Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud nt koolid, lastekodud, vanadekodud, rahvamajad, osad tühjaks ja hakkasid lagunema. Ka loomad ja tööriistad jagati laiali. Maa saajad asunikud ning talud asundustalud. Võis saada
25)Põlise rendi ja pärisorjuse puudused: Maid hakati krunti ajama (tarastamine). Maa oli killustatud suhteliselt väikesteks ühikuteks ja maal 31)Asutavas Kogus 10.10.19 vastuvõetud Maaseadus puudus kindel omanik, kes oleks olnud huvitatud selle 1919. võeti vastu seadus mille tulemusena tükeldati mõisamaa efektiivsest kasutamisest. taludeks. Mõisnikud said vastu kompensatsiooni (suhteliselt vähe
Vaherahu sõlmiti 31.detsembri õhtul, kuid ametlikult hakkas see kehtima 3.jaanuar 1920 kell 10.30. tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920 Jaan Poska ja Adolf Joffe. Vabadussõda kestis 402 päeva. Hukkunuid oli varasemad andmed 3600, hilisemad 5000. Asutav kogu võttis vastu kolm tähtsat otsust : 1) 15.mail 1919.aastal iseseisvus deklaratsioon, sellega teatati kogu maailmale, et eesti on iseseisev vaba riik. 2) 10.oktoober 1919 maaseadus, sellega balti-saksa mõisad koos inventaaridega võeti neilt ära ja jagati välja eesti talurahvale. Alles nüüd sai eesti talupoeg pärisomanikuks oma maal. 3) 15.juuni 1920 võeti vastu eesti vabariigi esimene põhiseadus, mis kehtis kuni 1934.aastani.
Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Eesti sai Venemaalt iseseisvuse tunnustust. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.Eesti välisminister. Vene Asutava Kogu liikmeks. Ta
Eesti sisepoliitika • I põhiseadus 15.juuni 1920 Asutava Kogu poolt • Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a. keerukas aasta Eesti poliitikas – majanduskriis,
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine ...
Pärast: Pätsist saab esimene EW president. Margad asendati kroonidega. 4) Selgita mõiste Kultuurkapital Kultuuri finantseeriv asutus, mis loodi 1925.a., et arendada kultuuri elavndamist(kirjandus, näiekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur). Kultuurautonioomia Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nede koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 5)Millal toimus Eestis maareform, lühike iseloomustus. 1919 10. Oktoober võeti vastu maaseadus.( Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht) 6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel: a)1917-1919 - Maapäev b)1938-1940 President koos valitsusega 6) Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu? Mida võttis Eesti ette, et vähendada ohtu riigi iseseisvumisele?
Maapäeva otsused: (Kuperjanov) Narva 23.apr.1919 (I Parlam.) Saksa * Eesti Vabariik välja Maapäev Rahvusväeosad okupatsioon kuulutada 1919a. Maaseadus Eestimaa kubermang 1917.veebr-nov.1918 * Iseseisvusmanifest, Eesti rahvusvägi Saaremaa 1920a.Põhiseadus Sõjarevolutsiooni- maanõukogu (J.Laidoner) mäss Riigi aluseks
Majandus 1920 aastatel. - Pärast vabadussõda olid tööstusest järel ainult müürid, esialgu loodeti saada toorainet ja leida turgu venemaalt. Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1
Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik jagati ära. Loodi 35 000 asundustalu (mitte väga rentaablid, väikesed). asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi.
lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste 5 seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab,
mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform
detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust
kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas
Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. Välispoliitika peamised ülesanded. 26. Jaanuarile 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: pol...
8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20-ndatel aastatel 10. Raha reform Eestis 1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform (võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. aasta juunis. 2) Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue nn asunikutalu mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse rahvusliku unistuse maa oli lõpuks rahva omaks saanud. 3) Põhiseadus koostati olukorras kus osalt valitses veel revolutsiooniline vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel saigi vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatliku ja väga parlamendikeskne
· Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele · Moodustati asundustalud (56 000) Maareformi tähtsus · Mõisamajandus asendus talumajandusega · Kadusid vastuolud maal · Tekkis lojaalne võikeomanike kiht Põllumajanduse areng · Maareformi mõjul algas põllumajanduse arenemine
Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel alles soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Ühiskond
õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Tartu rahu on nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. 1920. aastal lõplikult eluõiguse saanud Eesti riik oli tegelikkuses toiminud juba 1918. Aasta hilissügisest saadik. 1919. Aasta jüripäeval kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul
kubermangu aladele. Kevadeks 1919a puhastati Eesti ala punavägedest ja alustati riigi ülesehitamist: aprilli alguses valiti Asutav Kogu (pidi välja töötama esialgsed seadused, hakkama välja töötama põhiseadust ja täitma nii seadusandlikku kui ka täitevvõimu ülesandeid kuni riigivõimu organite moodustamiseni PS alusel). AK esimene istung toimus 24.apr 1919 Estonia kontsertsaalis. Seal moodustati uus valitsus, otsustati võtta vastu maaseadus, töötada välja PS. Maaseadus oli esimene ja väga tähtis seadus, mille AK vastu võttis. Natsionaliseeriti mõismamaad ilma kompensatsioonita, pandi alus nn asundustaludele, mida jagati esmajoones Vabadussõja veteranidele. Pandi alus riiklikule maafondile. 1919a mais alustasid Eesti rahvusväeosad üldpealetungi Petrogradi ja Pihkva suunas Vene Valgekaartlaste toetusel. Petrogradi vallutada ei suudetud, kuna Vene Valgekaartlased ei suutnud koostööd organiseerida. Endised Antanti
korraldati ümber vägede juhtimine ja kõik väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale vabatahtlike väeüksused: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon soomusrongid Riigielu ümberkorraldamine aprill 1919 Asutava Kogu valimised 23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid · Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); · Jaan Tõnisson (18. november 1919 26. oktoober 1920); · Ants Piip (26. oktoober 25. jaanuar 1921). 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.) Eesti õigussüdteemi arengust · Muistne tavaõigus · Tururahu · Rannaõigus · Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas · Adra- ja sillakohtunikud · 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES) · 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus · 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus · 24. veebruar 1918 ,, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Loeti üles Eesti Vabariigi valdused, kodanike õigusi ja kohustusi. (1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud,
(valimised võitis vasakpool, August Rei- välisabi (Soome, Rootsi, Eesti töörahva kommuun parlamendi esimees) Norra, Briti laevastik) (Jaan Anvelt) Saaremaa mäss 21.02.1919 1919. Maaseadus J. Laidoner 1920. Põhiseadus Talurahvas, majanduslik olukord raske, toidupuudus, eestlased- eestlaste vastu, suruti veriselt maha rahuläbirääkimised Eesti (nov, dets) Landeswehri sõda vabastamine Tartu rahu 02
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enaml...
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
4) ei seo enda kindla territooriumiga EESTI. 24 veebruar 1918 "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" 1) kõik on kohtu ja riigi ees võrdsed 2) kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine 3) tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse 4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10. okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus 15. juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus 1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega 1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi) 1938 III EV põhiseadus Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE.
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine
olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930. a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus. Maareform-Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik ning seetõttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Uus majanduspoliitika-
lahendamine ning rahvusvahelise majanduse ja kultuurilise koostöö korraldamine. 7. Milline oli veebruari revolutsiooni tulemus? *keisrivõim kukutati *viimane vene keiser Nikolat ll oli sunnitud troonist loobuma. *Romanovite dünastia lagunemine *hõim läks ajutise ajutise valitsuse kätte *kujunes kaksikvõim *Bolševikud tulid võimule 8.Millised 2 olulist dokumenti töötati välja Eesti asutava kogu poolt 1919. aastal? Põhiseadus ja maaseadus Miks saatsid enamlased Venemaal laiali asutava kogu? Asutav kogu võttis enamlaste vastase hoiaku, kuna seal olid ülekaalus esseerid. 9.Millised olid Eesti omariikluse saavutamise eeldused? a)majanduslikd eeldused *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoega oma maa peremeheks. *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustest. c)kultuurilised eeldused
06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis 1929.a
ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja ja rahu küsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. Asutav Kogu valiti ja tegutses Vabadussõja ajal. Rahuleping Nõukogude Venemaaga pani aluse Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendi valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud,
sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele. Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust, mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid.
Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. I )Asutav Kogu võttis vastu I PS 1920 EV sai endale Riigikogu II) Vapsid võtsid vastu II PS 1934 III) Rahvuskogu võttis vastu III PS - 1938 13. Miks nim perioodi 1934 1939 Vaikivaks ajastuks? Nim selle perioodile kolm iseloomulikku joont. 1) riigikogu saadeti laiali 2) ainu partei - Isamaliit 3) ajakirjandus allutati järelvalvele 14. Miks oli Asutava Kogu poolt 1919.a vastuvõetud maaseadus sinu arvates EV arengule eriti täntis? Põhjenda. 15. Nim 2 Euroopa riiki, millest 20'datel kujunesid välja Eesti peamised kaubanduslikud partnerid. inglismaa, sm 16. Tõesta 2 nt, et alates 1921a astus Eesti võrdväärse partnerina rahvusvahelisele areenile. lääne riigid tunnustasid eesti is 17. KK. Balti riigid+ 2riiki, kes ohustasid Eestit enim Sm, Nõukogude Liit 18. Miks ei õnnestunid 20'datel luua Balti Liitu? soome skandinaavi poolel, leedu ja poola tülis 19
2. Võeti vastu kaks olulist õigusakti: 2.1. EV põhiseadus 1920. aastal. See dokument kujutas enesest Eesti esimest, ajutist põhiseadust, mis määras kindlaks valitsemiskorra alused üleminekuajajärguks (kuni alalise põhiseaduse jõustumiseni). Seaduses deklareeriti, et Eesti on sõltumatu demokraatlik vabariik, määrati kindlaks riigipiirid, kuulutati eesti keel riigikeeleks, loetleti tähtsamaid kodanikuõigusi ning käsitleti valitsemise põhimõtteid. 2.2. EV maaseadus 1919, millega: *riigistati mõisate maahooned, tehnika, kariloomad. *võõrandatud mõisamaadest rajati umbes 55 000 asundustalu. 4.8. Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus. Paljundusleht!
, Ungari, Jugoslaavia kuningriik) · Pol eeldused:valdade loomine 1905.a revolutsioon andis palju kogemusi, tekkis organiseeritus, parteid Linnavalitsused eestlaste kätte · Kul eeldused: 100% kirjaoskus, eesti ajakirjandus, ülikool, ärkamisaja sündmused EESTI VABARIIK Maapäev-1917-1919 Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920) Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: · Maaseadus (1919) · EV põhiseadus · Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik. Seadusandlik organ-Riigikogu (100 inimest). Riigikogu valiti 3ks aastaks. Eestis puudus riigipea, oli ainult riigivanem, kelle pani kohale parlament. Palju parteisid ja valimiskümnis puudus.
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) ...
Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
4. Vabatahtlikud Soomest/Taanist/Rootsist. 5. Lääneriigid toetasid relvastusega. 6. Oli suudetud moodust. soomusrongid. + Siseriiklikud põhjused, ressursside koondamine, valitsuse autoriteedi kasv, varustuse paranemine. Sõjategevus Punaste vastu algas uuesti veebruari lõpus. Mai keskpaigas alustasid eestlased pealetungi Petrogradile. Sõjategevust Eesti aladel enam ei toimunud. (Aprillis tuli kokku Asutav Kogu 15. mai Iseseisvusdeklaratsioon, 10. okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut. välja relvarahu. Vene pool nõudis Petserimaad ja Ida-Virumaad, Eesti pool omakorda nõudis suurt
1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Laidoner… 8) Asutav Kogu. 23. aprill 1919-20.dets 1920 Otto Strandman Jaan Tõnisson Ants Piip 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. 9) Landeswehr´i sõda Võnnulahing 23 juuni võidupüha 3 juuli vaherahu 10) Kurss rahule, Tartu rahu.
Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, moodustai koalitsioonivalitsused tavaliselt nelja-viie erakonnaga. Erakondade vahel olid pinged, mis viisid koalitsiooni lagunemiseni, valitsuse tagasiastumise ja valitsuskriisini. Valitsuse keskmine eluiga oli 11 kuud. Poliitiline ebastabiilsus. Erakonnad lootsid koalitsioonis saada soodsat positsiooni ning unustati riigi üldhuvid. Majanduselu Maareform, mille aluseks oli 10.10.1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Enamus võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35 000 uut asundustalu. Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht. Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahul...
*Parteisid on palju *Paremerakonnad põllumeeste kogud (K. Päts), Kristlik Rahvaerakond *Keskparteid Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson), Eesti Tööerakond, Asunike, Riigiametnike ja väikepõllupidajate koondis ehk asunikukoondis. *Vasakerakonnad Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabadussõjad väeringel vahvust on näidanud, 2)Sõdurid, kes vabadussõja võitlustes vigastatud, 3) vabadussõjas langenud sõdurite perekonnad, 4) sõdurid, kes vabadussõjas tegevusest vaenlase vastu on võtnud TÄHTSUS: Poliitiline võim murti, avati talude vabanemiseks, innustas vabadussõjas vapramalt võitlema
kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi. Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu vetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati misate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u 35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma- paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud.
Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark) hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliit okt 1919 maaseadus ◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni
aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
