Piirkonna üldine kirjeldus Orissaare alev on tüüpiline maa-alev ja vallakeskus. On kaks kooli, kultuurimaja, kauplused, teenindusettevõtted, mõned tööstusettevõtted. Nagu Saaremaale omane, elavneb alevi elu suvel; palju on läbisõitjaid, lähikonnas on hulgaliselt suvekodusid, sadam võtab vastu jahituriste. Mere lähedus meelitab kohale suvitajaid. Äri-idee Äri-idee olemuseks on kohviku taasavamine. Ruum kohviku jaoks asub I korrusel, kus kohvik tegutses ka eelmise valdaja ajal. On olemas korralikult remonditud kohvikuruum, WC-d, baarilett, väike laoruum ja nõudepesuruum. Maja asub kohviku jaoks soodsas kohas alevi keskel, kaupluse ja parkimisplatsi kõrval. Kohvik on mõttekas avada enne suvehooaja algust. Suveks saame kasutada ka maja ees asuvat terrassi, kuhu paigaldada välilauad. Kõne alla tuleb ka tegevuse laiendamine,
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni üla...
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
Õppemaksu ei nõutud. Tegevust jätkasid väiksemad erakoolid ja kirikukoolid. Linnaeestlased said algõpetust emakeeles. Kirikukoolide õppeprogrammi kuulusid lisaks kihelkonnakoolide õppeprogrammile ka kirjutamine ja arvutamine. Need eestlased, kes soovisid haridusteed jätkata, pidid minema saksakeelsetesse linnakoolidesse. Hariduse saanud eestlased kaotasid tavaliselt sideme oma rahvaga ja saksastusid. 6. Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine, talurahvaseadus) Sajandivahetusel alustasid juba üksikud mõisnikud talurahva vabakslaskmist eraaktide alusel. Muutunud olukorras omandas teatud tähtsuse ka talupoegade kirjaoskuse kasutamine tootlikus töös. Viimane asjaolu põhjustas valitseva klassi harituma osa huvi eesti rahvakooli ja kultuuri vastu. See kõik sundis maa valitsevat aadlit pöörama tähelepanu talurahva koolide asutamisele ning korraldamisele.
kaotamisega hakkas tööstus kiiremini arenema ning tekkisid suured vabrikud tänu millele kiirenes ka majanduse areng. Tartu Ülikooli taasavati revolutsiooni mõjul. Vene tsaar Paul I kartis paaniliselt, et kui alamad käivad välismaal õppimas, levivad Prantsuse revolutsiooni ideed Venemaale. Ta keelas alamatel välismaal õppimise ning seetõttu taasavati 1802. aastal Tartu Ülikool. Arvan, et Tartu Ülikooli taasavamine oli oluline, kuna nii muutus kõrgharidus kättesaadavamaks ka vähemjõukamatele noormeestele, kuigi eestlaste arv ülikoolis jäi siiski väikseks. Olulist rolli valgustus- ja Prantsuse revolutsiooni ideede levikul kandsid trükikojad, mida avati järjest enam. Prantsuse revolutsiooni pärast trükikojad ajutiselt suleti, kuna kardeti ohtlike ideede levikut rahva sekka. Samuti keelati kirjanduse toomine välismaalt ning pandi kinni raamatupoed
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,.
Mõisted 1. Kunstisuund, mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine ROMANTISM. 2. Indiaanlastele eraldatud territooriumid RESERVAADID. 3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11
28.NOV. 1918 VABADUSSÕDA ALGUS 3 1941 1944 II S AKSA OKUPATSIOON 5 JÄRJEKORD, ALUSTA VARASEMAST 1.VABADUSSÕDA ALGUS 1918 2 2.LAULEV REVOLUTSIOON 1988 5 3.LÕPPES II MAAILMASÕDA 1945 4 4.ALGAS PÕHJASÕDA 1700 1 5.EESTI ISESEISVUMISE TAASTAMINE 1991 6 6. TARTU RAHULEPING 1920 3 REASTA ÜMERA LAHING - 1210 JÄÄLAHING - 1242 MÕÕGAVENDADE ORDU MOODUSTAMINE - 1202 TÜ TAASAVAMINE - 1802 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - 1343 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL 1819 EESTI SAAB NATO LIIKMEKS 29.MÄRTS 2004 EESTI SAAB EL LIIKMEKS 1.MAI 2004 EESTI VÕTTIS KASUTUSELE OMA RAHA (KROONID) 20.JUUNI 1992 EESTI SAAB ÜRO LIIKMEKS 17.SEPT 1991 EESTI TAASISESEISVUS 20.A UGUST 1991 VENE VÄGEDE LAHKUMINE EESTIST 31.AUGUST 1994 MOSKVAS ALLKIRJASTATI EESTI JA VENE PIIRILEPING 18.MAI 2005 LEIA ÕIGED PAARID A. VIRGUMISAASTAD (MÄSS) 1980 KUNI 1986 B
Artur Sommes ja kohaliku koguduse õpetaja Jakob Aunver. Avamispäeval ei olnud mälestusmärgil veel langenute nimesid- need raiuti kivisse alles aasta hiljem. 1941. aasta juulis õhkisid hävituspataljonlased monumendi nii suure pauguga, et ka kirik ja lähiümbruse hauakivid said kannatada. Osa purustatud kive veeti Pirita jõkke. Saksa okupatsiooni ajal taastati mälestusmärk paar meetrit madalamana ja ilma nimedeta. Selle taasavamine toimus 23. augustil 1942.aastal. Uuesti sattus Jüri mälestusmärk ohtu 1948. aasta lõpus, mil kohalikud aktivistid käskisid selle likvideerida. Tänu Karl Terneli, Woldemar Kallaspooliku ja August Leukammi julgele tegutsemisele suudeti osa samba detaile maha matta. Jüri kirikaias toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimesel kokkutulekul 1986. aastal otsustati mälestusmärk taastada. Kiviraiumistööd tegid ettevõtte Kolm Seppa kiviraidurid Heino Kuura, Vambola Mets ja Ermo Vipp
Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. Seda kinnitavad kiiresti kasvav
puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v miksikuklubi, v saab tegeleda muusikatööga, v vaatleplatvormil käia. v Pidevalt toimuvad kirikus on kontserdid, millest lähim toimub 25.juuni 2011 nimega Eesti heliloojate festival. v Kirkus saab külastada ka kunsti ja käsitööpoodi.
puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v miksikuklubi, v saab tegeleda muusikatööga, v vaatleplatvormil käia. v Pidevalt toimuvad kirikus on kontserdid, millest lähim toimub 25.juuni 2011 nimega Eesti heliloojate festival. v Kirkus saab külastada ka kunsti ja käsitööpoodi.
Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu ülikooli taasavamine 1.Tartu Ülikooli taasavamine Tartusse hakkas kokku tulema palju haritlasi nii läänest kui ka idast. Ülikooli hakkasid sisse saama ka üksikud eestlased. 2.Tarto maa rahwa Näddali-Leht Hakati välja andma esimest eestikeelset(Tartu murdes) lehte, mis oli arusaadav kogu rahvale. 3.Avati valla- ja kihekonnakoolid Inimesed õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Lisaks sellele õpiti tundma ka kirjandust, muusikat jne.
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad
Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas. Taasavamine toimus alles 1802. a. Õppetöö toimus ladina keeles,loengute ja dispuutide vormis.Pärnus oli 30-40 tudengit, Tartust tulid professoreid. Rootsi aegses Ülikoolis tegutses üle poolesaja õppejõu.
Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid Aleksander III (18811894) Venestaja Politseiriik ja karm tsensuur Nikolai II (18941917) Haritud ja kultuurne, poleks tohtinud keisriks saada
Nii ei ole taastatud Põhjasõjas hävinud kesklöövi ja kooriruumi võlvlage, vaid ehitatud lihtne puittalalagi. Suure töö kiriku taastamise juures on teinud arhitektuuribüroo ARC Projekt arhitekt Udo Tiirmaa, kes koos kunstiajaloolase Kaur Alttoaga on aastakümneid seisnud hea väga keerulise keskaegse hoone ülesehituse eest. Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles Jaani kirik.
Tartu Ülikool ( 19.sajand ) · Ülikooli taasavamine 1802.a · Oli tähtis sündmus · Pidulik avamine toimus 21.aprillil · Loenguid alustati 1.mail · Esimene rektor oli G.F.Parrot · Ülikoolis rajati 19. sajandi algul hästivarustatud füüsika kabinet, suurepärane observatoorium ja keemialaboratoorium, mis olid eelduseks täppisteaduste tõusule Teaduskonnad Ülikoolis · Algul oli neid 4 · Filosoofia, -õigus , -arsti ja usuteaduskond · 1850.a moodustati filosoofiateaduskonna baasil matemaatika ,- loodus- ja
rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik, esimene eesti keelne ajaleht ,,Lühhike Öpetus", eesti keelse ilmaliku kirjanduse väljaandmine, arhidektuuris 1770 Barokk edasi klassitsissm *19 saj esimene pool- Tartu Ülikooli taasavamine 1802, koolisüst - valla ja kihelkonnakool kreiskool(kõikides linnades) gümnaasium(tallinn, tartu) - ülikool *estofiilne tegevus- Balti sakslastest eesti kultuuri ja keele huvilised *Kreutzvald koostab Kalevipoja (1863 ilmus rahvaväljaanne) *Balti-saksa kultuuri õitseng, arhidektuuris klassitsism *J.Köler esimene eesti kunstnik
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
tütarlaste koolid Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (4) MAAPIIRKONDADES 2 astmeline vallakool kihelkonnakool. Läänemere kubermangude haridussüsteemi eripära: tugines eraldi seadusandlusele, koolides toimus õppetöö (kuni venestamiseni) kohalikus keeles, kooliadmin. koosnes baltisakslastest. Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumi võim käis ainult linna tüüpi õppeasutuste üle TARTU ÜLIKOOL (1) 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE JA TEGEVUS: Kuni 1919 TÜ arengul 4 perioodi: 1). 1802 – 1820 taasavamise ja organisatsioonilise väljakujunemise periood / 1803 kinnitati põhikiri, lai autonoomia. 2). 1820 – 1865 TÜ teadusliku õitsengu ajastu, mil tema mõju Venemaa teaduse ja kõrghariduse arengule oli suurim, domineeris valgustuslik suund / 1821 – 1865 TÜ juures tegutses Professorite Instituut – “tootis” õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. 3). 1865 – 1889 konservatiivsem suund, töötas 1863.a.
Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong'i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung, mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele. Õitsele lõi aga salakaubandus. Hiinasse imbus endiselt euroopalikke teadmisi ja teaduslikke raamatuid. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt Hiina ühiskonna arengut 19. sajandil. Hakkas arenema ulatuslik edumeelne liikumine nn uue teaduse eest- võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli ning Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võideldi iganenud eksamite süsteemi vastu. Algas Hiina kultuurielu aeglane moderniseerimine. 1961. aastal avati diplomaatide kool. 1898. aastal pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas
kaitselahingutes hukkunutele. TORNIMÄGI läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand. Tornimäe nime ajalugu ulatub tagasi Põhjasõja aegadesse, kui Peeter I lasi mäele püstitada vahitorni. Mäest lõunas paiknevad Vaivara ja Sillamäe linna kalmistud. 1924.aastal püstitatud skulptor V. Melliku Vabadussõja mälestussammas purustati 1940.aastal. Samba taasavamine toimus 1991.aastal, sambale on raiutud 36 Vabadussõjas langenud vaivaralase nimed.
1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks autonoomseks kubermanguks 1917, 27
Kui 1849. aasta seadus tõi endaga kaasa taluperemeeste kihi, kes huvitusid oma piirkonna arengust, siis 1866. aasta vastuvõetud vallaseadus andis neile ka selleks õiguse. Vallaseadus andis õiguse taluperemeestel arutada valla, piirkonna asju ja omavalitsus õiguse. Piirkonna arendus tõi omakorda kaasa hariduse paranemise rajati koole, ka toimus maa parandus ja ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti maarahvast sai eesti rahvas, eestlased. Haridustase aga paranes veelgi, tuli ajaga kaasas käia, oli tekkinud üldine vajadus kirjutamis-
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid:
aastal oli neid alles 21. Seevastu ainuüksi Tartu ja Võrumaal oli 1814. aastal kokku 217 kooli. Koolide katastroofiline vähenemine kümmekonna aasta jooksul (neli korda) ei jätnud aga üllataval kombel lünka eestlaste hariduslukku. Lugemisoskus levis jätkuvalt ja ulatus sajandi lõpul täiskasvanud eestlaste hulgas umbes 60 protsendini. Selle taga peitub koduõpetus, mis oli kindlalt korraldatud ning millega talupojad olid harjunud (Vahtre 2000). Tartu ülikooli taasavamine Selle perioodi hariduselu säravaimaks sündmuseks võib pidada Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal. Ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguseks näis, et kooli asukohaks saab Miitavi (Jelgava), ent keiser Paul I tapmine pööras olukorra teiseks. Uue keiser Aleksander I laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusajaloos algas uus ajajärk
Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido. Pidulik taasavamine toimus 4. novembril 1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all.
Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest. Eestis – kolmandik liikidest Kaitse Liikide kaitse alla võtmine Punane raamat – Euroopa liidus – loodus ja linnudirektiiv Eestis – looduskaitseseadus I kategooria II kategooria III kategooria Elupaikade kaitse Kaitsealad Elupaikade taastamine Tehispõlengud Pärandkoosluste säilitamine (niitmine, võsaraie) Luidete ja liivaalade taasavamine (metsaraie) Väikeveekogude taastamine Jõgede voolusängide taastamine (tammide, paisude ümberehitamine) Sooalade niiskusrežiimi taastamine (kraavide sulgemine) Liikide kaitse tehistingimustes (miilu)– Loomaaedades Liikide taasasustamine (euroopa naarits) - tehistingimustes paljundamine ja loodusesse asustamine Tugiasustamine (kalad, konnad) – olemasoleva asurkonna täiendamine uute isenditega Ümberasustamine (taimed, sipelgad, koprad) – ühest
muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
Tartu ülikooli sajand Ülikool 1802. aastal toimus Tartu ülikooli taasavamine, mis sai baltisakslaste Landestaadi tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu)
iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d. 1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k. 1832 ülevenemaaline kirikuseadus l. 1843 ilmus E. Ahrensi eesti keele grammatika, mis võttis aluseks põhja-eesti keskmurde m. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi loomine n
Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut. Hakkas arenema ulatuslik liikumine nn uue teaduse eest. See tähendas nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli, Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võidelda eksamite süsteemi vastu. AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine. 1861 rajati diplomaatide kool. 1898. aastal aga pandi alus Pekingi ülikoolile. Euroopa keeltest tõlgiti ilukirjandust, õpikuid, käsiraamatuid. 1870
Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei sa elada õppimata. Keskkond kus laps omandab lõviosa oma teadmistest etendab olulist rolli lapse arengus. Laps vajab õppimisel kodu ja kooli tuge. Intelektuaalse kasvulava tagamiseks on vajalik kvaliteetne õpikeskkond. Ainult kodusest kasvatusest tänapäeval ei piisa. Meie tulevik on väga suurel moel seotud tulevaste põlvedega nende hariduse ja käekäiguga. Meie väikeste koolide sulgemine ja tulevikus vajadusel nende taasavamine on hoopis keerulisem ja raskem. Inimesi maale meelitada on suhteliselt võimatu, kuna lapsevanemad suunduvad linna tööle. Maaelu hakkab vaibuma. Kui tänapäeval pannakse rõhku sellele, et ärga unustage oma kohtukohti, siis meie ühiskond proovib just vastupidist teha. Kui perekonnad suudunuvad linna ei ole neil enam mingit soovi tagasi maale asuda, kuna maal on kõik välja surnud ja siis ei ole vastavaid võimalusi heale tulevikule. Väikeste algkoolide sulgemise ja
Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk. 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1739 - Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. 1766 Eesti ajakirjanduse algus, Põltsamaal arstiteaduslik leheke " Lühhike õppetus" 1802 TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale. 1819 Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu
arvutamist). - kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn,
Raudtee rajamine Eestisse mõjutas kaubanduse arengut: avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. (Suurenes sisekaubandus ja ka väliskaubandus Venemaaga). Raudtee rajamine Eestisse mõjutas asustuse kujunemist: kasvasid tööstusettevõtete ja ka väliskaubanduse juurde ja raudteede ümber kujunenud alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää. 11. Tartu ülikooli taasavamine: Õpik lk. 146-147; TV lk. 45-46 ül. 1. a) avamise põhjus 1796. aastal keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid sulgeda, et tõkestada "mässuliikumise" kandumist impeeriumi alasele. Ta keelas ka Vene alamate õpetamise Lääne-Euroopa ülikoolides. Ühtlasi hakati mõtlema ka uute ülikoolide rajamisele. 1802. aastal avatigi Tartu ülikool. b) teaduskonnad usu-, arsti-, õigus-, filosoofiateaduskond
Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, venestamine stagnatsioon, stalinism, sula järgneb rahvuslikule liikumisele, raudteede rajamine
· Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6. Rahvuslik liikumine Eestis: a) eeldused; b) rahvuslikud ettevõtmised; c) rahvusliku
kirjutamist ja arvutamist). - kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 7 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt
Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15- aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon. Muuhulgas kuulus tema ülesannete hulka sõja tõttu suletud Aleksander Nevski katedraali ettevalmistamine ja taasavamine jumalateenistusteks 1945. aastal.Maist 1945 kuni oktoobrini 1946 teenis Aleksei Ridiger Aleksander Nevski katedraali peaaltaris. Seejärel viidi ta üle Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kiriku köstriks ning sealt omakorda 1947. aastal Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirikusse. Selles kirikus oli novembris 1946 esipreestrina tööle asunud tema isa Mihhail.Tihe vaimulik teenistus ei takistanud Aleksei Ridigeril omandamast ilmalikku venekeelset keskharidust.
Paldiski, Viljandi, Võru, kõik maakonnad Oktoorbipöörde tulemusel ja enamlaste diktatuuri valgustus, Vennaste kogudused, pietism, nimetati keskuste järgi ajal võeti kurss iseseisvumisele ning 24.veebr klassitsism, talude päriseks ostmine, Tartu 1796-1917 tagasi kubermangud, maakondade 1918 kuulutati välja iseseisvus. Ülikooli taasavamine 1802, I laulupidu 1869, endised nimetused, uued maakonnad püsivad Ida rindel sakslaste pealetungi tulemusel ärkamisaeg (19.saj 60-70ndad), venestamine (va Paldiski) okupeeriti Eesti saksa poolt (19.saj 80-90ndad), Pärnu postimehe ja 1917 autonoomiaseadusega ühendati Eesti ja Saksa okupatsioon I mm lõpuni (nov 1918)
7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel Balti erikord- Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestmaal, Liivimaal, Saaremaal. Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla) · Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus · Võeti kasutusele petrooleumilamp · Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Hariduselu 19. saj. · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · Teostati koolireform · Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
