August Jansen Tallinn 2009 Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata. August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada Eestlaste reeturi maine, mida ei väärinud.
Samuti on see pühendatud Jakobsoni ühiskondlik-poliitilise võitluse analüüsile ning eestlaste rahvusliku kujunemise probleemi vaatamisele eelkõige sotsiaalsest ja poliitilisest seisukohast. Autor jälgis 19. sajandi teisel poolel alanud rahvusliku liikumise ideestiku, missuguseid ajaloolisi ülesandeid need täitsid, missuguse klassi huve väljendasid ja kuidas neis ideedes kajastus eesti rahvuse kui omaette sotsiaalse organismi huvi. Jakobson Ea Janseni uurimustöös Jansen tegi kindlaks, et Jakobson oli juba noorelt vägagi auahne ja domineerimishimuline. Tema jaoks oli oluline ainult tema missioon-julgus võidelda oma tõe eest. Jakobson võttis osa põhimõtteliselt kõike talurahvast puudutavatest küsimustest ning tundis, et just tema on valitud rahvajuhiks. Jakobson sai selle ülesandega hästi hakkama, aga selle käigus oli nii mõnigi kord hoolimatu teiste suhtes. Jakobsonil olid tugevaid raskusi oma ajalehe väljaandmisega. Peale kümne aastast
Johann Voldemar Jansen Pärnu Postimees Üldlaulupidu Johann Voldemar Jannseni elu Johann Voldemar Jannsen sünninimega Jaan Jansen 16. mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsija...
A variant 1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakob...
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 18...
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavam...
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS 1984-ARNOLD AKBERG-k...
Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" (rezissöör Mati Põldre, 1982) Teosed · Valitud teosed I-II, koostanud Rudolf Põldmäe, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959 Kirjandus · "C. R. Jakobson ja tema ajastu" (artiklikogumik), koostanud Ea Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957 · Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968 · Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 · Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985 · Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987
1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu. I üldlaulupidu oli Tartus 1869 kus osalesid meeskoorid ja pasunakoorid Juhtideks olid Jansen ja Kunileid. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust.
Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub). 1896 saab Tõnisson Postimehe peatoimetajaks. Uus tõus jätkus sajandi alguses. 1905 hakkab poliitiline aspekt. Tekivad Eesti erakonnad. Kuigi venestusaeg jätkus ikka. Ärkamisaeg Jansen Hurt Jakobson Elas 1819-1890 1839-1906(7) 1841-1882 Haridus Kihelkonna kool vana Tartu Üliooli usuteaduskond Torma kihelkonna kool, Vändra; Kohaliku Cimze seminar, köstri käest sai veel Iseseisvalt omandas
. vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. vabaakadeemias. Katsetas mitmeid kunstisuundi.. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Expr- Peet Aren, Nikolai Triik. Futur- Ado Vabbe. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi. Realist- August Jansen. Kubist- Konrad Mägi.
levitajad ning raamatukogude asutajad. (Karilatsi aeg 2010) Õpetajad olid maa soolaks, sest Lääne- või ka Kesk-Euroopa enam diferentseeritud ja kõrgharitlaste poolt suunatud kultuurielus ei olnud ühel lihtsal maakooliõpetajal seda tähtsust ja vaimset rolli, mis tal oli ehkki kiiresti muutuvas Eesti talupojaühiskonnas. Eesti maakooliõpetaja suutis oma ainelisest viletsusest hoolimata olla vaimse missiooni kandja ka väljaspool kooli ( Jansen 2007:346-347). Koolmeistrid, kes õpetamise kõrvalt täitsid tihti ka vallakirjutaja ametit, abistasid kirikuõpetajat, juhatasid laulu-, näitemängu- ja pasunakoore. Nende töö kandis vilja juba 100 aastat tagasi olid eestlased kirjaoskaja rahvas (Heidmets 2002:15). 3.4. Maarahvas ja ristiusk Kiriku vahekord rahvaga jäi vaadeldaval perioodil üldiselt külmaks. Kirikuõpetaja jäi veel 19. sajandilgi endiselt kirikhärraks, võõraks rahvale nii oma eluviisi kui mõtteväljenduste
liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju püstitati ajalehe "Sakala" 120. aastapäeva puhul 1993. aastal. 13. september 2010, 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde Kirjandus: "C. R. Jakobson ja tema ajastu" (artiklikogumik), koostanud Ea Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957 Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968 Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985 Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987
a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a
KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNUS, E., Epner, L., Järv, A., ... (jt.) Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. 2. JANSEN, E., Põldmäe, R. Carl Robert Jakobson: lühimonograafia. Tallinn: Eesti raamat, 1968. 3. Vikipeedia-http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 18
3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald
Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle ...
JUUGEND Getter Anett Arro Raili WILLAM MORRIS – “Lille plaatide vaip” D.G ROSETTI - Lady Lilith EDWARD BURNE-JONES “Armastus varemete keskel” GUSTAV KLIMT “Daam lehvikuga” ATHUR MACKMURDO JUUGEND EESTIS • Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 20.sajandil. • Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa , Oskar Kallis, August Jansen , Kristjan Raud ja Aleksander Tassa. • Eestis esineb juugendit rohkem arhitektuuris. JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS ESTONIA OOPERIMAJA ÕNNEPALEE TALLINNAS
Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu laulud- Sind surmani, Mus isamaa on minu arm (sõnad Koidula). Esinesid põhiliselt Lõuna-Eesti koorid, osalejad majutati kodudesse- 749 lauljat, 45 koori ja 1 maksa meeskoor, 4 pasunakoori, 42 mängijaga. 2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased)
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
hooga ülistas. Võib liialdamata väita, et tema teene oli põhjapanev meie edasisele rahvuslikule ärkamisele. Tema loodud müüdist sai ärkamisaja ideoloogia nurgakivi. Faehlmanni surma järel võttis tema koha üle rahvuslikus liikumises F.R. Krewtzwald. Kuigi viimasel puudusid Faehlmanni energia ning juhtimise asemel eelistas ta olla kritiseeviv kõrvaltvaataja, kujunes ta ometi eelärkamisaega ja ärkamisaega ühendavaks sillaks. Eesti ajaloolane Ea Jansen on vaadeldava ajaperioodi kohta öelnud tabavalt: "Eestlased ei sündinud "eimilllestki", vaid vanast kultuurilisest ühtekuuluvusest, etnilistest traditsioonidest, mis 19. Sajandi esimese poole vältel elustati""(Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). 1.2 Ärkamisaeg Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees"
Eeldused: · Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) · Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus · Tõusis eestlaste eneseteadvus ja arenenes rahvustunne · Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus · Hariduse edendamine VENESTAMINE VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks.
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
Aktuaalsuseesmärgid Püstitatud hüpotees: Eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. Aktuaalsus: Võimalik rahvuskultuuriline areng tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiivne. 2. Küsitlust läbi ei viinud, kuid autor toetus kirjanduse uurimisele ja erinevate
Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga · Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg(Alexander II reformid) · Eesti Kirjameeste Seltsi president Seltsi liikumine: · Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul · Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile · 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat · 1870- Eesti Põllumeeste Selts Venestusaeg: Venestamine- vene võimu järsk tugevnemine Baltimaades 1880-1890, vene võimu ja kultuuri pealesurumine Põhjused: · Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda · Vene riigi julgeoleku huvid(Eestimaa geograafiline asukoht oli oluline neile)
postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv, Merikapsad, Maastik kividega. Nikolai Triik: Menningu portree, Soome maastik. Paul Burman: Kitsekari. Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas. August Jansen: Luigejaht. Eliel Saarinen: Endine Krediitpanga hoone Tallinnas. Kubism: looduses nähtavates esemetes näha põhivorme ja püsivaid struktuure, mõju avaldas Aafrika neegriplastika, geomeetrilised kujundid, algus Pariisist, inimelu sünged küljed, vägivaldne inimese anatoomia moonutamine, tuhmid värvid. Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid
ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" kunstiühing. Novembris korraldasid Eesti kunstnikud Tallinnas kunsti näituse, kus oli A. Laikmaa, A. Jansen, A. Adamson ja veel teiste teoseid. 1920-1930 1920 aasta majanduskriis mõjutas ka kunstnike olukorda, mis siis, et nad said toetusi, Tööpuudus ja rahulolematus inimeste hulgas pani nõudma tugevamat võimu. Kunsti kandepind jäi kitsaks. 1920-30-ndatel jätkus Eesti kunstielu kujunemine. Uutes,muutunud oludes. 1930 1930 aastail pääses mõjule *funktsionalism (nt selline kauplus vanalinnas nagu ,,Laste Maailm") See oli aeg, kui kõike
KÄSIPALL Pane siia ikka ENDA nimi Tutvustus 6 mängijat, 1 väravavaht Kaks kohtunikku Mängijad söödavad vastastikku palli Vahepeal põrgatavad Eesmärk väravate saavutamine Eestis tegutsevad võistkonnad: Chocolate Boys, Viljandi HC, Põlva Serviti, Kehra Klubid Eestis tegutsevad meeste käsipalliklubid:Chocolate Boys,Viljandi Hc,Põlva Serviti ja Kehra Eestis tegutsevad naiste käsipalliklubid:Reval Sport,Mella,Dvigatel,Põlva Serviti,Põlva Super Attak,Tapa Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on Prantsusmaa Valitsev meeste maailmameister on Prantsusmaa Valitsev naiste olüpiavõitja käsipallis on Taani Füüsiline terviseaspekt Kulutab pallimängudest kõige rohkem kaloreid. Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb ...
· Paul Raud · maastikumaalised areng impressionismi suunas · oluline püsivalt Eestis elav portretist · ''Maastik taraga'', ''Magav koer'' · Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas · Eliel Saarinen · Pauluse kirik · Tallinna arengukava Suur-Tallinn · krediidiühingu maja Tallinnas
a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse ja Venemaal anti tasuta maad- suur väljaränne. V 1. J. V. Jansen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas välja andma Perno Postimeest. (1857) 2. J. Hurt sõnastas ,,rahvusliku ülesande", poliitiline ühendus Venemaaga, saksa kultuur eesti kultuuri põhjana ja luteri usk- Euroopasse kuulumine. 3. C.R. Jacobson ajaleht Sakala, ning sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi. 4. Rahvusliku liikumise eeldused ja keskused- suur kirjaoskus, rahvuslike
ühiskonna kriitika Balzac "Isa Goriat" Zola "Söe kaevurid" Tammsaare "Tõde ja õigus" eestis: 1857 Jansen ,,Pärnu postimees" 1862 ilmus eesti Moterlism 19 20 Ilmub palju uusi Isme Lühi võrmid, luule, Maetarlinck ,,Sinilind" saj. (sümbolism) novell, draama. romaan Baudelaire "Kurja lilled" vahetus Wilde "Dorian Gray
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
Kallid kuulajad! "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Sellised sõnad on lausunud Johann Voldemar Jansen ja ma pean nendega nõustuma. Ükski eestlane ei tohiks oma rahvust maha salata, seda teame ka Tõnis Mägi laulust "Koit". Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta
Eesti realism Ajalooline taust:venestusaeg Aleksander III trooniletulekuga 1881.a. oli alanud sünge reaktsiooniaeg,igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme,mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Eesmärk oli piirimaade venestamine,et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel:üks keiser,üks usk,üks isamaa ja üks rahvas.Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald,Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja ...
Piirkonna arendus tõi omakorda kaasa hariduse paranemise rajati koole, ka toimus maa parandus ja ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti maarahvast sai eesti rahvas, eestlased. Haridustase aga paranes veelgi, tuli ajaga kaasas käia, oli tekkinud üldine vajadus kirjutamis- ja lugemisoskuse järele. 19. sajandil kehtestati üldine koolikohustus, see oli 1880ndaks aastaks juba juurdunud üle Eesti. Tänu sellele nõudele, rahvakoolidele saavutati maarahva
EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal võttis Eduard Ahrensil aluseks põhja-eesti kirjakeele ja andis välja raamatu eesti keele grammatika kohta. Rebeka Vähi 10 b klass
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga ,,Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud). Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid ,,Kalevipoega". Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904.a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus Münchenis sümbolismi ja juugendstiiliga. Kalevipoja-ainelise maailma tekitas Oskar Kallis pastellmaalidega. August Jansen , kes õppis Venemaal, maalis rahvusromantilisi teemasid juugendliku üldistusega. 3.Juugend. Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtu...
Gustav Suits luuletaja Konrad Mägi kunstnik Henrik Visnapuu luuletaja Nikolai Triik kunstnik Marie Under luuletaja Peet Aren kunstnik Artur Adson luuletaja August Jansen kunstnik Heiti Talvik luuletaja Ado Vabbe kunstnik Betti Alver luuletaja Jaan Koort skulptor Kersti Merilaas luuletaja Anton Starkopf skulptor August Sang luuletaja Voldemar Mellik skulptor
Näiteid, millega tutvuda. · Tuna 4/2008. Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2. Toomas Hiio ülevaade ,,Eesti ajaloo" VI köitest. Retsensioon. · Miks seda vaja on? · Kes selle kirjutab? · Kuidas ta valitakse? · Kas retsensent on sõber või vaenlane? · Retsensent või oponent? Kuidas kirjutada? · Põhimõtteliselt sama, mis raamatuülevaate puhul. · Lõpus tuleb anda hinnang sellele, kas töö vastab nõuetele või mitte; kõlbab avaldamiseks või
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperio...
· ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles · 2 luulekogu: ,,Angervaksad" -ei ole algupärane luule, ,,Viru lauliku laulus" - algupärane luule · Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa
3. 1864 palvekirjade aktsioon 4. 1869 I üldlaulupidu 5. 1872 sti Kirjameeste Selts 6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö 7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald 2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen 3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid 4. Rahvuslik-poliitiline liikumine- Tõnison, Päts 5. Rahvusriigi loomine- 24.08.1918 Muudatused: 1. Ametiasutustes töö vene keeles 2. Koolides vene keeles õppimine ja õpetamine 3. Muudeti tänavate ja linnade nimed 4. Kaotati kihelkonnakohtud ja vallad
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Sekretäritöö Anni Jansen SR 121 INTERVJUU Juhendaja: Anne Ilp Tallinna 2013 SISSEJUHATUS Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne. Hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid saavad teha oma põhitööd. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja
eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. Rahvaliidu sisene tegevus ja juhtimine on demokraatlik, see rajaneb liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul on u 10 000 liiget ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rahvaliidul on ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mida juhib Kristjan Jansen. Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: I. Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasutuse võimaluse. II. Eestluse elujõud, mis rajaneb eesti keele, kultuuri, hariduse, perekonna ja rahvusliku kapitali toetamisel. III. Sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng, mille tagab õiglane ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
