Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal. (B) Geoloogia tunnis vaatasime lühifilmi, mis kandis nimetuse ,, Asjade lugu“. Film oli väga õpetlik,tõsine ning käsitles tänapäevast probleemi, ehk nimelt seda, kuidas inimesed asju kasutavad. Inimesed ei mõtle sellele, kuidas on need asjad saadud, või mis nendega edasi saab, kui me neid enam ei vaja. Film ise oli aga ülesehitatud lihtsalt, huvitavalt ning samas ka lõbusalt. Filmi põhiideeks oli teha inimestele selgeks tarbekaupade elutsükli mudeli põhietapid. Sealseletati täpselt lahti, kuidas hangitakse materjale, toodetakse kaupu, nende müümisest, kasutamisest ning utilisatsioonist. Jutustuses avatakse meile silmad selle mudeli nn ,,tumeda poolele“ ning rääkitakse ka nende omavahelistest seostest, kuidas nad mõjutavad inimest, ühiskonda ning meie planeeti üleüldiselt. Masstootmises kasutatkse väga palju mürkained ning mõned neist ei ole isegi uuritud. Mainiti ka seda, et kui sooviksime va...
Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 3 ,,Kus pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja" Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas Elo-Hanna Seljamaa 2010 Artikli eesmärgiks on käsitleda pühade teisenemisprotsessi aspekte, võttes aluseks vene vastlapühade tähistamise Tallinnas. Oluline on silmas pidada artiklit lugedes, et tähtpäevade traditsioonid ei hääbu, vaid teisenevad ning muutuvad vastavad ühiskonnale. Autor on veendunud, et tänapäeval tähtpäevaüritused täidavad pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga
lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad
iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige Asutava Kogu liige Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kasakate nõukogu Ülevenemaalise kolleegiumi liige - Isidor Gukovski Kesktäitevkomitee liige - Adolf Joffe Lepingu tagajärjed Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust de jure(juriidiliselt e. seaduslikult).
raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad ● Asutava Kogu liige – Jaan Poska ● Asutava Kogu liige – Ants Piip ● Asutava Kogu liige – Mait Püüman ● Asutava Kogu liige – Julius Seljamaa ● Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad ● Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige – Adolf Joffe ● Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige – Issidor Gukovski
Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman o Asutava Kogu liige Julius Seljamaa o Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. * Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: o Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe o Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega.
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik.................................................
2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga-
113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu. Eesti Asutava Kogu liikmed Esimees August Rei I abiesimees Lui Olesk (23. aprill 10. oktoober 1919) I abiesimees Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) II abiesimees Aadu Birk (23. aprill 10. oktoober 1919) II abiesimees Jakob Westholm (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) Sekretär Hans Martna I abisekretär August Jürima II abisekretär Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks o Jaan Ammermann Villem Ernits
juunil toimus Võnnu lahing kus Eesti 3. diviis purustas Landeswehri. Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus veel mõnda aega Eesti ja Läti piiril. Venemaa püüdis uuesti Eestisse siseneda kuid need katsed nurjusid. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Tartu Rahu (kirjutasid alla Tartu Rahu lepingule). Eesti poole pealt kirjutasid lepingule alla: Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa, kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolel olid allakirjutajad Adolf Joffe ja Issidor Gukovski. Selle lepingu kohaselt loobus Venemaa ,,igaveseks" kõigist eriarvamustest Eesti kohta, tunnistas tingimusteta Eesti vabariigi iseseisvust tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati korralikult kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa piir. Leping on koostatud eesti ja vene keeles ning registreeritud ka Rahvasteliidus.
............................................... ....... 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? 10 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. ................................................................
Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe. Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski. Läbirääkimised algasid raskelt, sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45. Pärast allakirjutamist sõnas Jaan Poska vaikselt Eesti delegatsiooni liikmetele:``Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta keskel kõige tähtsam, sest
panna ka õigekirjale Internetis, sest vastaseljuhul võib hakata see ohustama meie emakeelt. Kasutatud kirjandus: · Tartu Ülikool, Nüüdiskultuuri kajastusi eesti keeles, http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ekek_0506_juh.html · Loog, M., Slängist ja sõnaraamatust, http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.html · Valme, V., Eesti slängi uus ema, http://www.postimees.ee/270404/lisad/arter/raamatud/121655_1.php · Seljamaa, E-L., Elektronkirjade teel levivast Internetifolkloorist, http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=5&id=41 · Hennoste, M., Haridus: Kirjandis peegeldub õpilase üldine areng, http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=535 · Pentel, A., Mida tähendab WazzUp?, http://toila.edu.ee/kool/index.php?ajaleht2001
Tartu rahu - piiri kujunemine Olles läbi tunginud eesti vabadusvõitlejaid toetanud vene valgekaartlastest koosnevast Judenitsi juhitud Loodearmee rindest, oli enamlastel Eesti vastu kogunenud ülekaalukas vägi- nimelt kaks armeed ligi 160 000 mehega. 1919. aastal marssis see vägi Narva, kus novembris ja detsembris toimusid Vabadussõja ägedaimad lahingud. Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist...
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
a rh iiv (2 ) 1936. aasta struktuuris viidi lepingute büroo väliskaubanduse alla, Rahvasteliidubüroo kaotati. Loodi juurde protokolliülema ametikoht. Administratiivse alt kaotati kantselei, majandus ja arve. + tekkis 5 praktikantide kohta. Kaader Esimesed välisdelegatsiooniliikmed Tõnisson, Martna, Menning, Virgo, Piip, Pusta, Seljamaa, Kull. Keskmine vanus 1918 alguses 41, ent Martna oli juba 58, Tõnisson 50. 1928 oi keskmine vanus 31., 1934 oli see 36. 1939 -37. Raha Kulutuste kohta 1920. esimestel poolel vähe teada. Rahastati juhuslikest allikaest, kulutamine oli veel kontrollimatum. Saadi toetusi Helsingi kaupmehelt Schwalbelt. I Ajutise valitsuse poolt eraldatud rahasumma oli 4000 marka kantseleikulutusteks ja küttepuudeks. Välisministeeriumi kulud olid suured 1920 alguses, sest tulid juurde uued esindused. 30
VABADUSSÕJA TÄHTSAMAKS TULEMUSEKS OLI SEE, ET EESTI VÕITLES ENDALE KÄTTE ISESEISVUSE. EESTI RAHVAL TEKKIS NÜÜD VÕIMALUS VABALT ARENEDA. SÕJA KÄIGUS LOODI TUGEV KAITSEVÄGI. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 7 · Vabadusristil on kolm liiki: sõjateenete eest (I liik); isikliku vapruse eest (II liik); tsiviilteenete eest (III liik). Pilt:Tartu rahu allkirjad Eesti: J. Poska Ant. Piip M. Püüman Jul. Seljamaa K. M. J. Soots Venemaa: A. Joffe I. Gukovsky Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia Carmen Seljamaa Kubism ja selle looja Pablo Picasso Viljandi 2014 Käesolevas essees on kirjeldatud ja arutletud 20. sajandil tekkinud kunstiliigist kubismist, selle tekkest ning arutletud pikemalt ühest kubismi loojast Pablo Picassost. Arutelu toetab Picasso üks kuulsamaid maale „Avignoni neiud“ (originaalis „Les Demoiselles d'Avignon“), mida on nimetatud kunstiajaloo üheks kaalukaimaks teoseks. See on üks
· kubermangu administratiivne ja majanduslik juhtimine Eestlaste poolt võetakse üle seni sakslaste käes olnud linnavalitsused. Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7
Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli sunnitud suunama Narva rindele 3. Diviisi väed Lätist, 2. Diviisi kaks polku, Soomusrongide Divisjonikaks polku ja kolm soomusrongi ning ka Skautide ja Kuperjanovi polgu üksikud roodud. Rahulepingule allakirjutanud Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad · Asutava Kogu liige Jaan Poska, · Asutava Kogu liige Ants Piip, · Asutava Kogu liige Mait Püüman · Asutava Kogu liige Julius Seljamaa · Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad · Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe · Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski Lepingu tagajärjed[ Hoone Vanemuise tänav 35, kus allkirjastati Tartu rahuleping Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti
• Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? • 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Rahvajuttude enesekontrolli seadus
Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999) Uuem Ülo Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule: Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult, Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, On tavaliselt anonüümne, Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11). 3. Kommunikatsiooni laadi kaudu Elo-Hanna Seljamaa määratlus: „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus. Dan Ben-Amose definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades.“ 20. saj folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel * minevik vs tänapäev * „vanad“ vs „noored“ * rahvas vs pärimusrühm * territoorium vs tegevus * objekt vs subjekt * „asi“ vs protsess * staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
Missugused arengud sellega kaasnesid? 20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia, etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi allüksus Hurda kogude tarvis. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]. Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija, kes kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920- 1939. Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus, mis oli tähelepanek, et rahvaluules jääb püsima erinevate tekstide baassisu, kuigi
Nõuk. Liitu ja Balti riike, et liiguvad kuulujutud Saksa-Poola kokkuleppest Balti riikide tuleviku osas, et Nõuk. valitsus on alati jälginud umbusuga Eesti suhteid Pooolaga, sealhulgas sõjalisi suhteid; et Leedu on nõus Idapaktiga liituma ja et Nõuk. Liit ja Prantsusmaa võivad sõlmida pakti ka ilma Poola, Saksamaa ja Balti riikideta. Et Eesti otsustagu kohe, kas poolt või vastu. Välisminister Seljamaa vastus oli laveeriv. Et Eesti osaleb Idapaktis, kui seda teevad ka Saksamaa ja Poola. 1935. aastal tegi Moskva ettepaneku, et Eesti ja Läti sõlmiksid N. Liiduga kahepoolsed vastastikuse abistamise paktid koos võimalusega luua Eesti ja Läti pinnal Nõukogude baasid. Ettepanek lükati tagasi. Moskva nõustunuks ka neutraliteediga, kui see oleks Balti riikidele tähendanud eraldumist lääneriikidest, aga oli vastu, kui see tähendas eemalehoidmist Nõukogude Liidust
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti)
Ei ole- TsMS § 260 lg.1 kohaselt kuulatakse tunnistajad üle üksteisest eraldi ja ülekuulmata tunnistajad ei või viibida asja arutamise ajal saalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni kohus lubab tal lahkuda. Seega tunnistaja Varbi puhul oli toiming korrektne, tunnistaja Arusoo ülekuulamisel aga rikuti korda ja selle tunnistaja ütlus tõendina on kõlbmatu. 21. Tartu Maakohus sai Lääne Maakohtult erinõude Tartu maakonnas elava Erlend Seljamaa ülekuulamiseks tunnistajana. Määratud päeval ilmus tunnistaja kohale. Kohus hoiatas teda teadvalt vale ütluse andmise või ütluste andmisest keeldumise eest, võttis vande ja küsitles tunnistajat nende asjaolude kohta, mis olid erinõudes märgitud. Kohtuniku allkirjaga protololli saatis kohus kohe ära Haapsallu. Kas Tartu Maakohus talitas õigesti? Erinõude korras tõendi kogumist reguleerib TsMS § 240 ja vastava tõendi kogumise säte. E. tunnistaja ülekuulamise kord
tunnustuse hankimine välisabi taotlemine (Vabadussõja ajal) 1917 – Asutava Kogu saadikute kontaktid välisriikide esindajatega Peterburis I 1918 – esimene välisdelegatsioon: Jaan Tõnisson – Skandinaavia (Kopenhaagen) Ants Piip – Suurbritannia Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19
Juhiti tähelepanu ka Saksa agentide tegevusele, kes õhutasid Saksa vägede kutsumist Eestisse. Järgnevalt puuris ta britlastele auku pähe, et ainukene võimalus on Eesti iseseisvaks kuulutada suurriikide abiga. Poska rõhutas, kuidas see aitaks ka Inglismaad ja teisi lääneriike, tuues üles kaubandusega seotud argumente ja rääkides faktist, et muidu võib Eestist saada Saksamaa või Venemaa võimas mereväeprovints. 12. jaanuaril võeti Poska ja J. Seljamaa vastu ühe USA saatkonna töötaja ning 13. jaanuaril Prantsuse suursaadiku J. Noulensi poolt. Jutuajamistel esitasid eesti mehed samu argumente nagu Briti saatkonnaski. Lääne pool leidis Eesti iseseisvuse idee hea poolehoiu. Arvati, et Eesti on tervele maailmale kasulikum ning et autonoomia mõtted tuleks maha matta ja otse iseseisvust taga ajada. Paljud suursaadikud ja saatkonnatöötajad demonstreerisid oma poolehoidu Eestile oma kõnedes.
Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse
Punaarmee pidi jagama vägesid eri rinnete vahel Eesti valitsus suutis relvajõud mobiliseerida Vabatahtlikud Skandinaaviast Inglise laevastiku toetus Sõjaväe ülemjuhataja tegevus sõjaväe loomisel ja sõjategevuse juhtimisel 52. 53. Tartu rahu Eesti delegatsioonis Jaan Poska, Jaan Soots, Julius Seljamaa Vene delegatsioonis Aldolf Jaffe, Fjodor Kostajevit Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 Tartu Rahu allkirjastati 2.veebruar 1920 kell 00.45 Rahu 5 tähtsamat artiklid olid a) Venemaa tunnustas Esimest Eesti Vabariigi iseseisvust de jure, loobus kõigist õigustest Eestile
Selle ülemaks sai Jaan Soots. 23.12.1917 - Eesti diviisi staabi ülemaks määrati Johan Laidoner. 24.12.1917 - Maanõukogu vanematekogu koosolekul otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada enne Saksa vägede sissetungi. Teistelt riikidelt abi saamiseks saadeti euroopasse laiali välisdelegatsioonid: Inglismaale - Ants Piip Prantsusmaale - Karl Robert Pusta Skandinaavia - Jaan Tõnisson Saksamaale ja Sveitsi - Karl Menning, Mihkel Martna. Itaalia - Eduard Virgo Venemaale (hiljem) - Julius Seljamaa ja Johannes Laidoner 18.02.1918 - Sakslased alustasid rindel pealetungi, tahtsid venelasi hirmutada, et rahulepingut kergemini ja soodsamalt kätte saada. Eesti mandrialale maabusid Sakslased kõigepealt Haapsalusse. 29 19.02.1918 - Vanemate kogu moodustas Pääste Komitee, kuhu kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Konik kirjutas iseseisvus manifesti. See loeti esmakordselt ette Pärnus Endla teatri rõdult 23.02
Ka teised said radiogrammi, aga Eesti ainsana on otseselt ja tõsiselt huvitatud rahulepingu sõlmimisest - Eesti oli justkui kõik saavutanud. Tallinna I konverentsi tulemus jäi ka üsna ebamääraseks - võivad oma delegatsiooni Pihkvasse saata, tehku omalt poolt enamlastele ettepanek, et läbirääkimised toimuks ühise laua taga. Selle teadmisega Pihkvasse sõideti - 17.-18. sept toimus esimene läbirääkimist voor, seda juhtis Birk, lisaks oli kaasas Seljamaa, Püüman ja Rink. Nõukogude delegatsioon kaheliikmeline: Krassin (teedeminister) ja välisasjade komissari asetäitja Maxim Litvinov. Mõlemad pooled kinnitasid, et on huvitatud rahu sõlmimisest, Vene delegatsioon multiliteraalsete vastu midagi ei ole, selle teadmisega mindi laiali ilma otseselt midagi saavutamata. 29.-30. sept ja 1 oktoobril toimmus II Balti riikide konverents - arutati Pihkva kokkusaamise tagajärgi - Läti ja Leedu teatasid, et nemadki
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
rahulepingu. Vahepeal ol Petrogradi operatsioon ja see Bermondti teema. Kolmandal konverentsil pöörduti teema juurde tagasi. Võimalikult kiiresti tahtis rahu vaid Eesti, Läti tahtis veel osa alasid endale võita, Leedul oli aga pohhui, kuna tal ei olnud rinnet Punaarmee vastu, Kuna ühiskõnelustest asja ei saanud, otsustai 19. nov separaatläbirääkimiste kasuks. Asutav Kogu seadis kokku Eesti rahudelegatsiooni, mille esimeheks sai Jaan Poska ning liikmeteks Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Vene delegatsiooni juhtis esialgu Leonid Krassin, kelle vahetas detsembri keskel välja Adolf Joffe. Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919 ning see kestis 2. veebruarini olulisemad probleemid: tunnustamine, riigipiirid, sõjalised garantiid. Kui Eesti Vabariigi tunnustamise küsimus ei tekitanud mingeid probleeme, siis tõeliseks valupunktiks kujunes piiriküsimus. Esialgu olid mõlemate nõudmise utoopilised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
