GULAG Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide
teemale: Inimsusvastased kuriteod 1. Mis on koonduslaager? Too näiteid. Kinnipidamiskoht suure hulga inimeste jaoks, kes on vahistatud sõjaliste vastastena, eesmärgiks isoleerida või hävitada. Näiteks GULAG-laagrid, mis olid ka töö- ja paranduslaagrid, natside rajatud Sachsenhauseni, Buchenwaldi ja Ravensbrücki koonduslaagrid, Eestis Jägala Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat. Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne
naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal
3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas NKVD õpinguid Tartu Erinõupidamise Ülikoolis. otsusega ja viidi GULAGi laagrisse. 4 Kirjanikutee algus Tuntumad romaanid Pärast Gulagi vangilaagrit ◈ “Keisri hull” (1978) 1954. aastal hakkas Kross ◈ “Kolme katku professionaalseks vahel”(1970-1980) kirjanikuks; ◈ "Professor Martensi Kross alustas kirjanduses ärasõit" (1984) luuletajana, läks hiljem üle ◈ "Vastutuulelaev" proosale, eelkõige (1987)
Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat
Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Kolme katku vahel
tuhandeni. 1. jaanuariks 1933 oli 334 300 vangi, järgmisel aastal juba 510 307. 1. jaanuariks 1936 oli näitaja kasvanud 839 406-ni. Niisugune kasv leidis aset hoolimata sellest, et inimeste eluiga laagrites ja ehitustel kujunes lühikeseks mõne hinnangu kohaselt oli see kõigest 1 aasta. Karm kohtlemine ja võimatult rasked töötingimused paljudel suurehitustel nõrgendasid oluliselt ka vabastatute tervist ja lühendasid paljude eluiga"35 Arvude keel räägib Gulagi süsteemist kõige selgemat juttu. ,,Kõige täpsemate täna olemasolevate andmete kohaselt oli Gulagi valduses ajavahemikus 1929-1953 kokku 476 laagrikompleksi. Kuid see arv on eksitav. Tegelikkuses koosnes iga laagrikompleks kümnetest, isegi sadadest väiksematest laagriüksustest. Neid väiksemaid üksusi laagripunkte ei ole veel kokku loetud, ja arvatavasti ei saagi seda teha, sest mõned neist olid ajutised, mõned püsivad ja mõned kuulusid eri aegadel eri laagrite juurde
1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle
,,Utoopia rannik. II osa. Laevahukk" Triloogia ,,Utoopia rannik" annab võimaluse heita pilk 19. Sajandi Venemaa mässumeelsete noorte intellektuaalide elusaatustesse. 1825. Aastal dekabristide ülestõusust hoo sisse saanud läänemeelsete revolutsionääride heitlusi tollase tsaarivõimuga võib pidada järgmisel sajandil saabuva kommunistliku revolutsiooni eellooks. Mina käisin Tom Stoppardi triloogia teist osa vaatamas. See triloogia tegeleb poliitiliste radikaalidega vene revolutsiooniliste intellektuaalidega, kes 19. sajandil eksiili satuvad. ,,Utoopia ranniku" moraali võib kokku võtta peategelase Aleksander Herzeni mõttesse, et inimesi ei tohiks ohverdada ideede nimel. Nii ei kutsu Stoppard üles paremale maailmale, ei õhuta oma ideede nimel võitlema. Ta kutsub pigem üles mõistlikule maailmale. Läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult läbikukkumisega. Utoopia ei ole kahjuks m...
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Peale
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne
maeti Kremli müüri äärde. Seda tehti siis sellepärast, et 1961. aastaks oli Hrustsovi populaarsus ühiskonnas langema hakanud. Kõik suured üritused, millega ta välja oli tulnud, olid 60ndate aastate alguses selgelt ebaõnnestumise märgil. Jõulise kritiseerimisega lootis Hrustsov oma positsioone parandada. Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine. Ka rehabiliteerimine sisulises plaanis saab alguse ikkagi just parteilaste hea nime taastamisest. Esmatähtis oli see, et rehabiliteeritaks vanad kommunistid
õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa
Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938 astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega
Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused
Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö. Klišeedest pakataval sõjafilmil ei puudunud ka kaasaskäivad kergemad möödapanekud. Sinimägede kaevikud olid kahtlaselt heas seisukorras arvestades tohutut raketirahe, mis oleks pidanud selle lööma mässavaks mereks. Lahing, kus vahetus vaatenurk saksa armeelt punaarmeele oli tegelikuses kordades võimsam ning Gulagi ähvardus tundus antud aja kontekstis kohatu, arvestades fakti, et sel ajal ei tuntud sunnitöölaagrit veel nimega Gulag. Need pisivead häirima ei jäänud, see eest jäi filmi lõppedes veidi tühi tunne sisse, kuna linateos hoidus liigselt võtmaks seisukohti. Puudus kindel sõnum. Vajaka jäi psühholoogilisest analüüsist ning sügavusest. Jäin mõtlema, kust nii palju meelekindlust leiti, et mitte liigselt nõukogude võimu mustata, küllap oli tugev mänedžeritöö.
Koltsaki 7. veebruaril 1920 Usakovka jõe ääres ja heitsid ta surnukeha jääauku. Aleksandr Koltsak oli abielus Sofia Fjodorovna Omirovaga. Neil oli kolm last. Mõlemad tütred surid lapseeas, poeg Rostislav aga põgenes koos emaga pärast revolutsiooni Prantsusmaale. Aleksandr Koltsak aga armus uuesti Anna Timirevasse, kes saatis teda Venemaa kodusõja ajal kuni Koltsaki tabamise ja hukkamiseni ning veetis ülejäänud elu GULAGi vanglates. Timireva rehabiliteeriti 1960 ja suri 1975.
Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5
Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet. Tänapäeval nõutakse Venemaalt arhiive ja pilte Gulagi vangilaagritest kuhu on kadunud ja surnud miljoneid inimesi. Sinna surmalaagritesse on sattunud pea igast rahvusest inimesi, kaasaarvatud ka suurel hulgal venelasi. Kuid Venemaa ei ole avalikustanud neid andmeid. Mihkel Kõbin 9a Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/lvpfoorum/euroopa.htm http://et.wikipedia.org
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli ta abielus Helga Roosiga, aastal 1955 sündis neil tütar Kristina Roos. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed
lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarskis ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat
Ta õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958
7 Lihtsalt öeldes oli Gulag vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. Nagu öeldud, kasutati vangide tööd põhiliselt Siberis, aga ka teistel polaaraladel. Laagrite elanike töö- ja elamistingimused olid ebainimlikud. Neid koheldi julmalt ja eirati kõiki inimõigusi. Oma ülalpidamise eest pididki vangid tööd tegema. Kõige selle tõttu suri Gulagis tohutul hulgal vange: näiteks Gulagi esimese suure projekti Valge mere kanali kallal töötades suri lausa 25% seal töötanud vangidest 25 000 inimest. Nende surnukehad aeti lihtsalt auku.6 Aja jooksul kujunes Gulagist omamoodi riik riigis, kus kehtisid oma seadused, tavad, moraal ja spetsiifiline keelekasutus. Pärast Stalini surma 1953. a. lasti vabadusse 1.2 miljonit vangi ning Gulagi tegevus lõpetati täielikult 1960. aastal.7 6 Figes, 2014 7 Vära, Pajur, Tannberg, 2015
Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusteraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (19381945) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993.aastal loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai
Näituse osa „Ebainimlikus“, räägib näituse kõige tumedama ajajärguga meie ajaloost. Ajajärguga, kui inimlikust nappis suures osas Euroopas. Teine maailmasõda tõi Eestile kaasa iseseisvuse kaotamise ning okupatsioonid – sõja algul ja lõpus Nõukogude Liidu, sõja keskel Natsi – Saksamaa võimu. Kummagi totalitaarse riigi otsatut kurjust sümboliseerib ilmekalt loomade vedamiseks mõeldud vagun – Stalin kasutas neid miljonite inimeste saatmiseks Gulagi laagritesse ning küüditamiseks kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele; Hitler lasi neis transportida miljoneid inimesi koonduslaagritesse, millest mitu asus ka Eestis. Seal ruumis olid lood inimestest, kes olid need teekonnad läbinud, osa neist tuli tagasi, paljude teekond katkes igaveseks. Neist lugudest leiab sügavat nukrust, kuid ka lootust. Järgmine osa „Eksiilis“, jutustas võõravõimu hirmus Eestist põgenenud
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – ...
uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks. 11 4.Kokkuvõte Uurimistööga saadi teada noorte suurest teadlikkusest II maailmasõja kohta.Kuigi kõik noored ei ole kursis II maailmasõjaga, siis üldiselt on noorte
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkol...
Hilisemal loominguperioodil domineeris tema muusikas mõte surmast. Helilooja tervis, mis polnud kunagi olnud eriti hea, hakkas kiirelt halvenema. Pika ja üksildase teekonna lõpu eel süvenes kahtlus, et ta ei ole oma elus kuskile jõudnud. Mõnikord olevat ,,kapidissident" Sostakovitsile tundunud, et inimestele võis jääda ekslik mulje, nagu oleks ta kahetsenud ja palunud andestust. Oli aeg, mil terror raevutses kogu riigis. Riigi sees kasvas uus riik, Gulagi arhipelaag. Paljudel oli tol segasel ajal igaks juhuks valmis pakitud väike kohver. Tavaliselt tuldi ohvritele järele öösel. Jossif Stalin oli teinud helilooja kohta eraldi otsuse, mis oli lõplik: Sostakovitsit ei tulnud vahistada, vaatamata tema lähedastele suhetele Stalini poolt armutult hävitatud ,,rahvavaenlastega", nagu avangardteatri teoreetik Vsevolod Meierhold (1874 1940) ja marssal Mihhail Tuhhatsevski (18931937).
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika ak...
ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni.
mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne-
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina...
NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad. 22
Nõukogude Liit peale Teist maailmasõda Stalini viimased võimuaastad · NSV Liidu autoriteedi kasv · Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · ...
Kommunistlik diktatuur Venemaal Kommunism terminina • Sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. • Ideoloogia või teooria, mis toetab, põhjendab, ja arendab selle ühiskonna loomise ideed. • Poliitiline liikumine või režiim, mis soovib ühiskonnakorraldust rakendada. Kommunism teoorias Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem – kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda, – kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis, – kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kommunism • Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ide...
laagritesse just sellepärast. Teiste kuritegude hulgas on Lõuna Korea muusika kuulamine, usu praktiseerimine, siniste teksade kandmine jne. Selliste asjade pärast võidakse sind maha lasta või isegi veel hullemat, vangilaagrisse saata. Põhja Koreas kehtib nn kolme põlvkonna karistamisseadus, mis tähendab ,et nt: kui su vanaisa tegi midagi halba, siis saadetakse sind ja su vanemaid ka vangilaagritesse. Põhja Korea vangilaagrid on võrreldavad natside koonduslaagritega ja venelaste Gulagi süsteemiga. Inimesi kasutatakse meditsiinilistes eksperimentides, tihti ilma tuimestuseta, nende peal testitakse keemiarelvi nt: Sariin ja bioloogilisi relvi nt: Anthrax. Ning kui sind põgenemiskatsel tabatakse, siis lastakse sind maha. Üks võimalus on põgeneda mõnesse paremasse riiki, aga see on keeruline, sest piir Lõuna Koreaga on üks militariseeritumaid maailmas ja Hiina saadab kohe tagasi Põhja Koreasse, kui nad kätte saadakse
Saksa okupatsiooni ajal üritas vältida mobilisatsiooni. 1944. aastal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. Uuesti oli ta õppejõud 1998.aastast vabade kunstide professorina. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kus töötas sõekaevanduses ja telliskivi vabrikus. Vabanes sealt 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1...
- linnastumine sõjaliste kulutuste vähendamine - pensionisüsteemi korrastamine - passireziimi unifitseerimine GULagi majandussüsteemi - massiline elamuehitus lammutamine "hrustsovkad 1956 Suessi kriis, Ungari ülestõus 1958 läbirääkimised tuumarelvakatsetuste
· Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus: · Malenkovi majandusprogramm · Põllumajanduse toibumine · Uudismaad, sunniviisiline maisikasvatamine · Sõjaliste kulutuste vähendamine · GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform · Hrustsovi majanduspoliitika ummik Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele · Nomeklatuur, eripoed
a) olid naasnud Euroopa sõjaretkelt (nad olid liialt palju näinud, märganud, et mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad
välja need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha. Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus. Nii olid töötegemisega lood GULAGi vangilaagrites, kui ka "täiesti vabade" nõukogude kodanike hulgas. Eks igaüks muidugi proovis kõigepealt ikka omal nahal järele, kuidas oleks tööga rikkaks saada, aga suurem enamus loobus sellest mõne aastaga - sellel lihtsalt polnud mõtet. Erandiks olid siin mõned üksikud erialad, kus oli võimalik teenida keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka. Paljud suutsid ametlikult keelatud ettevõtlust vähesel määral arendada ja kasvatasid kasvuhoonetes kurke
See oli vale, sest NSVL jäi puudu tarbekaupadest nagu WC paber jne, lihtsatest asjadest. Sõjakommunismi ja NEP asja ma väga ei mäleta, see on õpikus kusagil kirjas, aga mäletan seda, et NEP oli parem, sest seal oli lubatud põllumajandusülejääke turustada talupoegadel. See andis innustust rahvale ja seega tõusis ka majanduslik tase. Stalini aegset sisepoliitikat iseloomustab nn. Troikade kohtusüsteemi loomine, sai poliitilisi vaenlasi kõrvaldada (nt. Kirovi tapmine). Lisaks loodi GULAGI süsteem ehk sünnitöö vangilaagrid. Välispoliitikas taheti teha kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning mingi aja jooksul oleksid kommunistid Euroopat rünnanud, aga Hitleri Saksamaa jõudis ette. 5. Rahvasteliit loodi vist 1919, et see oli selline organisatsioon, mis pidi maailmas rahu hoidma, aga see ei suutnud oma ül. täita kuna neil puudus sõjavägi ja USA ei liitunud sellega. See on ÜRO eelkäija. Selle mõtte algataja oli Wilson. Naljakas,
Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Kross...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium K.Lepik ,,Öötüdruk" Linda Luts 8. c klass 1 KALJU LEPIK ISIKUNA Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus. Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. (Geni) Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
