Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal. (B) Geoloogia tunnis vaatasime lühifilmi, mis kandis nimetuse ,, Asjade lugu“. Film oli väga õpetlik,tõsine ning käsitles tänapäevast probleemi, ehk nimelt seda, kuidas inimesed asju kasutavad. Inimesed ei mõtle sellele, kuidas on need asjad saadud, või mis nendega edasi saab, kui me neid enam ei vaja. Film ise oli aga ülesehitatud lihtsalt, huvitavalt ning samas ka lõbusalt. Filmi põhiideeks oli teha inimestele selgeks tarbekaupade elutsükli mudeli põhietapid. Sealseletati täpselt lahti, kuidas hangitakse materjale, toodetakse kaupu, nende müümisest, kasutamisest ning utilisatsioonist. Jutustuses avatakse meile silmad selle mudeli nn ,,tumeda poolele“ ning rääkitakse ka nende omavahelistest seostest, kuidas nad mõjutavad inimest, ühiskonda ning meie planeeti üleüldiselt. Masstootmises kasutatkse väga palju mürkained ning mõned neist ei ole isegi uuritud. Mainiti ka seda, et kui sooviksime va...
Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 3 ,,Kus pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja" Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas Elo-Hanna Seljamaa 2010 Artikli eesmärgiks on käsitleda pühade teisenemisprotsessi aspekte, võttes aluseks vene vastlapühade tähistamise Tallinnas. Oluline on silmas pidada artiklit lugedes, et tähtpäevade traditsioonid ei hääbu, vaid teisenevad ning muutuvad vastavad ühiskonnale. Autor on veendunud, et tänapäeval tähtpäevaüritused täidavad pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga
lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad
iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige Asutava Kogu liige Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kasakate nõukogu Ülevenemaalise kolleegiumi liige - Isidor Gukovski Kesktäitevkomitee liige - Adolf Joffe Lepingu tagajärjed Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust de jure(juriidiliselt e. seaduslikult).
raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad ● Asutava Kogu liige – Jaan Poska ● Asutava Kogu liige – Ants Piip ● Asutava Kogu liige – Mait Püüman ● Asutava Kogu liige – Julius Seljamaa ● Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad ● Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige – Adolf Joffe ● Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige – Issidor Gukovski
Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman o Asutava Kogu liige Julius Seljamaa o Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. * Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: o Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe o Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega.
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik................................................
2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga-
113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu. Eesti Asutava Kogu liikmed Esimees August Rei I abiesimees Lui Olesk (23. aprill 10. oktoober 1919) I abiesimees Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) II abiesimees Aadu Birk (23. aprill 10. oktoober 1919) II abiesimees Jakob Westholm (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) Sekretär Hans Martna I abisekretär August Jürima II abisekretär Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks o Jaan Ammermann Villem Ernits
diviis purustas Landeswehri. Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus veel mõnda aega Eesti ja Läti piiril. Venemaa püüdis uuesti Eestisse siseneda kuid need katsed nurjusid. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Tartu Rahu (kirjutasid alla Tartu Rahu lepingule). Eesti poole pealt kirjutasid lepingule alla: Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa, kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolel olid allakirjutajad Adolf Joffe ja Issidor Gukovski. Selle lepingu kohaselt loobus Venemaa ,,igaveseks" kõigist eriarvamustest Eesti kohta, tunnistas tingimusteta Eesti vabariigi iseseisvust tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati korralikult kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa piir. Leping on koostatud eesti ja vene keeles ning registreeritud ka Rahvasteliidus.
.............................................. ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? 10 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. ...............................................................
Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe. Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski. Läbirääkimised algasid raskelt, sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45. Pärast allakirjutamist sõnas Jaan Poska vaikselt Eesti delegatsiooni liikmetele:``Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta keskel kõige tähtsam, sest
panna ka õigekirjale Internetis, sest vastaseljuhul võib hakata see ohustama meie emakeelt. Kasutatud kirjandus: · Tartu Ülikool, Nüüdiskultuuri kajastusi eesti keeles, http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ekek_0506_juh.html · Loog, M., Slängist ja sõnaraamatust, http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.html · Valme, V., Eesti slängi uus ema, http://www.postimees.ee/270404/lisad/arter/raamatud/121655_1.php · Seljamaa, E-L., Elektronkirjade teel levivast Internetifolkloorist, http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=5&id=41 · Hennoste, M., Haridus: Kirjandis peegeldub õpilase üldine areng, http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=535 · Pentel, A., Mida tähendab WazzUp?, http://toila.edu.ee/kool/index.php?ajaleht2001
ning tähtis oli avada majanduslik aken läände, samuti oli oluline vabaks saada piiririikide lähedal olevad väed, et need vajadusel Vene valgete vastu saata. Nii olid loodud rahvusvahelised eeldused rahukõneluste alustamiseks. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919. Sellest võtsid osa Eesti rahudelegatsiooni koosseisu kuuluvad esimees Jaan Poska ning liikmed Jaan Soots, Mait Püüman, Ants Piip ja Julius Seljamaa; Vene poolt esindas Leonid Krassin, keda aga detsembris asendas Adolf Joffe, ning Isidor Gukovski. Samuti kuulus mõlemasse delegatsiooni hulk kindraleid, eksperte ja tehnilisi töötajaid. Rahukõnelused jagunesid suures osas kahte etappi. Esimeses neist - detsembris 1919 - oli peamiseks eesmärgiks vastastikune sõjategevuse lõpetamine, vaherahu sõlmimine ja diskussioon Eesti iseseisvuse tunnustamise, riigipiiride määramise ning sõjaliste tagatiste üle
pilkamist ja absurdi. Nad räägivad armastusest, täiskasvanute maailma varjuküljest, noorte muredest. Osa nn. nonsensslugemisi ei oma tähendust, vaid pakuvad kasutajale rõõmu rütmi ja riimi kaudu. (Kalmre 2005:167) Õpilased loovad folkloori, muutuvad ise selle jooksul ja mõjutavad üksteist selles tegevuses, see on suhtlus - ja väljendusviis. Rahvaluule on kollektiivne looming ja põhineb traditsioonidel. See on võimalus end väljendada ja erilisel viisil suhelda. (Seljamaa 2012:71- 85) Seega kujunes salmikuluule liigiline koostis välja eelmise sajandi lõpul, osa nendest vormidest on tähtsal kohal ka tänapäeva salmikukultuuris. Aja jooksul on salmikuluulesse lisandunud erinevaid liike, mis on aidanud salmikuluulel ajas püsima jääda ja noorte hulgas populaarsust hoida. Tänasel päeval kuulub suur osa inimeste elust virtuaalsele maailmale. Nii on ka salmikusalmide levik ,,kolinud" internetti. Vaatamata sellele on siinkirjutaja silmis
a rh iiv (2 ) 1936. aasta struktuuris viidi lepingute büroo väliskaubanduse alla, Rahvasteliidubüroo kaotati. Loodi juurde protokolliülema ametikoht. Administratiivse alt kaotati kantselei, majandus ja arve. + tekkis 5 praktikantide kohta. Kaader Esimesed välisdelegatsiooniliikmed Tõnisson, Martna, Menning, Virgo, Piip, Pusta, Seljamaa, Kull. Keskmine vanus 1918 alguses 41, ent Martna oli juba 58, Tõnisson 50. 1928 oi keskmine vanus 31., 1934 oli see 36. 1939 -37. Raha Kulutuste kohta 1920. esimestel poolel vähe teada. Rahastati juhuslikest allikaest, kulutamine oli veel kontrollimatum. Saadi toetusi Helsingi kaupmehelt Schwalbelt. I Ajutise valitsuse poolt eraldatud rahasumma oli 4000 marka kantseleikulutusteks ja küttepuudeks. Välisministeeriumi kulud olid suured 1920 alguses, sest tulid juurde uued esindused. 30
VABADUSSÕJA TÄHTSAMAKS TULEMUSEKS OLI SEE, ET EESTI VÕITLES ENDALE KÄTTE ISESEISVUSE. EESTI RAHVAL TEKKIS NÜÜD VÕIMALUS VABALT ARENEDA. SÕJA KÄIGUS LOODI TUGEV KAITSEVÄGI. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 7 · Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest (I liik); isikliku vapruse eest (II liik); tsiviilteenete eest (III liik). Pilt:Tartu rahu allkirjad Eesti: J. Poska Ant. Piip M. Püüman Jul. Seljamaa K. M. J. Soots Venemaa: A. Joffe I. Gukovsky Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia Carmen Seljamaa Kubism ja selle looja Pablo Picasso Viljandi 2014 Käesolevas essees on kirjeldatud ja arutletud 20. sajandil tekkinud kunstiliigist kubismist, selle tekkest ning arutletud pikemalt ühest kubismi loojast Pablo Picassost. Arutelu toetab Picasso üks kuulsamaid maale „Avignoni neiud“ (originaalis „Les Demoiselles d'Avignon“), mida on nimetatud kunstiajaloo üheks kaalukaimaks teoseks. See on üks
· Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit (Julius Seljamaa). 2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu 30. märts 1917 AV määrus: "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Luuakse rahvuskubermangu institutsioonid: · kubermangukomissar (Jaan Poska) · kubermangukomissari abid Põhja- ja Lõuna-Eestis (Jüri Jaakson, Kaarel Parts) · valitav Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev senise rüütelkonna maapäeva funktsioonid +
Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli sunnitud suunama Narva rindele 3. Diviisi väed Lätist, 2. Diviisi kaks polku, Soomusrongide Divisjonikaks polku ja kolm soomusrongi ning ka Skautide ja Kuperjanovi polgu üksikud roodud. Rahulepingule allakirjutanud Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad · Asutava Kogu liige Jaan Poska, · Asutava Kogu liige Ants Piip, · Asutava Kogu liige Mait Püüman · Asutava Kogu liige Julius Seljamaa · Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad · Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe · Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski Lepingu tagajärjed[ Hoone Vanemuise tänav 35, kus allkirjastati Tartu rahuleping Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti
• Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? • 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Rahvajuttude enesekontrolli seadus
Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999) Uuem Ülo Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule: Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult, Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, On tavaliselt anonüümne, Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11). 3. Kommunikatsiooni laadi kaudu Elo-Hanna Seljamaa määratlus: „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus. Dan Ben-Amose definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades.“ 20. saj folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel * minevik vs tänapäev * „vanad“ vs „noored“ * rahvas vs pärimusrühm * territoorium vs tegevus * objekt vs subjekt * „asi“ vs protsess * staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
Missugused arengud sellega kaasnesid? 20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia, etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi allüksus Hurda kogude tarvis. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]. Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija, kes kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920- 1939. Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus, mis oli tähelepanek, et rahvaluules jääb püsima erinevate tekstide baassisu, kuigi
Ka suurenes 12 30ndatel Saksa turg Eesti jaoks. Eriti tihe koostöö Saksamaaga Eesti sõjaväe juhtkonnal. Nad arvasid, et Saksa sõjalaevad tasakaalustavad N.L. sõjalaevu Kroonlinnas. Sakslased – Saksa laevad on vaid Balti riikide huvides ja et tõeline hädaoht tuleb idast. Eesti otsustav välispoliitiline orienteeritus Saksamaale sai alguse 1936.a. Eestis toimus välisministrite vahetus 1936 (Seljamaa – Akel) ja ja see tähendas Eesti välispoliitika Saksamaale orienteerimise algust. Eesti soovi sõlmida Saksamaaga vastastikust mittekalletungilepingut aga Saksamaa ei soovinud. Akeli programm kuulutas erapooletuse põhimõtet, kuidas aga on seda võimalik sõja korral N.L. ja Saksamaa vahel säilitada, jäi lahtiseks. Programmis olid esikohal head suhted ja vastastikune mõistmine suure idanaabri N. Liiduga ja ka Saksamaaga. Ka hoida häid suhteid Soome, Skandinaavia riikidega ja Poolaga.
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti)
Ei ole- TsMS § 260 lg.1 kohaselt kuulatakse tunnistajad üle üksteisest eraldi ja ülekuulmata tunnistajad ei või viibida asja arutamise ajal saalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni kohus lubab tal lahkuda. Seega tunnistaja Varbi puhul oli toiming korrektne, tunnistaja Arusoo ülekuulamisel aga rikuti korda ja selle tunnistaja ütlus tõendina on kõlbmatu. 21. Tartu Maakohus sai Lääne Maakohtult erinõude Tartu maakonnas elava Erlend Seljamaa ülekuulamiseks tunnistajana. Määratud päeval ilmus tunnistaja kohale. Kohus hoiatas teda teadvalt vale ütluse andmise või ütluste andmisest keeldumise eest, võttis vande ja küsitles tunnistajat nende asjaolude kohta, mis olid erinõudes märgitud. Kohtuniku allkirjaga protololli saatis kohus kohe ära Haapsallu. Kas Tartu Maakohus talitas õigesti? Erinõude korras tõendi kogumist reguleerib TsMS § 240 ja vastava tõendi kogumise säte. E. tunnistaja ülekuulamise kord
tunnustuse hankimine välisabi taotlemine (Vabadussõja ajal) 1917 – Asutava Kogu saadikute kontaktid välisriikide esindajatega Peterburis I 1918 – esimene välisdelegatsioon: Jaan Tõnisson – Skandinaavia (Kopenhaagen) Ants Piip – Suurbritannia Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19
Juhiti tähelepanu ka Saksa agentide tegevusele, kes õhutasid Saksa vägede kutsumist Eestisse. Järgnevalt puuris ta britlastele auku pähe, et ainukene võimalus on Eesti iseseisvaks kuulutada suurriikide abiga. Poska rõhutas, kuidas see aitaks ka Inglismaad ja teisi lääneriike, tuues üles kaubandusega seotud argumente ja rääkides faktist, et muidu võib Eestist saada Saksamaa või Venemaa võimas mereväeprovints. 12. jaanuaril võeti Poska ja J. Seljamaa vastu ühe USA saatkonna töötaja ning 13. jaanuaril Prantsuse suursaadiku J. Noulensi poolt. Jutuajamistel esitasid eesti mehed samu argumente nagu Briti saatkonnaski. Lääne pool leidis Eesti iseseisvuse idee hea poolehoiu. Arvati, et Eesti on tervele maailmale kasulikum ning et autonoomia mõtted tuleks maha matta ja otse iseseisvust taga ajada. Paljud suursaadikud ja saatkonnatöötajad demonstreerisid oma poolehoidu Eestile oma kõnedes.
Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse
Punaarmee pidi jagama vägesid eri rinnete vahel Eesti valitsus suutis relvajõud mobiliseerida Vabatahtlikud Skandinaaviast Inglise laevastiku toetus Sõjaväe ülemjuhataja tegevus sõjaväe loomisel ja sõjategevuse juhtimisel 52. 53. Tartu rahu Eesti delegatsioonis Jaan Poska, Jaan Soots, Julius Seljamaa Vene delegatsioonis Aldolf Jaffe, Fjodor Kostajevit Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 Tartu Rahu allkirjastati 2.veebruar 1920 kell 00.45 Rahu 5 tähtsamat artiklid olid a) Venemaa tunnustas Esimest Eesti Vabariigi iseseisvust de jure, loobus kõigist õigustest Eestile
Selle ülemaks sai Jaan Soots. 23.12.1917 - Eesti diviisi staabi ülemaks määrati Johan Laidoner. 24.12.1917 - Maanõukogu vanematekogu koosolekul otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada enne Saksa vägede sissetungi. Teistelt riikidelt abi saamiseks saadeti euroopasse laiali välisdelegatsioonid: Inglismaale - Ants Piip Prantsusmaale - Karl Robert Pusta Skandinaavia - Jaan Tõnisson Saksamaale ja Sveitsi - Karl Menning, Mihkel Martna. Itaalia - Eduard Virgo Venemaale (hiljem) - Julius Seljamaa ja Johannes Laidoner 18.02.1918 - Sakslased alustasid rindel pealetungi, tahtsid venelasi hirmutada, et rahulepingut kergemini ja soodsamalt kätte saada. Eesti mandrialale maabusid Sakslased kõigepealt Haapsalusse. 29 19.02.1918 - Vanemate kogu moodustas Pääste Komitee, kuhu kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Konik kirjutas iseseisvus manifesti. See loeti esmakordselt ette Pärnus Endla teatri rõdult 23.02
dets koosoleku pidanud. Enamlased leidsid, et Eesti vabariik oleks Eesti töörahva huvide mahamüümine. Töötasid välja Eesti Töörahvakommuuni põhiseaduse. Pidi olema Nõukogude Venemaa üks autonoomsetest osadest. 11. jaan peeti veel üks koosolek antud küsimuses - kõik pooldasid iseseisvuse väljakuulutamist. Selleks ajaks oli astutud ka esimesi saame omariikluse ettevalmistamisel. Peterburis tuli kokku Eesti Asutav Kogu. Asutava Kogu liikmed - Poska, Piip ja Seljamaa kasutasid Peterburis viibimist selleks, et luua kontakt juhtivate vene poliitikutega ja sondeerida pinda, kuidas nad suhtuks Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse. Tulemused ei olnud head - isegi esseerid soovisid Eestit pigem näha Saksamaa poolt pigem okupeerituna kui iseseisva riikidena. Külastasid Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa saatkondi - tutvustasid Eestis toimuvat olukorda. Kõige tagasihoidlikumad olid ameeriklased
vastu. Seega ühisläbirääkimised lähiajal ei toimu. EV valitsus pidi otsustama, mida teha. 18.11 kinnitas Asutav kogu ametisse uue valitsuse. Uue valitsuses peaministriks J.Tõnisson. juba oma tegevuse 2. päeval otsutas alustada rahuläbirääkimisi ja kui lõunanaabrid ei ühine, siis sõlmida separaatrahu. Asutav Kogu pani kokku rahudelegatsiooni koosseisu, etteotsa Jaan Poska, delegatsiooni liikmeteks Julius Seljamaa Tööerakonnast, sotsdem Mait Püüman, pikaajaline eesti saadik Londonis Ants Piip, sõjaväelaste esindajana kindralmajor Jaan Soots. Nõuk pool moodustas väiksema delegatsiooni: juhiks Leonid Krassin (teedeminister) ja Adolf Joffe (Bresti rahulepingu allkirjastaja). Delegatsiooni koosseis muutus, Krassin kutsuti tagasi, Joffest juht, keda saadeti abistama rahandusminsiter Issidar Gukovski. Delegatsiooni kogusuurus 26 inimest. Ekspertide hulgas Fjodor Kostjajev. Läbirääkimised algasid 5
rahulepingu. Vahepeal ol Petrogradi operatsioon ja see Bermondti teema. Kolmandal konverentsil pöörduti teema juurde tagasi. Võimalikult kiiresti tahtis rahu vaid Eesti, Läti tahtis veel osa alasid endale võita, Leedul oli aga pohhui, kuna tal ei olnud rinnet Punaarmee vastu, Kuna ühiskõnelustest asja ei saanud, otsustai 19. nov separaatläbirääkimiste kasuks. Asutav Kogu seadis kokku Eesti rahudelegatsiooni, mille esimeheks sai Jaan Poska ning liikmeteks Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Vene delegatsiooni juhtis esialgu Leonid Krassin, kelle vahetas detsembri keskel välja Adolf Joffe. Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919 ning see kestis 2. veebruarini olulisemad probleemid: tunnustamine, riigipiirid, sõjalised garantiid. Kui Eesti Vabariigi tunnustamise küsimus ei tekitanud mingeid probleeme, siis tõeliseks valupunktiks kujunes piiriküsimus. Esialgu olid mõlemate nõudmise utoopilised.
annaabi.ee 
