Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri saamiseks. 4. Hoidlaid kasutatakse peamiselt tahkete, gaasiliste ja vedelate ainete (kütuste) ning kaupade, toiduainete hoidmiseks
Koostaja: Suur- ja väikeesemete hoiuruum on hoone, kus vastava teenuse kasutajad saavad hoida oma suuri ja väikseid esemeid vastavates boksides. Nt. auto rehvid, jalgrattad, paadid, treilerid, ATV, lumesaanid, skuutrid, järelkärud, muruniidukid, mööbel jne. Korteri elanikud Eramaja omanikud Autoomanik Ettevõtted Hoiustamise koht Turvaline Ilmastikutingimuste eest kaitstud Rehvitöökojad (puudused: vähene ruum, ainult üks teenus) Tasulised parklad (puudused: väli tingimused, väike ruum, võimalus mõningaid tooteid hoiustada) Tartus puudub vastav teenus Toodete valik on lai, mida saab hoiustada. Tänan kuulamast!
Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita autonumbrid ·Taaskasutus ·Tehastel filtrid ·Prügi sorteerimine ·Taastuv energia ·Vee puhastamine KÜSIMUSED Mis on peamised saastumise tegurid? Kuidas võidelda saastumise vastu?
Prügi · Haigla territooriumil vedeles maas üllatavalt palju pürgi. Maas vedelesid erinevaid kilekotte, suitsukonisi, papptopse, õunasüdameid jms. · Meie arvates tuleks haigla territooriumi tihedamini puhastada. Loodushelid · Aegajalt oli kuulda linnulaule. · Kuid haigla territooriumil oli ka palju vareseid, kes üritasid prügi seest endale toidupoolist leida. Inimeste tegevus · Inimesi liikus haigla ümbruses väga-väga palju, ning ka parklad olid ääreni täis. Kokkuvõte · Üldiselt võib jääda rahule Mustamäe haigla ümbrusega kuna haljastus, heakord, hoonestus, õhu kvaliteet ja inimeste tegevus said pluss punkte kuid on ka asju mis vajaksid veel arenemis ruumi. Aitäh kuulamast!
suviti saab istuda soovi 2) Tuntud heade korral ka terassil. söökide poolest Nõrkus 1)Seal käib palju rahvast ning 1) Ebaviisakas teenindus 1) Kallid söögid tihti pole võimalik lauda saada 2) Küllaltki väiksed road 2) Lähedal asuvad 2)Lähedal asuvad parklad on ja hind seejuures kallis parklad on tasulised tasulised 4) Milline võrreldud toodetest on konkurentide poolt kõige haavatavam? Miks? 2 Meie arvates on kõige haavatavam kohvik Dedi, sest tal pole mingit erilist tunnust, millega teistest kohvikutest erineda. Oluline on kas see, et kohviku kõrval asub ka teine söögikoht, mis paljud kliendid odavuse tõttu enda juurde meelitab. Werneril seevastu on parem maine, ta on ajalooline koht ning sealsed toidud on väga
radasid mööda jalutada. Ala kuulub kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsevööndisse, kus on eelkõike kaitse alla võetud eriti väärtuslik loopealne. Tegelikult oma mikrorajoon planeeritud nii, et igal hooneteruudul on oma sisehoov väikese haljasalaga, kus olid pesunöörid, kiiged vms. Tänapäeval on need hoovid unarusse jäetud ning kaotanud oma algse funktsiooni, mitmele poole on näiteks rajatud parklad. Rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Peale eespool mainitud haljasaladele on oluliseks rekreatsiooni kohaks Katleri gümnaasiumi juurde kuuluv staadion (vt Joonis 4). Sealne jalgpalli ja korvpalli väljakud on küll peale põhikooli sulgemist natuke unarusse jäetud, kuid sellegipoolest on nad kohalike seas populaarsed. Uuritust alast natuke väljapoole, idas suunas jääb tennisväljak, mis on aga kasutuses vaid soojamatel kuudel.
ELEKTRIAUTO JUHTMEVABA LAADIMISJAAMA EELISED Eelisteks võib pidada AS Elwo poolt pakutava elektriautodele mõeldud juhtmevaba laadimisjaama ehitamisel: AS Elwo pakub seadmete paigaldamisel suure elektritöö kogemuse pagasiga mehi, AS Elwo tarniks ise seadmed Eestisse, juhtmevaba laadimisjaam peaks kauem vastu kui muud jaamad, ning juhtmevabad jaamad on kindlasti ka palju ohutumad. KLIENDID SEGMENDID Elektriautode juhtmevaba laadimisjaama ehituse teenust vajaksid parklad, kes tahaskid olla innovaatilised oma teenust pakkuda ning elektriautode omanikud, kes soovivad mugavust ning ohutust. Kliendid ei ole kindlast rahvusest. Kuid kindlasti on oletatavalt oodatav, et sellised laadimisjaamad asuvad enamasti linnades ja suurtes asulates.
jargon mula K kerb appeal esma muljet parandama L linear block arrangements majade paigutus kus nad asuvad üksteise kõrval M majority developed land enamus arendatud maad Multi-storey car parks mitme kordsed auto parklad N neighbourhood naabruskond normal concrete block car parking cost tavaline betoonploki peal asuva parkimiskoha maksumus normal tarmacadam car parking cost tavaline asfaldil asuva parkimiskoha maksumus P parking at ground level under building esimsel korrusel asuv parkimikoht parking-options parkimise võimalused
regioonide spetsialiseerumist) Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi Infrastruktuur ehk taristu- on tootmist teenindav kompleks; hõlmab kõike, mis tootmisprotsessi otseselt ei kuulu, kuid on selle edukaks toimimiseks vajalik (nt: transport, teedevõrk, side, jt teenindusharud) Transpordi infrastruktuuri- selle hulka kuuluvad teed, tänavad, raudteed, kanalid, sadamad, lennuväljad, raudteejaamad, parklad Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise ja juhtimisega. Logistika peamiseks eesmärgiks on veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kulutustega tarbijale vajalikku kohta. Veonduse liigid: Raudteetransport Autotransport Jõetransport Torutransport Meretransport Õhutransport Sõitjatevedu ehk reisijatevedu Euroopas- on tihe teedevõrk (mis hõlmab
Praegu kasutatakse internetti ainult reklaamiks ja ei kasutata loominguliselt. Tarbijate motivatsioonide ja huvide teadasaamine interneti teel paremaks segmenteerimiseks ja positsioneerimiseks. Unikaalse müügiargumendi väljatöötamine, kusjuures kogemine ja sümbolid on olulised. Personaliseeritud tooted Väiksem reisieelarve Reiskorraldajatele uued väljakutsed ja rollid – lisaväärtuse loomise vajadus. TRANSPORT Parklad Lennureiside vähendamine Rongiliikluse parandamine Kruiisireisid. MAAKODUDE TURISM Iseteenindava turismi kasv INFORMATSIOONITEHNOLOOGIA KIIRE ARENG Sidevahendid GPS. Milline on suurim trendide muutus viimastel aastatel? Tutvu Digital Tourism http://etc-digital.org/wp-content/uploads/2013/09/ETC_US_Report.pdf
· Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate töötajate väljaõpe. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus. · Muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms. · Jäätmete teke ja liigitus. · Keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine. · Kus asub ettevõte · Kuidas on seal klientidele tagatud juurdepääs ( parklad jms) 9 6. Praktika sisu 1) Praktikal olles tegelesin järgmiste töödega (Kirjeldada põhilised tööoperatsioonid praktikakohas ja ülesanded praktika programmi järgi lahti). 10 7. Enesehinnang Kõige tugevamad/nõrgemad küljed on ( tuua ära need omadused millega hästi toime tulin) Hästi tulin/ei tulnud toime järgmiste töödega..................
Teenindaja teadmised ja oskused Kättesaadavus Telefoni teel, hea asukoht, lahtiolekuajad, Kommunikatsioon Keelte valdamine Probleemide lahendamine Usutavus Agressiivne müük(hinnad) Klientide huvide igakülgne arvestamine Turvalisus Valeinfo Füüsiline turvalisus Konfidentsiaalsus e isikuandmete lekkimine Kliendi tundmine Väljanägemine Firma ja klient Esmamulje- 40 – 60 % üldiselt muutub Esmamulje võib luua kuuldud jutt, nimi, reklaam Asukoht- viidad kesklinn äärelinn parklad ühistranspordilähedus Hoone välimus kaasaegsus sisenemisel interjöör teenindaja suhtlemise tehnikad verbaalne suhtlemine mitteverbaalne –kehakeel otsaesine ja kulmud silmside käed risti, kinnine asend käed kõrval lahtine asend käed puusas võimukas olek. Töös ___________________________________________________________________________ Telefonisuhtlus Plussid Miinused Säästab aega ja raha. Rikub tervist. Saab leida inimese Kommunikatsiooni
ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele.
kanalisatsioonitorustik.[2] Elva Linnavalitsuse tellitud töö Elva linn Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneeringuga, mis hõlmab valdavalt supelranna osa, luuakse õiguslik alus supelranda teenindavate ehitiste projekteerimiseks, antakse heakorrastuse, parkla, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude lahendused. Planeeritud on ehitada aastaringseks kasutamiseks mõeldud rannahoone, kus asuvad ka vetelpäästeruumid ja tualetid. Planeeringus on ette nähtud uued parklad Järve tänavale ja Tartu maantee äärde, mille tulemusena suureneb parkimiskohtade arv 130-le, ka 5- le invakohale.[2] 5. Kasutatud kirjandus: · http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/suplus/Profiilid/Verevi _jarve_ranna_profiil.pdf · http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=384382987 · http://www.facebook.com/media/set/? set=a.132184330237124.22173.132167640238793&type=3 · kalakoht
Eriti suure kasutuskoormusega konstruktsioonid peavad vastu pidama suurele lühi- ja pikaajalisele koormusele, olles samaaegselt minimaalse deformatsiooniga. EPS 200 soojusplaadid on suure koormustaluvuse, paindetugevuse ja niiskuskindlusega ning väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks: - plaatvundamendid - tööstushooned - ladude põrandad - garaazide põrandad - parklad Estplast EPS PERIMEETER on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsioonimaterjal, mis sobib väga hästi niiskete kohtade isolatsiooniks: - maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks; - välimiste keldriseinte, soklite ja alusmüüride välispidiseks soojustamiseks; - torustike (sh kuivendustorustike), torukaevikute, kaevude ja drenaazide isoleerimiseks
• eelnevate ladustamisvariantide kombinatsioon • ladustamine spetsiaalsetel tugikonsoolidel ladude planeerimine 13 Kauba käsitsemise seadmed (tõstukid jne) • hoiustamiskõrgus • vahekoridoride laius • maha- ja pealelaadimine ladude planeerimine 14 Kaubavoo liikumise trajektoor laos • otseläbivool • U-kujuline läbivool Liiklemiskorraldus territooriumil • Kasutatavad transpordivahendid • Kontoriruumide paiknemine • Parklad ladude planeerimine 15 Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada lao majanduslikult tulus ja efektiivne tegevus, mida võib lugeda ka konkurentsieeliseks. ladude planeerimine 17 Planeerimise erinevad etapid:
Pilet 1 1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik 3.etapp Kolmandal etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö. 2) Transpordikulude vähendamise võimalused transpordivahendite õige valik ja veomarsruutide optimeerimine · Transpordivahendite õige valik, kuna mittekohase transpordivahendi kasutamine on seotud täiendavate kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest. Ülipikkadel veokaugustel (üle 100 km) tuleb kasutada raudteetranspor...
Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) Teine artikkel käsitleb maastikku pigem teaduslikumas suunas: nimelt geograafilises mõttes ja sellest tuletades eraldada inimest ja ühiskonda tuginedes teoreetilis-metodoloogilistele aspektidele. Käsitledes maastikku, kui geograafia uurimisobjekti on autor rõhutanud mõistete
132. Puhkekohad- puhkekohad tuleb ette näha põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Puhkekoht rajatakse võimaluse korral veekogu, looduslikult kauni koha või muu vaatamisväärsuse lähedusse. Sobivaks kohaks võib osutuda ka maantee rekonstrueerimisel mahajäetud teel'ik. Puhkekohas tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Suurtes puhkekohtades eraldatakse üksteisest sõiduautode, busside ja veoautode parklad. Puhkealal nähakse ette einestamisvõimaluseks lauad ja toolid ning prügikastid. Sanitaaralal paikneb käimla. Soovitatav on puhkealale paigutada lähiümbruse teedevõrgu ja vaatamisväärsuste kaart. 133. Parklad- Põhi-ja tugimaanteede äärde tuleb kavandada parklad 10-70km tagant. Parklad on mõeldud sõidukite juhuslikeks lühiajalisteks peatumisteks. Parklates peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta
▪ Et kavandada õigeid tooteid ja teenuseid ▪ Et teha vähem kulutusi reklaamile kuna välistatud on umbkaudne reklaam ▪ Et info liiguks kindla sihtgrupi sees ▪ Et tekiks usaldus toote vastu, kuna toode vastab sihtgrupi ootustele ja vajadustele 25. Millest peaks rääkima teema ASUKOHT all? ▪ Kui pika vahemaa on klient valmis läbima? ▪ Paiknemine tõmbekeskuste, transpordisõlmede suhtes ▪ Ligipääsetavus: teed, parklad, viidad, juhtnöörid, info. ▪ Ümbritsev keskkond, n. korrusmajad, Soomaa Rahvuspark. 26. Mida peab äriplaanis äriide punkti all lahti seletama? Milleks ma seda plaani koostan? Kes soovib seda plaani? Kas sul on vaja lisafinantse taotleda? Anda kokkuvõtlik ülevaade äriideest: milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, millise meeskonnaga ja kes on eeldatavad tarbijad (sihtgrupid). 27. Kuidas SWOT analüüsi põhjal strateegilisi eesmärke seada?
makromajanduslikud( regioonide areng), poliitlised faktorid( maksukoormuse kasv, turvalisus, piiriülene müük, riigipiiride kadumine). 2. Tarbijate trendid- üldised(kõrge kvaliteediteadlikkus, vabatahtlikud turistid), elustiil- (otsitakse paremaid kohti, reisimine on muutunud tavaliseks eluosaks). 3. Reisitooted ja turundus- üldised toodete ja turunduse trendid( infot otsitakse reisisihtkohtadest), transport( parklad, lennureiside vähenemine, rongiliikluse paranemine, kruiisireisid), maakodud( iseteenindava turismi kasv), info,tehnoloogia( sidevahendid, ja GPS'i areng). 18. Turistid valivad reisi sihtkoha- sõltub hinnast, raha eest saadav väärtus, mugavus ja kättesaadavus, kliima, kvaliteet ja turvalisus, ettevõtte maine. 19. Turismi mõju tegurid keskkonnale, inimestele ja majandusele- Suuline: 1. Loodusturimi trendid-?? 2. Loodusturimi võimalused-?? 3
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse...
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena
·muu materiaalne põhivara; ·lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe. Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi. Märgitakse täpsustavalt juurde nende soetamise aeg, tehnilised andmed, inventari number, ühikute arv, registrinumber, nende eest vastutavad isikud. Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse
ning väljumine 0-korruse Uueturu tänavale. Avatud E-L 9:00-22:30; P 9:00-19:30 Parkimistasu: Esimene tund parkimist on tasuta, teine tund maksab 10 krooni ja iga järgnev tund 20 krooni. Tartu Kaubamaja parkimismajas parkimine Tänaval parkimine Parkimistsoon B E-R 8:00-18:00 parkimistasu 10 krooni/tund. Mobiilparkimine Parklad on mugavad, et saab ostukäruga tuua kaubad otse autosse, et ei pea kandma raskeid pakke või kotte autoni. Ning parklad muudavad Kaubamaja külastamise aastaringselt mugavaks ja meeldivaks. 2.4. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment Kopli Õpperestoran Õpperestoranis tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Ja ka tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri.
Ehitus, OÜ Oidremaa Farmid, OÜ Mumm, AS Filmari, OÜ Ehar, Neviprint, Oidremaa Mõis, Lukoil Lihula tankla, Lihula TÜ, Asmor Puit, Hansapanga Lihula kontor, Rahvaliit ning Koonga Vallavalitsus. (URL:http://mihklilaat.onepagefree.com/files/Microsoft %20Word%20-%20Docum.pdf) 2005. aastal toimus seitsmeteistkümnes laat. Kauplejaid ja ostjaid saabus nii oma vallast kui ka piiri tagant. Statistika järgi oli sel aastal jälle rekordarv laadalisi. Parklad jäid juba autodele kitsaks. Oli meelelahutust ja muidu lustimist. Igale ühele midagi.. Traditsiooniks on saanud Lihula puhkpilli esinemine. Laata aitas sujuvaks muuta Elmar Trink. Vahepalana lõbustas ta koos Feliks Kargiga rahvast. Esinesid ka meie oma valla taidlejad. Sel korral tegid kena etteaste Vatla tantsijad. Kirikus astus üles Heli Vahing. Lastega lustisid ja korraldasid võistlusmänge MTÜ Lõpe Noored. Ants Välimäe Eesti Piimandusmuuseumist tutvustas
Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks eluruumid, parklad vms asjad, mille suhtes omanik soovib, et keegi teine seda kasutaks, aga kõik muud õigused asjale jätab omanik endale, st omanik annab enda õigustest ära ainult asja kasutamise õiguse. Kinnisasja üürimise reeglid kehtivad : 1) eluruumide üürimisele (elamu, korter- kasutatakse alaliseks elamiseks) 2) äriruumide üürimisele (majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum). Üürile andmise sätted laienevad ka asjadele, mis lähevad koos üüritud asjaga kasutusse
Ilmasõja järgsel ajal muutus loss Laitse raadiojaama teenindushooneks punanurga, söökla, side ja muu paratamatusega. 1996. aasta sügistalvel sai toona tühjana seisnud lossist Marju ja Sulo Muldia kodu. 1999. aastal alustati lossi renoveerimisega. Sama aasta suveks renoveeriti pubi ning söögisaal. 2000 avati sisehoovis asuv koloniaalkauplus, 2003 valmis salong ning paigaldati keskküttesüsteem. 2004 avati saunakompleks. Samal aastal renoveeriti fassaad, samuti valmisid kivikattega parklad maja ette. 2005 valmis pargi servas asuv vanast moonakatemajast renoveeritud külalistemaja. Laitse Lossis on külastajatele avatud 1. korruse ruumid. Lossipark on alati avatud. Lisaks pubile on suveperioodil avatud päikesepoolne rõdu, mis mõneti kopeerib Veneetsia Doodzide palee rõdu. Juugend Tunnusjooned Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka...
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega
võib olla probleeme laenu saamisega majandustegevuse alustamiseks. Kupongideta munitsipaalvõlakirjad. Nad ei kindlusta omanikule intressi kuni tagasiostmiseni ja intressid makstakse korraga välja kustutustähtpäeva saabumisel. Väljarenditud vara eest saadava tuluga kaetud obligatsioonid. Sellised obligatsioonid tagatakse rendituludega, mida saadakse munitsipaalvarade üürimisest. Näiteks tasulised avalikud territooriumid- parklad, büroopinnad, jms. Krediidirisk Igasuguse finantsjuhtimise otsuse vastuvõtmine toob paratamatult kaasa ühe olulisema riskina krediidiriski, mis seisneb selles, et väljalaenatud raha ei saada osaliselt või täielikult tagasi. Krediidiriskiga puutuvad eelkõige kokku finantsasutused, kuid ettevõtluses tervikuna tuntakse finantsjuhtimises äri krediidiriske. Finantsjuhtide eesmärk on võimalikke riske vähendada ja riski motiivideks on peamiselt kaks motiivi: 1
ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega
ressursside kättesaadavus ja klient külastab ettevõtet või maksumus. vastupidi. Finantseerimisvõimalused Märkus: sageli on olulised samad tegurid, mis jaekaubanduses. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus Parklad, parkimise tasulisus; Jalakäijad (ka nende vanuseline ja sooline koosseis, sissetulekud, tegevusala). Ümbritsevad ettevõtted (kas neid külastav klientuur sobib); Tänava pool. Konkurentide lähedus – on see hea või halb? Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. 13. Äriplaani olemus, sihtgrupid, kasulikkus, nõuded äriplaanile. Olemus:
155112 Elumajade osad 15510100 15511100 61100100 38111500 38111700 Kap. rendil olevad 15510100 15511100 61100100 38111500 38111700 155119 eluhooned² Teed 155120 Teed 15510600 15511600 61100600 38112000 38112200 155121 Maanteed, tänavad, teed 15510600 15511600 61100600 38112000 38112200 155122 Parklad, platsid 15510600 15511600 61100600 38112000 38112200 Kap. rendil olevad 15510600 15511600 61100600 38112000 38112200 155129 rajatised² Muud rajatised 155130 Muud rajatised 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 155131 Sillad, viaduktid, tunnelid 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700
Allikas: Eesti Harrastuspüügi kvantitatiivuuring 2011 (CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing)) 24 Igaüks võib veekogu ääres liikumiseks, viibimiseks kalastamiseks ja veesõidukite randumiseks kasutada ööpäevaringselt kallasrada, mille kaldaomanik peab vee äärde jätma. Siiski paljud kaldaomanikud pigem takistavad, kui soodustavad kallasrajal liikumist. Lisaks on puudu kalastajatele mõeldud infrastruktuuridest (paadislipid, parklad, juurdepääsud jne). Harrastuskalastajatele on kalandussektoris toimuva kohta jagatud teavet peamiselt internetikeskkonna, erinevate artiklite ja trükiste kaudu. Jagatud on erinevaid infobrosüüre, mille pluss on see, et neid saab jaotada otse sihtgruppidele. Peamiseks puuduseks on, et neis olev info vananeb suhteliselt kiiresti. Internetikeskkonda võib pidada üheks peamiseks info levitamise vahendiks. Kahjuks on see paljudele, eriti
individuaalsete ühepereelamutega. Väikseima majavormina arendas Wright välja nn Usonia maja, mille ta teostas esmakordselt 1936. aastal Jacobs House'i juures. Koos oma õpipoistega rajas ta ka Brodacre City 4 ruutmeetri suuruse mudeli. Oma linnaplaneerimise ettekujutustest rääkis Wright veel 6 raamatus. Brodacre City küll ei realiseerunud, kuid paljud selle detailid said hiljem tegelikkuseks: ümbersõiduteed, maa-alused parklad, jalakäijate tsoonid, tööstuspargid ja eeslinnade ostukeskused. 20 6. Teine õitseng 1935- 1943 Oma kirjutiste, ettekannete ja näitustel osalemistega naasis Wright laiema avalikkuse vaatevälja. Taas sai ta tellimusi majade projekteerimiseks. Ta projekteeris nädalalõpuresidentsi Fallingwater, mis sai hiljem 20. sajandi kõige tuntumaks elumajaks. Pisut hiljem ehitas ta S. C. Johnson Wax
Peatumistasku, ooteplatvorm, ootekoda 133. Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) Suletud tasku, avatud tasku, peatus osaliselt sõidurajal, peatus sõidurajal, liivakella peatus. 134. Puhkekohad Põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Rajatakse veekogu, vaatamisväärsuse või kauni koha juurde; ette nähtud sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarlala, einestamisvõimalused, lauad, toolid, prügiskastid, käimla. 135. Parklad Põhi- ja tugimaanteedel 10-70 km tagant. Mõeldud sõidukite juhuslikeks lühiajalisteks peatumisteks. Tähistatakse märgiga maantee ääres. 136. Teenindusjaamad ja tanklad Asukohad tuleb ette näha teeprojektis. Autokasutajale mõeldud teenindusettevõte, kus müüakse autokütust, määrdeaineid, tagavaraosi ja osutatakse teenuseid. 137. Mis mõjutavad mürataset (vähemalt 5)
ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3. Jalakäijad (ka nende vanuseline ja sooline koosseis, sissetulekud, tegevusala). 4. Ümbritsevad ettevõtted (kas neid külastav klientuur sobib); 5. Tänava pool. 6. Konkurentide lähedus on see hea või halb? 7. Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. Asukoha valik hulgimüüjatel: tarbijate põhihulgale lähemal;
ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3. Jalakäijad (ka nende vanuseline ja sooline koosseis, sissetulekud, tegevusala). 4. Ümbritsevad ettevõtted (kas neid külastav klientuur sobib); 5. Tänava pool. 6. Konkurentide lähedus on see hea või halb? 7. Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. Asukoha valik hulgimüüjatel: tarbijate põhihulgale lähemal;
jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Täpsema asupaiga juures arvestada järgmiste teguritega: 1. Liiklustihedus, ühistranspordi korraldus 2. Parklad, parkimise tasulisus; 3. Jalakäijad (ka nende vanuseline ja sooline koosseis, sissetulekud, tegevusala). 4. Ümbritsevad ettevõtted (kas neid külastav klientuur sobib); 5. Tänava pool. 6. Konkurentide lähedus on see hea või halb? 7. Maksumus. Odavam asukoht nõuab reeglina suuremaid reklaamikulusid. Vt neid kulusid koos. Asukoha valik hulgimüüjatel: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused;
- muu materiaalne põhivara; - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu. Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi. Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe. Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi. Märgitakse täpsustavalt juurde nende soetamise aeg, tehnilised andmed, inventari number, ühikute arv, registrinumber, nende eest vastutavad isikud. Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse
Piiramatu kasutusajaga põhivarale kulumit (amortisatsiooni) ei arvestata Maa on piiramatu kasutusajaga, maad ei amortiseerita. Kinnisvaraobjekti (maa koos seal asuvate hoonetega) soetamisel tuleb maad ja hooneid arvestada eraldi. Selleks leitakse eksperdi hinnangute alusel maa ja hoonete soetusmaksumus nende hinna osatähtsuse järgi kinnisvaraobjekti ostuhinnast. 6.3.2 Piiratud kasutusajaga põhivara Piiratud kasutusajaga põhivara on: · Maarajatised (teed, parklad, tarad jne.) ja ehitised · Masinad ja seadmed (tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed) · Muu materiaalne põhivara (inventar, mööbel, kontoritehnika) Materiaalse põhivara objektid võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses, mis koosneb nende ostuhinnast, kohaletoimetamise ja kõigist kasutuselevõtmise kuludest. Rekonstrueerimisväljaminekud suurendavad põhivara soetusmaksumust. Nendeks on väljaminekud, mis pikendavad oluliselt vara kasulikku tööiga, suurendavad
lubade saamise lihtsustamise ning ühtse parkimis- ja transpordisüsteemi loomise näol. Tabelis 8 on võrdlusena esitatud Pärnu linnaelanike ja turismiklastri huvid. Kohalikud elanikud vastasid intervjuude käigus, et soovivad pereturisti ise vastu võtta, sest sellele sihtrühmale vajalikku personaalset ja paindlikku teenust ei suuda suured spaahotellid pakkuda. Põhiprobleemile lisaks toodi välja parkimisprobleemid, mille lahendamiseks soovitatakse ehitada linnapiiridele suured valvega parklad, kust turistid saaksid edasi linna liikuda ühistranspordi toel. Linna piires võiks toetada autode mitte kasutamist ja jalakäijaltele mõeldud ala laiendamist, kuid ühtlasi peaks parkimissüsteem olema selgem, paremini tähistatud ja kõigile kättesaadav. Tabel 8. Pärnu linnakodanike ja Pärnu turismiklastri huvide võrdlus Pärnu linnakodanike huvid Pärnu turismiklastri huvid
Pirita tee, Peterburi mnt., Pärnu mnt.) • Tõusul, langusel või tõusu harjal asuvad ülekäigurajad (Tallinnas Kino “Kosmos”, Magdaleena Haigla juures) • Suure intensiivsusega sirgetel tänavalõikudel asuvad ülekäigurajad (Tallinnas Sõpruse pst., Mustamäe tee) • Ülekäigukohad, kus jalakäijaid liigub harva (Tallinnas Järvevana tee, Peterburi maantee, Pirita tee) • Trammipeatused kahe sõidusuuna vahel • Parklad kaupluste, polikliinikute, tanklate, turgude juures Jalakäija tegevusest tingitud tegurid suurlinnas: • Foorinõuete eiramine • Tee ületamine ülekäiguradade või ristmike vahetus läheduses • Lähenevate sõidukite liikumiskiiruse vale hindamine • Tee ületamine ristmikule lähenevate või ristmiku otse ületavate sõidukite eest • Tee ületamine seisvate sõidukite varjust, peamiselt lapsed • Tee ületamine seisva bussi eest
taustal. Kasutada tuleb rahvusvahelisi märke ja tähiseid. (Riigi Teataja, 2002) Sama määruse § 9.4 alusel tuleb linnaplaanidel ja skeemidel, reisijuhtides, transpordiskeemidel ja infoteatmikes jm ära näidata ehituslike takistustega või takistuseta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod jne) ning ratastoolikasutajatele kohaldatud ühissõidukite liikumismarsruudid. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.2 Parklad Määruses ,,Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes" § 3.2 on öeldud, et avalikes autoparklates tuleb ette näha vähemalt 1% parkimiskohtadest invaautodele, kuid mitte vähem kui kaks kohta, väiksemates parklates vähemalt üks koht. Soovituslikult peaks olema 1/50 parkimiskoht või iga 2500 m2 kohta üks. Invaautodele mõeldud parkimiskohad peavad asuma hoone 14
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja v...
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
Juhatavad teeviidad loovad esmamulje, mis on külastaja jaoks edaspidise käitumise mõjutajana määrava tähtsusega. Sisenemise värav/külastusvärav peab andma kindla arusaamise, et ollakse õiges kohas. Sisenemise ala mahutavus (autodega sisenejad, jalgsi sisenejad) kavandatakse arvestades eeldatavat külastajate arvu. Oluline on hooldatud üldmulje ja hea nähtavus, vajadusel piiratakse puid ja põõsaid, et viidad paistaks välja. Parkimine, parklad Lühike sõit avalikult teelt, enne sisenemisala parklasse jõudmist, aitab külastajal kohaneda kaitseala keskkonnaga. Üldiselt eeldatakse, et sisenemisala parkla on kasutatav aastaringselt ja seda on võimalik hooldada. Parkimisala pinnas valmistatakse ette nii, et talvel lumi ja jää ning suvel kuumus (varju võimalus) või sügisel vihmad ei takistaks parkimist. Kavandatakse kalded (vertikaalplaneerimine) ja sadevee äravool, nõlvad kindlustatakse. Parkla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
