KAKS DEMOKRAATIAKONTSEPTSIOONI Joseph A. Schumpeter Kokkuvõte Schumpeter räägib demokraatiakonseptsioonist ehk võimuvõitlusest. Schumpeter jõuab oma kirjutises järeldusele, et partei ei ole mingi grupp inimesi, kes kavatsevad edendada üldist heaolu mõne printsiibi alusel, mille suhtes nad kõik on kokku leppinud. Partei on siiski rühmitus, mille liikmed kavatsevad õhiselt tegutseda konkurentsivõitluses poliitilise võimu pärast. Schumpeter on oma teooriates keskendunud valitsemisaparaadile. Autori esindatud kriitika annab ruumi tõestamaks, et teine demokraatiakonseptsioon annab otsustamisõiguse isikutele, kes on saanud selle konkurentsivõitluses rahva häälte pärast. Joseph A. Schumpeter väidab oma klassikalise demokraatiakontseptsiooni kriitikas, et pole olemas sellist asja nagu üheselt määratud üldine hüve, milles kõik inimesed võiksid ühel nõul olla või millega neid
Ettevõtluse ajalugu, XX sajandi juhtivad uurijad Schumpeter ja MCClelland Koostas: Getter Klaas Äritegevuse alused Põhipunktid Äritegevuse alused Joseph Alois Schumpeter Click to edit Master text styles Elas 1883-1959 Second level · Third level Fourth level Fifth level · Õppis Viinis · Huvitus poliitikast · Töötas Harvardis · Avaldas teoseid
Omanik-juht- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Entrepreneur" - prantsuse päritolu. 1437. a tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns-ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber
new ways of doing things” – (Porter 1990) ● “An innovative business is one which lives and breathes “outside the box”. It is not just good ideas, it is a combination of good ideas, motivated staff and an instinctive understanding of what your customer wants” – (Branson 1998) ● “...novel implementation of an invention, discovery, new or existing knowledge in economic process” (Joseph A. Schumpeter) ● An innovation is the implementation of a new or significantly improved product (good or service), or process, a new marketing method, or a new organisational method in business practices, workplace organisation or external relations” (Oslo Manual). Innovation and entrepreneurship Schumpeter on innovation: the role of inventions and entrepreneurs ● Innovation as “new combinations” of existing
.................... 11 2 Sissejuhatus Innovatsiooon ei ole meie maailmas uus nähtus. See on suure tõenäosusega sama vana kui inimesed ise see on tihti pea iga üksikisiku omadus mõelda probleemidega tegelemisel parematele lahendustele. Ilma innovatsioonita näeks maailm välja hoopis teistsugune. Üks esimesi, kes innovatsiooni, kui ühe majanduse alustalasid, päevavalgele tõi oli Joseph Alois Schumpeter, kes oli Austria ja Ameerika majandus- ja poliitikateadlane. Tema määratluse järgi on innovatsioon, kui üks väga oluline mõõde majandusarengule. Schumpeter soovis näidata, et innovatsioonist tulenev turujõud annab märgatavalt paremaid tulemusi, kui Adam Smithi teooria ,,nähtamatust käest" ja hinnakonkurentsist tulenevast turujõust. Schumpeter küll leidis, et esmane tehnoloogiline areng mingis suunas loob sageli monopole, mis omakorda võimaldavad erakordselt
On vähe tõendeid, et toetada Burke`i arvamust, et valmistel osalemine on moraalne kohustus ja et haridus sigitab alturismi. Viimaks on hirm traditsiooniliselt väljendatud radikaalist demokraadi nagu Thomas Paine`i poolt, et poliitikutele on antud õigus omi enda soove korda viia, poliitikud kasutavad võimalust egoistlikke soovide korda viimiseks ja ei arvestada rahva vajadustega. Valimised on demokraatia süda. Sellist vaadet edendas Joseph Schumpeter oma teoses ,,Kapitalism, Sotsialism ja Demokraatia" 1942 aastal. Joseph Schumpeter`i teos pööras tähele panu hoopiski uutele küsimustele seoses valimistega. Esiteks: millised asutused ja kohad on vajalik valimistega täita? Teiseks: kellel on õigus valida? Kolmandaks: kuidas hääled vormistatakse? Valmistega ei täideta kohti, mis vajavad eriteadmisi või -oskusi, nagu näiteks kodanike teenrid ning kohtunikud. Valimiste tähendus on lähedalt seotud hääle andmis viisi faktoriga
Strateegiline asjaolu - demokraatia võtab arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi. Moraal-psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Võib hakata kehtima enamuse, pööbli türannia. Iga inimene ei saa olla igas küsimuses piisavalt hästi informeeritud, et teha adekvaatseid otsuseid. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! Schumpeter: Valija käitub massides teisiti, tema kui üksikisiku tähtsus kaob. Marx: hääletamine ei garanteeri rahva valitsemist, sest mõned ei tea, mis on nende huvides, valijaid tüssatakse osavate kõnede, kampaaniatega, kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid. 9. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast? Volitatud esindaja ei tohi rahvast sõltumatult otsuseid langetada, sõltumatu esindaja oskab oma peaga mõelda ja probleeme kiiresti lahendada. 10
Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised "tugisambad" on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks." Georg Soros "Globaalse kapitalismi kriis": "Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip
Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised “tugisambad” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks.” Georg Soros “Globaalse kapitalismi kriis”: “Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus
Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures
kaasama tehnokraate. b) ühiskonna võtmesfäärid majandus, poliitika ja kultuur lähtuvad erinevatelt alustelt: majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike ulatuslikku kaasatust, kultuuris on kristlik eetika asendunud hedonismi ja eneseteostuse ülistamisega; kuna need põhimõtted vastuolus, siis alalised pinged, millest on põhjustatud postindustriaalset ühiskonda ilmestav ebastabiilsus ja kindlustunde puudumine Joseph Schumpeter: kapitalism mööduv, tulevik sotsialismi päralt, sest selles on võrdsuse taotluse kõrval ka riigi (valitsuse) jõuline sekkumine majandusse; võimu teostab (tulevikus) sõltumatutest professionaalidest koosnev eliit arvestades rahva huve Robert Dahl: pluralist; tänapäeval ei eksisteeri ühte konkreetset võimueliiti, võim on jaotunud paljude huvigruppide vahel, milledest ükski pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, vaid
Kordamisküsimused 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936)
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus
800 ettevõttemajandusõpetusel on seda kaubandusõpetus). 600 ... ning arengus ilmnenud tuntavad seosed: 400 · innovatsiooniga (Schumpeter ... Acs & Audretsch ...) 200 · ruumilise ehk regionaalarenguga ning sotsiaalsete suhtega (võrgustumise / klasterdumise paradigma) 0 · üldise majandusliku ja sotsiaalse arenguga.
PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi
sõltumata sellest kas see turg oli varem olemas või mitte. Uue toorainete või pooltoodete hankeallika hõivamine taas sõltumata sellest kas see allikas on juba olemas või tuleb alustuseks alles luua. Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine, nagu monopoolse positsiooni loomine (näiteks suurkontsernide moodustumise teel) või monopoolse positsiooni lõhkumine. Selles liigituses on aga lisandunud teenuse innovatsioon, mida Schumpeter ei käsitlenud. Turundusinnovatsiooniks võib lugeda olulist muutust ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh ka muutus disainis ja pakendamisel. Turunduslike uuenduste alla ei kuulu: rutiinsed või hooajalised muutused (nagu rõivamood); reklaamimine, v.a kui esimest korda kasutati uut meediat. Juhtimisinnovatsiooni võib defineerida kui uute juhtimispraktikate, organisatsioonistruktuuri või administratiivse protsessi rakendamist,
17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata
on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad
Väärtus on võime rahuldada soove. Nõudlus juhindub hüve soovitavusest. Aristotelese järgi tuletatakse vahetuse väärtus kasu väärtusest nõudluse turul. (Younkins, 2005) Mõned kirjutajad on tööväärtusteooria loojaks pidanud Thomas Aquinas’t (Baeck, 1994). Enda teoses „Teoloogia summa” on ta arvamusel, et väärtus saab, teeb, peab suurendama tööjõu hulka, mis on kulutatud kaupade arendamisele. Õpetlased nagu näiteks Joseph Schumpeter on tsiteerinud Ibn Khalduni, kes enda teoses „Mugaddimah” kirjeldab 4 tööjõudu kui väärtuse allikat, mis on vajalik kõikide tulude ja kapitalide akumulatsioonile. Õpetlased on välja toonud ka Sir William Petty Treatise of Taxes ja John Locke töövarateooria, mis on välja toodud teoses Second Treatise on Government. See näeb tööjõudu kui ülimat majanduse väärtuse allikat
Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine. Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus Uue turu avamine Uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt Uut tüüpi organisatsioonide loomine Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal.
seadust, ning maksu suuruse määramine nende kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse kasumlikkuse suurendamise seadust". "Donald Trumpi all olevad USAd on nuud ideoloogiliselt ja kaudselt sillutanud teed Aafrika industrialiseerimisele. See peaks olema tööstusriik, mis ei keskendu peamiselt rahvusriigile, nagu Ladina-Ameerika industrialiseerimine. Samuti ei saa see põhineda peamiselt ulemaailmsetel turgudel". 6 LOENG. SCHUMPETER "MAJANDUSE ARENG" On olemas 3 "ways" majanduse arenguks: Esiteks, pideva kasvu, eelkõige elanikkonna ja toodetud tootmisvahendite aparatuuri kaudu. Teiseks, majanduses läbivate majandust mitteäratavate sündmuste kaudu, nagu loodusundmused, sotsiaalsed häired ja poliitilised sekkumised. Kolmandaks, kuna mõned inimesed tunnistavad ja rakendavad majanduselu tingimustes
osa infot antakse teistele üle 39.Innovatsioon Innovatsioon ei ole teaduslik või tehnoloogiline uuendus. Innovatsiooni mõiste pärineb majandusteadusest, mis seisneb dünaamilises ja muutustele orienteeritud lähenemisel majanduslikele küsimustele. Klassikaline käsitlus ei suuda seletada nähtusi- majanduskasv ,- muutus, innovatsioon. Joseph A. Schumpeter (1883-1950) innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Kasutamise eesmärk on konkurentsieelise, ideaalis lühiajalise monopoli loomine. Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad. Innovatsioon on võimalik ilma uute leiutiste või avastusteta- tootmisfunktsiooni muutus on innovatsioon . Innovatsioon on majanduslik mõiste (mitte tehnoloogiline).
Nt: autode, lennukite, telerite uued versioonid. 6)Radikaalne või baasinnovatsioon olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-,,revolutsioon", biotehnoloogia. 4.Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis (Joseph A. Schumpeter). "Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Nad lähenevad innovatsioonile selle kõige laiemas mõttes, hõlmates nii uusi tehnoloogiaid kui ka uusi toimimisviise" Michael Porter (1990) "Innovatiivne äri on selline, mis elab ja hingab "väljaspool karbimõtlemist". See ei seisne pelgalt heades ideedes, see on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab" Richard Branson (1998)
Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant).
midagi, vahendaja. Keskajal – Paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatorid, ehitusprojektide juht. 1725 R. Cantillon – Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. 1797 Beaudeau – Ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. 1934 J.Schumpeter - ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. 1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms pidaja. 1985 R.Hisrich – Ettevütja on isik, kes kulutaboma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi.
käsitlustest: esmalt tutvustame Daniel Belli kui ühte esimest infoühiskonna teoreetikut, siis anname põgusa ülevaate Manuel Castellsi ideedest. Viimaks anname erinevatest infoühiskonna defineerimise võimalustest ülevaate Frank Websteri kriitikat kasutades. Daniel Bell: Postindustriaalse ühiskonna tulek Daniel Bell eristab raamatus The Coming of Post-Industrial Society (1973) sarnaselt majandusteoreetikutele (nt Clarke, Kondratjev või Schumpeter) eristab ühiskondade arengus kolm perioodi, rääkides esiteks eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi, kuid kuigi näib, et tagantjärgi on lihtsam selliseid sündmusi dateerida, on ka industriaalrevolutsiooni dateeritud väga
teenimiseks. Seejuures paigutatakse ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Ettevõtlus Stevenson ja Jarillo (1990) -Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. Joseph Schumpeter -Ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht(owner-manager) – iseloomulikelustiili ettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: - sõltumatuse vajadus - saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) - soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
ohvriks. (enamuse türannia) Enamuse arvamuse ohvriks võivad ka langeda vaimne elu, kriitika, sõnavabadus. Järelikult, hakkab valitsema üksluisus ja konformism. Väljapääs: parlamentlik representatiivne demokraatia. Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi. Mill mõtles välja valimissüsteemi, mis eeldab esindajate õiglast ja võrdset (proportsionaalset) esindamist. 9. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui pole rumalust. -- Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole. Küsimus milline peab olema elu ühiskonnas on loogikast kõrgemal. -- Kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Nt heaolu ,,jah", aga kas kohene või tulevane?
Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
tekib suletud ring. Olukorralise teooria järgi ressursi jagamise efektiivsuse ja paindlikkuse vahel leitakse parim tasakaal kui organisatsioon on üles ehitatud nii, et eeskätt tegutseda oma peamise (kõige tähtsama) eesmärgi saavutamiseks. See on hästi teostatav peamiselt väiksemates organisatsioonides kui protsesside keerukuse tase ei ole nii suur, nagu autotööstuses. Austraalia majandusteadlane Joseph Schumpeter [1;13] oli arvamusel, et suured organisatsioonid peavad standardiseerima oma protsessid (võit: kiirus, kvaliteet, hind; kaotus: innovaatilisus, paindlikus) teatud protsessi tasemeni, kus standartiseerimine juba peab olema asendatud küll mitte nii kiire ja kuluefektiivse protsessiga, kuid see eest suuremat potentsiaalset lisandväärtust andva paindliku ja innovatsiooni otsiva protsessiga. Toyota aga leidis viisi, kuidas efektiivsus ei pea olema eraldatud paindlikkusest protsesside tasemel
Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus n Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat n Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana n Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas n Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel n Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) n Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele n Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või
John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1. Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- millinepeaks olema elu ühiskonnas- on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon?
aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. • Innovatsioon pole muusa suudlus vaid raske töö. • Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. • Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. “Loov hävitus” (creative destruction) • Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks”. • Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. • “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. • Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. • Arvutid ja masinakirjutajad. • Isesõitvad autod ja autojuhid. Loovust organisatsioonis soodustavad 1
Juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud isiklikult millegagi. 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete 17.saj ettevõtja- sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks (lepingu summa ette teada) koguarvus. * 92% mikroettevõtted Schumpeter ettevõtja on NOVAATOR, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. * 7% väikeettevõtted Stevenson ja Jarillo Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid (omal käel v * < 1% keskettevõtted organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sältumata * 0,2% suurettevõtted rssurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
poliitilises filosoofias väga vanad traditsioonid (vaata joonis 6). Klassikaline eliiditeooria rajajad olid Gaetano Mosca, Vilfredo Pareto ja Robert Michels, kes püüdsid luua teooriat, mis seletaks, miks väikesearvulise eliidi valitsemine ülejäänute üle on möödapääsmatu. Eesmärkidesk: väljakutse marksismile ja vastandumine liberalismile. Demokraatlik eliiditeooria kasvas välja Mosca hilisematest seisukohtadest. Max Weber ja Joseph Schumpeter ühendasid eliiditeooria ja pluralismi põhiideed, püüdes anda realistliku pildi esindusdemokraatia toimimisest. 1970aastatel tekkis korporatismiteooria, mis seletas kuidas valitsus püüdis kaasata poliitika tegemisse äri- ja ametiühingute eliiti. Radikaalne eliiditeooria 1920 aastatel jõudis eliiditeooria Põhja-Ameerikasse kus see teisenes ootamatus suunas. Muutus USA-s õpetuseks, mis kritiseeris pluralismi radikvasakpoolsetelt positsioonidelt. Üheks
punkt ….. pika perioodi tasakaalu: B; A 29.Vaata joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed ................... võlakirju ning intressimäär ......................: müüvad; tõuseb 30. Idee, et majanduslik progress toimub läbi nn loova hävitustöö protsessi, esitas Joseph Schumpeter 31. Vaata joonist. Oletame et majandus on algselt punktis A ning kogunõudlus on AD2. Kui kogunõudlus nihkub asendisse AD0 on see põhjustatud kas raha pakkumise .................. või raha ringluskiiruse ..........................: suurenemisest; kasvust 32. Kui riigi fiskaalpoliitika ning rahapoliitika on samaaegselt ekspansiivsed ehk
Seega nõustun ,et viidaks ellu poliitika B. Õige on viia ellu vale poliitika. 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? “Võimude lahususe” idee seisneb selles, et valitsuse seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud funktsioonid tuleks asetada üksteisest sõltumatutesse kätesse. Teoorias tähendas see, et iga valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri teooria põhierinevus tema poolt klassikaliseks nimetatud käsitlusest seisneb konkurentsivõitluse olemasolus valijate häälte pärast. Demokraatia ei
konsolideerida, kuid partei toodab ikkagi eliiti) - esitatud on küsimus: kas ü/k-s on üks eliit või mitu? Võib eristada nt. poliitilist, majanduslikku, sõjalist; ka nende sees võivad olla erinevad rühmitused * eksisteerivat demokratiat kaitstaksegi tihti elle väitega, et kuigi eliit valitseb, ta ei ole ühtne ja selle liikmed vahetuvad demokraatliku protsessi tulemusel => eliidi pluraalsus, vahetumine ja avatus kindlustavad siiski demokraatia toimimise * Joseph Schumpeter (moraavias sündinud, 1883-1950): demokraatia on ainult võimu vahetamise mehhanism. Tegelikult valitsevad poliitikud, mitte rahvas. Demokraatia on mehhanism, mille abil legitiimselt võimu vahetada * See muidugi pole teoreetiline, vaid empiiriline küsimus. Palju uuritakse. # tuntud näide: C. Wright Mills (1916-1962): uuris Ühendriike, leidis et erinevate eliidigruppide liikmete vahel olid tihedad perekondlikud, sõprus- ja mud sidemed (ses mõttes ta tulemused
Trotski käsitlust on hiljem nimetatud kapitalismi kriisiteooriaks. Ise ta nii ei mõelnud seda. On avaldanud mõju ka paljudele hilisematele teoreetikutele, ka mittemarksistlikele. Tsükkel (y). 2. Kondratjev – Trotski kaasaegne, 1930ndatel kirjutas uurimused. Majandusliku taustaga, hiljem nimetatud kapitali investeeringute teooriaks üritas ka empiiriliselt laineid näidata slaid: majanduslik tsüklilisus – Kondratjevi lained, varsti 20s laine (kloonimine?) 3. Schumpeter – II maailmasõja aegne – innovatsiooniteooria loojaks peetakse, muutis populaarseks K-lained väljaspool NLi. Liberaalsed traditsioonid 4. Sõjauuringud – selgelt realistliku taustaga seltskond (5-6): Akermann, jne nad proovisid tsüklilisust tabada sõdade uurimisel. (laine tipus sõda) väga kaugesse ajalukku minna ei saa, andmed puuduvad. Uued käsitlused: 1. Kriisiteooriad – selgelt neomarksistlik käsitlus
lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon?
Klaster on tundlik nii välistele mõjuritele kui ka sisemisele jäikusele (ülekonsolideerumine, vastastikused arusaamatused, kartellid ja muud konkurentsipiirangud) Evolutsioonilise majandusteooria paljuski nagu peavoolu majandus, on siingi rõhk keerukatel interdistsiplinaarsusel, konkurentsil, (majandus) kasvul, struktuurilistel muutustel ja ressursi piirangutel, kuid ta erineb peavoolu majandusest nende nähtuste uurimise metoodikate poolest. Schumpeter: Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni erisused. Shumpeteri kapitalismi evolutsioon: 1) innovatsioon, 2) kapitalistliku ettevõtte roll, 3) ajalooline perspektiiv. Marxi mõju Schumpeterile: innovatsioon (dünamism) ja tehnoloogia Tegutsemisreeglid ehk rutiin – geenid, muutus – mutatsioon Kollektiivne kohalik õppimine Kohanemine globaliseerumisega Aglomeratsioonimajandused Industrial district (ID) Industrial district: Aglomeratsioonimajandused; Ettevõtete klasterdumine
Mis on need peamised tegurid, mis selle ära määravad? Majanduskasvu teooriad, mis aitavad sellele vastata, võib Parkin`i (2003) järgi jagada üldjoontes kolme rühma: Ø Klassikalised kasvuteooriad (Adam Smith, Thomas R. Malthus, David Ricardo) Ø Neoklassikalised kasvuteooriad (Frank Ramsey, Robert Solow) Ø Uued kasvuteooriad (Joseph Schumpeter, Paul Romer) Kõikide teooriate keskne mõiste on tehnoloogia. Tehnoloogia taseme muutus toob kaasa ka kiirema majanduskasvu. Joonisel 4 näidatakse kolme teooria põhimõttelisi erinevusi. Joonisel 4 näitab negatiivse tõusuga D kõver seost kapitali koguse ja kapitali piirproduktiivsuse vahel. Näidatakse, et mida rohkem on majanduses ühe inimese
1. Turu tundmaõppimine, raamistiku arendamine. 2. Radikaalse väärtuse väite loomine. 3. Loovate teenindusmudelite uurimine. 4. Kättetoimetamise reeglite paindlikuks muutmine. 5. Uue teenuse testimine ja rafineerimine. Allikas: autori koostatud tabel (Jones et al 2008 põhjal) Juba tuntuim innovatsiooniteoreetik Austria majandusteadlane Joseph Schumpeter väitis, et esiteks tuleb end turu osas harida: õppida paralleelselt tundma kliente, äri ja tehnoloogiat (Innovation... 2006). Lihtsalt klientide vaatlemine ei pruugi viia innovat- sioonideni, mis muudavad turge. Inspiratsioon võib tulla mitmetelt aladelt, seega tuleb olla väga tähelepanelik ja näha alternatiivseid ärimudeleid, turuomadusi ning operat- sioonilist ja tehnoloogilist infrastruktuuri. Innovatsioonid tekivad erinevate tuleviku-
annaabi.ee 
