Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti ajalugu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

MUiNAs AEG


Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale , kuni 13. sajandi alguseni . Muinas aeg jaguneb:
Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr.
Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr.
Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr.
Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr.
Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur ( Pulli ja Lammasmäe asulatega).
Kultuur
Asulad
Tegevus alad
Iseloomuliku-mad esemed
Elanike päritolu
Sõnad
Aeg
Kunda
Pulli, Lam-mas-mäe
Korilus , küttimine, kalapüük
Kivikirves, talb , kõõvits
Arvata-vasti Valge-venest
Meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must, sugu
Mesoliitikum
Kamm-keraami-ka
Tamula , Valma
Lisaks eelmistele keraa -mika
Kunda esemed ja keraamilised esemed
Kaama jõe ja Uuralite vahelt
3300 eKr neoliitikum
Vene-
kirves
Ardu
Looma-pidamine, vilja kasvata -mine
Venekirved, nööri jälgedega keraamika
Dnepri ja Reini jõe vaheliselt alalt
Härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu , kirves
2500 eKr neoliitikum
Asva
Asva, Jäbara
Kõik eelnevad
kivikirved, pronks esemed
kammke-raamika ja venekirve elanike järeltulijad
IX-VI saj eKr

MUINAS EESTI


1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta.
Jutustus möödunud aegadest - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor.
Tžuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tžudskoje osero - Peipsi järv).
Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism.
Eestlaste jumalad olid:
Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale).
Uku
Tõnn - pärnu- ja viljandimaal .
Pekko - Settudel
1154 - Araablasest geograaf al- Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti.

MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227


Lääne euroopas ja venemaal valitses ristiusk ( katolik läänes ja õigeusk idas).
Ainsateks paganateks olid baltimere hõimud. Eesti alal üritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivägede poolt.
Saksamaa oli viimane feodaalselt killustatud riik. Välispoliitika põhimõtteks oli " Drang nach Osten ."
Baltikum olid viimane ristimata koht euroopas.
Soome oli Rootsi poolt ristitud.
Eesti alast olid huvitatud Venemaa, Rootsi ja Saksamaa.
Varem Palestiinasse sooritatud 8 ristikäiku olid olnud tulemusteta. Seepärast oldi vägagi huvitatud võimalusest saada maad, kodule palju lähemal.
Venemaa oli killustunud. Vene väikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist läänepoole.
1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid.
1240- 1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal.
Ristiusk hakkas nii idast kui läänest rahulikul teel Eestisse levima.
1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama.
1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus.
1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard . Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe.
Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi.
Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert .
1201 - Albert rajas Riia linna.
1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal.
Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti.
Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu. Neist igaühel oli oma märk.
1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood.
Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga.
Lõppes Turaida ( Toreida ) rahuga.
1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu.
1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi.
1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa.

Lahingud:


1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi.
1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat).
1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe . Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale.
1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma.
1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo . Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk.
1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hõbeda eest vabaks. Samal ajal käis Lembitu edukal sõjakäigul Pihkva all.
1215 - Sakslased tungisid Sakalasse ja Ugandisse. Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu.
1215 - Kolme malev manööver. Saarlased sulgesid oma laevadega Väina jõe suudme , et saksa koged läänemerelt ei pääseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole maadpidid. Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda .
1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada.
1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. Rünnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rüüstasid selle ära. Eestlaste vanemad võeti vangi kuid vahetati nende poegade vastu välja. See ei meeldinud venelastele ja seetuõttu 1216 ründas Pihkva vürst Ugandit.
06.01. 1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusõjaretke venemaale Pihkva vürstiriiki.
1217 Veebruar - Eestlased ja Venelased ründasid koos Otepää linnust, mis ka vallutati sakslaste käest tagasi. Venelased hakkasid tunnetama ohtu saksa poolelt, et viimane võib baltikumi ära vallutada.
21.09.1217 - Madisepäeva lahing ehk lahing Viljandi lähedal. Sakslased ründasid eestlaste kogunemis kohta. Eestlased olid ka venelasi appi palunud , kuid need ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Vanem Lembitu raiuti lahingus puru. Surmavalt haavata sai ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste esimene katse koondada maakonnad ühtseks armeeks.
1219 - Taanlased tulid Voldemar II Võitja juhtimise all Tallinna lähedale. Neid oli siia appi kutsunud piiskop Albert. Taanlastele tulid omakorda appi lääne-slaavlased. Taanlaste Danebrog lippu saamise lugu.
1220 - Rootslased , kuningas Johani juhtimisel tungisid Lääne-Eestisse - Lihulasse. Peale peavägede lahkumist löödi nad sealt eestlaste poolt tagasi.
1220 - Algas võidu ristimine . Taanlsed tulid põhjapoolt, sakslased lõunapoolt. Saksalased poosid üles Pudi -Viru vanema, sest viimane oli usu Taanlastelt vastu võtnud.
1221 - Saarlased harju- ja virulaste abiga üritasid vallutada Tallinnat , kuid see ei õnnestunud.
1222-1223 - Saaremaa piiramine.
1222 - Taani kuningas lasi Saaremaale kivilinnuse ehitada. Kui välis müürid olid püsti aetud , läksid põhiväed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjäänutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lõhkusid ka pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi.
1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril . Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti välja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jõudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama. Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatško (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta.
1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud.
1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja.
1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena võitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma võitlusetta.

Eesti allajäämise põhjused:


Eestlased:
Puudusid reserv väed.
Võitlesid killustatult.
Relvastus ja sõjatehnika vilets.
Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa.
Rüütlid:
Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde.
Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne.
olid olemas reservid .
Mõõgavendade ordu - ladina keeles Fratres miliciae Crist [Kristuse sõjateenistuse vennad]. Tunnusmärk - valge mantel, rist ja mõõk. Ordu liikmed jagunesid rüütel-, preester - ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega.
Eestlased olid katoliiklased.
Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg , mis kestis Liiwisõjani 1561.

ORDUAEG (1227 – 1561)


Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt:
Põhaj-eestis Taani valdus , maahärraks Taanikuningas.
Tartupiikopkond, Tartu piiskop.
Saare-lääne piiskopkond , Saare-lääne piiskop.
Liiv Ordu riik, Ordumeister .
Algas feodaalse killustatuse aeg.
Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed.
1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa.
1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile , Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu.
1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel.
1240-1480 Mongli-Tatari ike venemaal. See segas venemaa demokratiseerumist.
1241 Taani hindamis raamat- raamatus olid üles loetud kõik Taaniriigi varad , sealhulgas ka paljud Põhja-eesti külad ja mõisad.
1242 Jäälahing - Peipsijärvel ordu ja venelaste vahel. Viimased võitsid. See oli ordule hoiatuseks, et ta venemaale ei hakkaks trügima.
Esimene kivilinnus ehitati Otepääle.
Lõuna eestis ehitati hooneid tellistest.
Suurimad kirikud olid Toomkirikud, mis asusid piikopkonna keskuses .
Jaanikirik (Tartus) - väljastpoolt kaunistatud terrakotadega.

TALLINN


Asutati alasliselt Ojamaa kaupmeestega. 1248 - Tallinn sai Lübecki linna õigused. Linn oli jaotatud kaheks: Toompea ja Allinn. Linnas asus 2 kirikut: Toom ja Oleviste . Kõige varasemad ehitised on Romaani stiilis - madalad, paksude seintega. 14 sajandil hakkas Tallinnas levima gootistiil - akendel ja ustel teravkaared. Hooned pürgisid kõrgustesse.
Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi.
Kindluste tüübid:
Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone.
Torn kindlus - näiteks Paide.

JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345)


Muistse vabadusvõitluse jätk.
Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule.
Allikmaterjal : Bartolomaos Hoeneke " Liivimaa noorem riimkroonika ." (Ei ole tänaseni säilinud.)

Põhjused:


Talurahva koormised kasvasid.
Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma.

Käik:


23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju- Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti läbirääkimistele.
04.05.1343 - Paides toimunud läbirääkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis. Saaremaal algas ülestõus Jaagupipäeval vanem Vesse juhtimisel. Viimane tapeti 1344. aasta talvel.
Tulemused:
Eesti talupoegade koormised suurenesid veelgi.
Eestlased kaotasid 7'000 meest. (Maksimaalne armee suurus oli 10'000).
Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega lepingud , mis määrasid ära koormiste suurused. Saaremaale läksid need väiksemaks, Sakalas ja Ugandis aga raskemad .
Eesti talupoegadele tekkisid kohustused: kümnis, loonus- ehk hinnusrent, teotöö; teede ehitamise, kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus.
Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas.
Eesti talupoegade armee piiras : Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust.
Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks eesti talupojad pärisorjadeks muutunud.
1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule.
1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki.

Maarahvas XIV-XVI sajand.


Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Talupojad hakkasid järjest rohkem mõisnike juurest ärajooksma. Nende üles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud .
Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad , üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku juurdekasvus andsid suure osa sisserännanud saksa ja rannarootslased.

Vaimuelu .


Maarahvas võttis katoliku usu kergesti vastu, sest tõestati, et katoliku usu jumal on tugevam ja võimsam, kui eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid.
Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus . Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks.
Tuntumad kohandatud pühakud:
Georgius - Jüri – Karjakaitsja
Peetrus - Peeter - Kalajumal.
Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja.
Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja.
Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata.

VANA-LIIVIMAA SISESUHTED.

RÕIVATUS TÜLI.


Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev.
Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda.
1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe.
Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK ) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest.
Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena.
1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla.
1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust:
Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu).
Maapäevi peeti Vana- Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras.
1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist . Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused.

VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA.


1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus.
1481 - Venelased tegid vasturünnaku.
Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud.
1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad.
1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna.
1503 - Venemaaga sõlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt.
Ivan III liitis Venemaa ühtseks riigiks. Eestist lõunas laius suur Leedu-Poola vürstiriik.
Põhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag.

KAUBANDUS.


13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad . Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lõppus eestis 14.
Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett ; itta : soola, metalle , veine jne.
Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse.
Arenes ka sisekaubandus.

KÄSITÖÖLISED.


Käsitöölised kogunenud tsunftidesse , mille elu korraldas skraa . Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid.
Käsitöölised koondusid ka gildidesse:
Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised.
Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.
Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem).

HARIDUS .


Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid .
Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil).
Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu.
15. sajand hakkasid tekkima linna koolid.
1432 - esimene linna kool Tallinnas.
1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati.
1526 - asutati Petseri Klooster .
1535 - Wanrad -Köhli katekismus . Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte).
Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tõlkida, kuid suri katku.

EHITUS.


Valitses gootistiil - kitsad kõrgustesse pürgivad majad. Esines palju ebasümeetrilisi ehitisi . 16. sajandi lõppus ehitati peamiselt hilisgooti stiilis. Näiteks Suurgild, toomgild ja palju elumaju.
Basiilika - kolmelöövilised kirikud. Enamasti ehitati selles stiilis kaubakirikuid.

KUNST .


Enamus kunstnikest tuli Lübeckist. 15. sajandil tegutses Liivimaal Lüübeckist pärit kunstnik Hermen Rode . Maalis Niguliste kirikus altarile püha Nikolause seigad .
Bernt Notke - "Surma tants'u" autor.
Pildirüüste tulemusena hävitati palju maale ja skulptuure.
Michel Siitow - Tallinnas sündinud ja töötanud, ning Hispaanias ja Taanis õue kunstnikuna töötanud mees.

LIIWI SÕDA (1558-1583)


Eesti alal oli 3 väikeriiki: Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.
Viimati oli eesti alad ühendanud Pletenberg - XV sajandi lõppus. Walter von Pletenberg oli viimane tähtis ordumeister.
1501-1503 Vene-Liiwi sõda. Liivlased võitsid tänu millele lükkus Liiwi sõda 50 aasta võrra edasi.
XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud.

ROOTSI


Gustav Wasa suri 1560 sõja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August. XVII sajandi alguses sai Rootsi kuningaks Gustav Wasa kolmas poeg Karl, Karl IX-na. Kui oli Sigismundi troonilt tõrjunud. 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf.

VENEMAA


Valitses Tsaar Ivan III. Liivi sõja ajal oli Vene tsaariks Ivan IV ehk Ivan Julm. Ta vajas väljapääsu läänemerele. Enne Liivisõda vallutas Ivan Julm Astrahani ja Kaasani Volga äärest.

POOLA-LEEDU UNION.


Poola kuningas ja Leedu suurvürst liitsid oma väed ja lõid unioni. Kaugemaks unistuseks oli neil kogu Venemaa vallutamine. Sõja algus aastail oli kuningaks Sigismund II August. Hiljem Stefan Batory.

TAANI


Ei omanud momendil eesti aladel oma mõjupiirkondi, kuid soovis neid saada. Kuningas Frederic II.
Liivi väikeriigid olid ka omavahel riius, mis nõrgestas nende vastupanu võimet veelgi. Orduriik tülitses peamiselt piiskopkondadega.
Liivi väikeriigid pidid Liivisõjas võitlema Rootsi, Venemaa ja Poola-Leedu unioni vastu.
Ajend: 1554 Tartu maks - Pletenbergi sõlmitud rahu pikkendamisel kavaldasid Vene poliitikud Liivi omad üle ja hakkasid nõudma Tartu maksu.
1557 - Liivimaa pidi Tartu maksu ära maksma. Liivlased läksid tsaarilt uuesti rahu pikkendus paluma, kuid seda ei antud.

SÕJA KULG


1558 jaanuar - Tatarlased Šig-Alei juhtimisel tulid Tartu alla. Ordumeister Fürstenberg kogus oma väed ja lõi tatarlased venemaale tagasi.
1558 aprill - Vene väed tungisid Narva peale. Toimus linna piiramine ja puhkenud tulekahju tõttu alistasid venelased linna mais.
1558 juuli - Venelased vallutasid Tartu.
1558 august - Venelased vallutasid Rakvere, Laiuse , Põltsamaa, Toolse . Vene väed jõudsid Tallinna alla.
1559 Saare-Lääne piiskopp Münchausen müüs oma valdused Taanile 30'000 taalri eest. Taani kuningas andis ostetud maa oma vennale Hertsog Magnusele.
1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaare alla, mis oli sel ajal Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks.
Magnus moodustas Jvan Julma abiga Eesti Kunigriigi, mille pealinnaks oli Põltsamaa. Vastutasuks aitas ta Julmal Tallinnat piirata, kuid piiramisest ei tulnud midagi välja.
Gothard Kettler - viimane Liivi ordu ordumeister. Soosis suhteid Poolaga. Kutsus poolakad Tallinna alla.
Harju-Viru vasallid kutsusid Tallinnasse kaitseks Rootslased.
1560 Härgmäe lahing, Hoomuli mõisa juures. Ordu kaotsa venelastele. Sellega purustati Liivi ordu armee.
1560 Viljandi linnus langes venelaste kätte. Sellega tehti Liivi ordule sisuliselt lõpp peale.
1560 Puhkes talupoegade ülestõus Harjumaal ja Läänemaal. Suurim ülestõus eestis. Kestis 2 aastat. Koluvere juures toimus ülestõusnute vastu suurim lahing, mille eestlased ordule kaotasid.
1561 Liivi Orduriik lakkas olemast. Sellega likvideerusid ka eesti väikeriigid. Orduväe jäänused hakkasid väikeste salkadena mõne sõdiva poole kasuks võitlema. Lõuna-eesti ja Kesk-eesti ordu alad läksid Poolale. Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. Põhja-eestis lõid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jäid Taanile.
1563 Magnus andis Kuressaarele linna õigused.
1570 Magnus, kes abistas Venevägesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571.
Ivo Šenkenberg - "Liivimaa Hannibal " - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu.
Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu.
Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika."
1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nädalat Tallinnat. Ebaõnnestus.
1570ndate aastate lõppus tuli sõja kulgu pööre. Lõuna-eestis tugevnesid Poola armeed , mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt.
Rootsis toimus võimuvahetus - Gustav Wasa poeg Eric XIV pidi trooni loovutama Poolameelsele Johanile.
Poola lõi Leeduga liitriigi Rzeczpospolita, mis ulatus peaaegu musta mereni. Kuningaks sai Stefan Batory.
1580ndate alguses saavutas edu Rootsi armee. Rootsi vägede ülemjuhatajaks oli Pontus de lā Gardie. Rootsi armee koosnes soomlastest ja rootslastest.
1582 Jam Zakvolski rahu - Poola ja Venemaa vaheline rahu. Poolakad andsid Venemaale neilt sõja viimasel etapil vallutatud osa tagasi. Lõuna Eesti jäi siiski Poolale.
1583 Pljussa vaherahu - Rootsi ja Venemaa vahel. Põhaja-eesti jäi Rootsile.

TULEMUSED:


Põhaj-eesti – Rootsile
Lõuna-eesti - Poolale
Saared - Taanile.
Algas nn. Kolme kuninga aeg.

EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700)

EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 – 1645)


Võõrvõimude kõrval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja Saarerüütelkonnad. Rüütelkonnad kutsusid kokku Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid.

POOLA AEG LÕUNAEESTIS


Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni . Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari ." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid välja ka palju trükkiseid, kuid Eestlased hävitasid need hiljem. Jesuiitide tähtsaimaks saadikuks eestis oli Antonio Possevino.
Sigismund Augusti privileeg - Lõuna-eesti aadlikele tagastati nende valdused ja kinnitati, et eesti talupojad on pärisorjad.
Kuigi Liivi sõda oli lõppenud ei saabunud eestisse rahuaeg. Poola ja Rootsi jätkasid võitlust eesti sisealade pärast.
1629 Altmargi rahu - Rootsi ja Poola vahel. Lõuna-eesti anti Rootsile. Võitlused jätkusid nüüd Taani ja Rootsi vahel.
1645 Brömsebro rahu - eesti saared läksid Rootsi valdusse.
Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg.

ROOTSI AEG (1645-1710)


Rootsi Kuningas määras eestisse asevalitsejaks Kindral - Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt.
Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18 Eesti ajalugu #19 Eesti ajalugu #20 Eesti ajalugu #21 Eesti ajalugu #22 Eesti ajalugu #23 Eesti ajalugu #24 Eesti ajalugu #25 Eesti ajalugu #26 Eesti ajalugu #27 Eesti ajalugu #28 Eesti ajalugu #29 Eesti ajalugu #30 Eesti ajalugu #31 Eesti ajalugu #32 Eesti ajalugu #33 Eesti ajalugu #34 Eesti ajalugu #35 Eesti ajalugu #36 Eesti ajalugu #37 Eesti ajalugu #38 Eesti ajalugu #39 Eesti ajalugu #40 Eesti ajalugu #41 Eesti ajalugu #42 Eesti ajalugu #43 Eesti ajalugu #44 Eesti ajalugu #45 Eesti ajalugu #46 Eesti ajalugu #47 Eesti ajalugu #48 Eesti ajalugu #49 Eesti ajalugu #50 Eesti ajalugu #51 Eesti ajalugu #52 Eesti ajalugu #53 Eesti ajalugu #54 Eesti ajalugu #55 Eesti ajalugu #56
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silja500 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

pronksiaeg, rauaaeg, arheoloogiline kultuur, kamm, keraami, tžuudid, tõnn, 1154, 1240, 1070, 1167, 1184, 1202, 1215, 1222, 1223, 1210, 1211, 1212, 1212, 1215, 1215, 1215, 1215, 1217, 1217 veebruar, 1217, 1220, 1220, 1221, 1222, 1222, 1226, mõõgavendade ordu, põhaj, tsistertslased, 1242 jäälahing, kastell, 1347, georgius, antonius, 1396, jungingeni armukiri, 1421 maapäev, 1507, 1480, 1481, 1501, 1502, 1503, oleviste gild, johann pulck, 1432, 1525, 1526, hans susi, valitses gootistiil, basiilika, bernt notke, michel siitow, 1501, 1592, 1557, 1558 jaanuar, 1558 aprill, 1558 juuli, 1558 august, 1559 saare, 1560, gothard kettler, ivo šenkenberg, ohtra jürgen, balthasar russow, kindral, 1695, 1668, kindral, kindral, vakuraamat, pulli hans, 1664, 1684, 1700 oktoober, erastvere lahing, 1708 vinni, 1730, georg brown, ratsionalistid, 1731, loodi vallad, rendikorra kehtestamine, 1860ndad, 1804 kose, talude kruntiajamine, talude elu, 1862, valdades valla, cimze seminar, estofiilid, maltsveti liikumine, keskpaik, 1860ndatel, 1870ndad, kindral, 1902, 1903, 1904, toorainet, sellepärast suka, 1898, ühendati eesti, 1917 juuni, maavalitsus, skandinaavia, 1891, rahvasuus, 1874, märts 1910, 1902, 1918 märts, 1918 november, aleksander kesküla, bermondt, bermondt, 1919 juuli, 1919 oktoober, nõukogude venemaa, suveräänsus deklaratsioon, kujunes küttuse, põllumeeste kogud, kristlik rahvaerakond, eesti rahvaerakond, asunike koondis, täidesaatev võim, 1939 oktoober, välispoliitika, juuni pööre, 1944 september, 1944 sügis, sula aeg, 1959, 1971, 1980 sügis, kaugemad eeldused, arendada üle, 1987 veebruar, avalikustamisega kirde, 1987 september, 1987 detsember, 1988 kevad, 1988 suvi, 1988 august, 1988 oktoober, 1989 jaanuar, 1990 märts, 1991 september, 1992 september, 1992 oktoober, 1994 suvi, keskpaik

Kommentaarid (2)

ploomk profiilipilt
Kristen Ploom: täiesti piisavalt põhjalik.
17:53 15-10-2011
stefig profiilipilt
stefig: peab ikka viitsimist olema :D
20:15 18-01-2012


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
24
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
14
doc
Eesti ajalugu
89
doc
Ajalugu
30
doc
Eesti ajalugu
18
odt
Eesti ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun