Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks.
*EESTI ALA VALITSEMINE. §15 I. Eesti ja Läti haldusjaotus Rootsi ajal. Eesti jagunes kaheks kubermanguks. 1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakoh...
kubermangu tasandil ülemmaakohus ja Liivimaa Eestimaa ülemmaakohus ja Õuekohus. Sealseid otsuseid võis Liivimaa Õuekohus. Sealseid edasi kaevata monarhiani. * otsuseid võis edasi kaevata politseilised ülesanded valiti kohalike monarhiani. * politseilised mõisnike hulgast Eesti kubermangus ülesanded valiti kohalike Adrakohtunikud, Liivimaal mõisnike hulgast. Eesti sillakohtunikud. kubermangus Adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Rüütelkondade Toetasid kindralkuberneride Toetasid võimu. 1730-1740 koostati positsioon ja võimu. Neid oli 3, 1) Eestimaa, rüütelkonna liimetele aadlimatriklid. ülesanded. 2) Liivimaa ja 3)Saaremaa Poliitilised ja majanduslikud rüütelkond
Mis linnas? 5. Kirikuõpetaja abiline,kes õpetas talupoegadele katekismust ja kirikulaule. 6. 1739.aastal täis mahuseesti keeles ilmunud raamat, mille tõlkimist alustati juba 1640a paiku. 7. Mõisasid oli eestis 17.saj lõpuks üle 1000. See arv jäi samaks kuni (roomanumbriga ja tühikuga) 8. Manufaktuuride põhikeskuseks oli ...(linn) 9. Õppeasutuste peamiseks õppetöö vormiks olid dispuudid ja .... 10. 1637. a Koostas H.Stahl esimese eestikeelse .... Mille? 1. Adrakohtunikud 2. Adolf 3. Poola 4. Tartu 5. Köster 6. Piibel 7. XX Sajand 8. Narva 9. Loengud 10. Grammatika
Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades. Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Pakri Hansu Jüri - käis Forseliuse eestvedamisel koos kaasõpilase Ignatsi Jaaguga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le Ülesanne nr.5 Vasta toodud näidete kohta: Milline kohtuinstants lahendas Rootsi ajal järgmisi süüasju? (vastamiseks uuri Rootsi riigi poolt Eesti- ja Liivimaal loodud kohtukorraldust!) 1. Taluperemees põgenes aastal 1670 Tartumaal mõisast, mille maaalal asus tema talu. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud 2. Aastal 1640 tappis Harjumaal kõrtsikakluses üks talupoeg teise. Eestimaal adrakohtunikud või meeskohtud, Liivimaal sillakohtunikud või maakohtud 3. Aastal 1673 Tartumaal haavas üks aadlik jahil teist aadlikku. Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus. 4. Tallinna kodanikust kaupmees oli aastal 1680 võlgu teisele sama linna
Maarahvas XIV-XVI sajandil Pärast Jüriöö ülestõusu mahasurumist muutus eestlaste õiguslik seisung kehvemaks ning neid karistati sageli ja julmalt. Üha rohkem asusid sakslased elama mõisadesse ja 16.sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis, mis algeselt tähendas kümnendikku ulatus nüüd vaid kuni veerandini viljasaagist. 16.sajandil mingi üle paljudes mõisades raharendile. Suurenenud surve eest põgenesid paljud talupojad Venemaale, Rootsi või Soome. Mõisnikud hakkasid neid karistama, trahvima ning hiljem jõuga tagasi tooma. Kui talupoeg pages teise mõisniku juurde, pidi viimane kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud ko...
Fifth level Kurisoo mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärisorjus Mõisasundijad- kubjas ja kilter Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine Vanade jumalate salaja austamine
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti...
Põhja sõda. Rootsi võimu kehtestamine eestis : Põhja eesti neli maakonda( harjumaa, järvamaa, läänemaa ja virumaa) . liivimaa kuber mang ja eestimaakubermang. Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju. Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner. Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, tingimused liikumiseks olid vabad. Eestimaal elas sakslasi,
– sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid
eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja 2 olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealikku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus
1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne,
küsimusi. Oluline osa oli ka kohtusüsteemil. Tänu sellele oli tagatud kõigi õiglane kohtu mõistmine.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod,samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Sellega oli loodud õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise. Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alsutas ta reduktsiooni ehk mõisate riigistamine. See vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Karl XI tegi Liivimaa maapäeadel ettepaneku kaotada ka
TEEMA 1 - Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus ● Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) - Liivimaa kubermang (Poolalt vallutatud alad, Põhja- ja Lõuna-Eesti, keskuseks Riia) (Pärnu ja Tartu maakonnad) - Saaremaa: Liitus Rootsi aladega 1645. a., kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kui säilitas eriseisundi (neil oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem) - Viimasena Rootsi kätte läinud Eesti ala oli Ruhnu saar, mis oli senini Oliva rahuga puutumata jäänud ● Ainuke koht, kuhu Rootsi võim ei ulatunud oli Setumaa Kindralkuberner - kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. ● kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge ● nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid ● jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ● kan...
Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus
kohalikke küsimusi. 5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige tähtsamaid ja olulisemaid küsimusi ja valiti maanõunikkude seest kõige lugupeetav eluaegsesse ametisse. 7. Kohtuvõim? Eestimaa ülemmaakohus Tallinnas, Liivimaa Õukohtus Tartus, Eesti- ja Saaremaa meeskohtud, Liivimaal maakohtud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda Rahvaarv oli pärast Liivi sõda katastroofilised kahanenud(vähem kui 100 000), XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, kõige rohkem vene talupoegi, soomlasi ning lätlaseid. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Venelased, soomlased, lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus?
Õigused talupoegade üle Maksusüsteem aadlimartiklid Ametnike ametisse nimetamine Maapäevad- rüütelkondade liikmed käisid koos. Iga 3 aasta tagant. Maanõunik- ajas maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Rüütelkonna pealik- lahendas igapäevaseid küsimusi. (Liivimaal maamarssal) Kohtud: 1)Meeskohtud(Eesti-ja Saaremaal) 2) Maakohtud(Liivimaal) Politsei: 1) Sillakohtunikud (Liivimaal) 2) Adrakohtunikud (Eestimaal) -need valiti kohalike mõisnike hulgast. Vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistustega. Balti Erikord : restitutsioon jääb püsima ; Rootsi aadel sai tagasi õigused talupoegade üle Asehalduskord- katse piirata aadli õigusi Aadlimartilkid- nimekirjad aadlitest, kellel on eelised 6. TALUPOEG 17.sajand Rootsi aeg 18.sajand Vene aeg
Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem. Haagi-ehk adrakohtunikud. Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks palgatud inimesed. Üksjalgade kiht adratalupoegade lased kes koju ei mahtunud ja ise talu rajasid. Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis koormisi rahas. Maavabad ei tasunud koormisi....aga pidid sõjategevuses feodaali ratsaväes teenima.
Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale.
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop,...
hulgast kogu eluks. Maamarssal ehk rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud, kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning uurisid ja karistasid väiksemaid ülesastumisi. Rootsi tahtis allutada siinset aadlit tugevamalt keskvõimule, kuid see tal ei õnnestunud. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, mille tõttu alustas ta reduktsiooni erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680.aasatl laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale. Kuningas
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli kohustatud seal elama ja töötama. Adrakohtunikud valvasid talupoegade üle ning otsisid pagenud talupoegi. 10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal. (mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) K...
konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj
aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel
12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661.
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
hooleks *Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni *Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal *Alustas reduktsiooni eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine *1680. aasta Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale
Liivi sõda 1558 1583 Pljussa vaherahu 1583. Rootsi-Venemaa vahel - Jam-Zapolski vaherahu 1582 Poola-Venemaa vahel Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel kogu mandri eesti läks rootsile Brömsebro 1645 Taani-Rootsi vahel 1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõd...
Tabel: Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang 3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende...
Eesmärgiks oli kaotatud vabaduse taastamine. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas XIV XVI sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Esile tõusis teoorjus.Maarahvas hakkas rõhumisele vastu (ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijatele, asuti mujale elama). Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Adratalupoeg kõige arvukam kiht (1/2 5 adramaad) Üksjalgade kiht adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu. Kohustus teha mõisnikule tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad soodsaim kiht. Tasusid koormisi rahas ja teotööst vabad. Maavabad kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes. Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem. Eestlaste vaimuelu
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
õiguse Harju- ja Virumaal. 14. sajandil tekkisid sunnismaisuse ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 15. sajandil sai alguse talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. 1671. aastal anti
sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. 5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
rukki eest maksti kõrget hinda *tõsteti talurahva koormisi, tervavilja turustamisvõimaluste tõttu. *talukoha eest rendi tasumisel tekkis teoorjus. Kümnis võis ulatuda nüüd kuni veerandini saagist. mindi üle raharendile. *maarahvas esitas kaebusi, ei täidetud koormisi, hakati vastu, asuti elama mujale *kaotati tööjõudu. 15.saj algul hakati põgenenud talupoegi tagasi tooma.1458-kõik põgenenud talupojad tuli välja anda.nende tagasitoomiseks või otsimiseks olid haagi- ehk adrakohtunikud. *16.saj alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud isiklikud vabadused-kehtestatud oli pärisorjus. *pärast ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena. *16.saj muutus paremaks. talupoeg võis koguda jõukust. adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meest, mitu hobust, härga, lehma, jms. *kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, tegid harimise raskemaks.
- Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod
Maapäevade vaheaedadel ajasid asju kaksteist maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupidavamate rüütlike hulgast.Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaliste probleemide lahendamisegal Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talu- poegade ja teiste mitteaadlike süüasju.Raskemad kuritööd ja aadlike kohtuasjad lahen- dati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Poliitilisi ülesandeid täitsid eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud.Karl XI alustas reduktsiooniga- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. Hakati nõudma mõisnikelt renti. Sellega paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul, andis ta mõisad mõisnikele tagasi, et saada heakskiitu ja toetust.1762.a tõusis võimule Katariina II, kes tegi palju muudatusi. Piirati nii rüütelkondade kui linnade omavalitsust. Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali
7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter
Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal
· Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt.
kohalikke küsimmusi. Rüütelkonna liikmed köisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju kaksteist maanöunikku (saaremaal 6), kes valiti maapöevadel eluks ajaks. Igapöevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) kätte. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldis jäi püsima kuni 19.saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
