Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus
Günter Wilhelm Grass, sündinud 16. Oktoobril 1927 poolas, on saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1999. aastal. Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi. Ta teenis Teise maailmasõja ajal tankiüksuses, kuni ta sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri. Kuulsamad teosed Danzigi triloogia: ,,Plekktrumm" ,,Kass ja hiir" ,,Koera-aastad" Plekktrumm valmis 1959 a. Novell on osa Danzigi triloogiast. Selle põhjal tehti ka film 1979. Aastal, Film võitis mõlemad Palme d'Ori ja parima võõrkeelse filmi tiitli. Teos räägib ühest poisist ja tema seiklustest. Kui poiss sai kolme aastaseks, siis sai ta endale sünnipäevaks plekktrummi, millest saab tema kõige tähtsam ese. Samal päeval otsustab peategelane, Oskar, kasvamise lõpetada
aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu.
Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks.
1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter
diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9
• Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad
enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1346 - Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. · Umbes 1350 - Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. · 1362 - ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. · 1366 - Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja
Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale
lossi peeglisaalis, kus 48 aastat tagasi oli välja kuulutatud Saksa keisririik. Versailles´ rahulepingu sisu: 1) Saksamaa pidi maksma 132 miljardit kuldmarka reparatsioonimakse 2) Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Elsass Lotring antakse tagasi Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, Saarimaa jääb viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu haldustesse, loodi Poola koridor, mis jaotab Saksamaa kaheks, loodi ka Danzigi vabalinn. 3) Loodi Reini jõe demilitariseeritud tsoon, et Saksamaa ei ohustaks Prantsusmaad. 4) Lubati Saksamaal omada 100 000 vabatahtlikku jalaväelast ja 15 000 mereväelast, samuti ka 4000 ohvitseri. 5) Saksamaa jäi ilma oma kõikidest kolooniatest 6) Tal keelati omada raskerelvastust 7) Esimest korda ajaloos anti sõjaroimarid kohtu alla. Karistuseks oli vanglakaristus või rahatrahv. Miks nimetatakse seda diktaadiks?
intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Tülide vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimuluse kohalike jõududega manipuleerida ja nõudis tüli osapooltelt suur väljaminekuid. Kuna paavst nimetas piiskope ametisse, ordu ja toomkapitiil esitasid kandidaadid. Teravaks muutus olukord 15. Sajandi lõpul, mil Saksa ordul õnnestus oma kandidaadid määrata Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. Tüli lõpetamiseks kutsuti 1397. A kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Liivimaa poliitilised jõud tunnustasid ordule Roomast antud privileegid, mille alusel Riia peapiiskopkond seoti tihedalt Saksa orduga. Vastutasuks tegi ordu piiskoppidele ja vasallidele suuri järelandmisi.Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. See otsus nõrgendas ordu ja Liivimaa sõjalist jõudu.
Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere) Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord. Kõrgeim võimuorgan- RAAD Seadusega tegelev- SÜNDIK 9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev
Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9
vahele. Piloodigondel toodi otse kere alla, nii et sealt võis vajaduse korral kere sisemusse ja sealt edasi mootorigondlitesse pääseda. Ka mootorite ülekande, mis oli tsepeliinisõitjatele omajagu peavalu põhjustanud, muutis Schütte tükk maad lihtsamaks. Lõpuks paigutas ta gaasimahutite vahele ventilatsiooni sahtid, mis mahutitest väljaimbuva vesiniku atmosfääri juhtisid. Neli kuud pärast LZ IV hukkumist avaldas Schütte Danzigi ajalehes artikli, kus teatas, et kavatseb samuti jäiga konstruktsiooniga dirizaablite ehitust alustada. Veel samal aastal sõlmis ta lepingu Mannheimi põllumajandusmasinate tootja Heinrich Lanziga, kes oli Schütte plaanidest vaimustuses. 22. aprillil 1909 asutati Schütte-Lanzi õhulaevafirma Luftschiffbau Schütte-Lanz, esialgu küll Lanzi firma filiaalina. Danzigi ülikooli jaoks olevat see olnud suur kaotus, sest koos professoriga
oli halvem. Srb oleks olnud nii rahanduslikult kui ka sõjaliselt palju paremas olukorras, kui sõda oleks puhkenud 1938. aastal. See oleks tähendanud nii lühemat sõda Sks nõrkuse tõttu. Nii osutub vääraks kauaaegne väide, et lepitamine andis Srb-le väärtuslikku aega. Srb-le oli aeg hoopis kahjulik. *** NSVL tegi Srb-le ja Pr-le ettepaneku moodustada kolmikliidu, kuid Chamberlain ei võtnud seda isegi arutamisele. Chamberlain ei uskunud, et H alustab maailmasõda Danzigi pärast. Ta ei suutnud taibata, et H ei oodanud mitte maailmasõda, vaid uut Münchenit. H oli aga kindel, et Chamberlain ei astu sõtta Poola pärast, kuhu ta tungida ei tohtinud. H pidi arvestama, et pool Poolast läheb NSVL-le. H soovis teha In-ga lepingu, et kui ta saab Poola, siis piirab ta oma relvastumist. Pakkumine lükati tagasi. Lepitamise lõpp Lepitamispoliitika ei lõppenud ka siis, kui sõda oli juba alanud. Eesmär saada Sks-ga rahukokkuleppele püsis seni, kuni 1940. aastal
Saksa ordu ja piiskopide vaheline võimuvõitlus Põhjus: Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpselt määratlemata Piiskopid: ordumeister maa kaitse kõrgeim juht, allugu piiskoppidele Ordumesiter: ordu allub otse paavstile, piiskoppide ilmaliku võimu piiramine vaidlus viis kodusõjani vahekohtunik paavst, manipuleeris, nõudis kingitusi piiskopid palusid toetust teistelt valitsejatelt tüli lõpetamiseks kutsuti kokku Danzigi kongress, selle otsused nõrgendasid Liivimaa sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse
AJALUGU. EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile.
*maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt määratlemata. 4.1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et lõpetada Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna vahel 5.a)tugevaim relvastatud jõud Liivi ordu b)kõrgeim vaimuliku võimu kandja Riia peapiiskop 6. Ametkond läänistamata maa, mis võis hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis Vakus ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla) Rüütelkond vasallid ühinesid rüütelkondadeks, et kaitsta oma huve Linnapäev üritus, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi 7
11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad
varem töötanud keiser Karl IV sekretärina. · Lõpuks sõlmiti liit Saksa kuninga, Meckelnburgi ning Pommeri-Stettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga, et Saksa ordu võim Liivimaal täielikult murda. -> kahjuks oli sisemiselt liiga nõrk ja lagunes juba enne otsustavat kokkupõrget. · ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik Vana-Liivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad . Jõuti kompromissini. Seisuste esilekerkimine · 14.sajand : läänimehed, linnad · Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasallidelt · Rüütelkonnad-vasallide huvide kaitseks, vasallid ühinesid territoriaalseteks kondadeks. · Igas piiskopikonnas oli oma rüütelkond · Orduvasallidel, v
- MEESTEPÄEV- ordu, vasallide, piiskopkonnad tulevad kokku; LINNADEPÄEV- linnade esindajate koosolek; MAAPÄEV- 1422. osalesid: vasallid, piiskoppide esindajad, ordu esindajad, linnade esindajad. Ordumeister- ordu kõrge ametnik; 1435-st Valgas maapäevad regulaarsed. Otsused pidid olema üksmeelsed. Kokkuleppeöe tavaliselt ei jõutud. Jõuti üksmeelele venema sõjakäigu suhtes ja mida teha talupoegadega. Arutati: tülid, kohalikud probleemid, välispoliitika Danzigi lepingu ajalooline taust ja tähtsus. - Saksa ordu kõrgmeister K.V Jungingner 1) piiskop on ordu liige, aga sõjakäikudel ei pea osalema 2)Jungingeni armukiri vasall võis oma lääni pojale pärandada. 1410- Grünwaldi lahing 3 kõige arvukamat talupoegade kihti. - adratalupojad, (~10 ha maad), üksjalg (1 jalamehe päev), vabatalupoeg(maksud rahas), maavaba Kuidas õnnestus osal talupoegadel säilitada vabatalupoegade seisus
riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. V-L sise- ja välissuhted: 1) Sisepoliitikas oli palju võimuvõitlust: a) ilmalik vs. vaimulik võim ; b) maahärrad vs. linnad See viis sagedaste kodusõdadeni. Esimene suurem toimus 1297.a., kui LO vastu astusid koos välja Riia linn, Riia peapiiskop, Tln. piiskop, Saare-Lääne piiskop. Üks V-L tüli jõudis koguni rahvusvahelisele tasandile: 1397. a kutsuti kokku Danzigi kongress. Liivimaal tugevaim relvastatud jõud Saksa ordu. Maapäeval, kuhu kogunesid vaimulikud, ordumeister ja piiskop, arutati maad puudutavaid küsimusi, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid. 2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242
Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis oma koormised rahas Bürgermeister rae vanema liikme või linnapea ametinimetus Raad linna võimuorgan Linnaõigus-juriidiline dokument keskajal, mis fikseeris linna olemasolu. Linnafoogt maahärra esindus rae juures Jungingeni armukiri-1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. Danzigi kongress-1397 24. juuni-15. juuli toimus Danzigis kongress Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Võeti vastu otsus, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema ordu liige. Ordu omalt poolt loobus õigusest nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest, mis tugevasti vähendas Ordu poliitilist osakaalu.
tähtsaimas muusika linnas, ja seepärast on teda julgetud pidada ka Dietrich Buxtehude õpilaseks. Ent Buxtehude on sel aastal loonud Mederile, 25aastasele imetletud bassilauljale, ühe pisikese, kuid väga aupakliku pühendusega kaanoni, millelaadseid õpilastele vaevalt kingi takse. Oma esimese soliidsema ameti sai Meder Tallinnas, kus ta oli gümnaasiumi ja Oleviste kantoriks (1674 1683). Hiljem tegutses ta Riias (u. 1684 1686), oli Danzigi Maarja kiriku kapellmeister (1687 1698), lühikest aega Königsbergi toomkiriku kantor ja aastast 1700 surmani toomkantor Riias. Mederi ametikohad sidusid teda eelkõige kontsertlikus stiilis kirikumuusikaga, kuid ta on väga oluline figuur ka ooperiloos. Tema meisterlikkuses pole mingit põhjust kahelda, ent kuna ta ei kuulunud ajastu suurte eeskujude hulka (nagu Buxtehude), on ta loomingut võrd lemisi vähe säilinud. Nagu kõik kaas aegsed kirjutas ta
õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut
7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? Inglismaad Chamberlain,Prantsusmaad Daladier,Saksamaad Hitler,Itaaliat Mussolini. 9. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Sooviti heastada Versailles lepinguga tehtud ülekohut. 10. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale? Poola koridori likvideerimine,Danzigi ühendamine Saksamaaga. 11. Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? 22. märts 1939 12. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida- Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? NSVL tahtis garanteeritavate riikide pinnale viia punaarmee,millega ei oldud nõus. 13. Millal sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt? 23.august 1939 14. Mis oli kirjas MRP salajases lisaprotokollis? Ida-Euroopa jagamine. 15
Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901. aastal Viljandimaal, Vana-Tänassilma vallas Oiul. Tema isa Jaan Lorup oli edasipüüdlik talumees, kes tegeles metsamüügiga. Perekond toetas Johannese õpinguid, mis peale Viljandi Maakonnagümnaasiumi jätkusid viiel semestril Danzigi Kõrgemas Tehnikaülikoolis masinaehituse erialal. Peale õpinguid naasis ta kodukanti ja alustas tegevust Meleski klaasivabriku rentnikuna. Meleski Klaasivabrik renditi Johannes Lorupile kõigi hoonetega, vabriku sisseseadega ja päraltolemistega. Ta kohustus kindlustama vabriku hooned tuleõnnetuste vastu, neid korras hoidma ja vajadusel remonteerima, ühtlasi maksma avalikud maksud ning kandma kohustused, mis vabriku ja selle maa-alaga.
album.ee/files/766/10/large_19152551_FES3.jpg&w=720&h=566&ei=Kf8fT5PZDY-r- QbbrvzDBA&zoom=1&iact=rc&dur=166&sig=115223913503960067944&page=1&tbnh=134&tbnw=170&start=0&ndsp=23&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=93&ty=17 HANS MEMLING (u. 1433-1493) Ta oli mõjutatud Rogier van der Weydensist, võibolla oli ka tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Tema parimatest töödest on Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473). Tema täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Huvitav fakt on see, et üks tema õpilastest oli Tallinnast pärit Michel Sittow. Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Das_J%C3%BCngste_Gericht_%28Memling%29.jpg HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline
hiljem (nimetuse all „vana katk”, et eristada seda Põhjasõjaaegsest, seni viimaseks jäänud katkust). Pärast Taani vallutamist 1659.aastal suri Rootsi kuningas Karl X 1660.aastal ning Eestkostevalitsuse juhiks sai krahv Magnus Gabriel de la Gardie (valitses 1660—1680), kes on ajalukku läinud kunstide ja teaduste soosijana, kuid keskpärase riigimehena. Siiski õnnestus tal sõlmida 1660. aastal Oliwa kloostris Danzigi lähedal rahu Poola kuninga, Brandenburgi hertsogi ja SaksaRooma keisriga ning 1661. aastal Kärdes ka Venemaaga. Rootsi säilitas oma tähtsamad valdused ja ning suurriigi positsiooni. 20) Milles seisnes nn suur reduktsioon? - Sei snes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja
, aga too ei võtnud vastu, sest see ala oli liiga kaugel. Siiski Damerow suutis Liivi Ordu vastase liidu sõlmida, sai Leedu suurvürsti liitlaseks, Saksa kõrgaadlikud ning Vitali vennad(Läänemerel tegutsevad mereröövlid) liitlasteks. Kogu Saksa ordut ei juhtinud mitte ordumeister, vaid kõrgmeister. Saksa ordu kõrgmeister K. V. Jungingen kutsus kohale erinevad Vana-Liivimaa osapooled, et probleemidele lahendus leida. Kokkusaamine toimus 1397. aastal Danzigi linnas ja kannab nimetust Danzigi kongress. Sealt võtsid osa: Liivi Ordu, Saare-lääne piiskopkonna esindaja, Riia peapiiskopkonna esindaja, Kuramaa piiskopkonna esindajad, vasallide esindaja. Otsustati, et : Riia peapiiskopiks saab valida ainult Liivi Ordu liikme. Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Ordu sõjakäikudel. Vasallide pärandamisõigus laienes - maaisandal puudus võimalus vasalli käes seda maad tagasi küsida. See, et vasallide pärandamisõigus laienes, kannab nimetust Jungingeni armukiri 15
Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi.
Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas. Saksamaa vallutused: 1) 1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia, slovakkiast tehti marjonett riik, saksamaa marjonetiks, Tsehhi aga liideti Saksamaaga. 2) 1939. kevadel okupeeris Saksamaa Memel (Klaipeda) Selleks ajaks olid Lääne riigid saanud aru et Hitleri nõudmistel polnud piire ja nad lõpetasid lepitus poliitika. Saksamaa hakkas nõudma et Poola loovutaks talle Danzigi(Gdansk). Lääne riigid teatasid et nad kaitsevad Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised, edu korral oleks Saksamaa jäänud 2 tule vahele. 3. MRP 23. august 1939.a MRP oli mõlemale poolele kasulik, sest: 1) saadi uusi alasid 2) saksamaa sai alustada sõda kartmata NSVL sekkumist 3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end
-13 märts Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga. - 29. sept. Müncheni sobing/Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tsehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon. 1938 Kristallöö 1939 15 Märts Saksa väed Prahas, Tsehhoslovakkia okup. -Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli -Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule.
Ametkonnad jagunesid vakusteks. Maaisandate omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst. Piiskopid palusid toetust ka teistelt valitsejatelt (nt Leedu vürstid) Riia ja Saare-Lääne piiskopiks ordu soositu > ainus sõltumatu juht Tartu piiskop Damerow. Sõlmis liidu valitsejatega Saksa ordu võimu murdmine Liivimaal. 1396 ordu vallutas Tartu 1397 Danzigi kongress Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos Saksa oduga); ordu tegi piiskoppidele ja vasallidele järeleandmisi (loobus õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted
Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas. 2. Millised olid II maailmasõja põhjused ning milliste riikidega oli Saksamaa sõlminud liidu?
1920. õpetajate selts.(Wikipedia 2015) Alghariduse sai Kotli kodus, kus tema õpetajaks oli isa. Aastal 1915 asus ta õppima Viru maakonna reaalgümnaasiumi, mille ta 1922. aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele, asus ta õppima neljaks aastaks Danzigi Vabalinna Tehnikaülikooli. Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi
29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. Aprill-august - Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised
29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist). 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas. 1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda. 3
Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill ,,Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja." Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel ,,iseseisvaks" · Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri · Saksa väed marssisid sisse Prahasse · Poolalt hakati nõudma Gdanski (Danzigi) ja Poola koridori. Tsehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid, et vajadusel katisevad Poolat. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin omakorda lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks Nõukogude Liit sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939. aastal pidas Stalin samaaegselt läbirääkimisi: a) Suurbritannia ja Prantsusmaaga, b) salaja Venemaaga Hitleri initsiatiiv
Viimaks nõustusid mõlemad pooled siiski Narva-lähedases Vallisaare külas rahuläbirääkimisi pidama. Et püsivat rahu sõlmida ei õnnestunud, võeti suund vaherahule. Vallisaare vaherahuga jäid Eestis ja Lätis vallutatud alad kolmeks aastaks Venemaa kätte. 1660-Oliva rahu 1660. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Danzigi (Gdańsk) lähedal Oliva kloostris sõlmitud rahuga lõppes Rootsi ja Poola vaheline vastasseis Balti provintsides. Rootsi kinnistas oma valdused ning sai neile juurde veel seni Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud rootslastega asustatud Ruhnu saare. Rootsi käes oli nüüd kogu eestlaste ala peale Setumaa, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa koosseisu. Poola kuningas loobus Oliva rahuga lõplikult Rootsi trooni taotlemisest ja pretentsioonidest Liivimaale
○ 1936 Anitkomitern pakt Jaapani ja Saksamaa vahel ○ Anšluss aastal 1938. Okupeeriti Austria, mida ka sakslased Versailles`i lepingu järgi teha ei tohtinud 6 ○ 1938 Müncheni Konverents, kus arutati Sudeedi piirkonna saatust. Seal otsustati, et sakslased võivad selle võtta, nad võtsid hoopis kogu Tšehhimaa. ○ 1939 Nõudis Hitler Danzigi koridori ja see oli teise maailmasõja ajendiks!? 7
Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. 1346 Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. Umbes 1350 Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. 1362 ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. 1366 Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. 1367 Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. 1368 Ordu väed Irboska all. 1371 Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel
Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige. · ordu ei võinud enam nõuda peapiiskopkondade ja vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. · Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni).
Saksa Liit, mis pidid takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Lõpuakt: Lõppakt, mis sisaldas kõiki eraldi lepinguid, allkirjastati 9. juunil 1815. See sisaldas: ·Venemaa sai enamuse Varssavi hertsogkonnast (Poola) ja tal lubati alles jätta Soome (mille ta annekteeris Rootsilt aastal 1809 ja hoidis kuni aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit).
Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos): Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. MRP Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas. Teda aga ähvardas sõda kahel rindel ja ta vajas kokkulepet Staliniga. 23. aug 1939 kirjutasid välisministrid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule. Sellega olid kohustatud täitma erapooletuse, kui lepingu pool satub 3nda riigiga sõtta. Leping sisaldas ka salaprotokolle, millega jagati ära mõjusfäärid. Talvesõda 1939-1940 NSVL ja Soome. Sõda alustas NSVL.
demokraatliku enesemääramisõiguse lõpuks ellu viis, nimetati seda anastamiseks – anšlussiks? Rudolf Hessi süüdistati Nürnbergis koguni Austria anšlussi korraldamises! Saksa juhtkond oli rahu püsimise huvides loobunud Lõuna-Tiroolist, Elsass-Lotringist, Eupen-Malmedist, Põhja-Schleswigist, Poznanist, Lääne-Preisimaast ja Ülem-Sileesia idaosast, maa-aladest, mis olid kuulunud 1914. aastani Saksamaa ja Austria külge. Nende ainukeseks sooviks oli saada Danzigi linn tagasi ja luua eksterritoriaalne ühendustee Poola koridorina Saksamaast lahutatud suure Ida-Preisi provintsiga, et pääseda tülikast tollikontrollist. 1. septembril tungib Saksamaa Poolasse, mille peale Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, samal ajal tungis ka NSVL Poolasse. Inglismaa ja Prantsusmaa venelastele sõda ei kuulutanud. See näitab, et oluline ei olnud Poola probleem, vaid Saksamaa hävitamine. Pransusmaa ja Inglismaa
liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga. 1939. märts- okupeerib Tšehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.- see kõik näitab, et lepituspoliitika kukkus läbi ja Hitlerile järeleandmisi teha pole mõttet. Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral Poolat hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigid hakkasid asju ajama Nõukogude liiduga. 1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse
sajandil, kui ordul õnnestus meeldivad kandidaadid saada nii Saare-Lääne kui ka Riia piiskoptoolidele. Kui kaalukauss hakkas ordu poole kalduma, asus senini sõltumatuks jäänud Dietrich Dameron (Tartu piiskop) otsima välistoetus, sõlmis ordu hävitamiseks mitmete riikidega leppe, kui koalitsioon lagunes enne suurt kokkupõrget. Tartusse saabunud 500 mereröövlit suudeti ordu poole vallutada 1396.aastal suuremate jõupingustusteta. Tüli lõpetamiseks kutsuti aasta hiljem kokku Danzigi kongress, kus otsustati, et peapiiskopid ja toomhärrad pidid olema ordu liikmed, kuid mööndusega, et piiskoppidele ja vasallidele tehti suuri järeleandmisi. (Ei pidanud vasall osalema maa kaitses ega osalema ordu sõjakäikudel.) Välissuhtluses oli aktiivseim Saksa ordu, piiskopid otsisid pigem liitlasi. Pärast Liivimaa ja Preisimaa alistamist suunati mõõgad Leedu vastu. Enim kannatasid aga Läti alad. 14.sajandi
annaabi.ee 
