Eesti ajalugu (2)

MUiNAs AEG

Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale , kuni 13. sajandi alguseni . Muinas aeg jaguneb:
Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr.
Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr.
Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr.
Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr.
Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur ( Pulli ja Lammasmäe asulatega).
Kultuur
Asulad
Tegevus alad
Iseloomuliku-mad esemed
Elanike päritolu
Sõnad
Aeg
Kunda
Pulli, Lam-mas-mäe
Korilus , küttimine, kalapüük
Kivikirves, talb , kõõvits
Arvata-vasti Valge-venest
Meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must, sugu
Mesoliitikum
Kamm-keraami-ka
Tamula , Valma
Lisaks eelmistele keraa -mika
Kunda esemed ja keraamilised esemed
Kaama jõe ja Uuralite vahelt
3300 eKr neoliitikum
Vene-
kirves
Ardu
Looma-pidamine, vilja kasvata -mine
Venekirved, nööri jälgedega keraamika
Dnepri ja Reini jõe vaheliselt alalt
Härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu , kirves
2500 eKr neoliitikum
Asva
Asva, Jäbara
Kõik eelnevad
kivikirved, pronks esemed
kammke-raamika ja venekirve elanike järeltulijad
IX-VI saj eKr

MUINAS EESTI

1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta.
‘Jutustus möödunud aegadest ’ - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor.
Tžuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tžudskoje osero - Peipsi järv).
Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism.
Eestlaste jumalad olid:
Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale).
Uku
Tõnn - pärnu- ja viljandimaal .
Pekko - Settudel
1154 - Araablasest geograaf al- Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti.

MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227

Lääne euroopas ja venemaal valitses ristiusk ( katolik läänes ja õigeusk idas).
Ainsateks paganateks olid baltimere hõimud. Eesti alal üritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivägede poolt.
Saksamaa oli viimane feodaalselt killustatud riik. Välispoliitika põhimõtteks oli " Drang nach Osten ."
Baltikum olid viimane ristimata koht euroopas.
Soome oli Rootsi poolt ristitud.
Eesti alast olid huvitatud Venemaa, Rootsi ja Saksamaa.
Varem Palestiinasse sooritatud 8 ristikäiku olid olnud tulemusteta. Seepärast oldi vägagi huvitatud võimalusest saada maad, kodule palju lähemal.
Venemaa oli killustunud. Vene väikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist läänepoole.
1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid.
1240- 1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal.
Ristiusk hakkas nii idast kui läänest rahulikul teel Eestisse levima.
1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama.
1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus.
1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard . Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe.
Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi.
Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert .
1201 - Albert rajas Riia linna.
1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal.
Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti.
Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu. Neist igaühel oli oma märk.
1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood.
Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga.
Lõppes Turaida ( Toreida ) rahuga.
1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu.
1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi.
1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa.

Lahingud:

1210 – Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi.
1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat).
1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe . Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale.
1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma.
1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo . Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk.
1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hõbeda eest vabaks. Samal ajal käis Lembitu edukal sõjakäigul Pihkva all.
1215 - Sakslased tungisid Sakalasse ja Ugandisse. Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu.
1215 - Kolme malev manööver. Saarlased sulgesid oma laevadega Väina jõe suudme , et saksa koged läänemerelt ei pääseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole maadpidid. Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda .
1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada.
1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. Rünnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rüüstasid selle ära. Eestlaste vanemad võeti vangi kuid vahetati nende poegade vastu välja. See ei meeldinud venelastele ja seetuõttu 1216 ründas Pihkva vürst Ugandit.
06.01. 1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusõjaretke venemaale Pihkva vürstiriiki.
1217 Veebruar - Eestlased ja Venelased ründasid koos Otepää linnust, mis ka vallutati sakslaste käest tagasi. Venelased hakkasid tunnetama ohtu saksa poolelt, et viimane võib baltikumi ära vallutada.
21.09.1217 - Madisepäeva lahing ehk lahing Viljandi lähedal. Sakslased ründasid eestlaste kogunemis kohta. Eestlased olid ka venelasi appi palunud , kuid need ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Vanem Lembitu raiuti lahingus puru. Surmavalt haavata sai ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste esimene katse koondada maakonnad ühtseks armeeks.
1219 - Taanlased tulid Voldemar II Võitja juhtimise all Tallinna lähedale. Neid oli siia appi kutsunud piiskop Albert. Taanlastele tulid omakorda appi lääne-slaavlased. Taanlaste Danebrog lippu saamise lugu.
1220 - Rootslased , kuningas Johani juhtimisel tungisid Lääne-Eestisse - Lihulasse. Peale peavägede lahkumist löödi nad sealt eestlaste poolt tagasi.
1220 - Algas võidu ristimine . Taanlsed tulid põhjapoolt, sakslased lõunapoolt. Saksalased poosid üles Pudi -Viru vanema, sest viimane oli usu Taanlastelt vastu võtnud.
1221 - Saarlased harju- ja virulaste abiga üritasid vallutada Tallinnat , kuid see ei õnnestunud.
1222-1223 - Saaremaa piiramine.
1222 - Taani kuningas lasi Saaremaale kivilinnuse ehitada. Kui välis müürid olid püsti aetud , läksid põhiväed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjäänutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lõhkusid ka pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi.
1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril . Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti välja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jõudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama. Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatško (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta.
1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud.
1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja.
1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena võitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma võitlusetta.

Eesti allajäämise põhjused:

Eestlased:
Puudusid reserv väed.
Võitlesid killustatult.
Relvastus ja sõjatehnika vilets.
Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa.
Rüütlid:
Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde.
Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne.
olid olemas reservid .
Mõõgavendade ordu - ladina keeles Fratres miliciae Crist [Kristuse sõjateenistuse vennad]. Tunnusmärk - valge mantel, rist ja mõõk. Ordu liikmed jagunesid rüütel-, preester - ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega.
Eestlased olid katoliiklased.
Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg , mis kestis Liiwisõjani 1561.

ORDUAEG (1227 – 1561)

Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt:
Põhaj-eestis Taani valdus , maahärraks Taanikuningas.
Tartupiikopkond, Tartu piiskop.
Saare-lääne piiskopkond , Saare-lääne piiskop.
Liiv Ordu riik, Ordumeister .
Algas feodaalse killustatuse aeg.
Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed.
1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa.
1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile , Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu.
1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel.
1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist.
1241 Taani hindamis raamat- raamatus olid üles loetud kõik Taaniriigi varad , sealhulgas ka paljud Põhja-eesti külad ja mõisad.
1242 Jäälahing - Peipsijärvel ordu ja venelaste vahel. Viimased võitsid. See oli ordule hoiatuseks, et ta venemaale ei hakkaks trügima.
Esimene kivilinnus ehitati Otepääle.
Lõuna eestis ehitati hooneid tellistest.
Suurimad kirikud olid Toomkirikud, mis asusid piikopkonna keskuses .
Jaanikirik (Tartus) - väljastpoolt kaunistatud terrakotadega.

TALLINN

Asutati alasliselt Ojamaa kaupmeestega. 1248 - Tallinn sai Lübecki linna õigused. Linn oli jaotatud kaheks: Toompea ja Allinn. Linnas asus 2 kirikut: Toom ja Oleviste . Kõige varasemad ehitised on Romaani stiilis - madalad, paksude seintega. 14 sajandil hakkas Tallinnas levima gootistiil - akendel ja ustel teravkaared. Hooned pürgisid kõrgustesse.
Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi.
Kindluste tüübid:
Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone.
Torn kindlus - näiteks Paide.

JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345)

Muistse vabadusvõitluse jätk.
Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule.
Allikmaterjal : Bartolomaos Hoeneke " Liivimaa noorem riimkroonika ." (Ei ole tänaseni säilinud.)

Põhjused:

Talurahva koormised kasvasid.
Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma.

Käik:

23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju- Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti läbirääkimistele.
04.05.1343 - Paides toimunud läbirääkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis. Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel.
Tulemused:
Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi.
Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000).
Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud , mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad .
Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus.
Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas.
Eesti talupoegade armee piiras : Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust.
Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks eesti talupojad pärisorjadeks muutunud.
1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule.
1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki.

Maarahvas XIV-XVI sajand.

Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Talupojad hakkasid järjest rohkem mõisnike juurest ärajooksma. Nende üles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud .
Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad , üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased.

Vaimuelu .

Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid.
Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus . Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks.
Tuntumad kohandatud pühakud:
Georgius - Jüri – Karjakaitsja
Peetrus - Peeter - Kalajumal.
Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja.
Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja.
Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata.

VANA-LIIVIMAA SISESUHTED.

RÕIVATUS TÜLI.

Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev.
Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda.
1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe.
Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK ) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest.
Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena.
1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla.
1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust:
Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu).
Maapäevi peeti Vana- Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras.
1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist . Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused.

VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA.

1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus.
1481 - Venelased tegid vasturünnaku.
Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud.
1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad.
1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna.
1503 - Venemaaga sõlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt.
Ivan III liitis Venemaa ühtseks riigiks. Eestist lõunas laius suur Leedu-Poola vürstiriik.
Põhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag.

KAUBANDUS.

13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad . Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lõppus eestis 14.
Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett ; itta : soola, metalle , veine jne.
Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse.
Arenes ka sisekaubandus.

KÄSITÖÖLISED.

Käsitöölised kogunenud tsunftidesse , mille elu korraldas skraa . Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid.
Käsitöölised koondusid ka gildidesse:
Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised.
Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.
Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem).

HARIDUS .

Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid .
Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil).
Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu.
15. sajand hakkasid tekkima linna koolid.
1432 - esimene linna kool Tallinnas.
1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati.
1526 - asutati Petseri Klooster .
1535 - Wanrad -Köhli katekismus . Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte).
Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tõlkida, kuid suri katku.

EHITUS.

Valitses gootistiil - kitsad kõrgustesse pürgivad majad. Esines palju ebasümeetrilisi ehitisi . 16. sajandi lõppus ehitati peamiselt hilisgooti stiilis. Näiteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju.
Basiilika - kolmelöövilised kirikud. Enamasti ehitati selles stiilis kaubakirikuid.

KUNST .

Enamus kunstnikest tuli Lübeckist. 15. sajandil tegutses Liivimaal Lüübeckist pärit kunstnik Hermen Rode . Maalis Niguliste kirikus altarile püha Nikolause seigad .
Bernt Notke - "Surma tants'u" autor.
Pildirüüste tulemusena hävitati palju maale ja skulptuure.
Michel Siitow - Tallinnas sündinud ja töötanud, ning Hispaanias ja Taanis õue kunstnikuna töötanud mees.

LIIWI SÕDA (1558-1583)

Eesti alal oli 3 väikeriiki: Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.
Viimati oli eesti alad ühendanud Pletenberg - XV sajandi lõppus. Walter von Pletenberg oli viimane tähtis ordumeister.
1501-1503 Vene-Liiwi sõda. Liivlased võitsid tänu millele lükkus Liiwi sõda 50 aasta võrra edasi.
XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud.

ROOTSI

Gustav Wasa suri 1560 sõja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August. XVII sajandi alguses sai Rootsi kuningaks Gustav Wasa kolmas poeg Karl, Karl IX-na. Kui oli Sigismundi troonilt tõrjunud. 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf.

VENEMAA

Valitses Tsaar Ivan III. Liivi sõja ajal oli Vene tsaariks Ivan IV ehk Ivan Julm. Ta vajas väljapääsu läänemerele. Enne Liivisõda vallutas Ivan Julm Astrahani ja Kaasani Volga äärest.

POOLA-LEEDU UNION.

Poola kuningas ja Leedu suurvürst liitsid oma väed ja lõid unioni. Kaugemaks unistuseks oli neil kogu Venemaa vallutamine. Sõja algus aastail oli kuningaks Sigismund II August. Hiljem Stefan Batory.

TAANI

Ei omanud momendil eesti aladel oma mõjupiirkondi, kuid soovis neid saada. Kuningas Frederic II.
Liivi väikeriigid olid ka omavahel riius, mis nõrgestas nende vastupanu võimet veelgi. Orduriik tülitses peamiselt piiskopkondadega.
Liivi väikeriigid pidid Liivisõjas võitlema Rootsi, Venemaa ja Poola-Leedu unioni vastu.
Ajend: 1554 Tartu maks - Pletenbergi sõlmitud rahu pikkendamisel kavaldasid Vene poliitikud Liivi omad üle ja hakkasid nõudma Tartu maksu.
1557 - Liivimaa pidi Tartu maksu ära maksma. Liivlased läksid tsaarilt uuesti rahu pikkendus paluma, kuid seda ei antud.

SÕJA KULG

1558 jaanuar - Tatarlased Šig-Alei juhtimisel tulid Tartu alla. Ordumeister Fürstenberg kogus oma väed ja lõi tatarlased venemaale tagasi.
1558 aprill - Vene väed tungisid Narva peale. Toimus linna piiramine ja puhkenud tulekahju tõttu alistasid venelased linna mais.
1558 juuli - Venelased vallutasid Tartu.
1558 august - Venelased vallutasid Rakvere, Laiuse , Põltsamaa, Toolse . Vene väed jõudsid Tallinna alla.
1559 Saare-Lääne piiskopp Münchausen müüs oma valdused Taanile 30'000 taalri eest. Taani kuningas andis ostetud maa oma vennale Hertsog Magnusele.
1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaare alla, mis oli sel ajal Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks.
Magnus moodustas Jvan Julma abiga Eesti Kunigriigi, mille pealinnaks oli Põltsamaa. Vastutasuks aitas ta Julmal Tallinnat piirata, kuid piiramisest ei tulnud midagi välja.
Gothard Kettler - viimane Liivi ordu ordumeister. Soosis suhteid Poolaga. Kutsus poolakad Tallinna alla.
Harju-Viru vasallid kutsusid Tallinnasse kaitseks Rootslased.
1560 Härgmäe lahing, Hoomuli mõisa juures. Ordu kaotsa venelastele. Sellega purustati Liivi ordu armee.
1560 Viljandi linnus langes venelaste kätte. Sellega tehti Liivi ordule sisuliselt lõpp peale.
1560 Puhkes talupoegade ülestõus Harjumaal ja Läänemaal. Suurim ülestõus eestis. Kestis 2 aastat. Koluvere juures toimus ülestõusnute vastu suurim lahing, mille eestlased ordule kaotasid.
1561 Liivi Orduriik lakkas olemast. Sellega likvideerusid ka eesti väikeriigid. Orduväe jäänused hakkasid väikeste salkadena mõne sõdiva poole kasuks võitlema. Lõuna-eesti ja Kesk-eesti ordu alad läksid Poolale. Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. Põhja-eestis lõid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jäid Taanile.
1563 Magnus andis Kuressaarele linna õigused.
1570 Magnus, kes abistas Venevägesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571.
Ivo Šenkenberg - "Liivimaa Hannibal " - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu.
Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu.
Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika."
1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nädalat Tallinnat. Ebaõnnestus.
1570ndate aastate lõppus tuli sõja kulgu pööre. Lõuna-eestis tugevnesid Poola armeed , mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt.
Rootsis toimus võimuvahetus - Gustav Wasa poeg Eric XIV pidi trooni loovutama Poolameelsele Johanile.
Poola lõi Leeduga liitriigi Rzeczpospolita, mis ulatus peaaegu musta mereni. Kuningaks sai Stefan Batory.
1580ndate alguses saavutas edu Rootsi armee. Rootsi vägede ülemjuhatajaks oli Pontus de lā Gardie. Rootsi armee koosnes soomlastest ja rootslastest.
1582 Jam Zakvolski rahu - Poola ja Venemaa vaheline rahu. Poolakad andsid Venemaale neilt sõja viimasel etapil vallutatud osa tagasi. Lõuna Eesti jäi siiski Poolale.
1583 Pljussa vaherahu - Rootsi ja Venemaa vahel. Põhaja-eesti jäi Rootsile.

TULEMUSED:

Põhaj-eesti – Rootsile
Lõuna-eesti - Poolale
Saared - Taanile.
Algas nn. Kolme kuninga aeg.

EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700)

EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 – 1645)

Võõrvõimude kõrval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja Saarerüütelkonnad. Rüütelkonnad kutsusid kokku Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid.

POOLA AEG LÕUNAEESTIS

Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni . Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari ." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid välja ka palju trükkiseid, kuid Eestlased hävitasid need hiljem. Jesuiitide tähtsaimaks saadikuks eestis oli Antonio Possevino.
Sigismund Augusti privileeg - Lõuna-eesti aadlikele tagastati nende valdused ja kinnitati, et eesti talupojad on pärisorjad.
Kuigi Liivi sõda oli lõppenud ei saabunud eestisse rahuaeg. Poola ja Rootsi jätkasid võitlust eesti sisealade pärast.
1629 Altmargi rahu - Rootsi ja Poola vahel. Lõuna-eesti anti Rootsile. Võitlused jätkusid nüüd Taani ja Rootsi vahel.
1645 Brömsebro rahu - eesti saared läksid Rootsi valdusse.
Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg.

ROOTSI AEG (1645-1710)

Rootsi Kuningas määras eestisse asevalitsejaks Kindral - Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt.
Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil olid Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII.
1660 Oliva rahu - Ruhnu saar Rootsile.
Eesti- ja Liiwimaal olid ka algelised omavalitsus organid - rüütelkonnad, need asusid Eesti-, Liiwi- ja Saaremaal. Rüütelkondade liikmed koraldasid maapäevasid. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud. Linna elu korraldas linna omavalitsus.
Kohtuvõim. Kolme astmeline:
Adrakohtunikud (eestis) ehk sillakohtunikud (liivimaal) ajasid taga põgenenud talupoegi ja tegelesid muu sarnasega.
Meeskohus ehk maakohus - tegeles talupoegade ja mitteaadlike kuritegude lahendamisega.
Ülemkohus (Keskusega Tallinnas) ehk õuekohus (Keskusega Tartus) - Tegeles aadlike kuritegudega või lihtrahvapoolt sooritatud keeruliste kuritegudega.
1629 Johan Skytte - Liiwimaa esimene Kindral-kuberner. Viis seal läbi rootsistamist. 1631 asutas Tartusse gümnaasiumi. Sellest kasvas välja Akadeemia Gustaviana .
Liivisõja ja katkude tulemusena oli eesti rahvaarv 17. sajandi keskpaigaks kahanenud 100'000 inimeseni. 30-datel aastatel hakkati uusi talusid uuesti asustama. Eestisse hakkas sisserändama palju venelasi - vanausulised , keda Venemaal taga kiusati. Samas rädas sisse ka palju soomlasi ja lätlasi. 1695 - eesti rahvaarv 350'000 inimest.
1656-1661 Väike Rootsi-Vene Sõda. Lõppes tulemusteta Kärde rahulepingu allakirjutamisel.
1632 - Hukkus Rootsi Kuningas Gustav II Adolf Lütženi lahingus 30-aastase sõja käigus.
Kuninganna Kristiina ajal jagati aadlikele riigimaid.
Karl X alustas osalist reduktsioonim kuid seda peamiselt Rootsis, kus talupojad ei olnud pärisorjad.
1660 - Rootsi kuningaks sai 4-aastane Karl XI. 1680 aastal, tema valitsemis ajal, teostati suur reduktsioon (aadlikelt võeti maa riigi omandiks.) Patkul - astus ägedalt reduktsiooni vastu.
1645 - Põhja-Eestis kinnitati sunnismaisus ja pärisorjus.
1668 - Sunismaisus ja pärisorjus kinnitati Liivimaal. Kindral- kuberneriks oli Clas Totti. See oli kirjapandud Kindral-kuberner Clastotti politsei korralduses.

TALUPOEGADE OLUKORD.

Vakuraamat - Raamat kuhu kirjutati üles kõik talupoegade koormised.
Mõisate arv 17. sajandi lõppul 1000. Enamus mõisnikest olid sakslased.
Eesti talupoegade koormised:
Teotöö:
Rakmetöö
Jalatöö
Mõisavooris käimine
Abitegu
Keskmise talu teopäevade arv nädalas oli 3- 6 päeva. Teopäevade arv suurenes, sest suurenes mõisapõldude suhe talupõldudega. Enne Liivisõda oli talupõlde olnud ligi 4 x rohkem, kuid nüüd kuulus enamus maast mõisapõldude alla. Talupoegade elu sellest hoolimata paranes , sest Riigi tasandil määrati kindlaks maksud . Talupojad kasvatasid põhiliselt rukkist . Hakati kasutama kolmevälja süsteemi. Põllumaada jaotati talude vahel siiludeks. Tööloomadeks olid härjad. Põldudelt hakati kive korjama, sellega kaasnes ka kiviaedade ehitamine. Kariloomi peeti suhteliselt vähe.
Talupoegadelt võeti õigus metsloomi küttida.
Elu-olu: joogiks oli kali ja mõdu, söögiks leib, soola silk , pudru hernestest, ubadest või läätsedest. Valitsevaks elamutüübiks olid korstanata rehielamu . Riietuses avaldas mõju Rootsi mood. Rahvariide seelikutele tulid näiteks vertikaalsed triibud , pottmütsid, meeste murumüts, klisseeritud seelikud , põlvpüksid.
Talupojal oli õigus kaevata mõisniku peale õuekohtust kuningani välja.
1696/1697 - Suur nälja häda. Suri 20% elanikonnast. Sellest hoolimata viidi Eestist vilja Rootsi.

LINNAD JA KAUBANDUS

Säilisid linnade omavalitsused Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Väiksemad linnad läänistati aadliperekondadele.
16. sajandini olid eesti linnad saanud suurt kasu reekspordist venemaale, kuid 16. sajandi lõppus hakati kaupu venemaale viima Arhangelski kaudu. Oma kaupu transportisid laevadega põhiliselt inglased .
Maismaa kaubatee läks läbi Vastselinna ja Marienburgi (Aluksne) Pihkvast Riiga.
17.sajandi teinepool oli Narva linna õitseaeg. Linn kasvas kiiresti ja sinna ehitati palju uusi maju barokk stiilis. Rootsi riigi tähtsaim linn. Linna asus elama ka inglasi ja hollandlasi. Põhiline kaubandus idast-läände käis läbi Narva.
Liivimaal oli ainult Riial õigus oma münte vermida.
Läänepoole viidi vilja, lina, kanepit, mett, vaha. Eesti eksportis kõige rohkem vilja (Tallinnas 2/3 kogukaubast). Baltikumi nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Vähenes karusnahkade osatähtsus, kuid kasvas jalatsite tootmiseks vajaliku juhtnaha ost-müük.
Itta viidi soola, heeringat, metalle, vürtse, luksus esemeid, tubakat , alkoholi, kirjapaberit jne. Sool tuli peamiselt Prantsusmaalt ja Portugalist , ning seda viidi edasi venemaale ja soome.
Kõigi teste linnade rahva arv, peale Tallinna ja Narva langes. Kõige rohkem nõrgenes Viljandi linn. Linna elanmikke oli 6% kogu elanikonnast.
Kaupmeeste seas toimus spetsialiseerumine teatud kaubaliikidele. Talurahvakaupmeheks peeti kauomeest, kelle käest sai osta kõikke, mida talus vaja läheb.
Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige.
Hakkati asutama manufaktuure. De la Gardie rajas Hiiumaale Klaasi manufaktuuri "Glashütte." (Hiiumaale külanimi Hütti). Narva rajati lina ja kanepi töötlemise manufaktuur . Narva ja Tallinnasse tehti vaseveski ja saeveski .
1664 - Tallinnassse paberi manufaktuur. Paberit toodeti kaltsust.
17. sajandil elavnes Lääne-euroopa majanduselu.Sellega suurenes vajadus laevaehitus materjalide järele.
Linnadesse hakati püstitama bastione.

KÄSITÖÖ

Valitses tsunfti kord. Selle seadusi muudeti rangemateks. Suurenes ka tsunftide arv.
Oleviste gild - eestlastest käsitöölaste ühendus.

HARIDUS

1684 - Forseelius tegi eestisse seminari, mis töötas 4 aastat. Ta käis kahe eesti poisiga ( Ignatsi Jaak ja Kaknu Hansu Jüri) kuningas Karl XI juures, näitamaks, et eestlased on suutelised õppimiseks.
1632 - Avati Akademia Gustaviana.
Koostati eesti keele grammatika Stahli ja Forseeliuse poolt.
Virginius (Kambia pastor ) tõlkis oma poja abiga Uue Testamendi eesti keelde.

PÕHJA SÕDA (1700-1721)

Sõdivad pooled:
Venemaa. Tsaar Peeter I. Üritas alguses vallutada mustamere rannikut. Käis euroopas liitlasi otsimas ja õppimas. Soovis väljapääsu Läänemerele, sest seni oli ühendus "korstna kaudu" - Murmanskist. Venemaad toetas Saksamaa.
Rootsi. Kuningaks oli aastast 1697 Karl XII, kes oli 15 aastane. Rootsi kuninga noorusest tingituna lootis Peeter I Rootsit kiiresti võita.

Sõja kulg:

Saksimaa väed alustasid sõda rünnates August II juhtimisel Riiat.
Vene väed taandusid Narva alla.
1700 Rootsi armee sõitis laevadega Pärnusse ja sealt suunduti Narva alla.
1700 Oktoober - Esimene Narva lahing - Venelased said rängalt lüüa. Venelastel ei vedanud ka ilmaga - neile oli tusik vastu. Kaotuse tulemusena venelased parandasid oma suurtükkiväge ja laevastikku.
Rootsi sõjavägi läks Laiuse lähedale talvituma.
Krahv Boris Šeremetjev - venelaste ratsaväe juht, kes rüüstas Virumaal ja Rakveres. Sai venevägede ülemjuhatajaks peale Karl XII lahkumist.
Šermetjev kohtus Pühajõel Rootsi armeega. Venelastel oli parem loodulik positsioon. Eesti talupoeg Stephan Raabe (Ronga Tehvan) aitas Rootslased mööda kohalike radu Venelaste selja taha, mille tulemusena Rootsi võitis.
1701 - Rootsi saatis enamuse oma vägedest kodumaale tagasi. Liivimaad jäid kaitsma garnisoni- ja väliväed.
Erastvere lahing - Rootslased saavad lüüa.
1702 Hummuli lahing - Rootslased saavad taas lüüa.
Peter I hakkas rajama Peterburi linna.
1704 Narva ja Tartu langevad Venelaste kätte. Kastres sattusid Rootsi väed lõksu.
Talupoegade olukord halvenes, sest tuli hakata Rootis armee varustust loovutama. Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused. Suurem osa eestlastest võitles Rootsi poolel.
1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse.
1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas. Venelased võitsid. Loodus olud olid väga rasked. Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki.
1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg , algas Veneaeg .
1710/ 1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni.
Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja.

VENEAEG (1710-1918)

EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA.

Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra .

BALTI ERIKORD.

Balti-Saksa mõisnike privileegid .
Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad.
Endised õigused talupoegade üle.
Kehtima jäid senised seadused, usk, saksakeel asjaajamiskeelena ja maksukoraldus.
Venemaaga tollipiirid, kuigi Eesti- ja Liiwimaa olid osa Venemaast.
Vene keskvõimu esindajaks oli Kindral-Kuberner (mitte vene rahvusest).
Valitsus ohjad jäid jäid kahe valitsusnõuniku kätte.
Linnades säilisid omavalitsused. Venemaal linnaomavalitsusi ei olnud.
Valitsevaks usuks jäi luterlus , venemaal õigeusk.
Balti erikord kinnitati Vene tsaari Peeter I poolt 1710 aastal. Kehtis tsaar Aleksander III-ni 1881.
Vanad seadused, mis jäid püsima ei soodustanud majanduse arengut.
1730 -1740 koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad ehk aadli matriklid. Aadelkond jagunes Eesti-, Liiwi- ja Saarerüütelkonnaks.
Suurendati makse sõjakulude katteks.
Eestis säilisid suhted euroopaga. See oli talupoegadele mingilmääral kasulik.
1739 Rooseni deklaratsioon - Liiwimaa paruni Otto Fabian Roseni poolt kirjutatud kiri. Virumaal Vohnja mõisas elanud möldri Jaan arvas , et temalt võetakse liiga palju makse. Ta kaebas Roosenile. Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama.
Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad.
Eisen von Schwarzenberg - Torma kiriku õpetaja. Alustas rõugetevastast kaitsepookimist.

PÕLLUMAJANDUS.

Vilja transporditi Rootsi ja Vene armeele. 18. sajandil kujunes viin peamiseks tootmisobjektiks, mida turustati venemaale. See omakordapõhjustas suurt metsade maharaiumist. Selle tulemusen hakkas arenema ka nuum härgade kasvatus (härgasid nuumati viina tootmise jääkprodukti – praga’ga). Härjakasvatamisest saadi põldudele ka rohkem väetist - sõnnikut.

KAUBANDUS, TÖÖSTUS ja KÄSITÖÖ.

1734 Asutati Räpina paberivabrik - vanim senini töötav tööstusettevõtte. Põltsamaale rajati Woldemar von Lauw klaasi ja portselani manufaktuur. Selles valmistati klaasi, peeglit, portselani, klaaspudeleid.
18. sajandi keskel hakkas uuesti elavnema merekaubandus. Eesti majanduse arengut pidurdasid Tsaari poolt antud soodustused Peterburi sadamale. Linna käsitööliste hulgas kehtis endiselt tsunfti kord. Kohalik kubermangu võim püüdis kaitsta kohalikke kaupmehi.
Eksport : vili, puit, lina, kanep.
Import : sool, raud, heeringas, tubakas .
Läbi eesti kulges transiittee Venemaa ja euroopa vahel.

VAIMNE KULTUUR XVIII sajandil.

Eesti oli endiselt euroopa kultuuri mõju sfääris. Eestist pärit aadlikud käisid tihti euroopa ülikoolides.
Tartu Ülikooli (Akadeemia Gustaviana) tegevus katkes.
Bietism - usuvool Saksamaalt. Valgustajad , kes rõhutasid kirikut ja kõlblust. Taotlesid inimeste paremaks muutumist sisemiselt. See jõudis eestisse 1720-1730ndatel aastatel. See võimaldas kiriku kiire taastamise peale põhjasõda. Eestis avaldus see Vennaste koguduse liikumisena.
Vennaskond ehk hernhuutlased - alusepanija Saksa aadlik Zinzendorf . Tänu sellele sai eestlastest tõelised kristlased . Rahvas aitas raha koguda, et välja anda piibel .
1739 Anton-Thor Helle - Türi kirikuõpetaja. Tõlkis piibli eestikeelde (põhja eestikeelde, see tingis selle, et tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel).
Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht.
August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus…"
1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud.
Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks.
1731 - esimene teadaolev maarahva kalender.
XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism ( Descartes ). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas kirju, kus rääkis pärisorjuse kaotamise vajalikkusest ; arvas ka et teorent toob vähem kasu, kui raharent .

EHITUS KUNSTIS

Valitses klassitsism : lihtne, selge, sümeetriline. Sammbad, jäljendatud rustika . Klasitsismis ehitati ümber enamus mõisu. Ehitati üles Toompea Loss ja Tartu raekoda. Tartusse ehitati veel Katariina Kivisild ja Ülikooli hooned. TÜ peahoone arhitekt on Krause.
18. sajandi keskpaigaks oli eesti rahvaarv ½ miljonit.
18. sajandi lõppus üritas Rootsi eestit oma võimu alla haarata. Kuid nende väed said kohe peale Paldiskis maabumist lüüa.
Balti erikord ei kehtinud 1783-1796. Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra . Üritati Balti erikorda likvideerida . Sellega muutus haldusjaotus : tehti juurde 4 maakonda . Maakonnad nimetati ümber kreisideks. 1783 sai Paldiski linna õigused, 1794 Võru. Eesti kokku 12 linna. Määrati uus maks - pearahamaks. Pearahamaksu tõlgendasid talupojad valest: arvasid, et kui maksavad pearahamaksu, siis mõisakoormisi enam maksma ei pea. See eksitus põhjustas mitmeid rahutusi: Räppinas Puuaia sõda, Karula mõisa rahutused .
Hakati koraldama hingeloendusi, mille käigus loeti ainult mehi. Need on esimesed usaldatavad andmed eesti rahvaarvu kohta.Omavalitsus organid saadeti laiali - rüütelkondade maapäev ja linnade raed.
Linnades said kodaniku õigused kõik majaomanikud, sellega said mõned eestlased sakslastega võrdsed õigused. Linnu hakkasid juhtima linna duumad, kuhu valiti nii rikkaid kui ka vaeseid kaupmehi.

PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIS

Põhjused:
Kriis mõisamajnduses. Vilja (loe:viina) hind langes, samas mõisnike kulutused suurenesid.
Valgustus ideede levik. Saksamaal anti välja Garlieb Merkeli raamat "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõppul." Johann Chrisotoph Petri "Eestimaa ja eestlased."
Kasvas rahulolematute talupoegade arv.
Tõusis talupoegade hariduse tase.
Pärisorjade töötulemused olid liiga väikesed.
Lääne-Euroopas (välja arvatud Ida- Preisimaal ) oli pärisorjus kaotatud .
Eeldused:
Mujal euroopas oli pärisorjus kaotatud.
Vene tsaar Aleksander I oli reformimeelne ja katsetas pärisorjusest vabastamist enne Eesti- ja Liiwimaal, kui sise Venemaal; tahtis venemaal konstitustiooni kehtestada.

TALURAHVA SEADUSED:

1765 "POSITIIVSED MÄÄRUSED" George Brown:

mõisnikud pidid toetama vallakoole
talupojal oli õigus omada vallasvara
talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa
reguleeris mõisakoormisi
reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi)

1802 "IGGAÜKS..." (Eestis):

Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus.
Talunik võis omada vallasvara.
Talunik võis pärandada vallasvara.
Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata.

1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS:

Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele.
Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu)

1816 Eestis/1817 Kuramaal/1819 Liivimaal:

Kaotati pärisorjus.
Maa läks koguulatuses mõisnike kätte.
Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks).
Kehtestati kubermangu elanike arv (et talupojad ei hakkaks oma kodukohtadest, kus olid halvad elamis tingimused, välja rändama).
Talupoegadele anti perekonna nimed.
Loodi vallad - talupoegadest koosnevad omavalitsuslikud üksused. Üks vald = ühe mõisa piirkond.
Teotöö asendati teorendiga.
Loodi magasi aidad .

1849 Liivimaal/1856 Eestis:

Eraldati talud ja mõisad.
Teorent asendati raharendiga. (Algas talude päriseks ostmine .)
1865 - Keelati kodukari õigus.

1866 "VALLA SEADUS" (1868)

Rendikorra kehtestamine- mindi üle raharendile .
Loodi talupoegade omavalitsus.
Valla valitsus, - volikogu ja -kohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. Valla volikogus olid ½ pärisperemehed ja ½ mitteperemehed.
Mõisa põldudel asusid tööle moonakad (töötasid moona eest).
Sai võimalikuks talude päriseks ostmine.
1868 - Keelati teotöö.
1860ndad - Talupoegadele anti passid .
Uute seadustega kaasnesid ka ülestõusud:
1804 Kose -Uuemõisa ülestõus.
1841 Pühajärve sõda.
1858 Mahtra sõda.
1864 Adam ja Peeter Peterson algatasid palvekirja kirjutamist tsaarile. Neid aitas kaasa ja õhutas Köhler.
1840-1850 Usuvahetus liikumine - talupojad läksid õigeusku, sest tsaar lubas neile, kes tsaariga ühte usku astuvad (õigeusku) tasuta maad. Enamus usuvahetajatest läksid Peterburi piirkonda, Abhaasiasse, Siberisse, Grimmi . Kõige aktiivsem oli usuvahetus liikumine Saaremaal, kõige passiivsem Võrumaal.
Prohvet Maltsvet (kodaniku nimega Juhan Leinberg) - õhutas oma usulahu liikmeid väljarändama. Esimesed said karistada . hilisemad minejad läksid Peterburi ümbrusse, kaukaasiasse, siberisse ja kaugitta (mõningad ka ameerikasse).
Kiriku koguduste juhtideks olid eestis talitajad, liivimaal vöörmündrid.
Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad , vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused:
pearahamaks 1783. aastast alates.
nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid.
sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus.

MUUDATUSED MAJANDUSES.

1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina.
Talude kruntiajamine - ühele talumajapidamisele kuuluvad põllulappid koondati ümber talumajade. Talude päriseks ostmine sai alguse lõuna-eestist. Esimesed talud osteti 1853 aastal.
Taludes hakati kasutama palgatöölisi, masinaid, väetisi ja kasvatama uusi looma tõugusid ja vilja sorte .
Talude elu-ole muutus: jalanõudeks viiskude ja pastelde asemel saapad ; seoses vabrikukaubaga hakkasid kaduma ka rahvariided.
Sangaste krahv Berg - aretas eestile sobiliku rukki sordi.
1858 - Narav rajati Kreenholmi manufaktuur. Selle aja eesti suurim ettevõte.
Venemaal kaotati pärisorjus 1861.

VAIMUELU EESTIS XIXsaj. I POOLEL.

Kultuur jagunes talupoja- ja kõrgkultuuriks.
1802 - Tartu Ülikooli taasavamine . 4 teaduskonda: usu-, õiguse-, arsti- ja filosoofia teaduskond. õppetöö toimus saksa- ja ladinakeeles. Esimeseks rektoriks oli Parrot . Pooldas valgustus ideid. Tartu ülikoolis töötasid maailmakuulsatest teadlastest: Wilhelm Struve - astronoom, Moritz Hermann Jackobi - füüsik, Karl Ernst von Baer - embrüoloogia rajaja.
1828-1839 töötas ülikooli juures Professorit Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid tööle Venemaa kõrgkoolidesse.
1806 - hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht - " Tarto maarahva nädalaleht."
Teiseks ajaleheks oli kahekümnendatel Otto Wilhelm Masingu "Maarahva nädalaleht."
1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on."
19. sajandi kesekel elas uue tõusu läbi hernhuutlus , vennastekoguduse liikumine.

BALTISAKSA KULTUURIELU .

Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff .
Raadi mõisas käis koos vaimuliit.
Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum . Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen.
1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis.
XIX sajandi SELTSID.
Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid , -klubid, heategevus organisatsioonid , abistamis kassad.
Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi. Need aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga samas ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni.
19. sajandi teisel poole hakati looma põllumeeste seltse, masinaühistuid ja meiereisid.
1838. aastal rajati Faehlmani eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts.

HARIDUSOLUD.

Kõikides linnades olid elementaarkoolid ja kreiskoolid. Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid. Valdades valla- ja kihelkondades kihelkonnakoolid . Lõuna-eestis oli ka õigeusklike maarahva koole .
1870 - oli rajatud püsiv koolide võrk.
Cimze seminar - valmistati ette kihelkonna koolide õpetajaid. Juht - Jakob Cimze. Tõi oma seminari Riiast Eestisse üle.
1854 - kohustuslik koolisundus Pilistveres. 70-80ndatel üle Eesti.
Estofiilid - baltisakslastest Eesti huvilised .
Peterburi Patrioodid - Karell ja Köhler.
Maltsveti Liikumine - Juhan Leinbergi juhtimise rajatud liikumine. Leinberg tahtis Vanale Testamendile toetudes päästa eesti rahva raskest majanduslikust olukorrast.
Ühtlustuma hakkas eesti kirjakeel - Kuusalu pastor Ahrens andis 1843. aastal välja uue grammatika.

ÄRKAMIS AEG (19saj. keskpaik – 1918)

Eesti ärkamis aeg oli paralleelne Itaalia, Kreeka, Saksa, Läti jne. ärakmis ajaga .

POLIITIKA

Venemaal taotleti Balti erikorra kaotamist. Sellest kuuldes hakkasid baltisaksa aadlikud eestlastele survet avaldama. Kaasa aitasid Peterburi Patrioodid (Juht - Johan Köhler).

VALLAD

Valla täiskogu valis valla volikogu. Seal olid ½ peremehd ja ½ maata mehed. Vallal oli oma eelarve: vald kogus ja määras maksud; otsustas, kuidas saadud tulud jagada; vald pidi hoolitsema valla- ja koolimaja , teede ning sildade korrasoleku eest. Vallavanem jälgis seaduste täitmist ja korrast kinnipidamist.

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED.

1864 - Vennad Adam ja Peter Peterson kirjutasid palvekirja. Kirjade üleandmise eest sai Adam ühe aasta vangla karistust.
1860ndatel - ärkamis aja juhiks oli Johan Voldemar Jansen .
1864 - "Eesti Postimehe" toimetajaks Jansen.
1865 - Rajati näitemängu seltsid " Vanemuine " (Tartus) ja "Estoonia" (Tallinnas).
1868 - Carl Robert Jakopson pidas "Kolm isamaa kõnet."
18-29.07.1869 - I Üldlaulupidu. Esinesid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen.
1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt , Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president .
1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks.
Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud).
1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat"
1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts.
1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks.
Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel.
1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna.
1888 "Paar palvi."
1891 "Eesti Postimehest" Eesti esimene eestikeelne päevaleht, mille toimetajaks oli Tõnisson. Enne seda ilmus " Postimees " Karl August Hermani käe all nädalalehena.
Rahvuslikus liikumisest jäi kõrvale Petserimaa. Arengus jäita ka majanduslikult teistest maha.

VENESTAMIS PERIOOD.

Asjaajamis keeleks muudeti venekeel . Hakati levitama õigeusu kirikut (ehitati katedraal Toompeale ja klooster Kuressaarde).
Koolides hakati õpetama venekeelse. Seetõttu vallandati venekeelt mitte oaskavad õpetajad ja nende asemele võeti tööle venekeelt purssivad nekrutid . See põhjustas otseselt haridus taseme langust eesti talurahva seas 19. sajandi teisel poole.
Kindral-kubernerideks said Zinovjev Eestimaal ja Šahhoskoi Liivimaal.
Eestlaste õigused omavalitsustes vähenesid. Vallakohtute ja -valitsuste tegevust hakkasid kontrollima Talurahva Asjade Rahva Komissarid. Hakati levitama ja propageerima õigeusku. Tartu nimetati Jurjeviks.
08.08.1888 - avati Aleksandri kool venekeelse koolina.
Eestlastest pooldasid Venestamist Ado Grenztein (andis välja ajalehte "Olevik" ja ka eesti esimese maleõppiku), Jakob Kõrv.
Venesatmise vastu oli Villem Reinman (Hurda ja Tõnissoni vaheline mees).

MAJANDUSLIK JA POLIITILINE ARENG ÄRKAMIS AJAL.

1870 - Avati Paldiski-Tallinn-Peterburi rongiliin. Hiljem ka Tallinn- Tapa -Tartu-Riia ning Valga-Pihkva. Kitsarööpmeline raudtee rajati erakapitalil: Tamsalu -Paide, Lelle -Pärnu, Lelle-Viljandi. Raudtee arenguga sai turustada kiiresti riknevat kaupa, piim aja piimatooted , Peterburi turgudel .
1894 "Tartu renessanss " - poliitiline võitlus elavnes Tartus.
1901 - Valga linna valitsus koosnes Eestlastest ja Lätlastest.
1902 - Jaan Tõnissoni algatusel rajati Tartusse "Eesti laenu ja hoiu ühistu."
1903 - Hakkas ilmuma sotsiaal demokraatide ajaleht "Uudised." Toimetaja Speek. (Kommunistide ajaleht)
1904 - Eestlased ja Venelased Tallinna linna valitsuses.
1916 - päriseks oli ostetud 4/5 taludest. See tähendab, et talupoegadel olid kaelas suured võlad.
Sajandivahetusel kuulus mõisatele ½ Eesti põllumaast. Neil hakati kasutama palga tööjõudu. Härgadekasvatamine oli peaaegu lõppenud.
Põllumeeste Selts korraldas korrapäraselt väljanäitusi. Süvenes sotsiaalne kihistumine.

XX SAJANDI ALGUSES:

Eestis oli 52'000 ostutalu ja 23'000 rendi talu
Maailma turul langesid vilja hinad - paljud talud läksid pankrotti
Paljud talud spetsaliseerusid piimakarja kasvatusele - vajalik turg oli Peterburg
Tekkis vajadus ühiste meiereide rajamiseks. Meiereisid rajasid peamiselt endised mõisnikud, sest neil oli vajalikku algkapitali.
Toiduteravilja asemel hakati kasvatama söödavilja, heina, kartulit Majndust elavdati võttes kasutusele masinaid, uusi taimede sorte ja looma tõuge. Tööd leidsid ka agronomid (näiteks: Joosep Toots )
Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk - 60% kõigist talupoegadest. Paljud kehvikud läksid linna tööle, kuid maa defitsiit jäi.
Rahvaarv ulatus 1'000'000 inimeseni. 90% moodustasid eestlased, 4% venelased, 3% sakslased.

TÖÖSTUS

Hoogustus ettevõtete rajamine. Need kasutasid enamasti Venemaa toorainet. Peaaegu kogu toodang läks vene turule.
1857 Kreenholmi manufaktuur - Eestis esimene suur tööstus ettevõte. Toorainet - puuvilla - toodi Egiptusest või ameerikast .
Avati ka Sindi ja Kärdla kalevivabrikud.
20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tsaari Venemaa tähtsaimaks tööstus keskuseks Tallinn. Sinna rajati rasketööstus ettevõteid (Dvigatel - vagunid , Volta - elektrimasinad , Franz Krulli Masinatehas - vedurid , Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof 'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa.
Eestis toodeti 70% Venemaa paberist. Tsemendi tehased olid Kundas ja Aseris . Kunda Tsemendi tehas ja Tallinna kaubamaja kuulusid Prantsuse kapitalili - ärimehele Soucanton'ile (Tallinna kaubamaja hüüti sellepärast Suka-Antoni kaubamajaks).
Eestis toodeti 10% Venemaa tsemendist . Oli veel väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid, viina vabrikuid, villa-, jahu- ja saeveskeid.
1900-1903 Venemaal majanduskriis . Järgnes majanduse tõus tänu militariseerimisele. Vahetult enne I maailmasõda (1912-1913) ehitati Tallinnasse kolm laevatehast: "Vene-Balti," "Noblessneri" ja " Bekkeri ."
Nendes ehitati sõja- ja allveelaevu. I maailmasõja ajaks oli Eestist saanud Venemaa kõige arenenum tööstuspiirkond, seda paralleelselt Läti ja Leeduga.
1916 - tööstustöölisi oli 50'000 inimest (30 aastaga kasvas see arv 5 korda). Tööstus ettevõtted põhinesid Saksa, Prantsuse ja Suurbritannia kapitalil. Ka kohalikud balti-sakslased olid oma osa andnud, kuid eestlaste osatähtsus oli väike. ½ tööstusettevõtetest kuulusid Venemaale. Kuna enamus toodetust läks Venemaale, siis tuli sealt vastu palju tööjõudu. Koos tööjõuga ka sotsialistlikud meeleolud. Hilisem Nõukogude Liidu president Kalinin töötas sajandi alguses Dvigatelis.

KAUBANDUS

Suurim sadam Tallinn. tegeles peamiselt impordiga. Venemaale toodi läänest masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Tähtsaimaks vekspordi sadamaks oli Pärnu, kust viidi läände vilja, liha ja puitu.
Inimesed igapäevaelus sai valgusallikaks petroleumi lamp. Kasutusele võeti palju vabriku tooteid. Talumajadele pandi klaasist aknad. Villa hakati värvima aniliin värvidega. Toimus kiire urbaniseerumine . 1914. aastal oli linnarahvastikku 20%. Suuremad linnad oli Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga. Linnaelanike seas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid võim jäi balti-sakslaste kätte. Sajandi alguses oli Eestis 12 linna ja palju kiiresti kasvavaid aleveid.
1898 - loodi esimene talupoegade piimaühistu. Lisaks neili loodi veel ka masina-, maaparandus- ja tarvitajateühistuid.
1902 Jaan Tõnisson moodustas "Eesti laenu ja hoiu ühistu." Esimene rahvuslik pank .

1905 AASTA REVOLUTSIOON EESTIS.

Eestisse oli tulnud palju VSD(b)P liikmeid.
Peale verist pühapäeva (9.01.1905) algasid üle Venemaa streigid. Eestis hakkasid streikima Dvigateli töölised, üliõpilased ja mõisate moonakad.
16.10.1905 - Tallinnas võiduväljakul toimus "Veretöö Tallinnas." Revolutsioonimeelse koosoleku ajal tepeti 94 inimest ja haavati 200 inimest politsei poolt.
1905 novembris loodi Eesti esimene partei - "Eesti Rahva Eduerakond" Tõnissoni juhtimisel. Peagi järgnes sellele "Eesti Sotsiaal Demokraatlik Partei," mille juhtideks olid Peeter Speek, Martna ). Hakati looma ka ametiühinguid.
Tõnissoni initsiatiivil taheti Tartus korraldada "Rahva asemike koosolek." Tõnissoni pooldajad kogunesid Bürgermusse saalis, vastased läksid Tartu Ülikooli aulasse.
Tõnissoni pooldajad võtsid vastu tasakaalukamaid otsuseid (keele kasutus, konstitutsioon). Ülejäänud võtsid vastu radikaalsemaid otsuseid (võimu üleminek, mõisatelt maa äravõtmine). Selle Rahva Asemike Koosoleku tulemusena hakkas tekkima palju väikeseid vabariike.
Detsembris hakati Eestis mõisu põletama (eriti lõuna-eestis). Korra tagamiseks toodi Eestisse karistus salgad (Nende juhtideks olid Sievers , Bezobrazov), mis võtsid kinni kahtlased inimesed ja tapsid nad või andsid ihunuhtlust.
1905 aasrta revolutsioon andis eesti rahvale poliitilise võitluse kogemusi.
1906 Asutati esimene eestikeelne gümnaasium: "Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium."

EESTI VABARIIGI TEKKE (I maailma sõja ajal)

Sõja ajal moodustatu "Linnade Liidu Tallinna Komitee" pidi aitama varustada Vene armeed, kuid tegelikult arutati selles Eesti tulevikku. Lõuna-Eestis tegutses sarnaselt "Põhja-Balti Komitee" mille eestvedajaks oli Jaan Tõnisson. Need organisatsioonid pidid tegelema sõjapõgenikega, kuid rahvusküsimusi arutati hoogsamalt.

MAJANDUS

Põhiline tööjõud mobiliseeriti. Taludelt võeti ära ka hobused ja põllumajandussaadused. Tänu sellele põllumajandus soikus.

TÖÖSTUS

Kasutati sisseveetavat toorainet. Enamus tehasteist töötas sõja tarbeks tootes mürske ja muud sõja atribuutikat. Tarbeesemetest oli defitsiit.
Tekkis puudus tööjõust, eriti oskustöölistest. 1916. aastal oli täisealisis mehi tööliste hulgas 50%. Tarbekaupade ja toiduainete hinnad tõusid. Inflatsioon . Paljud Eesti pangad läksid pankrotti.
Enamus inimeste rahast tuli paigutada riiklikesse sõjalaenu väärtpaberitesse.
1914 - Vene armeesse mobiliseeriti 100'000 meest, kes saadetid Ida-Preisimaale. Seal said paljud eesti mehed ohvitseri kogemusi.
1915 - Lõuna- Eestisse saabus hulgaliselt sõjapõgenikke, sest Sakslased lähenesid Riiale.
Tsaari Venemaa vettesse tulid Saksa sõjalaevad - liivilahest tulistati Kuressaaret ja Pärnut. Selle tulemusena lasti Pärnus õhku Wladorfi paberi vabrik. Paldiskile heideti pomme zeppelinilt.
Venelased kaalusid Eestist evakueerimist, kuid eestlastest poliitikud olid selle vastu, sest vastasel juhul oleks Eestist ära viidud kõik kunstiväärtused. Vastuseisule hoolimata viidi ära Tartu Ülikooli varad, mis on tänapäevani Voronezis.
Eestis suurenes sõjaväelaste arv. Paldiskisse hakati rajama Aleksander Suure merekindlust. Tallinna karnisonis oli kokku 50'000 meest. Muhu saarle rajati kindlustatud tsoonid. Kokku oli Eestis sel ajal 100'000 sõdurit.
1916 - kurnamissõja tulemusena hakkas rindel toimuma vennastumine Saksa ja Vene sõdurite vahel.
27.02.1917 - Venemaal kukutati Veebruari revolutsiooni tulemusena tsaar ja valitsema asus Ajutine Valitsus.
01.03.1917 - Kokku tuli eestalste poolt valitud Maanõukogu. See moodustas Maavalitsuse, mille esimeheks sai Konstantin Päts. Eesti kubermangu komissariks määrati Jaan Poska .
26.03.1917 - Petrogradis suur eestlaste ronkkäik, milles osales 40'000 inimest.
30.03.1917 - Eestile anti Venemaa koosseisus autonoomia . Ühendati Eesti- ja Liivi kubermang ühtseks Eestikubermanguks (Maa ala, mis praegu on ümbritsetud Eesti piiriga).
1917 Aprill - Loodi Esimene Eesti Polk Tallinnas (mõnedel andmetel Rakveres). Ülemaks määrati Aleksander Tõnisson. Rakveres sellepärast, et Tallinnas Venelased ei lubanud seda teha. III Eesti polgu juht oli Ernst Põdder. Jaan Soost sai loa formeerida rahvusdiviis (4 jalaväe polku, 1 ratsa polk, 1 suurtükkiväe brigaad ).
1917 Juuni - Tallinnas moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. Esimees - Konstantin Päts. ESÜ pidi organiseerima Venemaalt Eesti sõjaväelaste naasmist.
01.07.1917 - tuli kokku Maapäev. Maavalitsus - Maapäeva täidessatev organ, esimees Jaan Ramot. Maapäeva istungil moodustati ka Eesti Kongress .
04.07.1917 - Maapäeva teisel istungil teatas Jüri Vilms, et Eesti peaks taotlema föderatiivseid õigusi Vene Ajutiselt Valitsuselt, mitte iseseisvumist.
29.09.1917 - Saksa laevastik jõudis Eesti saartele.
25.10.1917 - Venemaal puhkes Oktoobri revolutsioon, kommunistide juhtimisel.
23.10.1917 - Eestis puhkes revolutsioon enne venemaad. Eestis juhtis seda Viktor Kingissepp, kes võttis Poskalt kubermangukomissari ametikoha üle.
Polševikud lubasid rahu, leiba ja maad ja eestlased jäidki neid uskuma. Enamlaste partei Eestis oli suurim ja hakkas kohe korraldama punast terrorit. Tehti algust ka küüditamise ja natsionaliseerimisega. Hakkati asutama komuune.
26.10.1917 - Eestis revolutsionäärid võitsid.
15.11.1917 - Jaan Tõnisson (mõningatel andmetel Otto Strandmann) kutsus kokku Eesti Maapäeva ja valmistas selleks ette seadus eelnõud:
Kõrgeimaks võimuks kuulutada Maapäev.
Maapäeva vaheajal valitseb vanemate kogu.
Ainult Maapäev või Vanemate kogu võib seadusi välja anda.
Kõik muud seadused on kehtetud.
Kui maapäev kogunes , võeti kõik seadused 15 minutiga vastu, sest enamlased tulid ja ajasid kogunemise laiali. See oli kindel märk iseseisvumise teele asumisest. Vanematekogu tegutses salaja . Saksamaa poolsete Eesti saarte vallutuste tulemusena hakkasid Eestisse tagasi tulema võõrvägedes sõdivad eestlased ja omal initsiatiivil hakati looma rahvusväeosasid.
6.12.1917 - Pandi alus esimesele Eesti diviisi staabile. Selle ülemaks sai Jaan Soots .
23.12.1917 - Eesti diviisi staabi ülemaks määrati Johan Laidoner.
24.12.1917 - Maanõukogu vanematekogu koosolekul otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada enne Saksa vägede sissetungi. Teistelt riikidelt abi saamiseks saadeti euroopasse laiali välisdelegatsioonid:
Inglismaale - Ants Piip
Prantsusmaale - Karl Robert Pusta
Skandinaavia - Jaan Tõnisson
Saksamaale ja Šveitsi - Karl Menning , Mihkel Martna.
Itaalia - Eduard Virgo
Venemaale (hiljem) - Julius Seljamaa ja Johannes Laidoner
18.02.1918 - Sakslased alustasid rindel pealetungi, tahtsid venelasi hirmutada, et rahulepingut kergemini ja soodsamalt kätte saada.
Eesti mandrialale maabusid Sakslased kõigepealt Haapsalusse.
19.02.1918 - Vanemate kogu moodustas Pääste Komitee, kuhu kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik , Jüri Vilms. Konik kirjutas iseseisvus manifesti. See loeti esmakordselt ette Pärnus Endla teatri rõdult 23.02.1918. Samal päeval (19.02.1918) algas Saksa vägede pealetung kogu idarindel.
24.02.1918 Iseseisvus Manifest loeti ette Tallinnas. Tekkis Eesti Vabariik, millega lõppes ka Veneaeg eestis.

JAAN TÕNISSON (22.12.1868-194?)

Sündis Viljandimaal Surva küla lähedal Mursi talus. Ta oli pere viies laps. Isa Jaan suri varakult. Pere eest hoolitses vanem vend.
1878-1881 õppis Tusti külakoolis, mitmetes Viljandi koolides. Olles Jakobsoni austaja tekkisid tal tülid õpetajatega ja ta pidi mitmest koolist lahkuma . 1888 lõpetas ta Tallinna Gümnaasiumi. 1889-1892 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust. Viljandis oli ta olnud koolinoorte rahvusliku salaorganisatsiooni juht, gümnaasiumi lõpetas eksternina. Ülikoolis oli ta eesti korporatsiooni Fraternitas Viliensis austaja.
1891-1892 oli ta Eest Üliõpilas Seltsi esimees. Sel ajal tekkisid tal kontaktid Villem Reimaniga, kes oli rahvuslaste liider. Reimani ja Tõnissoni vahel oli hingesugulus ja Reimanist sai tema vaimne isa. Carl Robert Jakobsoni pooldajast muutus ta Hurda pooldajaks - tähtsamad olid üldpõhimõtted kui taktiks.
1892. aastal sai temast Hermanni juhitud Postimehe abitoimetaja.
1894. aastal juhtis ta V üldlaulupeo ettevalmistustöid, mille järel ta oli kaks aastat Venemaal kohtuametnik.
1896. aastal pandi rahad kokku ja osteti Hermannilt Postimees ära. Tõnisson sai peatoimetajaks. 28.11.1896 ilmus uus Postimees, millega võib lugeda alanuks avalikus elus nn Tartu Renessanssi alguse. Tõnisson sattus konflikti nii venestajatega kui saksameelsetega. Selles võitluses oli venestajate pooldaja Grenztein sunnitud 1901. aastal Eestist lahkuma.
1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. 1905. aastal rajas ta esimese eesti partei - Eesti Rahvameelse Eduerakonna.
27.11.1905 toimub Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek. Tõnissoni pooldajad pidasid nõu "Bürgermuse" saalis, radikaalsemad aga Teemanti juhtimisel Tartu Ülikooli aulas.
1906. aasta jaanuaris saadeti protestitelegramm vene ajalehtedele Eestis teostatava vägivalla vastu. Tõnisson taotles Eestimaa ja Liivimaa ühendamist. Järgmised 10 aastat olid Tõnissoni elu kõige aktiivsemad aastad. Ta oli agar seltsitegelane ja eestluse liider.
1907-1908 oli Postimees suletud. Selle asemel ilmus Elu.
1908. aastal istus ta 3 kuud vanglas .
1917. aasta veebruari revolutsioon üllatas kõikki, ka Tõnissoni, kes käis Venemaale Eestile autonoomiat nõudmas. 14.07 tuli tallinnas kokku Eesti Maanõukogu. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks, kuid enamlased saatsid selle laiali. Tõnisson arreteeriti Läti küttide poolt. Eesti sõdurid nõudsid ta vabastamist, kuid Viktor Kingiseppa käsul arreteeriti ta uuesti. Peale nädalast vangikaristust vabastati ta tingimusel, et ta lahkub Eestist.
1918. Enne Saksa okupatsiooni läks Eesti välis delegatsiooni koosseisus euroopasse, kus üritas Eestile tunnustust saavutada.
16.11.1918 sai Tõnisson ajutise valitsuse portfelita ministriks. Ta muretses Soomest Eesti armeele relvi ja oli ka Eesti esindajaks Pariisi Rahukonverentsil.
1919. aastal sai ta Strandmani valitsuses välisministri koha.
18.11.1919 - sai ta peaministriks. Tema valitsemise ajal kirjutati alla ka Tartu Rahule.
Tõnisson oli kokku 4 korda peaminister või riigivanem. 1923-1925 ka Riigikogu esimees. Sel ajal käis ta Rootsis riigivisiidil.
Riigivanemaks valiti Tõnisson alati kriisi aastatel. Näiteks 1930-1933 toimunud ülemaailmse majandus kriisi ajal devalveeris Eesti Krooni. See oli väga ebapopulaarne otsus tol ajal, kuid ometi vajalik. Pärast põhiseaduse hääletamisel lüüasaamist astus ta tagasi.
Pätsuga ei saanud läbi, sest oli aatemees - eesti rahvas ja rahvus olid tema jaoks kõige tähtsamad. 1934. aasta riigipöördega tõrjuti Tõnisson poliitikast kõrvale. 1935 oli Postimees avalikult opositsioonis ja Tõnisson eemaldati toimetaja kohalt.
1936, aastal kirjutasid 4 endist riigivanemat protestikirja Pätsile ja seda Tõnissoni algatusel. 1938. aasta riigikogu valimistel pääses ta uuesti riigikokku, kuid tal ei olnud seal enam sellist mõjuvõimu nagu varem.
1940, kui NL okupeeris Eesti, oli Tõnisson üks vastuhakkajatest. Organiseeris valimistel vastaskandidaate, kuid Ždanovi ajal need kõrvaldati. 12.12.1940 Tõnisson arreteeriti ja viid Tallinnasse. Rohkem pole tema kohta midagi teada. Võimalik, et ta lasti 1941. aastal maha.
Rahvasuus on teda nimetatud Koodi Jaaniks (ühel karikatuuril nüpeldas vastaseid koodiga) ja Nuustaku paruniks. 1940. aastal olevat ta soovitanud Venelaste vastu lasta kasvõi üks pauk - vastuhakk on toimunud ja näha, et Eesti okupeeriti vägivaldselt.

KONSTANTIN PÄTS (23.02.1874-18.01.1956)

Sündis vaeses perekonnas Pärnumaal, Tahkurannas, Põldeotsa talus pere teise lapsena. Kohalikud rääkivad, et Konstantin sündis laudas, sest sünnitus hakkas ootamatult. Isa Jakob oli mölder, varem ka Viljandis ehitusmeistrina töötanud. Ema - Olga Tumanova oli pärit eesti-vene õigeuskliku meelsusega segaperekonnast.
Peale algkooli, kihelkonna kooli ja Nikolai kooli lõpetamist läks õppima Riia Vaimulikku Seminari (sest see oli tasuta). Enne selle lõpetamist tuli Pärnu Gümnaasiumi. 1894 astus Tartu Ülikooli, kus õppis õigusteadust. õpingute ajal ei olnud ta ägemeelne rahvuslane, vaid pigem kõrvaltvaataja.
1898, peale ülikooli lõpetamist, astus sõjaväkke Pihkva Jalaväepolku, kus sai lipnikuks.
1900. aastal siirdus Tallinnasse, kus sai Jaan Poska abiliseks. 1901 Abiellus Helma Peediga. Hakkas välja andma ajalehte " Teataja ." Ajalehe juures töötasid paljud hilisemad tuntud poliitika- ja kultuuritegelased, sotsiaaldemokraadid Mihkel Martna, Mihkel Pung , enamlane Hans Pöögelman, kirjanikud Eduard Vilde, Ernst Peterson-Särgava, Andres Saal , keelemees Johann Voldemar Veski ja teised. Ajalehes pöörati peatähelepanu majandusküsimustele. 1904 Päts valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks.
1905 Päts valiti Tallinna abilinnapeaks, kuigi tegelikkuses juhtis just tema Tallina elu. Diplomaatia pärast valiti linnapeaks Erast Hiatsinov. Samal aastal, revolutsiooni ajal "Teataja" suleti, sest Pätsust oli saanud revolutsiooni juht Eestis. Selle eest mõistis Raplas ta Bezobrazovi salga poolt tagaselja surma, kuid Päts põgenes Jaan Teemantiga Šveitsi, maksetes piirivalvurile 50 rubla.
1907 aastal tuli Päts varjunime all Soome ja tegi sealt kaastööd ajalehtedele. Sellel ajal ilmus Tallinnas ka tema töö "Maaküsimus" (1907). Päts tõlkis eesti keelde ka rea ühiskonnaalaseid töid (näiteks Th. Hertzka "Sotsiaaldemokraatia ja sotsiaalvabameelsus").
1909. aastal, saades teada, et tema surmanuhtlus on ära muudetud, ilmus ta Tallinnas kohtusse. Talle mõisteti 1 aasta vanglakaristust .
Märts 1910 - märts 1911 istus Päts Peterburis "Krestõi" vangals. Sellel ajal suri Šveitsis tema abikaasa tiisikusse. Päts ei abiellunud enam kunagi ja tema lapsi aitas kasvatada naiseõde.
Peale vabanemist hakkas ta toimetama "Tallinna teatajat." Sel ajal tekkisid tal lahkhelid Jaan Tõnissoniga.
1916 kutsuti Päts uuesti sõjaväkke, ta teenis Tallinna merekindluse juristi, konsultandi ja teistel ametikohtadel.
1917-1919 aasta oli tema tegevuse aktiivsemaid perioode: Tallinna linnamiilitsa ülem; Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees; Maavalitsuse esimees.
1917. aastal vangistasid võimule tulnud punased ta 2 korda lühikeseks ajaks. Kohtus oli süüdistajaks Viktor Kingisepp , kaitsjaks aga Jüri Vilms. Peagi läks Päts põrandalla.
19.02.1918 - Maapäeva Vanematekogu moodustas Eestimaa Pääste Komitee: Vilms, Konik, Päts. Päts sai selle esimeheks.
24.02.1918 - Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus - peaministriks sai Päts. Järgmisel päeval võttis ta vastu Eesti Sõjaväe paraadi, samal ajal kui algas Saksa okupatsioon .
11.06.1918 - Päts arreteeriti sakslaste poolt ja viidi kolme vangilaagrisse ( Kura , Minski ja Grodno kubermangus).
11.11.1918 kell 11.00, kui Saksamaa kapituleerus, sai ta vabaks ja tuli kiiresti Eestisse ning asus ajutise valitsuse etteotsa . Kohusetäitjaks oli Poska. Päts oli Sõja- ja peaminister. 27.11.1918 Hakkas agiteerima, et punaarmeele tuleb Narvajõele vastu minna.
Pätsil oli suuri teeneid, et vabadussõda võideti. See oli kõige ohtlikum periood.
1919. aasta kevadel ta vabanes peaministri kohustustest ja rajas Põllumeeste Partei. Kogu poliitilise karjääri ajal oli põllumeeste partei eesotsas.
Kuni 1934. asatani oli Päts peaministri või riigivanemana 5 valitsuse eesotsas. Sageli olid tema ümber igasugused skandaalid.
12.03.1934 Korraldas Laidoneri abil riigipöörde. Selle käigus pani vangi kõik vapsid ja Kommunistid . Kõik poliitilised parteid saatis laiali. 1934. aastast koondus võim Eestis triumviraadi kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu. Algas nn vaikiv ajastu. Mitmed poliitikud saadeti välismaale saadikuteks (Rei). Halvenesid Pätsi suhted erakonna kaaslastega (Teemant), rivaalid tõrjuti kõrvale (Tõnisson). Tähtsamad küsimused riigiasjus otsustati kitsas ringis .
1937-1938 oli Päts Eesti Vabariigi Riigihoidja.
1938 Esimene Eesti Vabariigi president. Valimised ei olnud üldrahvalikud, vaid toimusid Riigivolikogus. Päts sai 65, Tõnisson 14 häält. Samal päeval, 24.04.1938 andis Päts ametivande ja oli ametis 21.07.1940.
25.06.1939 - Pärnumaal, Tahkurannas avati tema kuju, mille avamisel ta ise ka kõneles. See purustati 11.08.1940.
1939 Kirjutas alla NLi poolt pakutud "Baaside lepingule" -vastastikuse abistamise paktile , mille tulemusena toodi Eestisse sisse 25'000 punaarmeelast (paberite järgi). See oli esimene kord, kui Päts läks kompromissile.
Päts kirjutas alla veel sadadele dokumentidele, millega tema loodud Eesti Vabariik laiali lammutati.
1940 aastaks oli Eestis 80'000 punaarmeelast. ŽDANOV tegi Eestis revolutsiooni. Selle tulemusena oli Päts veel kuu aega vabariigi president. Päts arreteeriti koos perekonnaga ja viidi Leningradi koduaresti. Juunis 1941 saadeti vanglasse, pojad (2) jäid vabaks.
1950ndate alguses oli Viljandi lähedal Jämejala vaimu haiglas teda nähtud. Kui eestlased hakkasid teda seal vaatams käimas ja Nõukogude asjamehed sellest aarusaid viidi ta sealt ära (1955).
18.01.1956 suri Venemaal Tveri lähedal Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas. Temna haud oli kadunud. Otsingute tulemusena see siiski leiti ja 21.10.1990 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule.
Pätsu talu asus Pirital Kloostrimetsas. Eeskujulikult majandatud. Hiljem rajati sinna Tallinna Botaanikaaed . 30.07.1989 avati seal Pätsi mäelsetuskivi.
Pätsi suveresidents oli Oru loss Toilas, mis 1941. aastal purustati.

JOHANNES LAIDONER (12.02.1884-13.03.1953)

Sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus sulase pojana . Kuna pere oli vaene, siis pidi Laidoner varakult tööleminema.
1892. aastast õppis Ausmaa vallakoolis, Viljandi Linna algkoolis ja Linnakoolis, mille lõpetas 1900. aastal. Järgmisel aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, sest sõjakoolis õppimine oli kõige odavam ja ta tahtis saada ohvitseriks. 1902-1905 õppis Laidoner Vilno sõjakoolis, kus õppisid ka Mannerheim ja Balodis. Ta lõpetas kooli oma lennu parimana ning sai auhinnaks riigivappiga kulduuri ning võis valida teenistuskoha. Ta valis Gruusias asuva Jerevani polgu, mis oli soodne karjääri tegemiseks. 1908. aastal sai Laidoner leitnandiks. 1909. aastal pääses ta Nikolai sõjaakadeemiasse, kuhu tuldi üle Venemaa. Konkurents oli 10 inimest ühele kohale. Akadeemias õppis 1912. aastani, kus tööpinge oli tema võimete piiril . Lõpetas selle eeskujulikult ja sai Anna ordeni III klassi. Lõpetamise järel teenis staabikaptenina Kaukaasias . I maailma sõja ajal oli Galiitsias ja Poolas. 31 aastaselt sai rindestaabi luureosakonna ülema abiks.
Ülendati staabiülemaks ja sai lahinguohvitseride aumärkide nn raudse komplekti - 6 ordenit kuni Vladimiri IV klassini , lisaks suhteliselt haruldase Georgi kuldmõõga " Vapruse eest." Eesti Vabariigi ajal kandis ta selle tähisena miniatuurset Georgi risti.
Akadeemia ajal tutvus poolatar Marie Kruszewskaga, kellega abiellus 30. 10.1911. 21.03.1913 sündis neil poeg Michael, kes suri 20.04.1928 ( suitsiid ).
Laidoner sai sõjas kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. 1917. aastal teenis diviisi staabi ülemana. Tundis sõja ajal ja varem pidevalt huvi Eestis toimuvate sündmuste vastu.
Kui 1917. aastal loodi esimene Eesti diviis , pöörduti Vene ülemjuhatuse poole palvega , leida sellele juhataja. Soovitati Laidoneri. Ta saigi sellele ametikohale 23.12.1917.
1918 veebruaris , kui algas saksa okupatsioon, siis lahkus Eesti ajutine valitsus Petrogradi. Saksalsed arreteerisid kõik vene luureohvitserid. Eesti diviis saadeti laiali. Samal aastal Venemaal olles üritas saada Antanti riikidelt Eesti Vabariigile tunnustust. Koondas ja suundas eestlasi Põhja-Venemaale, viis oma luurevõrgu Vene julgeoleku organitesse, eesmärgiga päästa Eesti ohvitsere punase terrori käest. Tahtis luua Eesti väeosa Antanti vägede koosseisus. Nõukogude Venemaa pakkus Laidonerile Punaarmee sõjaväeringkonna ülema kohta. Kuuldavasti Inglased Põhjarinde ülema kohta. Loobus mõlemast.
08.12.1918 - pärast vabadussõja algust saabus Laidoner Soome kaudu Eestisse. 23.12.1918 nimetati Eest Vabariigi sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner oli sel ajal 34aastane polkovnik . Eesti Vabariigi sõjaväes oli tol ajal juba 3 kindralit, kes ometigi polnud Laidoneri määramise vastu. Ta oli sisuliselt Eesti sõjaväe loojaks. Tema ajal korraldati ümber sõjaväe juhtimine. Loodi juurde teine ja kolmas diviis. Loodi soomusrongide diviis, kuhu koondati soomusrongid, soomusautod, tankid jne. Ta ei välistanud ka ratsaväe kasutamist.
Laidoner tegi kaks tähtsat otsust: ei rakendanud kohe sundmobilisatsiooni, vaid lasi vabatahtlikel moodustada valikväeosi; sõja ajal lõi ohvitseride kooli.
Vajadusel abistas vene valgeid, kui polnud vaja, siis katkestas suhted. Hiljem võttis neilt ka relvad käest. Vabadussõja ajal oli Laidoner äärmiselt populaarne ja võinuks saada diktaatoriks, kui ta oleks tahtnud. Poliitikud punusid tema vastu intriige. Temast taheti lahti saada.
Teda autasustati Vabadus Risti I järgu I klassi ja kolmanda järgu I klassi medaliga, anti 30'000 krooni ja normaaltalu, ülendati Eesti Vabariigi ainsaks Kindralleitnandiks (sel ajal ainus).
26.03.1920 rahuldati tema lahkumis avaldus, kuigi temast oleks olnud suur kasu rahuaegse sõjaväe organiseerimisel. 1920-1929 oli ta kolmel korral valitud Põllumeeste kogu poolt Riigikogu liikmeks (tegeles sõjandus ja finants probleemidega).
01.12.1924 - seoses punaste mässuga, kutsuti ta uuesti ülemjuhatajaks, kust vabanes juulis 1925. 1924. aastal taastas ta Kaitseliidu. 1929. aastani esindas ta Eestit Rahvasteliidus.
1925. aastal käis Rahvasteliidu volinikuna Mosulis lahendamas Türgi ja Inglise mandaatterritooriumi Iraagi Piiritüli. Tema ettekande tulemusena otsustas Rahvasteliit anda Mosuli Iraagile (on kaheldud, kas Laidoner oli selles küsimuse erapooletu ) ja 1926. aastal sõlmiti vastav leping.
Laidoner ei lasknud oma nime kasutada 40'000 vapsil ja ei toetanud neid. 12.03.1934 teostasid Päts ja Laidoner riigipöörde, kehtestati sõjaseisukord, Laidoner sai kolmandat korda Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks.
Veebruaris 1939 ülendati ta kindraliks.
Küsitav on tema tegevus 1939-1940. aastal. Teda on süüdistatud, et andis Eesti ära vastupanuta (ka relvastumisse ja valmisolekusse kergekäeliselt suhtumises). 19.07.1940 küüditati Laidoner koos abikaasaga Pensasse, nädal pärast Suure Isamaa Sõja puhlemist mõlemad arreteeriti.
13.03.1953 - nädal pärast Stalinit, suri Laidoner Vladimiri vanglas ja maeti tõenäoliselt järgmisel päeval lähedal asuvale linna kalmistule.
23.05.1937 - avati Laidoneri sünnikohas mälestusammas. 05.09.1940 see lõhati kuid on praeguseks taastatud.

EESTI VABARIIK (1918-1920)

24.02.1918 - Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik (loeti ette Iseseisvus manifest, mis oli koostatud Konstantin Koniku poolt).
Konstantin Päts andis välja 6 määrust, mille hulgas määras enda ka ajutise valitsuse peaministriks.
Eesti rahvusdiviis muutus riiklikuks Eesti sõjaväeks.
25.02.1918 Pääste komitee võttis vastu korraldused korra jalule seadmiseks riigis. Moodustati ajutine valitsus. Peaminister - Konstantin Päts. Pääste komitee võttis vastu Päeva Käsk N§ 1-e: Oma tegevust pidid jätkama kõik 1917 aastal valitud maa omavalitsus üksused.
Samal päeval Saksa armee okupeeris Eesti Vabariigi.
Saksa okupatsiooni ajal viid Eestist välja põllumajandus saadusi.
Päts viidi Poolasse koonduslaagrisse, Vilms lasti Leipzigis maha.
28.02.1918 - Saksaväevjuhatusest anti käsk desarmeerida Eesti Sõjavägi. Paljud Eesti armeed hajusid küladesse ja metsadesse laiali ning säilitasid nii endale relvad. Põrandaaluse kaitseorganisatsiooni juhid Ernst Põdder ja Johannes Pitka tegutsesid Eesti sõjaväelaste informeerimise ja ühendamisega.
1918 Märts - Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus tunnustas Eesti Vabariiki de facto .
3.03.1918 - Saksamaa ja Nõukogude Venemaa kirjutasid alla Bresti separaat rahule.
12.04.1918 - Landesrat palus Saksa Keisrilt Eesti, Liivi ja Saaremaa liitmist Saksamaaga.
27.08.1918 - Bresti rahulepingu lisalepinguga loobus Nõukogude Venemaa oma ülemvõimust Eesti ja Liivimaal. Saksa Keiser aga tunnistas need maad vabaks ja iseseisvaks.
1918 November- Sakasamaal revolutsiooni käigus kukutati Keiser Wilhelm II ja kuulutati välja Weimari Vabariik.
11.11.1918 - Saksamaa kapituleerus, millega lõppes ka I Maailmasõda. Eestis alustas tegevust ajutine valitsus.
19.11.1918 - Riias sõlmiti leping Eesti ja Saksamaa vahel, millega lahendati kõik küsimused rahulikult ja Saksamaa tunnustas Eesti Vabariiki de facto.
20.11.1918 - Kokku tuli Maanõukogu. Kinnitas mitmed vajalikud seadused ja otsustas järgmise aasta veebruaris kokku kutsuda Asutava Kogu.
22.11.1918 - Esimene punaarmee kallale tung Narvale.
24.11.1918 - Virumaal kuulutati välja sundmobilistasioon. Kaitseliidu organiseerimisega tegeles Virumaal Nikolai Reek . Narvas Aleksander Seiman. Narva I diviisi ülemaks määrati A. Tõnisson.
26.11.1918 - Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva.
27.11.1918 - Ajutise Valitsuse istungil ütles Päts: "Puna armeele tuleb Narva juures vastu hakkata!" Kuulutati välja üldmobilisatsioon. Eesti Maanõukogu poolt kinnitati ametisse uus valitsus. Pea- ja sõjaminister Konstantin Päts. Kaitseliidu juhatuse esimeheks Johannes Pitka. Kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder. Peastaabi ülem August Larka .
28.11.1918 Algas Eesti Vabadussõda.

EESTI VABADUSSÕDA (1918-1920)

Nõukogude Venemaa plaanis Eestit vallutada kahe rünnakuga. Põhijõud pidid liikuma Narva-Tallinn maanteed pidi Tallinnasse ja abi jõud pidid Tallinna alla tulema Lõuna-Eesti kaudu.
22.11.1918 - Punaarmee esimene rünnak Narvale. Löödi veel linnas olevate Saksa vägede poolt tagasi. Taganevad Saksa väed õhkisid enda järel Narva sillad .
27.11.1918 - Ajutise Valitsuse istungil ütles Päts, et Punaarmeele tuleb Narva juures vastu hakkata.
28.11.1918 Algas Vabadus Sõda.Sama päeva hommikul kell 5.30 algas Narvale pealetung, milles osales 12'000 punaväelast. Linna vallutamine õnnestus neil, kuna Eesti vägedel oli väga puudulik relvastus. Tänu Saksalaste sildade õhkimisele ei saanud Punaarmee oma soomusronge üle jõe tuua. Punaarmee kaotas 200 meest, Eesti 2. Eestlased taandusid seejärel Jõhvi alla ning sooritasid sealt vasturünnakuid. Kuid nende väikeste rünnakute edu oli napiajaline.
Aleksander Kesküla - eestlane, kes oli Saksamaa juhtkonna ladvikule lähedal ja andis neile nõu sponsoreerida Venemaal kommuniste, et nad revolutsiooniga õõnestaksid Venemaa siseelu ja Venemaa astuks I Maailma sõjast välja.
Esimestena läksid Punaarmeele vastu Tallinna ja Rakvere gümnasistid. Vanemad mehed ei tahtnud sõtta minna, sest olid eelarvamused punaarmee suhtes ja naad olid tüdinud sõjast.Inglismaalt tuli läänemerele Briti laevastiku üks osa admiral Sinclaire juhtimisel. Naad vallutasid kiiresti venelastelt 2 sõja laeva, mille kinkisid Eesti armeele.
29.11.1918 - Narva polševikud kuulutasid välja Eesti töörahva komuuni, mille juhiks oli Jaan Anvelt. Venemaa tahtis sellega muule maailmale näidata nagu Eestis oleks kodusõda. Tegelikult puhkes Venemaal endas kodusõda, mis kestis 1920. aastani. Samal päeval kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon.
01.12.1918 - Irve juhtimisel rajatud esimene Soomusrong ilmus rindele.
5.12.1918 - Eestlased taandusid Jõhvi alt.
1918 Detsember. Punaarmee jätkas pealetungi ja eestlased taganesid. See oli tingitud halvast tsentraalsest juhtimisest ja meeste kehvast võitlusvaimust. Vabatahtlik mobilisatsioon ei olnud tulemusi andnud. Kuulutati välja üldmobilisatsioon. Enamlased hakksid sooritama mere dessante Eesti randadesse.
12.12.1918 - Eesti rannikuvettese jõudis admiral sir E.A. Sinclaire oma laevadega. Haaras initsiatiivi Läänemerel enda kätte.
15.12.1918 - Rägavere lahing Rakvere lähedal. Eestlased kaotasid. Rakvere langes Punaste kätte ning Rakveres ja selle ümbruses algas punane terror .
20.12.1918 - Eestis seati sisse sõja tribunaal, kes tegeles peamiselt väejooksikutega.
24.12.1918 - Punased vallutasid Tapa.
27.12.1918 - Eestlased plaanisid Tapa tagasivallutamist, kuid see lükkus edasi, sest raudteed oli vaja parandada.
29.12.1918 - Rakverest vanglast võeti mehi ja viidi Palermo metsa ja kästi seal ühishauda kaevata "sakslaste jaoks."
30.12.1918 - viidi Rakvere vanglast 16 meest ja hukati. Järgmisel päeval samuti 16.
Detsembri lõpp 1918 - Viru rindel taganesid eestlased viimasele joonele, mis oli Tallinnast 30-35 km kaugusel. Jõudude vahekord hakkas Eestalste kasuks langema . Enamlaste olukord rindel oli kehv , sest rinde taga liikus hiinlastest moodustatud karistus rühmad kes lasid kõik rindelt taganejad maha.
01.01.1919 - Punaarmee vallutas Tõrva.
02.01.1919 - Eesti väed sooritasid viimase taandumis lahingu.
03-07.01.1919 - Murde lahingut, mille käigus initsiatiiv läks Eesti poolele.
05.01.1919 - formeeriti 6 vabatahtlikest koosnevat armeed. Need said võrreldes teistega parema varustuse.
07.01.1919 - Toimus murrang sõjategevuses. Eestlased asusid vastupealetungile ja haarasid initsiatiivi.
09.01.1919 - Vabastati Tapa. Operatsioon kestis 4 tundi.
10.01.1919 - Vabastati Rakke.
Eesti soomusrongidel oli suur tähtsus, sest taganevad venelased ei märganud raudteed lõhkuda. Nõukogude liidu taganemine oli paaniline.
11.01.1919 - Eestlased alustasid pealetungi Rakverele. Enamlased kartsid neid nagu kuradeid. Kõrgemalt poolt anti Venelastele käsk tappa kõik, kes vanglas parasjagu viibivad. 74 õnnestus viimasel momendil põgeneda. Hukati viimasel päeval 52 inimest. Hiljem avastati kolmest ühishauast 82 laipa. Kokku tapeti Lääne-Virumaal 203 inimest. Küüditati 160 ringis.
12.01.1919 - Eestlased vallutasid Rakvere, mille punased olid viimasel minutil tühjaks rüüstanud, nii et elanikud olid näljas.
17.01.1919 - Rindejoon jõudis tagasi Narva juurde.
19.01.1919 - Hommikuks vallutati tagasi Narva.
30-31.01.1919 Paju lahing Valga lähedal Paju mõisas. Kuperjaanov ründas seal äkki Venelasi, kuigi ta ise oli arvuliselt väiksema armeega. Eesti pool võitis lahingu soomepoiste abiga, kuigi Kuperjaanovi armee sai ka ise tugevalt lüüa. Kuperjaanov ise hukkus selles lahingus.

LANDESWEHRI SÕDA (5.06.1919-23.06.1919)

1919 Kevad - Kuramaal moodustati Landeswehr - baltisakslastest koosnev maakaitsevägi. Selle juht oli von der Goltz .
16.04.1919 - Landeswehri poolt kukutati Läti ajutise valitsuse juht Kuntis Ulmanis. Selle asemel tuli võimule Saksa sõbralik valitsus Läti kirjaniku A. Needra juhtimisel.
23.05.1919 - Landeswehr vallutas Riia. Sellega puhastasid nad Lõuna-Läti enamlastest.
6.06.1919 - Landeswehr vallutas Võnnu.
10.06.1919 - Võnnus algasid läbirääkimised Eesti ja Landeswehri vahel.
11.06.1919 - Pariisi rahukonverentsil, Inglaste ettepanekul keelati Saksasõjaväel (Landeswehril) igasugune edasi liikumine Eesti suunas.
21.06.1919 - Eesti väed asusid Landeswehri vastu pealetungile. Kuna Läti eksiil valitsus Kuntis Ulmanise juhtimisel palus Eesti abi, et Lätit Landeswehri käest vabastada.
22.06.1919 - Landeswehr sai Eesti sõjaväelt raskeid kaotusi. Edasine pealetung muutus vaenlase jälitamiseks.
23.06.1919 - Eesti väed vallutasid Võnnu. See võit kuulutati rahvuspühaks.
27.06.1919 - Kuntis Ulmanis naases Lättisse ja võttis võimu uuesti enda kätte.
2.07.1919 - Riia langes Eestlaste kätte. Kuulsatest Eesti väejuhtidest langes leitnand Reinhold "Kartetš" Sablotnõi, kes oli soomusrongide suurtükkiväe inspektor. Strasdenhoffis algasid uuesti läbiräkimised Eesti ja Landeswehri vahel. Eestit esindas Nikolai Reek.
3.07.1919 - Sõlmiti leping. Saksa väed pidid lahkuma Riiast ja Lätist. Landeswehri ridadest võeti ära kõik sakslased ja alles jäänud armee suunati punaarmee vastu. Eestlased ei tahtnud Lätis enam kaugemale rünnata ja nad jäid oma positsioone hoidma.
28.06.1919 - Versailes' sõlmitud rahuleping nõudis samuti Saksa vägede lahkumist baltikumist.
21.07.1919 - Sõlmiti Eesti ja Läti vahelisi suhteid korraldav leping Riias. Sõja käigus kasutati ka gaasimürske, kuid neist oli vähe kasu, sest maa oli tasane ja alati puhus tuul.

BERMONDT-AVALOVI AVANTÜÜR (08.10.1919-23.11.1919)

Jaanuar 1919 - Vene monarhistidel Berliinis tekkis plaan, koondada vene sõjavangid Saksamaal armeeks ja tuua see Kuramaale. Eesmärgiks sai purustada bolševikud Venemaal.
30.05.1919 - esimesed 350 meest asusid teele. Ülemjuhatajakas nimetati isehakkanud polkovnik-vürst Bermondt-Avalov. Ta nimetas oma väeosa Vene Läänearmeeks. Sisuliselt oli see von der Goltzi marionetiks.
Septembris oli selles juba 8000 meest ning oktoobris 15'000.
1919 Juuli - VI reservkorpusele anti käsk evakueeruda Saksamaale.
1919 September - von der Goltz taandati tema ametikohalt. Tema mahitusel astusid sakslased Vene Läänearmeesse. Selles segaarmees oli korraga 50'000 meest, seal hulgas Rauddiviis 18'000, Saksa Leegion 12'000.
08.10.1919 - Bermondt alustas pealetungi Riiale.
09.10.1919 - Kuntis Ulmanis saatis abipalve telegrammi Eesti valitsusele ja vägede ülemjuhatajale. Eesti-Läti suhted ei olnud kõige paremad, sest Läti tahtis revideerida kokkulepet Landeswehri sõja tulemuste kohta, kus tahtsid ka Läti Diviis kujutada Landeswehri võitjana. Paljud eesti ministrid soovitasid tänamatuid lätlasi mitte aidata. Siiski Laidoner otsustas Lätile abivägesid saata soomusrongide nr 1 ja 2 näol. Nende etteotsa määrati soomusrongide ülema abi, kapten A. Hinnomiga.
10.10.1919 - Läti ülemjuhataja andis käsu Daugava mahajätmiseks. Riias oli puhkenud paanika. Hommikul jõudsid Eesti soomusrongid Riia peajaama ning kohe võeti sillad valve alla. Lätlased olid vastupanust loobumas, kuid tänu eestlaste ilmumisele nad siiski jätkasid võitlemist. Soomusrongide saabumine tekkitas omakorda ebakindlust sakslaste hulgas, sest kardeti terve diviisi saabumist. Oma ebakindluses ei julenud sakslased 700 meetri laiust Daugavat ületama hakata. Sellega kaotati aega. Bermondti põhiliseks relvaks oligi kiirus. Kaks nädalat kestis vastastikune tulistamine, ka gaasimürskudega.
1919 Oktoober - Tehti asendus Läti staabiülema ja rindejuhataja ametis. Lätis korraldati mobilisatsioon, nii et novembriks oli Lätil üle 11'000 mehe.
23.10.1919 - Eesti soomusrongid tulid Eestisse tagasi.
03.11.1919 - Läti armee alustas pealetungi Bermondt-Avalovi armeele.
11.11.1919 - Bermondt hakkas taganema.
21.11.1919 - sakslased lahkusid Bermondti teenistusest ja läksid taas Saksa väejuhatuse alluvusse.
18.07.1919 - Algas Eesti ja Venevalgete ühine pealetung Pihkvale.
26.08.1919 - Eesti väed andsid Pihkva Venevalgete valdusse.
14.09.1919 - Tallinnas I Baltiriikide konverents . Osalesid Eesti,
Läti, Leedu ja Soome välisministrid. Otsustati alustada koos rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaale, et kaubelda endale paremaid rahu tingimusi.
Vabadus sõda lõppes (ja algas) Narva kaitsmisega.
4.10.1919 - II Balti Konverents. Selle tulemusena tegid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Venemaale ühise ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Soome tahtis rahuläbirääkimiste alustamise küsimuse Eduskunnale arutamiseks anda. Hiljem selgus, et Läti ja Leedu ei soovi veel Nõukogude Venemaaga rahu läbirääkimistele asuda.
11.11.1919 - Valitsus otsustas kõigilt taganevatelt Loodearmeelastelt relvad ära võtta. Loodearmee (venevalged) desarmeeriti.
16.11.1919 - Venelased alustasid üldist pealetungi Viru rindel.

RAHU LÄBIRÄÄKIMISED

19.11.1919 - Tõnissoni valitsus võttis vastu otsuse alustada Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi. Selleks moodustas valitsus erilise rahu saatkonna Eesti esimesest välisministri Jaan Poska juhtimisel. Saatkonda kuulusid neli liiget Piip, Seljamaa, Püümann ja Soots.
Nõukogude Venemaa poolt oli rahusaatkonna koosseisus kaubanduskomissar L.Krassin, A.Joffe, Kindral F.Kostjajev, krahv Benkendrof.
5.12.1919 algasid rahuläbirääkimised Tartus.
16.12.1919 - Vabariigi Valitsus esitas Entente ' i ülemsõja nõukogule pikkema märgukirja, milles põhjendati armee likvideerimise vajadust.
28.12.1919 - Venelaste kolmas pealetung Narvale, mis suruti maha 30. detsembriks. Rünnakutega Narvale katkesid korraks ka rahuläbirääkimised.
29.12.1919 - Tartus jätkusid rahu läbirääkimised Eesti Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa loobus lisanõudmistest rahu sõlmimisel. Selle tulemusena moodustati neutraalne tsoon Narva jõe ümber.
31.12.1919 - Rindel vaherahu. Just enne seda avaldasid veneväed survet, et Venemaa saaks rahu läbirääkimistel paremaid tingimusi nõuda.
Vaherahuga märati: Eesti riiklik iseseisvuse tunnustamine; riigipiiri kindlaks määramine ja sõjalise julgeoleku tagamine.Eesti riigipiirideks kujunesid sõja lõppus meie vägede positsioonid. Kui eesti likvideeris Loodearmee, siis ta võis võtta oma armee teenistusse kõik eestlased. Vaherahu leping nägi ette sõjategevuse lõpetamise kogu rindel 03.01.1920 kell 10.30 kuni 10.01.1920 kell 10.30. Kuid uut sõjategevuse puhangut ei toimunud.
02.02.1920 kell 00.45 kirjutarti alla Tartu rahule. See lõpetas eestlaste vabadussõja eestlaste võiduga. Peale alla kirjutamist ütles Jaan Poska: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel, sest täna esimest korda Eesti määrab ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult."

Tartu rahu tingimused:

Eestile kuulusid kõik endise Vene riigi varad, mis asusid 24.02.1918 Eesti territooriumil või vetes.
Eestist maailmasõja ja revolutsiooni ajal evakueeritud varadest nõustus Nõukogude Venemaa tagasi andma Tartu Ülikooli ja teiste õppeasutuste raamatukogusid, arhiive ja õppeabinõusid ning mitmesuguseid väärtpabereid ja varalisi dokumente.
Rahuleping lõpetab lepingu osaliste vahel ka sõja "majanduslikes ja rahanduslikes suhetes."
Kontressioonidena: Eesti - töötab üles 1 miljon dessatini metsa ja eelisõigus Tallinn-Moskva raudtee ehitamiseks. Nõukogude Venemaa - Võib kasutada Narva jõe koski.
Eesti Vabariik tunnistas Nõukogude Venemaad de jure (NVle esimene de jure tunnustus).
Nõukogude Venemaa tunnistas Eesti Vabariiki de jure. (Eestile esimene de jure tunnustus).
Määrati kindlaks piir Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Eesti Vabariik, kui endise Vene Tsaaririigi osa sai 10'000 tonni kulda Tsaari Venemaa kullavarudest.
Venemaale viidud kunsti väärtused tagastatakse Eestile (lubadus).
5-7.04.1919 - toimusid Asutava Kogu valimised. Sinna valiti 120 liiget
23.04.1919 - Asutav kogu astus pidulikult kokku. Esimeheks valiti August Rei. Asutav kogu võttis vastu kolm tähtsat seadust:
Suveräänsus deklaratsioon - kinnitas lõplikult, et eesti on iseseisev.
Maaseadus , mis jõustus 10.10.1919. Mõisnikelt veti 2,3 miljonit hektarit maad, millest moodustati 56'000 uustalu (ka asundustalu ). Talumaid anti eesõigusega välja vabadussõjas võidelnutele. See oli ka põhju, miks paljud mehed sõtta läksid. Mõndadele mõisnikele jäeti mõisa südamed - pargid ja mõisahoone alles. Ülejäänud mõisasüdamed anti vabadussõja ohvitseridele.
Põhiseadus 15.06.1920 - Eesti on parlamnetaarne vabariik. Eesti oli selle järgi euroopa üks demokraatlikumaid riike. Riiki juhtis Riigikogu - 100 liiget; valiti kolmeks aastaks. Valimistel kehtis proportsionaalne valimissüsteem. Hääleõihuslikud olid kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vanemad kui 20 aastat. Valitsus juhti nimetati Riigivanemaks, kes täitis ka riigi esindus funktsioone. Rahval oli rahvahääletuse ja algatuse õigus.
8.05.1919 - Moodustati uus Vabariigi valitsus Otto Strandmanni juhtimisel. Välisministriks valiti Jaan Poska.
19.05.1919 - Asutav Kogu võttis vastu " Seletuse Eesti riiklikust rippumatusest." - sisuks oli, et eesti rahvas on elanud iseseisvalt, väevõimuga vallutatud ja maha surutud.
4.06.1919 - Asutav Kogu võttis vastu "Vabariigi ajutise valitsemise korra."
10.10.1919 - Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse . See oli euroopas üks radikaalsedmaid.
01.12.1919 - Avatakse Tartu Ülikool, eestkeelse õppeasutusena.

EESTI VABARIIK 1920-1930

RAHANDUS.

1920 hakati looma rahandussüsteemi. Käibel olid erinevad maksevahendid: Vene rubla, Saksa mark, Soome mark jne. 1919 võeti kasutusele Eesti Margad. Selle väärtus langes aga pidevalt, sest tal puudus kindel katte ja usaldust õõnestas inflatsioon.
Vabadus sõjaga oli Eesti välisriikidelt võtnud laenu 5 miljardi marka (1920a. oli riigieelarve sama suur).

MAJANDUS.

Sõjad ja revolutsioonid olid majandus ettevõtted halba olukorda viinud. Püüti taastada endist olukorda. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv.
1920-1922 püüti arendada tööstust, sest sellele oli olemas potensiaalne turg Venemaal. Valitsus toetas tööstusettevõtete tekkimist andes kergesti laenu eraisikutele Venemaalt Tartu Rahu kaudu saadud Tsaari Riigi lagunemise fondi arvelt. Venemaa oli veel suur tooraine allikas.
1922 sulges Nõukogude Venemaa järsult oma turu Eestile. Eesti tooted ei suutnud veel lääne euroopas läbi lüüa.1920ndate aastate teisel poolel suutis Eesti vabaneda majanduslikust seotusest Venemaaga. Head majnduslikud suhted tekkisid Inglismaaga.
1923-1924 kriis majanduses. Tõusis inflatsioon. Devalveeriti mark. Otsustati muuta riigi majanduslikku kurssi. Uus suund võeti põllumajanduse arendamisele. Siiski sai Eestist peale majandus kriis tööstusriik.
1924 sai rahandus ministriks Otto Strandman . Tema kuulutas välja uue majanduspoliitika . Selle sisuks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine , lõpetati tööstuse eelis arendamine, esmatähtsaks muutus põllumajandus. Alguses näis see suund kriisi süvendavat. Kahekümnendate teisel poolel oli Eestis normaalne majanduse õitseng.
1932 - Soomes kaotatakse keeluseadus, see mõjub laostavalt Eesti viinakuningatele.

MAAREFORM.

Kahekümnendate esimesel poolel käis Eestis euroopa radikaalsemaid maareform . Kogu mõisnike maa riigistati ja jagati sooviatele, kus juures eelis maa saamisel oli vabadust sõjas osavõtnutel. Maareformi käigus loodi 56'000 asundustalu.
Mõisnikelt riigistati veel loomad ja vallasvara. Esialgseid raskusi talunikel aitas ületada 1921 aasta väga hea saak aga eriti lõppuks maa omanikuks saamise tunne. Reform oli isegi selle koostajatele ülatavalt edukas.

PÕLLUMAJANDUS.

20ndate teisel poolel võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank .
1925 aastaks oli ületatud sõja eelne majanduse olukord. Uute ja kallite põllutöö masinate hankimiseks moodustati masinaühistuid.
Kahekümnendate keskpaigaks oli Eesti või, munad ja peekon leidnud turu Inglismaal ja Saksamaal.
Kasvama hakkas loomakasvatuse tähtsus. Spetsialiseeruti piimakrjale ja peekonile.
Halbadeks külgedeks olid vähene mehaniseeritus, tõuloomade ja sordiseemne vähesus, elektri puudumine küladest, maavalduse killustatus.

TÖÖSTUS.

Likvideeriti kõigepealt Veneajal loodud Eestile mitte vajalikud hiigel ettevõtted. Valitsus toetas eriti agaralt ettevõtteid, mis kasutasid Eesti toorainet.
Kujunes küttuse- ja keemiatööstus, mis põhines põlevkivil. Rajajaks Kogerman.
Kasutama hakkati rohkesti puidumaterjali. Seda nii puidutööstuses (Luteri vineeri ja mööbli vabrik) kui ka tselluloosi- ja paberivabrikus (Tallinna ja Räpina paberi vabrikud). Puidutööstuse ühe osana kujunes välja ka tikkutööstus.
Kergetööstus (Narva Kreenholmi manufaktuur, Tallinna puuvillamanufaktuur). Kui Venemaa oma turud 1922 aastal Eestile sulges, pidi tööstus hakkama turgu überjaotama. Eesti jaoks toodeti liiga palju. Ehitusmaterjali tööstus (tsemendi, tellise ja lubjatehased). Eestisse oli rajatud telefoni ja jalgratta tehas.
Probleemiks jäi tööpuudus.
1923 - Eestis ehitatakse esimesed 5 lennukit.
1926 - Eesti alustab ühena esimestest maailmas püstolkuulipildujate tootmist.

RAHAREFORM.

1.01.1928 viidi rahandus ministri Leo Seppa eestvedamisel läbi rahandus reform, et vältida 1923/1924 aasta kriisi kordumist. Marga asemel võeti kasutusele Eesti Kroon, vahetus kursiga 1 kroon = 100 Marka. Eesti Kroon oli seotud Rootsi Krooniga .
1929-1933 Majanduskriis. Inflatsioon. Tööpuudus. Maailmaturul langesid põllumajandussaaduste hinnad. Sellega vähenesid ka Eesti riigi tulud. Et riik ei langeks väga sügavasse majanduskriis otsustas Tõnissoni poolt juhitud valitsus krooni devalveerida. See oli õuge, kuid omal ajal väga ebapopulaarne otsus.
1930ndatel aastatel majanduse olukord paranes. Selle kümnendi lõppuks hakkas Eesti muutuma industriaal riigiks. Eesti majandusele oli sellel ajal iseloomulik tööpuuduse puudumine. Toodi sisse isegi võõrtööjõudu - poolakaid.
Elavnesid Eesti majanduslikud suhted Saksamaaga. Seda 1934 aastal Inglismaa ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingu järgi, mille kohaselt Suurbritannia viis oma laevad Läänemerelt minema ja see jäi täies ulatuses Saksamaa käsutusse.

SISEPOLIITIKA.

Erakonnad :

Parempoolsed

Põllumeeste kogud - kasvasid välja 1917 aastal tekkinud Maarahva Liidust . Põllumajanduse edenadmine suurtalude soodustamise teel. Juhid: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hürenson.
Kristlik Rahvaerakond - eraldus 1919 Eesti Rahvaerakonnast. Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik.

Keskmikud

Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson , Jakob Vestholm.
Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip.
Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast. Ühendas väikemaapidajaid ( asundus talude omanikke). Nõuti (väike) põllumajanduse eelisarendamist. Juhid: Oskar Köster, Rudolf Penno , Otto Tief .

Vasakpoolsed

Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) - sotsiaal-reformistlik partei. Eesmärgiks kehtestada sotsialism rahulikul teel. Ühendas endas vaesema elanikkonna. Kujunes kaks tiiba:
parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas;
vasakpoolset esindasid Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas .
Eeestimaa Kommunistlik Partei (EKP) - ühendas enamlasi (polševikke). Sisuliselt oli see Komiterni sektsioon, mida juhiti Moskvast. Eestis oli EKP keelatud ja tegutses põranda all. Juhtideks olid Jaan Anvelt, Viktor Kingisepp.

Pisirühmitused:

Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit, Rahvuslik Vabameelne Partei, Balti-saksa Erakond, Vene Rahvuslik Liit jne.
15.06.1920 - Võeti vastu esimene põhiseadus. Kõrgeima võimu kandja on rahvas. Seadusandlik võim 100 liikmeline Riigikogu. Valimis õigus alates 20. eluaastast, nii mehed kui naised (paljudes Lääne-Euroopa riikides ei olnud naistel selliseid õigusi). Valimistel valiti proportsionaalselt (nimekirju). Täidesaatev võim - Valitsus, peaminister - Riigivanem, kes täitis ka riigipea ülesandeid. Kohalike omavalitsustel suur iseseisvus. See jõustus 21.12.1920.
1920 valiti esimene Riigikogu koosseis. Kõige ohkem kohti sai Põllumeeste Kogu, kuid mitte enamust . Erakondade väiksuse tõttu oli võimalik ainult koalitsioon valitsuse loomine. Enamasti osales seal 4-6 erakonda. Rahval oli õigus rahvaalgatusele ja rahvahääletusele. Seda kasutati ära 1923, kui toimus referendum : kas jätta koolides usuõpetuse tund alles või muuta vabatahtlikuks. Viimane võimalus sai rohkem pooldajaid.
1932 toimus referendum uue põhiseaduse kehtestamise küsimuses.1921- 1931 tegutses 11 valitsust. Seda põhjustas parteide vaheline võitlus, mida rahvas nimetas lehma kauplemiseks. Lehma kauplemine oli üks põhjustest, miks 1932. aastal toimus referendum uue konstitutsiooni vastuvõtmise küsimuses.
07.07.1920 - Soome tunnustab Eestit de jure
1921 - Eesti võetakse Rahvasteliitu. eesti esindajaks seal määratakse Johannes Laidoner.
1923 - Tuglase eestvedamisel hakatakse välja andma Loomingut.
1924 - valmib Eesti esimene pikkem mängufilm "Mineviku varjud."
01.12.1924 kommunistlik mäss. Suruti maha mõne tunniga, sest mässajad ei leidnud rahva hulgas toetajaid. Seda organiseeriti Moskvast Kominternist. Hukkus 21 tsivilisti ja 20 mässajat. See aitas kaasa sisepoliitika stabiliseerumisele. Loodi vabatahtlike kodanike relvaorganisatsioon kaitseliit .
1929 - loodi Vabadussõjalaste liit. nn Vapsid. Juhtideks olid Aleksander Larka ja A. Sirk. Pääsesid riigikokku tänu ülemaailmsele majandus kriisile. Hakkasid nõudma uut põhiseadust.
Samal aastal läks Eesti lõplikult üle meetermõõdustikule.
1932 - esitati põhiseaduse kava rahvale hääletamiseks, kuid rahvas lükkas selle tagasi.
1932 - Eesti-NSVLi mittekallaletungi leping.
1933 - Vapsid kehtestasid uue põhiseaduse. Selle poolt oli ka enamus elanikkonast. Sellega seati sisse ka Riigivanema ametikoht . Uus põhiseadus hakkas kehtima alates 01.01.1934 ja pidid toimuma ka Riigivanema valimised. Valimistel seati Pätsi kõrval kandidaatidena üles ka Laidoner, Rei, Larka.
12.03.1934 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Laidoneri toetas Eesti sõjavägi ja sõjakool. Algas nn. vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord. Demokraatlikud õigused olid piiratud.
02.10.1934 - Saadetakse laiali Riigikogu.
1934 - esimest korda eestis väljastatakse naisterahvale juhiload - Helmi Vahtra 'le.
1935 - Keelustatakse senised erakonnad; toimuvad mitmed rahvuslikud kampaaniad valitsuse eestvedamisel (nimede eestistamised, lipuakstioon jne).
1937 - Tuleb kokku Rahvuskogu, mis töötab välja uue põhiseaduse ning läheb seejärel laiali. Päts nimetab end riigihoidjaks. Samal aastal keelatakse hiromantide ja kaarditarkade tegevus.
Majanduses asendub tööpuudus tööjõupuudusega.
1938 - jõustub uus põhiseadus. See lõppetas Pätsi autoritaarse valitsemise. Valiti riigikogu ja moodustati Riiginõukogu. Loodi presidendi ametikoht. Esimeseks Presidendiks valiti aprillis Konstantin Päts. Paralment muutub kahekojaliseks: ülemkoda ehk riiginõukogu 40 liikmega ja alamkoda ehk riigi volikogu 80 liikmega. Opositsiooni jääb Jaan Tõnisson.
1939 - Suured tulekahjud : poolenisti põleb maha Võõpsu alev ja Petseri linn.
Teisemaailmasõja puhkemisega suur kriis Eesti majanduses. Eesti kaubalaevad pidid jääma alanud sõja tõttu jääma sadamatesse, kus nad parajasti viibisid. See takkistas Eestit importimast.

BAASIDE AJASTU

15.09.1939 - Tallinna sadamasse tulid Poola allveelaev Orze. Eestis kehtiva neutraliteedi tõttu oleks eestlased pidanud laeva desarmeerima , kuid segastel asjaoludel seda ei tehtud. Mõni päev hiljem allveelaev põgenes sadamast. NSVLiit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises.
Eesti & NSVLiidu vahel algasid läbirääkimised. Eesti delegatsioon koosnes välisminister Karl Selter'ist, saadik August Rei'st ja professorid Piip ja Uluots.
Narvalahte uputati NSVLiidu sõjalaev. Venelaste endi šabotaaši akt, mis aeti eestlaste kaela.
Selle tulemusena nõudis NL, et Eestisse lubataks 35'000 punaväelast. Eesti armees oli samal ajal kokku 15'000 meest. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et Eestisse tuuakse 25'000 vene sõdurit.
28.09.1939 - Kirjutati alla Eesti ja NSVLiidu vastastikuse abistamise pakt ehk nn Baaside leping. Vene väed viidi esmajärjekorras sisse Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse.
Nõukogude sõdurid käitusid tagasihoidlikult. Sarnase "Baaside leppingu" allakirjutamise võimalus pakuti ka Soomele, kuid viimased ei nõustunud. Peaministriks määrati Jüri Uluots ning loodeti, et see meeldib NL-ile rohkem ja agresioone ei alustatud.
1939 oktoober- Saksamaa kutsus kõikki sakslasi kodumaale. Eestis lahkus 14'000 inimest, nende hulgas ka palju kadakasakslasi.
1939. aastal tekkinud kriisi olukorras hakkasid esmatarbekaupade hinnad tõusma ning samal ajal vähenes ka eksport. Suurenes tööpuudus. Majanduslik kaos põhjustas vasakpoolsete ideede levimist . Enne seda oli Eestis kommuniste 100 kuni 200.
Välispoliitika - iseseisvuse säilitamisel loodeti esmalt lääne-riikidele, siis baltiriikide koostööle ning ka Saksamaale.
17.01.1940 - Jõgeval mõõdetakse Eesti külmarekord -43,5C
16.06.1940 - Nõukogude Liit nõudis ultimaatumi esitamisega, et Eestisse lubataks veel 80'000 meest täiendusteks, sest Saksamaa alustas aktiivselt sõda lääne-euroopas. Ultimaatumi tähtajaks oli 24 tundi.
17.06.1940 - Laidoner läks Narva rongijaama vene sõduritele vastu ja kirjutas all "Narva diktaadile." Samal päeval saabus Eestisse A. Ždanov, kes moodustas uue valitsuse. Nõukogude väed okupeerivad Eesti. Eesti Kaitseliidult korjati relvad ära. See oli Eesti annekteerimine.
21.06.1940 korraldati Ždanovi käsul töörahva demonstratsioone Eesti linnades. Samal päeval moodustati jällegi uus valitsus, peaministriks Johannes Vares- Barbarus , siseminister Karl Säre (langes sõja käiguds Sakslaste kätte ja andis välja Eestisse jäänud komunistid), kus ei olnud mitte ühtegi kommunisti.
Presidendiks jäi endiselt Konstantin Päts. Viimane kirjutas alla kõigile määrustele, mille venelased talle ette andsid. Kõige rängema vea tegi Päts, kui seadustas uue valitsuse. Uue valitsuse ministreid hakati hiljem kutsuma "juuni kommunistideks." Haridusminister oli Johannes Semper.
Juuni pööre - Tallinnas 21.06.1940 liikusid demonstrandid toompeale ja kadriorgu ülevõtma valitsus asutusi. Vabastati poliitvangid, võeti üle politsei jaoskonnad, ringhäälingu, ajalehtede toimetused. Aktiivsed demonstrandid toodi varem venelaste poolt Eestisse sisse.
Eesti Kommunistliku Partei (EKP) juht oli Karl Säre, asetäitja Nikolai Karotamm .
Juuli - korraldati uue riigivolikogu valimised. Kõigis valimisringkondades oli alguses mitu kandidaati , kuid hirmutamisega jäi kõigisse (välja arvatud 1) ainult komunistliku partei esindaja. Valimised võitis Eesti Töörahva Liit.
27.07.1940 - Uus riigivolikogu otsustas:
Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale.
Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega.
Konstanti Päts taandati presidendi ametist.
Natsionaliseeriti eraomandus.
NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata.
Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares-Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin .
Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror.
06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana. Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini.
Eesti Vabariik lakkas olemast.
Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV.

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991)

06.08.1940 - NSVLiit inkorporeerib ENSV.
Konstantin Päts saadeti Eestist välja, Leningraadi. Oma isiklikku vara lubati kaasa võtta. Pandi koduaresti. 22.06.1941 pandi Päts vangi.
ENSV valitsus nimetati ümber ENSV rahvakomissaride nõukoguks. Selle esimeheks määrati Johannes Lauristin, kes hukkus 1941, kui sakslased vallutasid Tallinna.
Majanduses hakati koheselt läbiviima mitmeid reforme. Natsionaliserumine, käsu- ja plaanimajanduse kehtestamine (loodi Riiklik Plaani Komitee), industrialiseerumine, agraareform (suurtalupidajatelt võeti maa ja jagati maata meestele, kellest hiljem said kommunitide tulihingelised pooldajad. Talu maksimaalseks suurseks võis olla 30 ha), hakati looma sovhoose.
Eestis viidi läbi rahareform , seda kroonile väga kahjulikus kursis. Sisuliselt võeti inimestelt raha käest. Kaubad hakkasid defitsiitseks muutuma. Raamatukogudest hakati põletama kodanlikke raamatuid. Inimesi hakkati arreteerima ametite alusel.
14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine. Eestist viidi 10'000 inimest. Enamuse neist moodustasid mehed. Valiti välja potsensiaalsed sakslaste toetajad.
22.06.1941 - Sakslased tungisid NL-ile kallale. Selle tulemusena taheti Eestit puhastada Saksamaa toetajatest. Lõuna-eestis võtsid metsavennad võimu ajutiselt enda kätte.
07.07.1941 - Esimesed Saksa regulaarväed jõudsid Eesti pinnale Ikla juures. Sakslasi võti alguses vastu kui vabastajaid. Nõukogude Liit kaitses Eestit ägedamalt kui Leedut või Lätit. Metasvendade vastu saadet võitlema hävituspataljonid, kes teostasid põletatud maa taktikat.
Kanta lahing - võitlus metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Augusti lõppus okupeerisid Saksa väed Eesti. Saksa väed peatati ajutiselt Põltsamaa- Mustvee liinil paariks nädalaks.
07.08.1941 - Saksa väed jõudsid Kunda juures mereni, sellega lõikasid nad punaarmee kaheks.
28.08.1941 - Tallinnast lahkusid viimased kaitsjad Leningradi. 197 laevaga . Neist 53 lasti põhja. Paljud, kes venemaale põgeneda üritasid, hukkusid. Nende seas ka Johannes Lauristin, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees.
Algas pruun terror. Sakslased hävitasid juute, mustlasi ja kommuniste. Nende põrandaaluse võrgu andis üles EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Septembris ja Oktoobris jätkus Eesti saarte kaitsmine.
21.10.1941 - Hiiumaa langes Sakslaste kätte.
06.12.1941 - viimase osana Eestist langes Saksa okupatsiooni alla Osmussaar.
Eesti kindralkomissar oli Karl Sigismund Litzmann .
Eestis taastati omavalitsus. Selle juhiks sai Hjalmar Mäe, endine vapside propakanda juht.
Eestlased läksid venemaale, teine osa mobiliseeriti punaarmeese Vene ajal, kuid sisuliselt viidi nad vangilaagritesse. Eestlastes moodustati Värskas punaarmee koosseisus 22. teritoriaalne laskurkorpus, mis taganes kohe Pihkva taha. Eestisse alles jäänud mehed sunniti astuma Saksa Wehrmachti .
Sakslased rajasid Kloogale ja Kalevi-Liivale koonduslaagrid . Neis hukati 125'000 inimest.
Loodi liikumine "Eesti Rahva Ühisabi," mis pidi aitama sõjas sugulasi kaotanud perekondi. Eesti majandus orjenteeriti ümber Saksa Wehrmachti toetuseks .
Talunikele anti tagasi maa, mis neislt lühikese Nõukogude okupatsiooni ajaga oli natsionaliseeritud. Kuid pandi peale müüginormid.
1942 - Eestlased uuralites koondati Eesti laskurkorpuseks, mille juht oli kindral-leitnand Lembit Pärn. Seda organiseeris EKP esimees Nikolai Karotamm. Nad saadeti rindele 1942/1943 aastavahetue paiku Velikije Luki all. Kandsid suuri kaotusi.
1943 - Wehrmacti koosseisus hakkas tegutsema eestlastest formeeritud Eesti Leegion. Üle 2000 noormehe põgeneb Soome ja astub selsesse armeesse. Neist moodustatakse jalaväe rügement JR200. Punaarmees teenivad eestlased hakkasid massiliselt üle jooksma.
Peale Leningradi blokaadist väljumist taganes rinne Narva jõeni.
Sakslased olid Narva jõele rajanud Dannenbergi liini.
09-10.03.1944 - Punaarmee lennukid pommitasid Tallinnat (ka Narvat ja Tartut).
26.07.1944 - Punaarmee vallutas Narva. Sinimägedes kaitses rinnet Eesti Leegion, toimusid verised lahingud.
25.08.1944 - Punaarmee vallutas Tartu. Linna kaitsesid soomepoisid ja metsavennad.
18.09.1944 - Tallinnas kuulutatai välja Eesti Vabariik. Peaministriks määrati Jüri Uluotsa poolt Otto Tief. Valitsus töötas Eesti Panga hoones . Johan Pitka kogus Tallinna ümbrusest mehi ja proovis Tallinnat kaitsta. Loodeti, et kordub 1918 aasta stsenaarium . See varivalitsus arreteeriti punaväelaste poolt. Johannes Pitka üritas koondada relvastatud eesti mehi, et moodustada Eesti armeed. Kokku saadud meestega anti mittu lahingut punaväelaste vastu.
Tartus tuli Eesti Laskurkorpus (punased), Sinimägedest taganes Eesti Leegion ( pruunid ). Kohtusid ootamatult Porkuni all.
21.09.1944 - Porkuni lahing. Eestis läbi ajaloo suurim mandril peetud lahing. Võistlesid eestalsed omavahel.
Laskurkorpusest moodustati motoriseeritud üksus, mis jõudus 22.09.1944 Tallinna juurde. Edasi liikus see lääne poole ja forseeris Väik- ja Suurväina.
22.09.1944 - Punaarmee vallutas Tallinna sakslaste käest.
1944 september- Eestlased hakkasid Rootsi põgenema. Paljud neist kaluripaatidega. Kokku 80'000 inimest. Põgenes ka Eesti vaimueliit - "ajude väljavool." Paljud põgenikud läksid edasi USA-sse. Kuu lõpuks vallutati punaarmee poolt Eesti mandriosa.
07.10.1944 - Saaremaal Tehumardi öö lahing. Öö oli nii pime, et sõdurid pidid teiste päid katsuma, et aru saada, kas tegu on vaenlasega või omaga . Venelased olid kiilakad, Wehrmachti sõduritel olid juuksed peas.
Sakslased tühjendasi Sõrve poolsaare tsiviilelanikest, et seal oleks vabam võidelda.
24.11.1944 - Venelased puhastasid sõrve sääre sakslastest. Algas taas Nõukogude okupatsioon.
1944 sügis - Eesti pealinnaks määrati Nõukogude valitsuse poolt Võru, seniks , kuni Tallinn vabastatakse.
Eesti okupeerimisega liikusid piirid mõnes piirkonnas Eesti poole, nii et Eesti pindala vähenes 5% võrra (Petserimaa ja Narva jõe tagune osa). Haldusjaotuses jäid püsima vallad ja Maakonnad, kuni 1950 aastani. Siis moodustati nende asemele Küla-, Linna- ja Töörahvasaadikutenõukogud ning rajoonid (39).
1946 - Linnades käis vilgas taastamistöö, mis tähendas enamasti valimatut lammutamist.
EKP esimene sekretär oli Nikolai Karotamm. EKP liikmeid oli 18'000, neist alla poole eestlasi. Sõjajärgseid ametnikke iseloomustas madal haridustase.
EKP juhid pärast II maailmasõda:
1944-1950 Nikolai Karotam
1950-1976 Johannes Käbin
1976-1988 Karl Vaino
1988-.... Vaino Väljas
ENSV Ministrite Nõukogu (valitsuse) liidrid (1946. aastani nimetati seda Rahvakomissaride nõukoguks):
1941-1951 Arnold Veimer
1951-1961 Aleksei Müürissepp
1961-1984 Valter Klausson
1984-1988 Bruno Salu
Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed:
1940-1946 Johannes Vares Barbarus
1946-1950 Eduard Päll ehk Hugo Angervaks (kirjaniku pseudonüüm)
1950-1958 August Jakobson
1958-1961 Juhan Eichfeld
1961-1970 Aleksei Müürissepp
1970-1978 Artur Vader
1978-.... Arnold Rüütel
Vallavalitsuste asemele loodi 1950, kui vallad kaotati, Töörahva Saadikutenõukogu Täitevkomitee ehk TRSNTK.
1947 - Talunike seas hakati käsu korras kolhoose moodustama, kuid esimese aastaga tehti vaid viis tükki. Esimene kolhoos loodi saaremaal.
1948 - algab klaperjaht kulakutele. Paljud neist sattuvad tööl Kirde-Eesti kaevandustesse. Puht vene linnadeks muudetakse Paldiski ja Sillamäe.
25.05.1949 - Märtsi küüditamine. Eestist viidi siberisse 20'000 inimest. See oli nõukogude valitsusesle hea vahend kollektiviseerimise läbiviimiseks. Küüditamist viid läbi kindlate nimekirjade alusel kolmikute poolt. Samal aastal lõppeb ka metsavendlus. Äge võitlus asendub redutamisega ellujäämise nimel.
1951 - EKP VIII pleenumil võeti maha "Juuni kommunistid" ning nende asemele pandi Venemaa eestlased. Võimule saanud Johannes Käbin ei olnud väga punaselt meelestatud ning ta sai väga hästi läbi Hruštšioviga. Pleenumi tulemusena otsustati läbi viia soviteiseerimine.
Tööstus: Viidi läbi industrialiseerumist. Põhirõhk pandi Kohtla-Järve põlevkivi tööstusele (seal loodi maailma esimene põlevkivi gaasi tehas). Sovietiseerimise käigus viid läbi industrialiseerimine , kollektiviseerimine ja kultuuri revolutsioon nõukogude moodi.
1950. aastate lõpuks põllumajandus toibus teisest maailmasõjast ja majandus hakkas kiiremini arnema.

VASTUPANU

Aktiivse vastupanu periood oli 1944-1953. Metsavendi võis kokku olla 30'000. Neisrt aktiivselt tegutsevaid ja relvastatuid 10'000. Kõige rohkem metsavendi oli Pärnu-, Viru- ja Võrumaal.
Vastupanu võitlust niemtati "sõjaks pärast sõda."
Metsavennad olid koondunud 5-10 meestelistesse gruppidesse. Üksikud rühmad ka 50-60 mehest koosnevad. Üleriiklikku juhtimiskeskust ei olnud. Loodeti lääneriikide abile.
1978 langes viimane metsavend - August Sabbe.
Repressiivorganiteks olid Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Ministeerium , kes kaitsesid Nõukogude võimu.
1944 - algasid massilised arreteerimised. Kokku ahistati 30'000 inimest 1944 1954. aastani.
Metsavendadele kuulutati mitmel korral välja amnestia . Neist esimene oli kõige tulusam, sest siis metsavennad uskusid, et tõepoolest neid ei vahistata. Kuna võimud olid valetanud, siis kukkusid kõik edaspidised amnestiate kuulutamised läbi.
25.05.1949 - massiküüditamine. Viid 20722 inimest, neist 90% olid maainimesed. Küüditamise eesmärgiks oli kolhooside moodustamine. Kuna küüditati 2,5% rahvastikust, siis võib seda nimetada ka genotsiidiks ehk rahvusehävitamiseks. Kõige rohkem inimesi deporteeriti Viljandi-, Valga- ja Pärnumaalt.
Pärast sõda algas võitlus ka kodanlike natsionalistidega. Selle võitluse alustajaks oli äge kommunist Gustav Naan . Haritlaste vastu toimunud võitlust juhtis Max Laosson. Võimuvõitlus toimus juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. Murang toimus 1950. aastal EKP XIII pleenumil, kui võimule tulid Venemaa eestlased.
Algas rünnak rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu vastu. Käbin sai EKP juhiks, Päll vahistati. XII pleenumi tulemusena karistati haritlasi kodanliku natisonalismi eest. Käbin ei olnud siiski läbini tagurlane. Ta oli hea kombinaator .
1950ndate alguses tegutses põrandaall 30 noorte rahvuslaste organisatsiooni. KGB likvideeris need. 1960ndate alguses tekkisid mõned profasistlikud rühmitused - need likvideeriti KGB poolt veel kiiremini, kui nad tekkida jõudsid.
1975 - NSVLiit lõpetas lääneraadiote leviku segamist Helsingi konverentsi otsuse tulemusena.
1960ndate sulaajal arvasid paljud eestlased, et tekkinud suhtelist vabadust saaks ära kasutada komparteiise või Komsomloi astudes ja seal eesti jaoks midagi tehes. Sel ajal oli eestlasi EKP-s 52%
Loodi Balti pagulaste ühisorganisatsioon ehk BATUN ( Baltic Appeal To United Nations).
Vabaduse lõpetas Praha kevad 1968 aasta suvel. Breznevi ajal oli vastupanu peamiselt dissidentluse vormis.
1978 - MRP 40. aastapäeval saatsid baltiriikide dissidendid pöördumise ÜRO-le, Nõukogude Liidule ja kahele Saksamaale. Pöördumine oli pealkirjastatud "Balti Apellina." Selles nõuti MRP avalikustamist.
1978 - Eestis algas uus venesatamine Karl Vaino juhtimisel. Anti välja määrus venekeele õpetamise parandamisest koolides.
1980 - Eesti juhtivate haritlaste poolt koostati "40 kiri," mis saadeti Pravda, RahvaHÄÄLe ja Sovetski Estonia toimetustesse avalikustamiseks. Selles rõhutati NSVL -is tekkinud probleemide korrastamis vajadusele ja Eesti rahvuse säilitamisele.
26.11.1952 - Loodusuurijate Seltsi ornitoloogia sektsioon valib Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese.
1952-1953 jaotati ENSV kolmeks oblastiks (Tallinna, Pärnu ja Tartu) ning paljudeks väikesteks rajoonideks.
05.12.1953 - suri Stalin . NLKP KK peasekretäri kohale seati Nikita Hruštšov.
Sula aeg - 1953-1964 - N. Hruštšovi valitsemis aeg, kuni ta ametist tagandati. Kommunismi ehitamisel võti tempot maha, tsensuur nõrgenes, viidi läbi mitmesuguseid eksperimenete majanduses näiteks maisi kasvatamine. Paljastati Stalini isikukultus .
Eestis määrati ministrite nõukogu esimeheks Aleksei Müürisepp. Alustati rehabiliteerimisi. Palju siberisse küüditatud eestlasi toodi tagasi.
1950. aastatel moodustati Eestis "Eesti rahvuslaste liit" Enn Tarto juhtimisel. Samal ajal loodi ka profašistlikke rühmitusi.
19.07.1955 - edastatakse esimene telesaade .
1957 - võetakse vastu looduskaitse seadus ja rajatakse seni suurim looduskaitseala - Matsalus.
1958 - valmib esimene Eesti nukufilm "Peetrikese unenägu."
1959 - Moskvas võeti vastu Kommunismi Ehitus Poliitika, mille järgi oleks kaheksakümnendateks kommunism valmis. Ministeeriumide asemele loodi Rahva Majandus Nõukogud. Selle tulemusena hakkati kuuekümnendatel aktiivselt moodustama propagandalisi organisatsioone, mis lähendasid rahvast kommunismile.
1960 - toimub esimene Tartu suusamaraton. Valmib Tallinna laululava. Maarjamäele püstitatakse obelisk.
1962 - hakatakse ehitama Mustamäed - esimest vabaplaneeringuga linnaosa .
1964 - NLKP KK I sekretäriks määrati Leonid Ilitš Brežnev - neostalinist. Püüdis Stalinit postuumselt rehabiliteerida. Brežnevil oli Nevski ordeni, Marsali aukraadiga, pidevalt määrati talle ordeneid juurde.
Samal aastal alustab tegevust EÜE. Tekkisid noorte organisatsioonid Komsomol jne.
1965 - Tallinas pannakse püsti trolliliinid. Avatakse reisilaevaliin Tallinn-Helsingi.
1967 - tegevust alustab EÕM.
Aprill-august 1968 - Praha kevad. Lõppes sula aeg. Brežnev kehtstas stagnatsiooni . Selle tulemusena pidurdus majanduskasv .
Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Dissidendid [Solženitžev (“ Gulagi Arhipelaag”) põgenes ise NSVLiidust, Sahharov (NL-i vesiniku pommi "isa")] pandi koduaresti. Väiksemad dissidendid paigutati hullumajadesse.
1970 - keskharidus muudetakse kohustuslikuks.
1971 - Luuakse Lahemaa rahvuspark - esimene rahvuspark Nõukogude Liidus.
1972 - Torontos korraldatakse väliseestlaste poolt ESTO 72. ETV alustab värvisaadete edastamist. Tallinnas valmib Viru hotell - eesti esimese pilvelõhkuja püstitasid Soomlased .
1973 - Tallinnas hakatakse ehitama Väike-õismäed. Kosmosesse jõuab esimene eesti verd mees - USA astronaut Jack R. Lousma.
25.10.1976 - toimub Osmussaare maavärin. Paljud arvavad , et tegemist võis olla tuumaplahvatusega.
1977 - hakatakse ehitama Lasnamäge.
05.10.1978 -Põlva lähedal hukkub viimane teadaolev metsavend - August Sabe ehk Arumäe Andres.
1980 - Tallinnas toimub olümpiamängude purjeregatt. Stockholmis peetakse ESTO koos vabaduskruiisiga Läänemerel.
Noorte seas teeb ilma Propeller .
1980 sügis - Kadriorus toimunud ETV ja ER vaheline jalgpallimats koos Propa esinemisega lõppeb õpilasrahutustega Tallinnas ja Tartus.
1981 - valmib Tallinna teletorn (314m).
1983 - Eesti maarahva arv jõuab nõukogudeliku hävitamistöö ja linnastumise tulemusena miinimumini - 435'000 inimest.

TAASISESEISVUMINE

Baltiriikide taasiseseisvumise juures toimusid kolmes riigis paralleelsed sündmused.
Tähtsamad punktid, mida peaks jälgima iseseisvumise ja taasiseisvumise juures:
Üldine rahvusvaheline olukord.
Kaugemad eeldused - ajalooline mälu jne.
Eeldused Venemaa poolt.
Teiste riikide eeldused (peamiselt lääneriigid).
Baltiriikide koostöö.
Nõukogude Liit hakkas lagune Gorbatšohvi võimule tulekuga.
16.10.1986 - Jüris kogunevad Eesti muinsuskaitseklubid esimesele kokkutulekule. Otsustatakse välja arendada üle-eestiline muinsuskaitse selts.
1987 veebruar - vallandub fosforiidi sõda. Mis sai alguse juba eelmisel aastal, Nõukogude Liidu plaanide avalikustamisega Kirde-Eestisse fosforiidi kaevanduste rajamise kohta. Need plaanid avaldas ajakirjanduses Juhan Aare.
1986 - Lätis loodi dissidentlik ühendus.
14.06.1987 - Riias vabariigi ausamba juures toimus küüditamisohvrite mälestusmiiting.
15.08.1987 - asutatakse MRP-AEG. Üks juhtidest oli Lagle Parek.
23.08.1987 - MRP-AEG Tiit Madissoni juhtimisel korraldab Hirve pargis Nõukogudevastase miitingu. sarnane üritus toimus kõigis kolmes baltiriigis.
1987 september - Tiit Made, Edgar Savisaar , Siim Kallas ja Mikk Titma avaldavad nelja mehe ettepaneku ehk IME projekti ajalehes Edasi. IME kohaselt pidi Eesti oma majandust ise juhtima hakkama.
18.11.1987 - Riias toimus meeleavaldus .
1987 detsember - asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts. Esimees Triviimi Velliste. See oli esimene sõltumatu ja legaalne massiorganisatsioon Nõukogude Eestis.
02.02.1988 - Tartus tähistatakse Tartu Rahu aastapäeva. Toimus noorte meeleavaldus.
24.02.1988 - Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva Tammsaare pargis. Kompartei muutus seepeale ärevaks. Parki saadeti Mati Talvik ja ETV võttegrupp. Neil õnnestus kokku tulnud rahvas Estonia kontsertsaali meelitada.
13.04.1988 - Savisaar ja Lauristin avaldasid Rahvarinde idee.
1988 kevad - Muinsuskaitse selts korraldab Tartus muinsuskaitse päevad. Tänavatele tuuakse ka Sini-Must-Valged lippud. Tartu Muusikapäevadel kõlavad esimest korda Alo Matiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud.
16.06.1988 - Kohalt võetakse maha EKP I sekretär Karl Vaino ja asendatakse Vaino Väljasega. Pilistveres asutatakse ERSP.
1988 suvi - toimub esimene Rock Summer . Legaliseeritakse rahvussümbolid.
16.07.1988 - EKP Esimeseks sekretäriks saab Vaino Väljas.
17.07.1988 - Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud miiting . Sealt saadeti Eestlaste delegatsioon NLKP XIX Partei Konverentsile. Eesti delegatsioonile anti ülesandeks saavutada heakskiit IME-le. Enne konverentsi lõppu see neil ka õnnestus.
10.08.1988 - RahvaHÄÄL avaldab MRP salaprotokollid .
1988 august - Asutatakse ERSP - esimene sõltumatu partei. Loodi ka Interliikumine ja töökollektiivide ühendnõukogu. Nende juhtideks olid Jevgeni Kogan ja Jarovoi.
11.09.1988 - Rahvarinde eestvedamisel toimub Tallinna lauluväljakul "Eestimaa laul."
1988 oktoober- Tallinna Linnahallis toimub I kongress, kus lõplikult formeerub Rahvarinne . Samal kuul toimusid protestid NSVL -i põhiseaduse muudatuste vastu.
16.11.1988 - Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline dokument vastu võeti.
1988 aastal avati Valgjärvel saatemast - eesti kõrgeim ehitis, 347,34 m.
1989 - Nõukogude Liidus toimusid esimesed mitmekandidaadilised valimised.
1989 jaanuar - Eestikeel muudeti Eesti ainukeseks riigikeeleks. Rahvuspühaks kuulutati 24. veebruar.
24.02.1989 - Pikka Hermani torni tõmmati Sini-Must-Valge lipp.
Mai - kohtusid kolme baltiriigi rahvarinnete esindajad.
23.08.1989 - 600km, 2 miljonit inimest - Baltikett.
1989 lõpp - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongress kuulutas MRP kehtetuks.
Eestis ja Lätis algasid kodanikekomitede liikumised. Lätis ja Leedus võeti vastu suveräänsus deklaratsioonid. Nõukogude Liidu Ülemnõukogus võeti vastu seadus baltiriikide isemajandamise tunnustamisest.
01.01.1990 - avati Eesti Pank.
1990 - Gorbatsohv saab presidendiks. Kadus NLKP juhtiv osa ühiskonnast. Venemaa võttis vastu suveräänsus deklaratsiooni.
Ligatšov läks erru . Baltiriikides toimusid Ülemnõukogu valimised kus enamuskohti saavutasid Rahvarinded . Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks sai Arnold Rüütel, peaministriks Savisaar. Eestis ja Lätis algas ülemineku periood. NLi käsumajanduselt hakati kohanduma turumajandusele. Leedus võeti vastu 1938. aasta põhiseadus. Sellega kuulutati ennast ühtlasi ka iseseisvaks.
1990 märts - Lagunes EKP.
1990 mai - taastati Liiduvabariikide endised nimetused. Toimusid Eesti Kongressi valimised. Eesti Komitee esimeheks sai Tunne Kelam,
15.05.1990 - Toompeal toimus Interliikumise miiting. Baltiriigid saatsid oma diplomaate euroopasse maad kulama, kuidas seal suhtutakse baltiriikide iseseisvumisse.
19.08.1991 - Augusti Putš Venemaal.
20.08.1991 - taastatakse Eesti iseseisvus riikliku järjepidavuse aluse. Esimesena tunnustab Eestit Island .

EESTI VABARIIK (1991)

20.08.1991 - taastatakse Eesti iseseisvus riikliku järjepidavuse aluse. Esimesena tunnustab Eestit Island.
24.08.1991 - Venemaa tunnustab Eesti Vabariiki de jure.
30.08.1991 - Rootsi avab Tallinnas oma saatkonna.
17.09.1991 - Eesti saab ÜRO liikmeks.
1991 september - NSVL tunnustab Eesti iseseisvust.
20.06.1992 - Eesti saab oma raha.
28.06.1992 - Eestis võeti vastu põhiseadus.
1992 september - presidendi ja Riigikogu valimised.
1992 oktoober - ametisse asub esimene sõjajärgne põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Eesti Vabariigi presidendiks saab riigikogu poolt 05.10 valitud Lennart Georg Meri. Riigikohtu esimeheks sai Rait Maruste.
13.05.1993 - Eesti saab Euroopa Nõukogu täisliikmeks.
1993 - moodustatakse ühetasandiline omavalitsus - vallad ja linnad.
1994 - Moskvas allkirjastatakse "juuli lepingud." Vene väed lahkuvad 31.08 Eestist ja Paldiskist saab jälle Eesti linn.
28.09.1994 - upub reisiparvlaev Estonia. Hukkub üle 800 inimese.
1994 suvi - Eesti sai Euroopa Liidu assotseerunud liikmeks, kuna saadi sõlmitud vabakaubandusleping.
MUiNAs AEG 1
MUINAS EESTI 1
MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227 2
Lahingud: 3
Eesti allajäämise põhjused: 4
ORDUAEG (1227 – 1561) 5
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) 6
Maarahvas XIV-XVI sajand. 7
Vaimuelu. 7
VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. 8
VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 8
KAUBANDUS. 9
KÄSITÖÖLISED. 9
HARIDUS. 9
EHITUS. 10
KUNST . 10
LIIWI SÕDA (1558-1583) 10
ROOTSI 10
VENEMAA 11
POOLA-LEEDU UNION. 11
TAANI 11
SÕJA KULG 11
TULEMUSED: 12
EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700) 13
EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 – 1645) 13
POOLA AEG LÕUNAEESTIS 13
ROOTSI AEG (1645-1710) 13
TALUPOEGADE OLUKORD. 14
LINNAD JA KAUBANDUS 15
KÄSITÖÖ 15
HARIDUS 16
PÕHJA SÕDA (1700-1721) 16
Sõja kulg: 16
VENEAEG (1710-1918) 17
EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. 17
BALTI ERIKORD. 17
PÕLLUMAJANDUS. 18
KAUBANDUS, TÖÖSTUS ja KÄSITÖÖ. 18
VAIMNE KULTUUR XVIII sajandil. 18
EHITUS KUNSTIS 19
PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIS 20
TALURAHVA SEADUSED: 20
MUUDATUSED MAJANDUSES. 22
VAIMUELU EESTIS XIXsaj. I POOLEL. 22
BALTISAKSA KULTUURIELU. 23
HARIDUSOLUD. 23
ÄRKAMIS AEG (19saj. keskpaik – 1918) 23
POLIITIKA 23
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED. 24
VENESTAMIS PERIOOD. 24
MAJANDUSLIK JA POLIITILINE ARENG ÄRKAMIS AJAL. 25
XX SAJANDI ALGUSES: 25
TÖÖSTUS 26
KAUBANDUS 26
1905 AASTA REVOLUTSIOON EESTIS. 27
EESTI VABARIIGI TEKKE (I maailma sõja ajal) 27
MAJANDUS 28
TÖÖSTUS 28
JAAN TÕNISSON (22.12.1868-194?) 30
KONSTANTIN PÄTS (23.02.1874-18.01.1956) 31
JOHANNES LAIDONER (12.02.1884-13.03.1953) 33
EESTI VABARIIK (1918-1920) 35
EESTI VABADUSSÕDA (1918-1920) 36
LANDESWEHRI SÕDA (5.06.1919-23.06.1919) 38
BERMONDT-AVALOVI AVANTÜÜR (08.10.1919-23.11.1919) 38
RAHU LÄBIRÄÄKIMISED 40
Tartu rahu tingimused: 40
EESTI VABARIIK 1920-1930 41
RAHANDUS. 41
MAJANDUS. 41
MAAREFORM. 42
PÕLLUMAJANDUS. 42
TÖÖSTUS. 42
RAHAREFORM. 43
SISEPOLIITIKA. 43
Erakonnad: 43
BAASIDE AJASTU 45
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991) 47
VASTUPANU 50
TAASISESEISVUMINE 53
EESTI VABARIIK (1991) 55
56