Baltisaksa kunstnikuteks peetakse Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikke, kes olid valdavalt Baltisakslased, ehk siis nad olid näiteks Baltimaades elavad sakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Mõned neist olid ka õpetlased, kuid enamus olid siiski maalikunstnikud.2 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisaksa_kunst 3 Karl August Senff (1770-1838) Karl August Senff elas 68 aastaseks, ta juhtis Tartu Ülikoolis avatud joonistuskooli, kus ta samuti ka õpetajaks oli. Ta õpetas seal paljud õpilased tublideks kunstnikeks. Nende seas on näiteks August Matthias Hagen ja samuti ka siis Friedrich Ludwig von Maydell isiklikult. Oma kunsti poolest on K.A. Senff enim silma jäänud portreedega, mille ta on valmistanud vaselõiketehnikas. Senffi peetakse väga hinnatud kunstnikuks.3
Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th.Gehlhaar jt.
Kunst in Estland Die frühesten Zeugnisse estnischer Kunst sind Tierfiguren und Schmuckstücke aus der Zeit vor der Christianisierung. Grabsteine Holzaltäre und Fresken Bernt Notke Gemälde "Totentanz", in der Niguliste Kirik (dt: Nikolaikirche) Im Barock entstanden vor allem auf Saaremaa und in Tallinn viele sehenswerte Holzkanzeln. Arent Passer, Elert Tiele, Christian Ackermann. 1803. die erste Kunst- schule Estlands in Tartu Der Leiter -> Graphiker und Maler Karl Senff. St. Petersburg Timoleon von Neff Eduard von Gebhardt. Die ersten estnischen Künstler waren der Maler Johann Köler und der Bildhauer Amandus Adamson. August Weizenberg (1837-1921) Kristjan Raud und Ants Laikmaa Russischen Revolution in 1905 1906 fand die erste Ausstellung estnischer Kunst in Tartu statt. Nikolai Triik, Konrad Mägi und Jaan Koort · Kristjan Raud · Ants Laikmaa Triik und Mägi waren ab 1919 auch Lehrer der in Tartu gegründeten Kunstschule "Pallas".
saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid
Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt eespool nimetatud Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809- 1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini (1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis
raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus,
tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 2. Isikud ja nende tegevus a. Michael Andreas Barclay de Tolly-oli Vene väejuht. b. Aleksander I-oli Venemaa keiser 1801-1825. c. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. d. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. e. Karl August Senff- oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. f. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst. g. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst.(kirjutas Kalevipoja) h. Johann Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. i. Janis Cimze- oli läti pedagoog ja muusikamees. j
Carl Robert Jakobson - kirjanik ja pedagoog JohannVoldemar Jannsen - koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Mihhail Zinovjev - venemaa sõjaväelane ja riigiteadlane Sergei Sahhovskoi - venemaa riigitegelane ja eestimaa kuberner Fr. R. Faehlmann - eesti kirjamees ja arst Georg Friedrich Parrot - prantsuse teadlane ja tartu ülikooli rektor Barclay de Tolly - vene väejuht Filippo Paulucci - venemaa ja sardiinia sõjaväelane ja riigiteadlane Karl August Senff - baltisaksa graafik ja maalikunstnik Aastaarvud 1872-EkmS 1869-esimene üldlaulipidu 1866-vallareformid 1863-passikorralduse seadus 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 1804-talurahvaseadus 1802-talurahvaregulatiiv 1877-Vene linnaseadus 1888-põllumeeste selts Küsimused 1.Kirjeldage venestusaja mõju 19. Sajandi eestile. · vene keel riigikeeleks · maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid
tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid,
Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721
· KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU. · Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega. · Ülikooli kõrvale joonistuskool- õpetas Dresdeni kunstnik Karl August Senff. - Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes. · Tallinna Kunstielu- Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseuim . - Gerhard Frans von Kügelgen -Tuntuim kunstnik , Reinimaalt pärit maalikunstnik. · SELTSILIIKUMINE- hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. - Eestis üle 50 baltisaksa seltsi.
Kiiresti saavutati kõrge teaduslik tase. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. TÜ esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, seal töötasid veel astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jakobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nokolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin. Tartus töötas Professorite Instituut, rajati Veterinaaria Instituut, Joonistuskooli esimeseks õpetajaks oli Karl August Senff, selle baasil arenes ka kunstielu. Tähtsus: kunstielu elavnemine, eesti keele areng, kultuurielu kõrgaeg -hakkas arenema iseseisev eesti kultuuriväli, eesti keele ja pärimuse uurimine, praegu kasutusel oleva kirjaviisi välja töötamine.
koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest
Töötasid kuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Ülikooli ümbrusesse koondus teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, mis kõik kokku andis põhjuse Taru ristida Emajõe Ateenaks. Rajati Veterinaaria Instituut, ülikooli juures töötas joonistuskool, mille esimeseks õpetajaks oli Dresdenist pärit graafik Karl August Senff. Baltisaksa kultuurielu Eesti kultuuri sügava jälje jätnud isikud nt. töötas Tallinnas ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce(põllumajandus, etnograafia jt). Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks
Valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Käsu Hans-Puhjas köster,õpetaja.Esimene teadaolev eesti soost luuletaja Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist,ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajaja Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Lembitu - Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra,levitas liivlaste seas ristiusku.1186-96 I Liivimaa piiskop.
Paljud lahkunuist pöördusid õige pea tagasi, kus ees ootav tegelik olukord ei olnud kaugeltki nii muinasjutulne kui seda loodeti. 1858 Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. 1802 Tartu ülikooli taasavamine TÄHTSAD NIMED Georg Freidrih Parrot- Tartu ülikoli esimene rektor, kindlustas rahalise toetuse. Wilhelm Struve- TÜ rektor, astronoom. Moritz Hermann Jacobi- TÜ rektor, füüsik Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja Karl August Senff-Tü juurde rajatud joonestuskooli õpetaja, kunstnik. Gernhard Franz von Kügelgen- tunduim Tlnas tegutsenud maalikunstnik Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja Otto Wilhem Masing-"Marahwa Näddala Leht" Kreutzwald-"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Johann Voldemat Jannsen- Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. " Perno Postimees" Eduard Ahrens- koostas 1843 uue eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttis
Georg Friedrich Parrot-Taasavatud (1802)Ülikooli 1. rektor, sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse. Wilhelm Struve- 19. saj Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajanud. Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Gerhard Franz von Kügelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik. Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte.
ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas.
õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja 7 elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre 2000). 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht. Esimesena asus sellele kohale Karl August Senff, kes tegeles graafikaga, eriti vaselõikega. Senffi selguse ja lihtsuse taotlus ning kalduvus kergele idealiseerimisele näitavad, et oli oli järjekindel klassitsist. Tema järglased kujundasid välja 19. Sajandi Tartu kunstielu (Vahtre 2000). Pärisorjusest vabanemine Pärisorjusest vabanemine on selle ajajärgu sündmus ning oleks patt sellest mitte rääkida. Teatavasti said sellest alguse just paljud muutused aastast 1816. 18. Sajandi lõpus
Salupere, M, 2004. Tuhande aastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu. 9. Tartu kaart, 2007. Kättesaadav: www.tartu.ee/kaart (Viimati külastatud 13.05.2014) 10. Tartu linna koduleht. Kättesaadav: www.tartu.ee (Viimati külastatud 13.05.2014) 11. Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht. Kättesaadav: http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/009.htm (Viimati külastatud 13.05.2014) 12. Tender, T, 1964.Lehekülgi Tartu ajaloost. Eesti Raamat. Tartu 17
(peahoone, tähetorn, raamatukogu jt). Seal töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moriz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. TÜ ümber kogunes teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, nt: Professorite Instituut, Vetenaaria Instituut, joonistuskool (kus töötas graafik Karl August Senff). Kujuneski välja Trt kunstielu, kus andsid tooni juba kohalikud meistrid- A.M. Hagen, F.L. von Maydell, G.F. Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt (lk 155) Baltisaksa kultuurielu ei piirdunud siiski ülikooliga. Nt töötas Tln-s ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Haapsalus uuris ravimuda omadusi Carl Abraham.
saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus.
äärmiselt olulised kaaderireserviks. Baltisakslased olid abiks Napoleoni sõdade ajastul. (1812-1815 võttis sõjast osa 550 kindrali, kellest 13,7% olid baltisakslased.) Barclay de Tolly. 19. sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid vene ühiskonnas nõrgenema, neid hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Baltisakslaste kultuurielu keskus oli Tartu (Ülikool). Asutati joonistuskool (õpetaja Karl August Senff), mis andis head eeldusesd edasiõppimiseks Euroopa suurtes kunstiõppeasustustes. Kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus kais koos vaimuelueliit. Tallinnas (kunstielu) Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka juhtpositsiooni ühiskonnas. Arhitektuur - valitses klassitsism (mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Ehitus kandus äärelinnadesse.
Olulised olid ka entusiastid, kes võitlesid selle eest,et ülikool tuleks. 1789.a Prantsuse revoutsioon kandis üle revolutsiooni laine. Tsaari keeld välismaal õppida. Saksakeelne ülikool. Toomkiriku varemetesse rajati TÜ raamatukogu. Wihelm Struve - astronoom Hermann Jacobi elekter Karl Ernst von Baer rajab embrüoloogia Nikolai Pirogov kirurg, anatoom, rajab ülikirurgia e sõjakirurgia Nikolai Lunin - vitamiinide olemasolu tõlgendaja Karl August Senff kultuuriloo tähtis tegelane Ferdinand Johann Weidemann eesti keele sõnastiku rajaja Parroti vaated: kõik peavad olema vabad ja võrdsed. Ka kriitilised vaated, ühed rügavad tööd teha ja teised naudivad. Esimesed 25 a ei olnud üliõpilaste seas ühtegi eestlast. Õppejõudusid oli eestastest ainult 5. Kõige rohkem oli sakslasi(85), venelasi. 19.saj lõpuks oli umbes 1800 õpilast. Nende seas poolakas, sakslased, lätlased, rumeenlased. BALTI SAKSA KULTUUR 19
● 1857, Perno Postimees Johann Voldemar Jannsen ● 1843, Ahrensilt uus eesti keele grammatika, mis põhines põhjaeesti keskmurdel Kiriklikud olud ja usuliikumine ● Levinud luteri usk ● Ametlik riigiusk kreekakatoliku õigeusk ● Populaarne vennasteliikumine ● 1850ndatel levis nn Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg Baltisaksa kultuurielu ● Karl August Senff (1770, Kreypau, Preisimaa 1838, Tartu) ○ Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ○ Professor 18181838 ○ Eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides ● Arhitektuuris valitses klassitsism Saku, Aaspere, Raikküla mõisad Rahvusliku haritlaskonna kujunemine ● Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised ● Friedrich Robert Faelhmann (1798 1850)
·Klassitsism- on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. Oma eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides. Ärkamisaeg ·Esimene üldlaulupidu Tartus- toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine
1806 - hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht - "Tarto maarahva nädalaleht." Teiseks ajaleheks oli kahekümnendatel Otto Wilhelm Masingu "Maarahva nädalaleht." 1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on." 19. sajandi kesekel elas uue tõusu läbi hernhuutlus, vennastekoguduse liikumine. 22 BALTISAKSA KULTUURIELU. Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit. Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum. Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen. 1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi
annaabi.ee 
