineaarne, tansig mittelineaarne % (-1..1), logsig (0..1) % purelin - lineaarne % esimesed [] näitavad, mitu sisendit ja mis vahemikus, % teised [] mitu % kihti neuroneid ja mitu neuronit on kihis, {} näitab 3 % mis on iga kihi % neuronite aktiveerimisfunktsioon. % Piisab ka 1-2 neuronist % suurendades neuronite arvu mittelineaarse akt % funktsiooniga, täpsus % kasvab. 5 neuronit on juba 10'-10, mis on piisavalt % hea. Lineaarse aktiveerimis % funktsiooniga on 1 neuron sama täpne. net
viivitusi. Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0".
Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus
Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus
Tootmine on väike ning keskendunud oskustele. ülemineku faas (Transitional phase), milles toimub peamiselt protsessiinnovatsioon, mis saab sisendi suurenevast nõudlusest ja varustajatest. Tootearendus ning protsessiinnovatsioon ühilduvad ning on tihedas seoses. Tootmine on muutunud automatiseeritumaks. Spetsialiseerumise faas (Specific phase), milles on innovatsiooni läbiviimine kõige keerulisem ning kulukam. Sisendit innovatsiooniks annab pakkuja. Tootmine on täielikult automatiseeritud ning keskendunud masstootmisele. Oligopoolne turg, domineerivate ettevõtetega turul. Tootearendus ning protsessiinnovatsioon on väga tihedas seoses. Uuringud on näidanud, et spetsialiseerumise faasist on siiski võimalik väljuda. Üheks selle näiteks on Jaapani autotööstus, mille tootmine on kohandatud just tarbija vajaduste järgi ja ’just in time’
võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on
Y teooria : Töö on loomulik tegevus, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potensiaal (intellektuaalne)osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5 - SÜSTEEMI KOOLKOND 1960ndad - Sisend organisatsioon väljund - Sünergia : 1+1>2 (tehnilised + sotsiaalsed süsteemid) - Allsüsteemide seos süsteemiga - Suletud ja avatud süsteemid - Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 6 - OLUKORRALINE KOOLKOND : 1070ndad - Mõjutajad : ärikeskkond, tehnoloogia, organisatsiooni suurus - Võtmesõna: paindlikud - Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut - Tööd hästi teha on palju viise - Iga olukord on unikaalne - Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 7 - ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad
MP=
Tabeli andmeid võib esitada ka graafiliselt:
MP ja AP vaheline sõltuvus:
· Kui MP> AP, siis AP kasvab
· Kui MP>0, siis TP kasvab
· Kui MP=0, siis TP max
· Kui MP<0, siis TP väheneb
· Kui MP
17. Esita kahe argumendiga XOR funktsioon kasutades ainult NOT, AND ja OR loogikavärateid. 18. Esitatud on loogikaväratitest koosneb skeem. Esita selle tõeväärtustabel, aegdiagramm ja lihtsustamata funktsioon. 19. Lihtsusta Boole algebrat kasutades funktsioon (valemid 13a, 14a, 15a, 16a ja 17a on esitatud – seega valemeid 1-12 peab teadma peast ning näiteks 15b peab oskama ise tuletada valemist 15a). Funktsioon võib olla esitatud ka tekstina, näiteks: • Süsteemil on 3 sisendit x1, x2 ja x3. Süsteem peab arvestama kolme tingimust: i. Tingimus A on tõene, kui x3 on tõene ja kas x1 on tõene või x2 on väär. ii. Tingimus B on tõene, kui x1 on tõene ja kas x2 või x3 on väär. iii. Tingimus C on tõene, kui x2 on tõene ja kas x1 on tõene või x3 on väär. Süsteemi väljund peab olema 1, kui vähemalt 2 tingimusest A, B ja C on tõesed. Tõene = 1 ja väär = 0. 20. Esita kuni kolme argumendiga funktsioon kasutades Venn’i diagrammi. 21
suurendab keskriba. 5.4. Küsimused impulss- ja digitaalelektroonikast 1. Milline on põhiline erinevus lineaarse ja lülitava lülituse vahel? Erinevalt lineaarskeemidest, kus transistorid ja IC-d ei saavuta kunagi küllastust normaalsete töötingimuste juures, võivad lülitusahelad töö ajal signaale ümber kujundada ja avada tagasisidekontuuri 2. Mis on lülitusahelate kasutamise suurim eelis? väike võimsuse tarbimine 3. Millist koormust nimetatakse "aktiivkoormuseks"? , 4. Mitu sisendit ja väljundit on muliplekseril? Mitu sisendit ja üks väljund 5. Millest tuleneb termin komparaator? 6. Miks ei saa tavalisi opvõimendeid kasutada komparaatoritena? Need võivad küllastuda ülejuhtimise korral ja taastuvad aeglaselt. 7. Mida nimetatakse komparaatori käivituspunktiks? Komparaatori rakenduspunkt (nimetatud ka lävi. osund, jne) on sisendpinge, mille juures väljund muudab olekut (madalast kõrgeks või vastupidi). Joonistatud skeemil on käivituspunkt null. 8
selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi, desifreerib selle ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. Tüüpilisel dekoodril on n sisendit ja max 2n väljundit võimalik jätta mõni kasutamata. Kahendkoodi saab muuta koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmendiindikaatorit jne. Sageli kasutatakse suvapöördusmäludes, tõlkimaks siinilt saadud aadress lahti kujule, mille järgi leida mäluväli, mille pool pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile.
Üks flip flop suudab salvestada ühte biti jagu andmeid (kas ,,1" või ,,0") (viide 3). Flip flop'il on kaks väljundit, mida joonisel märgitakse Q tähega. Ühel väljundil on Q tähe kohal aga kriips, mis tähendab, et väljundid on oma vahel alati erinevad (ingl. k. complementary) (viide 2). Näiteks: Klemm 1 ja 2 on väljundid ja kui klemm 1 on ,,kõrge", siis klemm 2 on alati ,,madal" ning vice versa. Ühel D-tüüpi flip flopil on neli sisendit: Data, Clock, Set ja Reset. Clock ehk kella sisendi juures on märgitud kolmnurk (vt Joonis 3). See tähendab, et sisend on äärele reageeriv (ingl. k. edge triggered) ehk see reageerib ainult kiiretele pinge muutustele. CMOS 4013 puhul on tegemist tõusvale äärele reageeriv (ingl. k. rising-edge triggered) flip flop'iga, sest see reageerib ainult järsule muutusele ,,madalast" olekust ,,kõrgesse" (vt Joonis 4). Ülejäänud
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Protsessori mudel Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 13.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Kõige pealt loen sisse A ja B väärtused ning liidan omavahel kokku. Siis kontrollin, kas tekkis ülekanne ehk kas number on suurem kui 15. Kui number on suurem kui 15, siis kahendsüsteemis olev number vajab rohkem kui ühte registri pesa, kuhu mahub 4 numbrit. Selle tulemusena pean kasutama kahte registri pesa, kus esimeses pesas olevat väärtust suurendan ülekande järgi ühe võrra. See järel liidan saadud summale juurde C väärtuse ja jälle kordan ülekande kontrolli. Järgnev samm on D väärtuse juurde liitmine ja samuti ülekande kontroll. Viimaseks sammuks on kontroll, kas kogu summa on suurem või väiksem kui 16. Sellest saan teada, mis number on registri 6ndas pesas. Kui...
sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu. 4. K-MOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid,
L töötajate arv AP toodang töölise kohta. AP= TP/L MP Sisendi piirprodukt (kui palju toodangut kasvab töötaja lisandumisel). MP L = TP muutus / L muutus. MPK = TP muutus / L muutus Teatud töötajate arvust alates hakkab kogutoodang vähenema. Lisanduv töötaja segab töökeskkonda ning mõjutab negatiivselt ka teiste tegevust. See on hetk, kui MP (piirprodukt) läheb negatiivseks. Kahaneva piirtootlikuse seadus Kahaneva piirtootlikuse seadus kehtib tingimustes, kus mõnda sisendit suurendatakse, tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu (vähemalt 1 on fikseeritud). Teatud punktist hakkab kogutoodangu juurdekasv vähenema ja MP võib minna negatiivseks. Tuleneb kahaneva piirtulu seadus. Tulu kasvab kahanevas ulatuses. AP < MP kasulik tootmist suurendada AP > MP kõige kasulikum toota AP > 0 > MP pole mõtet tootmist laiendada. Pikk periood, mastaabiefekt Isokvantide tunnused: (kõverad, mis näitavad maa/kapitali töötajate suhet??)
d NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. *a-sünkroonne * sünkroonne 4. Dekooder[3] *Dekooder on loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoode neile vastavateks väljundkoodideks. Sisuliselt võtab dekooder sisse kahendsõnumi, desifreerib selle, ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. * Tüüpilisel dekooderil on n sisendit ning maksimaalselt 2n väljundit võimalik on jätta mõni 2n väljundist kasutamata. *Dekooderi abil saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segementindikaatorit jne. *Sageli kasutataksegi dekoodereid veel suvapöördusmäludes, tõlkimaks siinilt saadud aadress lahti kujule, mille järgi leida mäluväli, mille poole pöörduti. Dekoodereid kasutatakse veel ka protsessori sisemuses, kus nad dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning
võimsust impullsvõimsus Pvälj max ja keskmist ehk muusikavõimsust Impulsivõimsus on võimendi väljundi võimsus lühiagses reziimis (bassi tümps) võimendid on reeglina on võimendid projekteeritud maksimum ehk lühiaegsel võimsusel. Keskmine on tavaliselt 10 korda väiksem. 4. Nimisisendsignaal Usis n see on sisendsignaali amplituut, millel on võimendi arvestatud. Helivõimenditel võib olla mitu erineva tundlikusega sisendit näiteks mikrofoni sisendil on 1-3mV, maki ehk helipeasisendil 50 mV 5. Sisendtakistus - kujutletav takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat tema väärtus sõltub kasutatavatest võimenduselementitest: transistorvõimendi on 300-3, lampvõimendil ja ka väljatransistorvõimentitel on ta 1M Joonis2 6. Väljundtakistus on võimendi kui signaali sisetakistus. Ta on oluline koormustakistuse valikul sest selleks et väljundis saada max võimsust peab
ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta. Sellisel lähenemisel on omad piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog Süsteem mingi kirjeldatav tervik, mis koosneb osadest, mis on seoses jam is mõjutavad üksteist kuidagi. Süsteem ei saa olla suletud, alati on mingis keskkonnas, mis mõjutab. Organisatsioon kui supersüsteem. Sõltuvusteooria. Milline on sõltvuskeskkonna ja organisatsiooni vahe. Otsitakse parimat sobicust keskonna mõttes
Kiiruse andur c. Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale) d. Releed (vasakule, paremale, pidur) Seadme joonis Graaf Et määrata mäluelementide arvu, tuleb kokku lugeda vastavad graafil olevad "pallid". Kuna neid on kokku 10, siis on meil vaja 4 trigerit, sest 24 = 16 . Trigeriteks võivad olla nii RS kui ka JK trigerid. Sisendite loogikafunktsioonid Kokku on kaheksa sisendit ja neile tuleb kirjutada vastavad loogikafunktsioonid, et pärast MultiSimis genereerida vastavad skeemid ja need minimeerida. Et koostada funktsiooni, tuleb võtta näiteks S0 jaoks kõige noorem bit, mis asub paremal(vanem bit asub vasakul). Selle funktsiooni kirjutamiseks tuleb võtta kõik need "pallid", kus noorim bit on läinud nullist ühte. R0 korral aga vastupidi- ühest nulli. YS0 funktsioon YS0= 3210 * V + 320 * KA + 310 * S + 210 * P + 210 * V YR0 funktsioon
oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: a. 3400 b. 33000 c. 2500 d. 4500 28. Alljärgnevast on püsikulu: a. Kulutused toormaterjali ostmiseks b. Tööliste tükipalk c. Maamaks d. Sotsiaalmaksud 29. Pikal perioodil: a. Pole firmal mingeid püsikulusid b. Võib firmal olla kahanevaid tulusid c. Ei või varieerida ühtki sisendit d. Võib firmal varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid 30. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: a. Pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. Ketib kahaneva piirkulu seadus c. Tegemist on mastaabikuluga d. Tegemist on mastaabisäästuga 31. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike
Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa
III 1. Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2 n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn. kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Samuti võib
makoökonoomilise arengu indikaatorid, hinnamuutused, palganõudmised. SKP DEFLAATOR- kajastub kodumaine toodang. Hinnataseme muutus. Jooksva per kaubakogust kasutatakse. Deflaator on hinnaindeks, mõõdab hindade muutmise tempot e inflatsiooni. jagada tuleb sama aasta nom ja reaalne SKP Kulupõhise eelarve põhijooned. Ressursid jagatakse iga kuluobj maksumusele. Kuluobj liigitatakse iseloomu järgi. E koostatakse kulude kasvu% ja kulunorm põhimõttel. Vaadatakse eelarve sisendit, keskendutakse %le, mitte tulemusele. E ei kajasta teenuste väljundeid. E kasvavad. NULLBAASI MEETOD-ei arvesta minevikus tehtud kulutustega. Kogu planeerimine algab igal eelarveper uuesti, nullist. Lähtub tulemusest. Millal millist meetodit kasutada? Eelarve aegrida- nende kulutuste finantseerimiseks, millel puuduvad alternatiivid, elutähtsad kulud. Kasutada kindlaid mõõdetavaid aluseid(normatiive) ja kulude kontrolli
Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: Vali üks: a. mastaabisäästu kahanemist b. mastaabieffekti c. kulusid antud ressursside kulude korral d. mastaabitulu Küsimus 26 Küsimuse tekst Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on Vali üks: a. 750 b. 1250 c. 2,50 d. 1100 Küsimus 27 Küsimuse tekst Pikal perioodil Vali üks: a. ei või varieerida ühtki sisendit b. võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid c. pole firmal mingeid püsikulusid d. võib firmal olla kahanevaid tulusid Küsimus 28 Küsimuse tekst Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see Vali üks: a. kõike nimetatut b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC kõvera allapoole nihkumise d. MC kõvera allapoole nihkumise Küsimus 29 Küsimuse tekst
Schotky TTL o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) o integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL) 6 kolme olekuga väljund avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme välistav või (eXclusive-OR) multiplexor (Multiplexers) Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
