GULAG Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide
teemale: Inimsusvastased kuriteod 1. Mis on koonduslaager? Too näiteid. Kinnipidamiskoht suure hulga inimeste jaoks, kes on vahistatud sõjaliste vastastena, eesmärgiks isoleerida või hävitada. Näiteks GULAG-laagrid, mis olid ka töö- ja paranduslaagrid, natside rajatud Sachsenhauseni, Buchenwaldi ja Ravensbrücki koonduslaagrid, Eestis Jägala Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat. Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne
naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal
, ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas NKVD õpinguid Tartu Erinõupidamise Ülikoolis. otsusega ja viidi GULAGi laagrisse. 4 Kirjanikutee algus Tuntumad romaanid Pärast Gulagi vangilaagrit ◈ “Keisri hull” (1978) 1954. aastal hakkas Kross ◈ “Kolme katku professionaalseks vahel”(1970-1980) kirjanikuks; ◈ "Professor Martensi Kross alustas kirjanduses ärasõit" (1984) luuletajana, läks hiljem üle ◈ "Vastutuulelaev" proosale, eelkõige (1987)
Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa
Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Kolme katku vahel
tuhandeni. 1. jaanuariks 1933 oli 334 300 vangi, järgmisel aastal juba 510 307. 1. jaanuariks 1936 oli näitaja kasvanud 839 406-ni. Niisugune kasv leidis aset hoolimata sellest, et inimeste eluiga laagrites ja ehitustel kujunes lühikeseks mõne hinnangu kohaselt oli see kõigest 1 aasta. Karm kohtlemine ja võimatult rasked töötingimused paljudel suurehitustel nõrgendasid oluliselt ka vabastatute tervist ja lühendasid paljude eluiga"35 Arvude keel räägib Gulagi süsteemist kõige selgemat juttu. ,,Kõige täpsemate täna olemasolevate andmete kohaselt oli Gulagi valduses ajavahemikus 1929-1953 kokku 476 laagrikompleksi. Kuid see arv on eksitav. Tegelikkuses koosnes iga laagrikompleks kümnetest, isegi sadadest väiksematest laagriüksustest. Neid väiksemaid üksusi laagripunkte ei ole veel kokku loetud, ja arvatavasti ei saagi seda teha, sest mõned neist olid ajutised, mõned püsivad ja mõned kuulusid eri aegadel eri laagrite juurde
1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud
Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist. Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED gerontokraatia valitsemine valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega. NSV Liidu tollased juhid olid vastu
aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle
vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest nii ühiskondlikest kui ka isiklikest ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest. See räägib väga hästi ajast, kus totalitaarne valitsus kõike kontrollib. Sellest räägib ka Aleksander Solzenitsõn oma ,,Gulagi Arhipelaagis" väga ilmekalt, kuigi aegade vahe on umbes sada aastat.
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Peale
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne
maeti Kremli müüri äärde. Seda tehti siis sellepärast, et 1961. aastaks oli Hrustsovi populaarsus ühiskonnas langema hakanud. Kõik suured üritused, millega ta välja oli tulnud, olid 60ndate aastate alguses selgelt ebaõnnestumise märgil. Jõulise kritiseerimisega lootis Hrustsov oma positsioone parandada. Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine. Ka rehabiliteerimine sisulises plaanis saab alguse ikkagi just parteilaste hea nime taastamisest. Esmatähtis oli see, et rehabiliteeritaks vanad kommunistid
õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa
Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938 astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega
Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused
Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö. Klišeedest pakataval sõjafilmil ei puudunud ka kaasaskäivad kergemad möödapanekud. Sinimägede kaevikud olid kahtlaselt heas seisukorras arvestades tohutut raketirahe, mis oleks pidanud selle lööma mässavaks mereks. Lahing, kus vahetus vaatenurk saksa armeelt punaarmeele oli tegelikuses kordades võimsam ning Gulagi ähvardus tundus antud aja kontekstis kohatu, arvestades fakti, et sel ajal ei tuntud sunnitöölaagrit veel nimega Gulag. Need pisivead häirima ei jäänud, see eest jäi filmi lõppedes veidi tühi tunne sisse, kuna linateos hoidus liigselt võtmaks seisukohti. Puudus kindel sõnum. Vajaka jäi psühholoogilisest analüüsist ning sügavusest. Jäin mõtlema, kust nii palju meelekindlust leiti, et mitte liigselt nõukogude võimu mustata, küllap oli tugev mänedžeritöö.
Koltsaki 7. veebruaril 1920 Usakovka jõe ääres ja heitsid ta surnukeha jääauku. Aleksandr Koltsak oli abielus Sofia Fjodorovna Omirovaga. Neil oli kolm last. Mõlemad tütred surid lapseeas, poeg Rostislav aga põgenes koos emaga pärast revolutsiooni Prantsusmaale. Aleksandr Koltsak aga armus uuesti Anna Timirevasse, kes saatis teda Venemaa kodusõja ajal kuni Koltsaki tabamise ja hukkamiseni ning veetis ülejäänud elu GULAGi vanglates. Timireva rehabiliteeriti 1960 ja suri 1975.
Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5
Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige tähtsam selle juures oli aga see, et lõpuks ometi nägid ka lääneriigid oma ,,vabastajate´´ tõelist palet. Tänapäeval nõutakse Venemaalt arhiive ja pilte Gulagi vangilaagritest kuhu on kadunud ja surnud miljoneid inimesi. Sinna surmalaagritesse on sattunud pea igast rahvusest inimesi, kaasaarvatud ka suurel hulgal venelasi. Kuid Venemaa ei ole avalikustanud neid andmeid. Mihkel Kõbin 9a Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/lvpfoorum/euroopa.htm http://et.wikipedia.org
62. Marcel Proust ,,Swanni arnastus" 63. Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" 64. Romain Rolland ,,Colas Breugnon" 65. Philip Roth ,,Operatsioon Shylock" 66. Arundhati Roy ,,Väikeste Asjade Jumal" 67. Salman Rushdie ,,Kesköö lapsed", ,,Mauri viimane ohe" 68. Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey" 69. George Bernard Shaw ,,Caesar ja Kleopatra. Major Barbara. Doktori dilemma. Pygmalion" 70. Aleksandr Solzenitsõn ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus" 71. Vladimir Sorokin ,,Sinine pekk" 72. John Steinbeck ,,Me tusameele talv" 73. Graham Swift ,,Vete maa" 74. J. R. R. Tolkien ,,Kääbik", ,,Sõrmuste isand" 75. Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" 76. Boris Vian ,,Päevade vaht" 77. Kurt Vonnegut ,,Tsempionide eine", ,,Tapamaja, korpus viis" 78. Mika Waltari ,,Sinuhe" 79. Herbjørg Wassmo ,,Dina raamat" 80. Evelyn Waugh ,,Tagasi Bridesheadi" 81. Peter Weiss ,,Juurdlus" 82
Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli ta abielus Helga Roosiga, aastal 1955 sündis neil tütar Kristina Roos. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-
lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarskis ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat
Ta õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958
7 Lihtsalt öeldes oli Gulag vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. Nagu öeldud, kasutati vangide tööd põhiliselt Siberis, aga ka teistel polaaraladel. Laagrite elanike töö- ja elamistingimused olid ebainimlikud. Neid koheldi julmalt ja eirati kõiki inimõigusi. Oma ülalpidamise eest pididki vangid tööd tegema. Kõige selle tõttu suri Gulagis tohutul hulgal vange: näiteks Gulagi esimese suure projekti Valge mere kanali kallal töötades suri lausa 25% seal töötanud vangidest 25 000 inimest. Nende surnukehad aeti lihtsalt auku.6 Aja jooksul kujunes Gulagist omamoodi riik riigis, kus kehtisid oma seadused, tavad, moraal ja spetsiifiline keelekasutus. Pärast Stalini surma 1953. a. lasti vabadusse 1.2 miljonit vangi ning Gulagi tegevus lõpetati täielikult 1960. aastal.7 6 Figes, 2014 7 Vära, Pajur, Tannberg, 2015
Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusteraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai
Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (19381945) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993.aastal loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai
Näituse osa „Ebainimlikus“, räägib näituse kõige tumedama ajajärguga meie ajaloost. Ajajärguga, kui inimlikust nappis suures osas Euroopas. Teine maailmasõda tõi Eestile kaasa iseseisvuse kaotamise ning okupatsioonid – sõja algul ja lõpus Nõukogude Liidu, sõja keskel Natsi – Saksamaa võimu. Kummagi totalitaarse riigi otsatut kurjust sümboliseerib ilmekalt loomade vedamiseks mõeldud vagun – Stalin kasutas neid miljonite inimeste saatmiseks Gulagi laagritesse ning küüditamiseks kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele; Hitler lasi neis transportida miljoneid inimesi koonduslaagritesse, millest mitu asus ka Eestis. Seal ruumis olid lood inimestest, kes olid need teekonnad läbinud, osa neist tuli tagasi, paljude teekond katkes igaveseks. Neist lugudest leiab sügavat nukrust, kuid ka lootust. Järgmine osa „Eksiilis“, jutustas võõravõimu hirmus Eestist põgenenud
1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele Aleksandr Solženitsõn: 1918 – 2008 Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon
uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu. Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juudivastast poliitikat nimetatakse holokaustiks. 11 4.Kokkuvõte Uurimistööga saadi teada noorte suurest teadlikkusest II maailmasõja kohta.Kuigi kõik noored ei ole kursis II maailmasõjaga, siis üldiselt on noorte
võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatsov ta vabastada lasi Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele Aleksandr Solzenitsõn: 1918 2008 Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon
Hilisemal loominguperioodil domineeris tema muusikas mõte surmast. Helilooja tervis, mis polnud kunagi olnud eriti hea, hakkas kiirelt halvenema. Pika ja üksildase teekonna lõpu eel süvenes kahtlus, et ta ei ole oma elus kuskile jõudnud. Mõnikord olevat ,,kapidissident" Sostakovitsile tundunud, et inimestele võis jääda ekslik mulje, nagu oleks ta kahetsenud ja palunud andestust. Oli aeg, mil terror raevutses kogu riigis. Riigi sees kasvas uus riik, Gulagi arhipelaag. Paljudel oli tol segasel ajal igaks juhuks valmis pakitud väike kohver. Tavaliselt tuldi ohvritele järele öösel. Jossif Stalin oli teinud helilooja kohta eraldi otsuse, mis oli lõplik: Sostakovitsit ei tulnud vahistada, vaatamata tema lähedastele suhetele Stalini poolt armutult hävitatud ,,rahvavaenlastega", nagu avangardteatri teoreetik Vsevolod Meierhold (1874 1940) ja marssal Mihhail Tuhhatsevski (18931937).
Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999. Pol Poth Kambodza revolutsionäär, diktaator, massimõrvar L. Breznev NSVL juht 1964-1982. Suured repressioonid (?), stagna-aeg. Dissident, kirjanik NSVL-is. Nobeli kirjanduspreemia 1970. Saadeti 1974 NSVL-ist välja. Suur osa tema "Gulagi A. Solzenitsõn arhipelaagi" käsikirjast valmis tal Eestis. A. Sahharov Dissident, tuumafüüsik NSVL-is. Nobeli rahupreemia 1975. NSVL riigitegelane, viis läbi Stalini repressioone. Lühiajaliselt NLKP peasekretär pärast Stalini surma, hukati L. Beria pärast võimuvõitluse kaotamist Hrustsovile. Üks Stalini potentsiaalseid mantlipärijaid. Tema kätte kuulus võim pärast Beria hukkamist, kuid G
ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni.
mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne-
DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge. VIETNAMI SÕDA külma sõja pöördepunkt, sest see muutis Lääne rahvast, selle läbikukkumine tõi kaasa kommunismi laienemise Aasias. 1946-1949 Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine: kommunistid ( Mao Zedong, NSVL)
NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad. 22
· Kõik jäi endiselt KP kontrolli all olevaks · Tähelepanu pööramine tarbekaupadele · 1964 oktoober tagandati ametikohalt, sisuliselt surmani koduarestis Stagnatsioon · Leonid Breznev · Priviligeeritud vähemuse kollektiivne valitsemine poliitbüroo · Näiliselt oli kõik korras, suhete paranemine USA-ga, äärmustelt tagasitõmbumine sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus
Suur terror • Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused – hävitati nende juhtivad kommunistid – puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) • Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades – tingimused olid ebainimlikud, – töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu, – vangid surid massiliselt, – Stalini jaoks oli GULAG oluline rasketööstuse ülesehitamisel. GULAGi saabumine, Eufrosinia Kersnovskaya vihikust Kokkuvõte • Kommunistliku diktatuuri all hukkus umbes 20-40 miljonit inimest. • Stalin ise pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, ilma milleta oleks võimatu ühiskonda kontrolli all hoida. • See määras ka NSVL välispoliitika suuna, mis alates 1930datest muutus agressiivseks.
laagritesse just sellepärast. Teiste kuritegude hulgas on Lõuna Korea muusika kuulamine, usu praktiseerimine, siniste teksade kandmine jne. Selliste asjade pärast võidakse sind maha lasta või isegi veel hullemat, vangilaagrisse saata. Põhja Koreas kehtib nn kolme põlvkonna karistamisseadus, mis tähendab ,et nt: kui su vanaisa tegi midagi halba, siis saadetakse sind ja su vanemaid ka vangilaagritesse. Põhja Korea vangilaagrid on võrreldavad natside koonduslaagritega ja venelaste Gulagi süsteemiga. Inimesi kasutatakse meditsiinilistes eksperimentides, tihti ilma tuimestuseta, nende peal testitakse keemiarelvi nt: Sariin ja bioloogilisi relvi nt: Anthrax. Ning kui sind põgenemiskatsel tabatakse, siis lastakse sind maha. Üks võimalus on põgeneda mõnesse paremasse riiki, aga see on keeruline, sest piir Lõuna Koreaga on üks militariseeritumaid maailmas ja Hiina saadab kohe tagasi Põhja Koreasse, kui nad kätte saadakse
Saksa okupatsiooni ajal üritas vältida mobilisatsiooni. 1944. aastal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Pärast vabanemist jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. Uuesti oli ta õppejõud 1998.aastast vabade kunstide professorina. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kus töötas sõekaevanduses ja telliskivi vabrikus. Vabanes sealt 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a
- puudus sõnavabadus, valitses loosunglikkus, paraaditsemine, käsumajanduse süsteem - bürokraatlik vägivald valitses mõistuse üle - põlu all olid geneetika, küberneetika, dzäss, rokkmuusika, sotsioloogia, politoloogia - probleeme ei lahendatud, vaid lükati edasi - riigis polnud elementaarsetki korda, valitses ebamajanduslikkus, vastutustundetus, võimu kuritarvitamine - jämedalt rikuti inimõigusi: tekkis dissidentlus tuntuks said Al-der Sõlzenitsõn kirjutanud ,,Gulagi arhipelaag", akadeemik Andrei Sahharov - samal ajal jätkati võidurelvastumist, s.t. majanduse väljakurnamist 1982 Breznevi surm; algas võimuvõitlus - 1982 tuvastati NSVL -s üldkriis (majanduses, sisepoliitikas, rahvusvahelistes suhetes, rahvusküsimustes jne.) - täielik seisak kogu ühiskonnas 5. 1982 -1984 ANDROPOVi aeg: püüdis riigis korda luua, oli olnud KGB juht 6. 1984 1985 TSERNENKO ( Breznevi ajastu jätkaja) 7. 1985 1991 GORBATSOVI aeg
- linnastumine sõjaliste kulutuste vähendamine - pensionisüsteemi korrastamine - passireziimi unifitseerimine GULagi majandussüsteemi - massiline elamuehitus lammutamine "hrustsovkad 1956 Suessi kriis, Ungari ülestõus 1958 läbirääkimised tuumarelvakatsetuste
· Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus: · Malenkovi majandusprogramm · Põllumajanduse toibumine · Uudismaad, sunniviisiline maisikasvatamine · Sõjaliste kulutuste vähendamine · GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform · Hrustsovi majanduspoliitika ummik Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele · Nomeklatuur, eripoed
a) olid naasnud Euroopa sõjaretkelt (nad olid liialt palju näinud, märganud, et mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad
välja need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha. Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus. Nii olid töötegemisega lood GULAGi vangilaagrites, kui ka "täiesti vabade" nõukogude kodanike hulgas. Eks igaüks muidugi proovis kõigepealt ikka omal nahal järele, kuidas oleks tööga rikkaks saada, aga suurem enamus loobus sellest mõne aastaga - sellel lihtsalt polnud mõtet. Erandiks olid siin mõned üksikud erialad, kus oli võimalik teenida keskmisest mõnevõrra kõrgemat palka. Paljud suutsid ametlikult keelatud ettevõtlust vähesel määral arendada ja kasvatasid kasvuhoonetes kurke
See oli vale, sest NSVL jäi puudu tarbekaupadest nagu WC paber jne, lihtsatest asjadest. Sõjakommunismi ja NEP asja ma väga ei mäleta, see on õpikus kusagil kirjas, aga mäletan seda, et NEP oli parem, sest seal oli lubatud põllumajandusülejääke turustada talupoegadel. See andis innustust rahvale ja seega tõusis ka majanduslik tase. Stalini aegset sisepoliitikat iseloomustab nn. Troikade kohtusüsteemi loomine, sai poliitilisi vaenlasi kõrvaldada (nt. Kirovi tapmine). Lisaks loodi GULAGI süsteem ehk sünnitöö vangilaagrid. Välispoliitikas taheti teha kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning mingi aja jooksul oleksid kommunistid Euroopat rünnanud, aga Hitleri Saksamaa jõudis ette. 5. Rahvasteliit loodi vist 1919, et see oli selline organisatsioon, mis pidi maailmas rahu hoidma, aga see ei suutnud oma ül. täita kuna neil puudus sõjavägi ja USA ei liitunud sellega. See on ÜRO eelkäija. Selle mõtte algataja oli Wilson. Naljakas,
Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule.
kasutab enda luuletustes. ,,Lootus" Külm puhang. Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas, valge vill tal, kõnnib musta ja madala taeva all. Selle luuletuse epiteedid on külm, paatjad, üksik, valge, musta ja madala. Toon ka välja luuletuse isikustamisi. Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut. Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub. LUULEKOGU VORMISTUS JA KUJUNDUS Antud luulekogus on ainult tavalised luuletused ehk siin pole ei piltluuletusi ega lausemänge. Luulekogu on jagatud kuueks peatükiks milles on erinevaid luuletusi. Luuletused on enamasti vabavärsilised aga Lepikule meeldib vahepeal ka paar riimi enda