asutuste jälgimisega. Sotsiaaltöötaja õigused Nende valdade sotsiaaltöötajate ühisteks õigusteks on saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente valla ametnikelt ning teistelt asutustelt vastavalt kehtivale korrale, osaleda ametialastel koolitustel ja seminaridest. Eraldi punktides on Kohtla-Nõmmel ja Halingal õigustes välja toodud veel ka kontori tarvete kasutamise õigus ja ka tehnilist abi, kuigi minu meelest peaks see olema täiesti loogiline. Salme vallal on eraldi punktina toodud välja ka õigus saata kindlasti kolm nädalat suvepuhkust. Kõigis ametijuhendis on väljatoodud ka sotsiaaltöötaja vastutus. Ennekõike ei tohi sotsiaaltöötaja reeta äri- ja riigisaladusi , ei tohi avalikustada perede olukorrast kes pöörduvad abi saamiseks sotsiaaltöötaja poole. Aga ka täidab kõiki oma ametiülesandeid õigeaegselt. Nõuded kvalifikatsioonile Kõikidel valdadel on nõutud vastav ametialane haridus, samas ka arvuti oskus ja ka
poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsuste vahel, tasakaalustab nende tulusid ja kulusid ning sotsiaalset koormust. Ka mina, leian, et haldusreformi tulemusena saab tekkinud suurem omavalitsus rikkamaks, mis tagab parema elu kõikidele ühinenud valla elanikele. Suurel vallal on riigis toimuva suhtes ka rohkem sõnaõigust ja tema arvamust võetakse kuulda. Suure valla keskus areneb ilmselt väga jõukaks, sest sinna koonduvad paljud kõnealuses omavalitsuses elavad inimesed. Peagi saab sellest võib-olla varasemast väiksest külast korralik väikelinn. Üldiselt ilusas põhjenduses haldusreformile võib aga leida ka vastuväiteid. Alustada võiks kindlasti sellest, et igal väiksel vallal on oma ajalooline väärtus, mida tajuvad selle elanikud
Üheks vallaks, kes jääb väga napilt haldusreformile jalgu ning peab ilmselt kaardilt kaduma,, on Ida-Harjumaal asuv Raasiku vald. Raasiku vallas on hetkel registreeritud elanikke käesoleva aasta 4. aprilli seisuga 4732, mis on valla taasnimetamisest aastal 1992, suurim(Statistikaamet.ee, 2016). 2016. aasta algusest on valda lisandunud 15 inimest, kuid sellegipoolest on puudu Statistikaameti andmetel 268 inimest, et ületada viie tuhande piiri, mis laseks jätkata Raasiku vallal töötamist iseseisva vallana. Valla rahvaarv on olnud alates selle loomisest üheksakümnendatel, tõusvas tendentsis. Seaduse vastuvõtmiseni ja valdade ümberplaneerimiseni on jäänud umbes kaks kuud, mis tähendab, et mõlema, nii mai kui ka juuni kuu jooksul peab valda lisanduma keskmiselt 134 inimest, et Raasiku valla nimi säiliks. Samas, kui vaadata taristut, siis oleks tegu justkui väga elujõulise vallaga, mida ka Raasiku vald tegelikult on
piirkonda jääb kolm raudteepeatust: Kibuna, Laitse ja Jaanika. Transporditeede rohkuse tõttu on sihtkohta pääsemine kerge ning kiire. Vallasisene teedevõrk on tihe, kuid probleemiks on tolmuvabade teede väike osakaal ja ühendusteed mõningate turismipiirkondadega. Kernu valla kui turismi sihtkoha kuvandis omavad kaalukat kohta nii mitmekesine, eripärane loodus- ja kultuurimaastik, aga ka majutust pakkuvad ettevõtted, aktiivse puhkuse võimalused, elamustooted ja palju muud. Kernu vallal on sise-ja välisturistidele palju pakkuda, sest puhke- ja turismimajanduse ressursside rohkus annab turistidele suure valiku huvitegevusi. Vallal on rohkelt loodusressursse, mis on meeldivaks ajaviitevõimaluseks ja vaatamisväärsuseks külastajatele. Kernu vallas asuvad järgmised kaitsealad: Ruila looduskaitseala, Kernu mõisa park, Haiba mõisa park ja Laitse park. Valla kagunurka ulatub osaliselt Kernu valla 1 territooriumile
Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…) Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalsfääris, meditsiinis, tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. Uurimisülesanded: selgitada Võru valla peamised arengusuunad; analüüsida 2015 aasta tegevuskava; anda ülevaade visioonist ja hetke olukorrast; Töö koosneb 2 osast. Esimeses osas tutvustatakse Võru valla hetkeolukorda üldiselt visioone erinevates valdkondades. Töö teine osa keskendub arenguprioriteetidele ja sotsiaalhoolekande ülevaatele.
Heaoluriik · Agraarühiskonnas oli riigi ülesandeks korra ja turvalisuse tagamine ning riigi kaitsmine välisvaenlase eest. · Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal ja vallal. · Industriaalühiskonnas toimusid aga olulised muutused, mis lisasid riigile uusi kohustusi: · valitsevaks muutus palgatöö vabrikus. Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et
Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja · Vallatäiskogu valis kõrgemaks võimuks valla volikogu. otsustamiseks, seega oli see väga · Vallal oli oma eelarve, maksud ja koormised jagati volikogu poolt talude oluline oma riikluse tekkimisele. vahel laiali. · Valda asus juhtima vallavanem.
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
Keila jõe kallastel elab üle 24 000 inimese,mis teeb sellest ühe saastuma jõe Eestis. Jõe seisund on kohati väga halb. Seda seisundit mõjutavad tehased,kel kas puuduvad või on amortiseerunud puhastusseadmed.Kuigi tähelepanu on viimasel ajal pööratu tootmishoonetest väljuvale reoveele.Siiski probleemiks on inimesed,kel pole kanalistasiooni juhivad oma heitveed jõkke. Just, selline hull seis on Viliveres ning Saku vallas,mis on pole ühendatud ühisveesüsteemiga.Saku vallal on kavas lähimate aastate jooksul veetrass rajada.Kohilagi on teinud märkimisväärset tööd reosvete paisamises Keila jõkke.Hea näide on Salutaguse pärmitehas. Saasteainete sisaldus jõe vees sõltub lisaks jõkke jõudvale koormusele oluliselt ka aasta äravoolurežiimist ning toitainete võimalikust peetusest jõesängis. Saastatus mõjutab ka kalade populatsiooni. Kalade liikide arv on vähenenud Kiisa lõigus,kus ongi üks suurimaid reostatuse asupaiki.
kaitse või tavaliste toiminguteks, sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega või luua ühiseid institutsioone. Samuti osaleda tulundusühistutes, mis on loodud määratud ülesannete lahendamiseks. ( 3 ) Valla koosolekul, ametiasutustel ja ametite haldajatel ning ametlikul Jõhvi valla institutsioonil on õigus volituste piires teha koostööd kõikide üksuste omavalitsustega väljaspoolt Eestit ning sõlmida nendega koostöö lepinguid ning rahvusvahelisi lepinguid. ( 4 ) Jõhvi vallal on õigus ühineda asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega, esindavad Jõhvi valla koosoleku liikmed või valla poolt määratud esindaja. (5) Kui sõlmitud lepingute täitmiseks kaasenvad kulud on seotud eelarvega või võetakse vastu muu vara kohustusi , tuleb enne seda viia läbivaatamine ja heakskiitmine koosolekul .
snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid, kuulutab vlja seadusi ning valimised, annab riiklike autasusi. K.Pts - 1938-1940 L.Meri - 1992-2001 A.Rtel - 2001-2006 T.H.Ilves - alates 2006. 4) KOHALIK OMAVALITSUS * Kohaliku omavalitsuse ksusteks on vald ja linn. Kohaliku omavalitsusessteem on he tasandiline. Valda juhib valla- ja linna linnavollikogu. Vallal ja linnal on oma juhid vallavanem ja linnapea. Volikogu valitakse iga 3 aasta tagant, seda teeb rahvas. Volikogu lesandeks on kohaliku eelarve vastuvtmine. Kohalik omavalitsus lesanded : Sotsiaalabi teenused ning asutuste lalpidamine.
Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. Eelarve Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu.
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu.
Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle
Üldjuhul on vee kvaliteet rahuldav, aga kuna minu enda kodukoht on Himma külas, võin öelda, et sealsest puurkaevust tulev vesi ei kõlba juua, kuna külas asus veevärk on vananenud ja vajaks välja vahetamist. Tavaline on ka trassi purunemine, mida juhtub aastas vähemalt korra. Küttesüsteemide kohapealt on Tilsi külas ainult tsentraalküte, mujal on ahiküte. Elektrivarustus on stabiilne ja suuremaid probleeme pole. Olmejäätmete ladustamine on hea, vallal on prügiveo leping ning Tilsi ja Himma külas on ka sorteerimis konteinerid. Halvem seis on kanalisatsiooniga, Tilsi külas, ja ka mujal külades voolab kanalisatsiooni vesi biotiikidesse, ainult Himma külas voolab kanalisatsiooni vesi settekaevudesse. Valda oleks vaja ehitada kaasaegne reoveepuhasti, kuid hetkel vallal selle jaoks rahalised võimalused puuduvad. Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi
tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni 1939. Kultuur. Tahkuranna vallal on pikaajalised kultuuritraditsioonid. 1867. aastal toimus Uulus esimene Pärnumaa Kihelkonna laulupidu. Tahkurannast on pärit koorijuht, helilooja ja muusikamees ning ka laulu ,,Ööbikule" viisi autor Karl Ramm. Tahkuranna vallavalitsus on vallaelanikele loonud võimalused vaba aja veetmiseks, korraldamiseks ja kultuuriürituste toimumiseks. Haridus. Tahkurannas võib saada alghariduse Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis või Uulu Lasteaias, põhihariduse aga Uulu Põhikoolis
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised
või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi
kohustus. Kolmel omavalitsusel sotsiaaltöötaja ametijuhendi õiguste puhul suuri erinevusi pole, kuid eriliselt tooksin välja Haljala valla ametijuhendis seisneva punkti, et sotsiaaltöötajal on õigus sekkuda pereellu, kui on alust arvata, et isiku areng, tervis ja/või elu on ohus. Leian, et see on väga oluline punkt omavalitsuse sotsiaalse heaolu tõstmiseks ning teiste omavalitsuste õigustes peaks see samuti olemas olema. Kvalifikatsiooninõuete puhul on Haljala vallal kõrgeimad nõudmised. Haljala valla puhul on nõutud sotsiaaltöö rakenduskõrgharidus või kõrgharidus, kuid teiste valdade puhul võib olla ka kutseharidus. Lisaks on Haljala valla puhul nõutud töökogemus antud teenistusvaldkonnas riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt 12 kuud. Võrreldes teiste valdadega pole Halinga valla puhul välja toodud nõutud isiksuomadusi. Isiksusomadused siiski võiks kirjas olla nõuetes, kuna töökohale
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on V...
Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus põhitegevusaladeks on põllumajandus, aga ka tööstus ja teenindus, samuti
3.2 Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid Valla juhtivspetsialistid peavad oluliseks, et oluline vajadus on investeerida just sellistesse valdkondadesse, mis toovad inimesi valda elama. Ujula lõpuni ehitamine Tabasallu oli tegelikult hädavariant, sest hoonekarp oli valmis ja et see täielikult ära ei laguneks, tuli ta lõpuni ehitada. Samuti peetakse olulisteks ka tsentraalsete vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamist. Kui Harku vallal õnnestub korraldada konkursid erinevate veepiirkondade vee-ettevõtete leidmiseks, siis peaks see probleem lahenduma. Uute elamurajoonide rajamisega ja elanike asumisega Harku valda kerkib päevakorda uute lasteaedade ehitamise vajadus. 2012. aastal lahendatakse lasteaedade avamine Harku ja Tabasalu alevikes. Need on tähtsad tulevikku suunatud investeeringud. AS Merko Ehitus on alustanud Swedbanki toetusel 70 maja ehitamist
· Määrab linna või vallavalitsuse struktuuri. · Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud. Valla või linnavalitsuse pädevus · Valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. · Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu
1 Eest paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere kaldal. 2 Läänemere ääres on 9 riiki. 3 Eesti põhjapoolsem punkt on Purekkari neem. Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, ...
Vallavalitsus on taodelnud Päästeametilt vastavate kulude katmist, kuna leiab, et Päästeamet on ekslikult asunud seisukohale, et kohalikul omavalitsusel oli reostuse kõrvaldamise kohustus. Aprilli masuudireostuse likvideerimise võttis üle Päästeamet. Kaks sarnast juhtumit väga lühikese aja jooksul samas piirkonnas on pannud kohalikke elanikke ning rahvaesindajaid tundma tõsist muret rannikureostuse likvideerimise võimekuse üle. Harku vallal on 22 km merepiiri ning seega on otsene oht merelt tuleva reostuse osas väga suur. Veebruari kuu reostuse likvideerimisel jäi suur koormus vabatahtlikele kohalikele elanikele, mis tõstatab vajaduse hinnata üle Eesti riigi merereostuse tõrje võimekus. Muraste reostuse korje organiseerimine vabatahtlike abil näitas, et pikemaajaliselt ainult vabatahtlike initsiatiivile loota ei saa
Pärisorjuse kaotamine I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul milles väljendus? - mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeer...
eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt. Kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu, mis valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. 6. Tähistati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 7. Hariduse väärtustamine 8. Hurt osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades ning tegi erii suure töö ära
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
kujunemine Eestis, talude päriseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks. 2. Milline oli Eesti koolisüsteem? TV Valla kool(eestikeelne) kihelkonnakool(eestikeelne) kreiskool(saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu ülikool(saksakeelne) 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV Talupoeg vabanes mõisnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada. 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal! Johann Voldemar Jannsen - eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames,
18. Karl Menning oli "Vanemuise" teatrijuht 1906. aastal. 19. Johannes Pääsuke oli esimene Eesti soost filmi autor. 20. Amandus Adamson kirjutas realistlikuid teoseid rannarahva elust. Lõi "Russalka" mälestussamba Tallinnas. 21. Martin Klein tõi 1912. aasta Eestisse esimese olümpiamedali. (hõbedases klassikalises maadluses) Põhimõisted 1. 1866. aastal võeti vastu uus vallaseadus, mille tulemuse kõik taluperemehed ning kümndendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Vallal oli ka oma eelarve ning vallavalitsus kui ka vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. 2. "Perno Postimees" on 1857. aastal Pärnus ilmunud nädalaleht. 3. "Eesti Postimees" on 1864. aasta Tartu ajaleht 4. "Sakala" on 1878. aastal ilmunud ajaleht, kus tähtsustati haridust ja arvestati ühiskondlike olusid. 5. "Vanemuine" on Jannsenite perekonna algatusel loodud 1865. aastal laulu- ja mänguselts. 6. "Estonia" on laulu- ja mänguselts Tallinnas. 7. "Koit" on laulu- ja mänguselts Viljandis.
ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid. 2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised. Toimusid ka rahutused, usuvahetusliikumised, väljarändamised. 3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata, nad pidid mõisalt oma talumaid rentima. 4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima. 17.PTK 1.Milline oli tähtsus talupoegade jaoks 19.saj keskpaiga talurahvaseadustel? Talupoegade käes olnud maa eraldati mõisamaast, talupoegadel paremad võimalused teorendi asendamiseks
lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument. · Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Küsimus: kas tegelikult on? Valla ja linna eelarve (1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Munitsipaalomand · Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. · Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva LASTE JA LASTEGA PEREDE OLUKORD MINU KODUKOHAS Essee Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 Minu elukohaks on Sõmeru vald Näpi küla. Pindalalt on Sõmeru vald 167,2 km², kus elab hetkel umbes 3790 inimest, 70% nendest on tööinimesed kuid mitte kõik ei oma peret, vanurid ja lapsed jagunevad võrdselt 15% ja 15%. Meil on kaks kooli Sõmeru Põhikool kus õpib 180 õpilast ja Uhtna Põhikool koos oma 94 õpilasega. Lasteaeda on üks kuid tegutseb kahes majas Sõmeru lasteaia hoones on 132 last ja Uhtna hoones 56 last, kokku on 188 lasteaialast. Veel tegutsevad kaks külakeskust ja viis noorte keskust. Muidu oli kuus aga seoses Vaekula kooli kolimisega Näpi külasse pandi Näpi noorte keskus 2013 aastal kinni. Enamus peredes...
läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa). Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus. Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. ...
olla just see suur nätsupall, mis on liimiks erinevate noorsootööüksuste vahel vallas. Noorsootöötaja kutsestandardi 4. Tasemes kirjeldatakse põhjalikult kompetentse, mida peaks antud standardi omanik töös igapäevaselt rakendama. Kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja ebakompetentsust kohtasin mina aastaid tagas, kui 3 aastat käisin koolis ja elasin kauges Lõuna-Eesti nurgas, kus omaalgatuslikult sõpradega võtsime selles väikelinnas üle osa noorsootööst, kuna vallal vastavale ametikohale oli määratud inimene, kes eksis isegi kutsestandardi elementaarsete punktide suhtes, nagu noorte kaasasamine tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse, sealhulgas kasutades sobivaid meetmeid, mille abil saaks ka kaasata vähemate võimalustega noori ja erivajadustega noori, arvestades nende eripära nende kaasamisel ja arendamisel. See lõi olukorra, kus aktiivsed noored, kes endale ise tegevust
rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. 1 Vallal ja linnal on võrdne õiguslik staatus mõlemad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et igal KOV-l on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Eestis kehtib ühetasandiline omavalitsussüsteem. Vallad ja linnad on avaliku halduse esmane tasand. Kohalikul omavalitsusel võib olla kahte liiki kohustusi: riiklikud ja mitteriiklikud; kohustusi saab panna seaduse või kokkuleppega (riikliku kohustuse
Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 1866. aastal anti välja uus vallaseadus, mis vabastas talurahva omavalitsuse lõplikult mõisnike järelvalve alt. Osalemine omavalitsuses andis talupoegadele vajalikud oskused ja kogemused, et hiljem, iseseisvumise aegu, valitsemisega toime tulla. Vallal oli oma valitud vallavenem, eelarvet käsutas volikogu. Sellega hoiti korras teed ja hooned, palgad ja ühisvilja kasutus. Mõisteti ka kohut, ilma mõisniketa. Eesti rahvas oli tol ajal üldiselt haritud, reeglina oskasid kõik üle 10 aastased lapsed juba lugeda, kirjutada ja veidi arvutada. Eesti maarahvas võis raskusteta lugeda raamatuid ja ajalehti, see laiendas nende silmaringi ja rikastas maailmapilti. Koolisüsteemi kuulusid eestikeelne kolmeaastane kohustuslik
Ridala valla spordikalender palju tegevustevaesem, kuid samas ei puudu sealtki pika traditsiooniga spordiüritus. Seal on selleks Ridala Jüriööjooks (Ridala ... 2011). Kultuuri poole pealt kasutatakse tegevusvariandina kõige enam erinevaid huviringe. Need on suurel määral küll suunatud koolilastele ja vanuritele, kuid leidub ka selliseid, millel ei ole kindlat sihtrühma ja kust võivad ning saavad kõik soovijad osa võtta. 7 Näiteks Nõa vallal on väga pikk nimekiri erinevates huviringidest, kus saab nii laulda, tantsida, joonistada kui ka näidelda (Nõo ... 2011). Vaatlusest selgus, et samalaadne pilt esineb enamuse omavalitsuste puhul. 1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid Kultuuri ja spordi valdkonna toimimise eest vastutavad kõik kohalikud omavalitsused. Seda küll mitte ühiselt terve riigi suhtes, vaid iga omavalitsus peab hoolitsema enda territooriumi piires antud valdkonna eest
veel säilinud. Maja on olnud puust, arvukate akendega. Ustel ees vasksed käepidemed. Ei mäletata seda, kas laste käes olid kogu maja arvukad toad või osa. On siiski väheusutav, et kogu maja oli vaja kolme-neljakümnele õpilasele. Selles "uhkes" koolimajas said Nurtu lapsed koolis käia ligi 20 aastat. Kuna Vana-Vigala parunil enam mingeid väljavaateid Uue-Nurme mõisa majandamiseks enam ammugi polnud, siis pakkus parun lõpuks jõude seisvat häärberit Nurtu vallale müüa. Vallal aga puudus sellise uhke maja ostmiseks raha ja ta pidi uhkest ettepanekust ära ütlema. Pealegi leiti, et kooli jaoks polnud sellist suurt hoonet vaja, kuna lapsi oli vähe. Koolile tuli leida uus elupaik. Otsustati ehitada uus maja. Selleks eraldati mõisast Kohtru küla tee ääres tükk maad ja 1860. aastal ehitati uus koolimaja. Kool kolis samal aastal mõisast ära. Peagi leidis parun häärberile ostja. Uus peremees Nurtus elada ei kavatsenud. Lammutas maja ja vedas ära. Maja
raha. Inimesed saavad ära anda selle, mida vaja pole ja tagasi saavad selle mida vaja on. Näiteks vanasti oligi naturaalmajandus. Talumees Tõnu andis teisele talumehele Peetrile sea ja Peeter andis Tõnule lamba ja kõik olid õnnelikud. 2. Iseloomusta erinevaid ettevõtlusvorme. Riigiettevõte omanik on riik. Eestis riigi käes on Eesti Raudtee, Eesti Energia ning osa ka Estonian Airist. Munitsipaalettevõtte omanik on kohalik omavalitsus (linn või vald). Näiteks linnal või vallal on mingi asutus ja linn annab raha selle jaoks. Näiteks munitsipaalkool. FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on isik, kes töötab üksi. Näiteks muusikud, kunstnikud, taksojuhid. Nad peavad maksma 21% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 0,6% töötuskindlustust. Osaühing ja aktsiaselts on tavaliselt suured firmad, kus on palju töötajaid ja palju omanikke. Osaühingus (OÜ) peab olema algkapital (vähemalt 40 000 krooni) ja osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
ühiskasutusse Uusehitiste rajamise piiramine valla KOV See on KOVi sisearengu küsimus, mis on või linnaelanike meelispuhkepaika iga valla/linna enda otsustada Pensioniea muutmine Riik See puudutab kõiki pensioniealisi kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.) 4 Mina elan Anija vallas. Volikogusse kuulub 19 liiget, juhiks on Jaanus Kalev
Samas kõige suuremad on kõikides valdades majanduskulud ja personalikulud. Karula valla tulud on väga väiksed ning on huvitav, et siiski on jäänud vald aastaga plussi. Selle all võivad aga kannatada valla elanikud, kellel ei ole samasuguseid võimalusi nagu näiteks Rae ja Mäetaguse valdades kus tulud ja kulud on suuremad. Nendes valdades on rohem võimalusi näiteks infrastruktuuri arendamisse ning elukvaliteedi parandamisse. Eriti head võimalused on Rae vallal, kus tulud on lausa 4 200 võrra suuremad kuludest, mis annab võimaluse parandada veelgi inimeste elu vallas. Kasutatud materjalid Riigieelarve ja majandusülevaated (2017). Rahandusministeeriumi kodulehekülg. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated, Loetud: 27.09.2017 Riigieelarve koostamise protsess. Sisekaitseakadeemia kodulehkülg. http://www.sisekaitse
mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed (vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem haridust, seda lühem teenistusaeg, 6 aastat olid lollid. Kultuur 19.saj I poolel Oluline oli Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. Selle esimeseks rektoriks sai G.Fr. Parrot, ta
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla kesk...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.........................................................................
Vääna jõgi on tunduvalt tõstnud ka Saku mõisa pargi esteetilist väärtust, kuna osaliselt tänu jõele paisutatud tiigile on valla esinduslikem roheala Saku mõisa pargi ümbruses. Vääna jõgi ja Saku mõisa park moodustavad tiigi piirkonnas tervikliku maastikulise kompleksi. Vääna jõega külgneb promenaad, mis avab jõe kalda ja loob alevikku põhja-lõuna suunalise liikumistelje. Antud rohelist avalikku ruumi on vallal ka edaspidi plaanis puhkealana kasutada. Pargi tiiki kasutatakse ka kohalike ürituste raames paadirallide korraldamiseks. 5 2. VÄÄNA JÕE HINDAMISMEETODI KIRJELDUS Reisikulu meetod Vääna jõe hinda saaks kõige paremini määrata reisikulu meetodiga, mida kasutatakse inimeste puhke- ja vabaaja veetmise koha või ökosüsteemi majandusliku väärtuse leidmiseks. Meetod
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
