Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elamist kirikuõpetajatele. Revisjoni (mis?, miks?)- Neid korraldati iga 7-8 aasta tagant. Pandi kirja kõik töövõimelised talupojad ja maksud. Revisjoniraamatud oli tähtis ajalooallikas, sest see võimaldas jälgida asustuse püsivust, mis võimaldas jälgida asustuse püsivust ning pakuvad täiendavat lisa eestlaste suguvõsade uurimisel. Vakuraamat- selles peeti arvestust koormise üle. Koormise suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. G. B. Forselius- ta korraldas õpetajate seminari Tartu lähedal. Seminari õpilasteks olid enamasti Tartumaalt pärit talupoisid. Ta suutis talupoegadele paari kuuga lugemise selgeks õpetada ja lisaks
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h
Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab
Seega polnud rahvaarv Rootsi ajal eriti püsiv. Ka Rootsi ajal tegelesid Eestlased põlluharimisega. Taludes kasvatati rukist, otra, kera, nisu, hernest ja lina. Koduloomadest peeti lambaid, kitsi, sigu ja veiseid, igas talus oli ka hobune. Kodulindudest kasvatati kanu ja hanesid. Ka õiguslik olukord ei olnud varasemast muutunud sest jätkuvalt alluti sakslastest mõisnikele, ka talu maa kuulus mõisnikule. Küll aga viidi Rootsi ajal sisse kaks uuendust milleks olid vakuraamat, kuhu hakati arvestust pidama talupoegade koormiste üle. Teiseks uuenduseks oli adramaarevisjon, mis oli töövõimeliste talupoegade loendus ja seda korraldati iga seitsme kuni kaheksa aasta järel. Adramaarevisjone korraldati kuna mõisnikud pidid riigile makse maksma talupoegade töö kasutamise eest. Eesti talurahvast aga ei suudetud ikkagi pärisorjusest vabastada vaatamata keskvõimu püüetele. Mõisnike vastuseis oli suur ja tegelikkuses toimus vastupidine protsess-
Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Venemaa ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Talupoegade olukord siinsed talupojad olid pärisorjad, keda mõisnik võis pärandada, vahetada või müüa, nagu muud mõisa vara. Talupoeg kuulus üheskoss maa ja varaga mõisnikule. Vakuraamat oli talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste(maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. 3) Põhjasõda. Vastus: Põhjasõda oli 17001721.aastatel peetud soda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Moskva tsaaririik, Poola ja Taani üheselt Rootsi vastu. Põhjasõda lopes Rootsi kaotusega Venemaale, 10.septembril 1721.sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki vaherahu. Venemaa võitis Põhjasõja ning sellega sai
võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik Pietism saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi Hernhuutlased Pietistlike ideede levitajad Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.) Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski Venemaa ja Poola. 1582.a Venemaa andis kõik Liivimaal vallutatud linnused Poolale Pljussa Venemaa ja Rootsi. 1583.a Rootsi valduses olid põhja-Eesti ja Ingerimaa Täyssinä Venemaa ja Rootsi, 1595.a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile Stolbovo Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa Altmargi Rootsi ja Poola. 1629
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht
Silmapaistev realismi esindaja maailmakunstis oli prantslane Gustave Courbet Tema suurim ja parim maal ,,Matus Ornansis`` Impressionism kunstivool, mis püüdis jäävustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid Auguste Renoir sai tuntukas eeskätt ilmekateportreedega veetlevalt naeratavatest kenadest naistest ja lastest. Parim maal ,, Madame Herioti portree Reduksioon Mõisade tagasi riigistamine mõisnikelt Rootsi ajal Vakuraamat Kus pandi kirja ´talupoegade koormised Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsuse organ mis seisis oma huvide eest Balti erikord Eriõigused eedtis ja liivimaal võis olla luterlik kirik, mõned rootsi seadused ja riigikeel saksa keel Konservatism Aeglane areng traditsioonilisi vaateid säilitav Liberialism Vabameelne poliitilisi vabatusi pooldav Sotsism Võitleb ühiskonna eest Venemaa Sõjakäik 1812 Rahvustelahing 1813 Waterloo 1815 Itaalia 1861 ja Saksamaa 1871 ühinemine
•Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline.
Varauusaeg algas 16. sajandi esimesel veerndil ja lõppes 18. sajandi neljandal veerandil. Eesti oli sellel ajal paljude erinevate võõrvõimude käes Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Talupoegade seisund eri võimude ajal oli väga erinev. Sellel ajal toimus Eestis suuri territorjaalseid muutusi. Rootsi aeg Eestis oli 1629 kuni 1699, kuigi selle alguse ja lõpu üle on palju vaieldud. Paljudes mõisates võeti kasutusele vakuraamat, mis pani paika talupoegade koormised. Talupoja kohustused mõisa ees olid suured. Enda maad sai talupoeg hooldada ales siis, kui enda maa oli korras. See tähendab, et enda maaharimiseks ei jäänud piisavalt aega. Talupojad kuulutati pärisorjaks 1. veebruaril aastal 1632. See oli ainuke aeg, kus talupoeg oli seaduslikult pärisori. Poola aeg oli 1561 1625. Sellel ajal kuulus poolale Lõuna-Eesti, kus elas vähe rahvast.
· Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni.
Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13. Kümnis- 1/10 saagist tuli ära anda. 14. Ketser- ebausk. 15. Missa- jumalateenistus. 16. Tsaumtf- käsitööühing. 17. Klooster- Munkade ja Nunnade elupaik. 18. 1558-1583 Liivi sõda. 19. 1632- Tartu ülikooli avamine.
aadlike õigused säilitati, parem olukord oli riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates, Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve.
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu
võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup . Rootsi ajal kehtestati Pärisorjus. Majandusreglement* talupoegade kodukarjaõigust piirati*fikseeriti koormiste suurust*talud päritavaks*õigus kaevata mõisniku peale 1765-talupoegade kaitseseadused *õigus vallasvarale *normeeriti teokoormised 1784-pearaharahutused =Puuaiasõda, Räpinas Gabriel Merkel-kirjutas eestlaste raskest elust. 1802(liivimaal) ja 1804(eestimaal) talurahvaseadused.
paberimanufaktuur. Klaasitööndus- Hiiumaal Kõrgessaare lähedal Hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Metallitööndus- rajati Vaseveski Narva (1649.a) 14. Hinda Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust. Mõjus halvasti, sest linnad kaotasid linnaõiguse, linnad läänistati aadlikele. 15. Selgita: pärusmõis, riigimõis, aadliopositsioon, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, konsistoorium. Pärusmõis - Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine. Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Adramaade revisjon - revisjon, mille kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi,
Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis
Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse ja revisjoni käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks- selle kehtestamise järel hakati tegema hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond, kes riigile maksta saab.
Esimestest kirjapanekutest kuni1680 – Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapä.) 1680-1843 – Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (1. ühtlustatud kirjakeele variant) 1843 kuni tänapäev – Uus kirjakeel (soomepärane ja häälduslähedane) 6. Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja või ilmusid neil aastatel: - 1224–1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - 1241 Taani hindamisraamat - 1524–1532 Kullamaa vakuraamat - 1535 S.Wanradti ja J.Koelli luterlik katekismus (1. osaliselt säilinud eestikeelne) - 1600–1606 G.Müller 39 jutlust - 1637 H. S„Juhatus eesti keele juurde“ (1. eesti keelne grammatika) - 1686 lõunaeestikeelne „Wastne Testament“ - 1739 esimene eestikeelne täispiibel - 1813–1832 „Terwisse Katekismusse raamat“, „Nou ja abi, kui waesus ja nälg käe on“ - 1821–1823, 1825 Masingu Marahwa Nädala-Leht
talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade ja loomadega (talupoegadele kõige vastikum) 2.3. JALATEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tehti mõisa tööriistade ja mõisa loomadega 2.4. MÕISAVOOR mõisa vilja või kauba viimine sadamatesse (kuulus talupoja kohustuste hulka, eriti talvel) 2.5. VAKURAAMAT sinna kanti kõik talupoegade kohustused mõisa ees, koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi 2.6. MANUFAKTUUR suur käsitööliste ettevõte, keskusega Narvas, (toodeti käsitöö abil) 2.7. KINDRALSUPERINTENDENT luterliku kiriku juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga 2.8. BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal) 3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2
Vojevoodkonda - Poola haldusüksus, juhtis Marsall Staarostkond - haldusüksus Vene ajal Ametkond - majandus ja halduskoormust mis kuulus maahärrale Vakus - tasu mingi kindla teene eest Lään - kõrgemalt valitsejalt antud haldamiseks kinnisvara Liivimaa kuningriik - Moskva tsaari vasallriik aastatel 1570 - 1577 Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga valdus 16 sajandil Liivimaa hertsogkond - poola/ leedu valdus Reduktsioon - mõistate riigistamine Vakuraamat - talupoegade koormiste nimekiri Maarevisijon - rootsi ajal kui kaardistati mõõdeti maid Rakmetegu - hobusetöö Jalategu - jalatöö Abitegu- heina tegu, kündmine, lõikumine (vilja) Loomusrent- rent andamites (vili, loomad) Moonavoor - veeti vilja või puid Laadamaad - laat kui müüd oma asju (kõigi kaupmeeste kohting) Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium
* tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739. Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise Mõis ja talu Mõisatüübid ja lühike iseloomustus Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale
õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise. Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alsutas ta reduktsiooni ehk mõisate riigistamine. See vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Karl XI tegi Liivimaa maapäeadel ettepaneku kaotada ka rüütlimõisade talupojad pärisorjusest, kuid see see lükati üksmeelselt tagasi. Kasutusele võeti ka vakuraamat, kus oli kirja pandud talurahva koormised ning see oli talurahva seisukohalt oluline. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Ning halb oli selle juures see,et Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Tänu Rootsi ajale paranseid ka haridus-jakirikuolud
aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes. Vakuraamat - talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel. Piiblikonverentsid - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine. Vastne Testament - Uus Testament Tartu murdes. See on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631
kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku 30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi 35. Sunnismaisus-talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, st talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid 36. Adratalupoeg-talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi 37
Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. See oli kasulik taljupojale, sest tema järeltulija sai elada samas talus. See oli kasulik ka mõisnikule, sest talupoeg hakkas talu, põldude ja loomade eest paremini hoolt kandma. 1804. astal võeti Liivimaal samalaadne seadus vastu. Mõõdeti ja hinnati ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks
Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. See oli kasulik taljupojale, sest tema järeltulija sai elada samas talus. See oli kasulik ka mõisnikule, sest talupoeg hakkas talu, põldude ja loomade eest paremini hoolt kandma. 1804. astal võeti Liivimaal samalaadne seadus vastu. Mõõdeti ja hinnati ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks
kui ka positiivne. Üheks suurimaks miinuseks oli Rootsi aja alguses kehtestatud pärisorjus. Talupoeg pidi tegema tööd mõisniku heaks. Ta kuulus selle mõisa juurde, kus sündis ja ei võinud mõisast lahkuda ilma mõisniku loata. Seetõttu oligi talupoegade elu Rootsi aja alguses pigem halvendanud kui paranenud. Talupoegade elu muutis paremaks reduktsiooni kehtestamine. Hakati piirama mõisnike õigusi talupoja suhtes. Talupoeg võis mõisniku peale isegi kaevata. Koostati vakuraamat, kus olid kirjas talupoegade koormised mõisale, mis sõltusid nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi. Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna
tagasivõtmist ehk Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid
Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine Euroopa viljaait – Ida-Euroopast imporditi vilja mujale Euroopasse Vakuraamat - feodaalmõisa talude ja nende koormiste nimistu Vastne Testament – uus testament (Andreas ja Adrian Virginius) Academia Gustaviana – Tartu Ülikool Manufaktuur - käsitööettevõte
Üldiselt on teos faktipõhine, kus on välja toodud andmed vakuraamatust, kuid probleem seisneb selles, et teoses käib jutt enne Liiv sõja sündmusi, kuid suurem osa materjalist hõlmab peale sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333 aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale. Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi. Seega võib öelda, et teos annab üldise ülevaate antud
pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi Rootsile, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Nendele talupoegadele, kes töötasid Rootsi poolt ülevõetavas mõisas, tähendas see vabanemist pärisorjusest, sest siis nad oli nimetatud üksnes kuninga alamateks. Seati sisse ka vakuraamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustuse mõisa vastu. Koormiste fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi ja esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata. Kuigi kasutusel olid vakuraamatud , ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni. Talupoegade õigus kaevata enamasti kasu ei toonud, sest peale ei jäänud õiglus vaid raha, mida mõisnikes oli kindlasti rohkem. Taolist olukorra muutust ei saa mingil määral positiivseks pidada.
Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane, esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680) Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant, 1680-1843) Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane, 1843-tänapäevani) 6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht
eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. 13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja. 14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud. 15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega. Ta mõisteti surma, tal õnnestus põgeneda
13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja.14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud.15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nende l lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega.
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised
aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine
uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil Vakuraamat - raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Pärisorjus - talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised Landesstaat - maariik, aadli omavalitsus
*Tartu ülikooli sissepääs eestlastele oli võimatu *vaidlused eesti keele grammatika üle ei võimaldanud tõlkida piiblit 25. Selgita: Pärusmõis – mõis, kus oli oma mõisnik, kes omas seda mõisat ja selle maid Riigimõis – mõis, mis oli redutseeritud ning mida rentis mõisnik, kes allus riigile Aadliopositsioon – aadelkond, mis oli vastu reduktsioonile (mõisate riigistamisele) adramaade revisjon – mõisa maade hindamine ja kaardistamine vakuraamat – raamat, mis sisaldas talupoegade kohustusi mõisa ees manufaktuur – käsitööl põhinev asutus, mille eesmärk oli mingit konkreetset kaupa toota visitatsioon – piiskopi külastuskäik kirikusse
eelkõige põletatavale - tuli puhastas hinge patust ja ketserlikust väärusust. sekulariseerimine - ilmalikustamine, kirikuvalduste ja -varade võõrandamine ilmalike võimude poolt. toomkool - toomkiriku juures tegutsenud kool. katekismus - luterlik jumalateenistuse käsiraamat. rüütelkond -aadlike omavalitsus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 17. saj.-1917. aastani. reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. teoorjus - pärisorjuse kaotamise järel Eesti- ja Liivimaal kujunenud talupoegade sõltuvuses hoidmise viis, mille puhul talupojad, kellel oli keelatud oma mõisa piirest lahkuda, olid sunnitud sõlmima mõisaga rendilepingu, mis kohustas neid tegema peamise rendimaksu vormina mõisale tasuta tööd lepingus sätestatud ulatuses. rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga.
) Üldstreik -kogu riiki haarav streik, kõik ettevõtted streigivad Vabadussõda -sõda, mida peetakse iseseisvuse kaitseks (Eestis 1918-1920) Valgustusaeg -ajajärk, kus arvati, et hariduse abil on võimalik elu parandada Üldtegevuslik liikumine -rajati masina-, piima-, laenu- ja hoiuühistuid (20.saj alguses) Oktoobri revolutsioon -relvastatud enamlaste riigipööre (1917 Venemaal) Emigratsioon -riigist välja rändamine Vakuraamat -sinna pandi kirja talupoja maksud Sunnismaisus -talupoeg ei tohtinud mõisast lahkuda Usuvahetusliikumine -talupojad läksid luteri usust Vene õigeusku lootuses saada maad "Noor-Eesti" -kirjanduslik liikumine (1905a.) Balti erikord -eriline olukord Baltimaades, eriõigused Vene riigi koosseisus EKS -Eesti kirjandusselts, rajati 1907a. 17.okt. manifest -(1905) Vene tsaar lubas 1) kodanlikke vabadusi 2) parlamendi
usutavus · usaldusväärsus. Lääne õigustraditsiooni tunnused Lääne õigustraditsiooni (al XI s) neli tunnust: eristamine õiguse ja muude institutsioonide (normisüsteemide jm) vahel; juriidilise tegevuse professionaalsus; juura professionaalide eristatav koolitamine (nt ülikoolid, õpikud); õigushariduse ja teaduse (metaõigus) ning praktilise õiguse vastastikune mõjutamine. Õiguseleidja? Õigusemõistja - tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev
venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda: usu,õigus Arsti ja filosoofia. 2. Variant - Liivi sõda
Ivo Schenkemberg, Gustav Adolf, Forselius, Peeter I 1710 a. Kultuuri- ja kirikuelu Eestis Rootsi ajal Kolm mõisatüüpi, kolm riiki, kes sõdisid oma vahel Põhja sõjas ja Liivi sõjas Vakuraamat, kohtutüübid, Forseliuse seminar, Jutuke oli ka PÕHJASÕDA (1700-1721) PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu.
Agaraalolud varauusajal. · Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaks mõisnikele. · Teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. · Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid · Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. 18. Sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. · Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. · Adramaarevisjon selle käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. · Koos asehalduskorra kehtestamisega 1783. Aastal ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi kogu riigis kehtivaga ning suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Talurahva olukord Rootsi ajal: · Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Aastal avaldatud
Mitte nii esinduslik kui rüütlimõis. Tavaliselt igas kihelkonnas 1, mis paiknes kiriku lähedal. Aadlimatrikkel - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke Adramaade revisjon - selle kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi Vakuraamat - selles peeti arvestust, kui palju talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi Restitutsioon - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele Pearahamaks - Maks, mille kohaselt pidi iga mõisnik talle kuuluvate talupoegade eest tasuma maksu. Tekitas ebakõlasid kuna talupojad arvasid, et nad ei pea enam makse maksma. Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning
maksukorraldus ka valitsev lutheri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Asehalduskord Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal Baltikumile. Eest- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see nii nime saanud. Pearaha Mis oli ka Venemaal käibel Peeter I aegadest, laiendati Eesti- ja Liivimaale. Üldine isikumaks. Maksuelanikkonna arvelevõtmiseks tehti hingeloendusi. Vakuraamat Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi, mille üle peeti arvet vakuraamatutes. Teorent - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.18. sajandil oli 6 teopäeva. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd
eestlaste jaoks Tartu gümnaasiumi alusel loodi Tartu ülikool. võimatu. 23. Selgita: pärusmõis eramõis, mida valdasid pärusaadlikud ehk eramõisnikud. riigimõis ehk kroonumõis - riigi omandisse kuulunud mõis. Riigimõisa valitsesid riigi poolt määratud ametnikud. aadliopositsioon - adramaade revisjon - talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hindamine ja kaardistamine, mille tulemusena seati sisse vakuraamatut. vakuraamat - talude ja nende koormiste nimistu; seal oli kirjas talupoja kohustused mõisa suhtes. manufaktuur - arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. visitatsioon - kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. pärisori talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema
annaabi.ee 
