Baltisaksa kunstnikuteks peetakse Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikke, kes olid valdavalt Baltisakslased, ehk siis nad olid näiteks Baltimaades elavad sakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Mõned neist olid ka õpetlased, kuid enamus olid siiski maalikunstnikud.2 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisaksa_kunst 3 Karl August Senff (1770-1838) Karl August Senff elas 68 aastaseks, ta juhtis Tartu Ülikoolis avatud joonistuskooli, kus ta samuti ka õpetajaks oli. Ta õpetas seal paljud õpilased tublideks kunstnikeks. Nende seas on näiteks August Matthias Hagen ja samuti ka siis Friedrich Ludwig von Maydell isiklikult. Oma kunsti poolest on K.A. Senff enim silma jäänud portreedega, mille ta on valmistanud vaselõiketehnikas. Senffi peetakse väga hinnatud kunstnikuks.3
Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th.Gehlhaar jt.
Kunst in Estland Die frühesten Zeugnisse estnischer Kunst sind Tierfiguren und Schmuckstücke aus der Zeit vor der Christianisierung. Grabsteine Holzaltäre und Fresken Bernt Notke Gemälde "Totentanz", in der Niguliste Kirik (dt: Nikolaikirche) Im Barock entstanden vor allem auf Saaremaa und in Tallinn viele sehenswerte Holzkanzeln. Arent Passer, Elert Tiele, Christian Ackermann. 1803. die erste Kunst- schule Estlands in Tartu Der Leiter -> Graphiker und Maler Karl Senff. St. Petersburg Timoleon von Neff Eduard von Gebhardt. Die ersten estnischen Künstler waren der Maler Johann Köler und der Bildhauer Amandus Adamson. August Weizenberg (1837-1921) Kristjan Raud und Ants Laikmaa Russischen Revolution in 1905 1906 fand die erste Ausstellung estnischer Kunst in Tartu statt. Nikolai Triik, Konrad Mägi und Jaan Koort · Kristjan Raud · Ants Laikmaa Triik und Mägi waren ab 1919 auch Lehrer der in Tartu gegründeten Kunstschule "Pallas".
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasi...
saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid
raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus,
Carl Robert Jakobson - kirjanik ja pedagoog JohannVoldemar Jannsen - koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Mihhail Zinovjev - venemaa sõjaväelane ja riigiteadlane Sergei Sahhovskoi - venemaa riigitegelane ja eestimaa kuberner Fr. R. Faehlmann - eesti kirjamees ja arst Georg Friedrich Parrot - prantsuse teadlane ja tartu ülikooli rektor Barclay de Tolly - vene väejuht Filippo Paulucci - venemaa ja sardiinia sõjaväelane ja riigiteadlane Karl August Senff - baltisaksa graafik ja maalikunstnik Aastaarvud 1872-EkmS 1869-esimene üldlaulipidu 1866-vallareformid 1863-passikorralduse seadus 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 1804-talurahvaseadus 1802-talurahvaregulatiiv 1877-Vene linnaseadus 1888-põllumeeste selts Küsimused 1.Kirjeldage venestusaja mõju 19. Sajandi eestile. · vene keel riigikeeleks · maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid,
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721
· KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU. · Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega. · Ülikooli kõrvale joonistuskool- õpetas Dresdeni kunstnik Karl August Senff. - Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes. · Tallinna Kunstielu- Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseuim . - Gerhard Frans von Kügelgen -Tuntuim kunstnik , Reinimaalt pärit maalikunstnik. · SELTSILIIKUMINE- hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. - Eestis üle 50 baltisaksa seltsi.
Kiiresti saavutati kõrge teaduslik tase. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. TÜ esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, seal töötasid veel astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jakobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nokolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin. Tartus töötas Professorite Instituut, rajati Veterinaaria Instituut, Joonistuskooli esimeseks õpetajaks oli Karl August Senff, selle baasil arenes ka kunstielu. Tähtsus: kunstielu elavnemine, eesti keele areng, kultuurielu kõrgaeg -hakkas arenema iseseisev eesti kultuuriväli, eesti keele ja pärimuse uurimine, praegu kasutusel oleva kirjaviisi välja töötamine.
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Töötasid kuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Ülikooli ümbrusesse koondus teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, mis kõik kokku andis põhjuse Taru ristida Emajõe Ateenaks. Rajati Veterinaaria Instituut, ülikooli juures töötas joonistuskool, mille esimeseks õpetajaks oli Dresdenist pärit graafik Karl August Senff. Baltisaksa kultuurielu Eesti kultuuri sügava jälje jätnud isikud nt. töötas Tallinnas ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce(põllumajandus, etnograafia jt). Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas.
õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja 7 elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre 2000). 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht. Esimesena asus sellele kohale Karl August Senff, kes tegeles graafikaga, eriti vaselõikega. Senffi selguse ja lihtsuse taotlus ning kalduvus kergele idealiseerimisele näitavad, et oli oli järjekindel klassitsist. Tema järglased kujundasid välja 19. Sajandi Tartu kunstielu (Vahtre 2000). Pärisorjusest vabanemine Pärisorjusest vabanemine on selle ajajärgu sündmus ning oleks patt sellest mitte rääkida. Teatavasti said sellest alguse just paljud muutused aastast 1816. 18. Sajandi lõpus
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus.
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
Olulised olid ka entusiastid, kes võitlesid selle eest,et ülikool tuleks. 1789.a Prantsuse revoutsioon kandis üle revolutsiooni laine. Tsaari keeld välismaal õppida. Saksakeelne ülikool. Toomkiriku varemetesse rajati TÜ raamatukogu. Wihelm Struve - astronoom Hermann Jacobi elekter Karl Ernst von Baer rajab embrüoloogia Nikolai Pirogov kirurg, anatoom, rajab ülikirurgia e sõjakirurgia Nikolai Lunin - vitamiinide olemasolu tõlgendaja Karl August Senff kultuuriloo tähtis tegelane Ferdinand Johann Weidemann eesti keele sõnastiku rajaja Parroti vaated: kõik peavad olema vabad ja võrdsed. Ka kriitilised vaated, ühed rügavad tööd teha ja teised naudivad. Esimesed 25 a ei olnud üliõpilaste seas ühtegi eestlast. Õppejõudusid oli eestastest ainult 5. Kõige rohkem oli sakslasi(85), venelasi. 19.saj lõpuks oli umbes 1800 õpilast. Nende seas poolakas, sakslased, lätlased, rumeenlased. BALTI SAKSA KULTUUR 19
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
1806 - hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht - "Tarto maarahva nädalaleht." Teiseks ajaleheks oli kahekümnendatel Otto Wilhelm Masingu "Maarahva nädalaleht." 1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on." 19. sajandi kesekel elas uue tõusu läbi hernhuutlus, vennastekoguduse liikumine. 22 BALTISAKSA KULTUURIELU. Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit. Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum. Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen. 1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
