sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala (vähemalt kolmandik elanikest) on koondunud peamiselt Odra ning Visla jõe vahele. Kassuubimaa tuntuim linn on Gdansk, suuremad linnad on ka Gdynia, Sopot, Bytow, Kartuzy ja Rumia. Rahvaloendustelt pärinevad andmed tähendavad, et umbes 300 000 inimest Poolas on Kasuubide juurtega, kuid neist ainult 5100 peavad endit selle rahvuse esindajateks. 20. sajandil on rohkelt kasuube ümber asunud ka USA-sse ning Saksamaale. Kasuubide lipp rahvarõivais kasuubi neiu Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ka%C5%A1uubid 2. http://en.wikipedia
3 põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone
3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41 Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe 1939 alusel(29.august 1938) Austria(13.märts Sudeedimaa Tsehhi okupeeriti , Klaipeda 1938),Saarimaa(1.märts Leedult , Gdansk -Poolalt 1935),Reini tsoon 5) Mis on MRP? Millal ja kelle vahel sõlmiti? Milles seisnes MRP salajane lisaprotokoll? Mida tähendas see Saksamaale, Nõukogude Liidule, Euroopale, Eestile? MRP olulisus. Molotovi-Ribbentropi Pakt mittekallaletungi leping + salajane lisaprotokoll , 23.august 1939 NSVL ja Saksamaa vahel Moskvas.Protokoll seisnes selles , et Saksamaa ja NSVL jagasid Euroopa kaardi mõjusfäärideks.
põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu, mis koosneb 460kohalisest Seimist ja 100kohalisest Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja
algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid. Loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor
d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine (tehtud) b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine (tehtud) d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin- Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud) b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine a) Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine (peaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega 5 Autod 1. Poolhaagisega veok · Autorong koosneb sadulveokist ja poolhaagisest · Kandejõud kuni 24000kg · Mahutab 33EUR, 26FIN
Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased
Juunioride maailmameistrivõistlused 2005 (Kitchener, Kanada) 20 Euroopa Meistrivõistlused 2005 (Torino, Itaalia) 25 Eesti Meistrivõistlused 2005 (Tallinn, Eesti) 1 Junior Grand Prix Ukrainian Souvenir 2004 (Kiiev, Ukraina) 13 Nebelhorn Trophy 2004 (Oberstdorf, Saksamaa) 12 Junior Grand Prix Skate Long Beach 2004 (Long Beach, USA) 8 Juunioride maailmameistrivõistlused 2004 (Haag, Holland) 27 Eesti Meistrivõistlused 2004 (Tallinn, Eesti) 1 Junior Grand Prix Gdansk Cup 2003 (Gdask, Poola) 25 Junior Grand Prix Sofia Cup 2003 (Sofia, Bulgaaria) 16 Eesti Meistrivõistlused 2003 (Tallinn, Eesti) 3 (juunioride klassis) 6 Kasutatud kirjandus http://www.elenaglebova.com 7
2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, neilt nõuti lepinguga liitumist. Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? Hitler nõudis Gdanski ning teiste alade vabastamist, kus elasid sakslased, et likvideerida Poola koridor. Miks õnnestus MRP sõlmimine? Vastased lubasid teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata. Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes
Kunstforum International, Bd. 166 August oktoober, 2003; Anders Härm. Marko und Kaido. Dreams and Conflicts. The Dictatorship of the Viewer. 50th International Art Exhibition - La Biennale di Venezia, 50. Espozione Internazionale d'Arte, Venice 2003; Marko und Kaido by John Smith. Exhibiiton of Estonia. 50th International Art Exhibition of the Biennale di Venezia. Tallinn 2003; Closing the Distance. Ed. Malgorzata Lisiewicz, Sirje Helme, "Laznia" Center for Contemporary Art, Gdansk 2002; Pärnu Fideo & VilmFestival "Experiments & Classic". Ed. Rael Arter, Pärnu, Estonia, 2002 ARS01, Kiasma, Helsinki, Finland, 2001; Painterly Issues. Vilnius Painting Triennial. Vilnius, 2000; 10 PAAR. Art from Estonia and Flanders. Tallinn, 2000; Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf. Verein zur Verstaltung von Kunstausstellungen e.V., Düsseldorf, 2000; 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, 1999; The First International Drawing Competition. Wroclaw, 1999;
· Pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-1920 Osa võttis 26 riiki, kui otsustavad hääled neljal. 1.) Suubritannia D.L.George 2.) Prantsusmaa Clemenceau 3.) USA Woodrow Wilson demokraat 4.) Itaalia Orlando Eesmärk teha kokku I MS tulemustest ning määrata kindlaks sõjajärgne korraldus.Vn ei kutsutud. · Versaille'i leping 28.juuni 1919 1.) Sks kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aladest. (Danzig)(Gdansk) ja Elsass- Lotring. 2.) Sks sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Sõjavägi pidi saama vabatahtlikuks. 3.) Sks pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjate sõjakulutused. (Pr. Ingl) 4.) Juuni 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga ja 10.sept Austriaga. 5.) Piirati allveelaevastikku · Rahvasteliit Loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. Pidi ära hoidma sõdu ning aitama RV tülisid rahumeelset lahendada
Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi. Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused
Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks rahvasteliidu Haldusesse,mõned piirkonnad liideti Belgiaga; Posen (Poznan), osa Pommerist ja Sileesiast läksid laas loodud Poola kooseisu,Hultschin (Clucin) anti Tsehhoslovakkiale,Memel ( Klaipeda) Leedule ning Danzing (Gdansk) muutus rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. 2) Lubatud oli vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi ( Reichswehr ) ,kellest ohvitsere võis olla vaid 400. Keelatud olid tankid ja lennukid . Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu. 3) Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud
Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas. Saksamaa vallutused: 1) 1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia, slovakkiast tehti marjonett riik, saksamaa marjonetiks, Tsehhi aga liideti Saksamaaga. 2) 1939. kevadel okupeeris Saksamaa Memel (Klaipeda) Selleks ajaks olid Lääne riigid saanud aru et Hitleri nõudmistel polnud piire ja nad lõpetasid lepitus poliitika. Saksamaa hakkas nõudma et Poola loovutaks talle Danzigi(Gdansk). Lääne riigid teatasid et nad kaitsevad Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised, edu korral oleks Saksamaa jäänud 2 tule vahele. 3. MRP 23. august 1939.a MRP oli mõlemale poolele kasulik, sest: 1) saadi uusi alasid 2) saksamaa sai alustada sõda kartmata NSVL sekkumist 3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end
pidi loovutama Sudeedimaa ja tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevust agressiivsemaks. Kevad 1939: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks. · Saksa väed marssisid Prahasse. · Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri. · Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga
2001 XI Varna Rahvusvaheline Graafika Biennaal, Bulgaaria 2002 Korea Rahvusvaheline Graafikanäitus, Sungsan Art Hall ja Song Ha Gallery, Korea 2002 KURSIPOISID, Kursi Koolkonna Päevad Tartu Kunsti Majas 2002 Graafikatriennaal Graphica Creativa'02, Jyväskylä, Soome 2002 CLOSING DISTANCE, Eesti kunsti näitus, "Laznia" Center for Contemporary Art in Gdansk, Poola 2002 Kaliningradi VII rahvusvaheline graafikabiennaal 2002 Rahvusvaheline graafikanäitus, Thessaloniki, Kreeka ja 2003 Cantiz, Hispaania 2003 Kursi Koolkonna näitus Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone Galeriis 2003 PAX 3, Rauha, Soome 2003 Varna XII Rahvusvaheline Graafika Biennaal, Bulgaaria 2003 III Rahvusvaheline Väikegraafika Näitus, Museo Civico, Cremona, Itaalia
d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin-Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine a) Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine b) Ühenduse parandamine sadamatega
Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wroclaw, Stettin - poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Köningsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel.
eesmärgipüstituse just jätksuutlikkuse kontekstis põhjendatuks ja ka paratamatuks. Lisaks eelpool-osundatud asjaolu, mille kohaselt just kultuuriruumis toimuv on kõige paremaks toeks (või ka takistuseks) teiste eesmärkide saavutamisel. Kasutatud allikad: http://www.tlu.ee/? LangID=1&CatID=0&action=searchCloser&SearchType=Arts&SearchString=j %C3%A4tkusuutlik+areng http://samsaara.info/forum?func=showcat&catid=10 http://samsaara.info/forum http://gfbn.com/pages/gdansk-videos http://www.gfbn.com/pages/innovators-who-is http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook22-01.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng http://en.wikipedia.org/wiki/Sustainability http://ideas.repec.org/b/mtk/febook/22.html http://www.stat.ee/naidikulaud http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=14840&term=j%E4tkusuutlik%20areng http://www.norden.ee/et/ettevotmised/pohjala-foorum/pf-2006/61-jaetkusuutlik-areng-pohja- ja-baltimaades.html http://www
"We're planning to be very tactful in the way we restore it. In the way we set up the exhibition we're taking international visitors into account, so in world terms it will be an entirely modern and very exciting museum." "The museum, or part of it, should be in close proximity to the water, or even better: own the port," said maritime historian and museum director Urmas Dresen. "You don't have to look very far for precedents: Karlskrona, Stockholm, Turku, Kaliningrad, Gdansk, Gothenburg, Roskilde, Bremerhaven, Kiel, Flensburg, Liverpool, Rotterdam, Amsterdam... The only option for us at the Maritime Museum is the historical area of the old Lennusadama port." "It's important to keep the place attractive and give it a happy imago, thus making the place profitable for investment," said Veronika Valk. "Maybe we should make room even for a sea academy?" "One of the most interesting challenges is the piece of property between the hangars and Patarei prison
18. 09.1938 Müncheni konverents 19. 30.09.1938 - Müncheni leping Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa sai loa Sudeedimaa (Tsehhoslovakkia, sakslastega asustatud ala) okupeerida. 20. 09.-10.11.1938 - ,,Kristallöö" - juutide vastane võitlus. 21. 1939 Saksamaa väed marsivad Prahasse, Tsehhoslovakkia okupeeritakse. 22. 1939 Saksamaa nõuded Poolale loovutada Danzig (Gdansk) ja kaotada Poola koridor). 23. 1939 Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda koos ümbruskonnaga (oli vaja sadamat). 24. 1939 Saksamaa kuulutab kehtetuks Saksamaa-Poola mittekallaletungilepingu. 25. 1939 Läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Otsiti lahendusi, loodeti Saksamaad ohjeldada. Nõukogude Liit tahtis Varssavilt luba saata väed Poolasse, aga ei oldud nõus
teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17. sajandi II poole Tallinna muusikaelu oli võrreldav teiste Läänemere rikaste kaubalinnadega, kus kultuur oli saksakeelne, nagu Lüübek, Danzig (Gdansk), Königsberg (Kaliningrad) või Riia. Teine eesti linn, mille kultuurielu jõudis sel ajal oma kõrgpunkti, oli Narva. Ka Narvas tegutses 17. sajandi lõpus väga väljapaistvaid muusikuid, nagu näiteks Tallinna linnaorganistide suguvõsast pärit Ludwig Busbetzky, kes oli olnud kümme aastat Lüübekis Dietrich Buxtehudeõpilaseks ja töötas seejärel aastail 1689-1699 Narvas organistina. Muusika 18. sajandi Eestis Vennastekogudus 18
c klass · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi (Alsace) ja Lotringi (Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. · Ühtekokku kaotas Saksamaa kaheksandiku oma pindalast ning kaheteistkümnendiku elanikkonnast. Poolale loovutatud nn "Poola koridor" eraldas muust Saksamaast IdaPreisimaa. 53,4% Saksamaast eraldatud alade elanikest olid sakslased. · Danzig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Küll pidi ta jääma Poola tollitsooni. · Saksamaalt võeti ära tema kolooniad, mis anti Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla
elukutsetest tundus kunstilähedasem. Kuigi tollal oli Eestis võimalik arhitektuuri õppida Tallinna Tehnikumis, püsis usk välismaa kõrgkoolide paremasse haridusse, ja antud juhul oli see õigustatud. A. Kotli saatis sisseastumisavalduse Danzigi (Gdansk) Vabalinna Tehnikaülikooli. Saanud teada, et teda on võimalik vastu võtta alles 1923. a. kevadel, otsustas ta aastat mitte kaotada ja sõitis Tartusse. Ta pani end 1922. a. sügisel üheaegselt kirja kunstikoolis ,,Pallas" ja Tartu ülikooli matemaatika- loodusteaduskonnas, kuid viimases teda loengutel käimine eriti ei huvitanud. Kuna A
Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal Konteinerveod Eesti raudteel Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande
(Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk; Tsehhoslovakkiale anti Sudeedi alad; Leedule Memeli ehk Klaipeda alad, Taanile Sks piiri nihutati lõuna poole. Saksamaalt võeti ära kõik kolooniad Vaikse ookeani saared Jaapanile, Aafrikas asuvad kolooniad jagati ära Prantsusmaa ja Suubritannia vahel. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territooriumist. · Reini vasakkallas ning parema kalda ala 50km raadiuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks
Kui võtta pikkuseks vahemaa Sankt Peterburist Taani väinadeni, siis on see 750 miili, laius on keskosas 180 miili. Balti mere rannajoon on keeruline, seal on palju saari, lahekääre ja madalikke, mis raskendavad tunduvalt laevaliiklust. Eriti keeruline on laevaliiklus Soome ja Rootsi rannikualadel. Balti mere suurimad lahed: 1. Botnia 2. Soome 3. Riia 4. Narva 5. Gdansk 6. Pomorie 7. Mecklenburgi 8. Kieli 9. Liivi Pinnahoovused on nõrgad, ainult keskosas moodustub kellaosutile vastu liikuv hoovus. Tugevate tuulte mõjul võib lahtedes veepind tõusta kuni 4 meetrit üle normi. Pinnavee temperatuur tõuseb suvel kuni 19º C, talvel langeb kuni 1º C. Põhjaosas meri talvel külmub. Vee soolsus kõigub 4 - 11 piires. Balti mere kliima on väga muutlik: nii põhja-, kesk- kui ka lõunaosas esineb udumassiive, õhu suhteline niiskus on väga kõrge
kvaliteedist, paindlikkusest ja usaldusväärsusest, sõltub nii sadamate, nende tagamaade (1000 km) kui ka riigi heaolu, areng ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Samuti terve ülejäänud tarneahela funktsioneerimise efektiivsus, mis tahes sadamat, tuleks käsitleda selle tagamaaga (linna, valla jne. tagamaaga) · Konkureerivaid Läänemere-äärseid sadamaid Soome: Helsingi, Kotka, Hamina, Hanko Venemaa: Peterburi, Kaliningrad, Primorsk, Võborg, Võssotsk, Ust-Luuga Poola: Gdynia,Gdansk Leedu: Klaipeda, Butinge terminal Läti: Riia, Ventspils, Liepaja Eesti: Tallinn, Pärnu, Kunda, Sillamäe, Miiduranna, Bekkeri, Paldiski põhjasadam, AS Saarte Liinid
samuti metsa, lina paberit, tekstiili. Aeg kahe maailmasõja vahel 26. märts 2009. a. 15:32 19nov 1918 Saksamaa kapituleerus. I maailmasõda lõppes. 1919 jaanuaris algas Pariisis rahukonverents, mis lõppes sama aasta 28 juunil Sakslaste jaoks raske Versailles' lepingu sõlmimisega. Selle lepingu järgi sai Prantsusmaa taas Elsass-Lotringi oma valdusesse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Danzig (Gdansk) kuulutati Poola tollipiirkonda kuuluvaks vabariigiks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist ning mitu miljonit sakslast jäi elama välja poole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjas tekitatud kahju hüvitama., välja maksma suuri reparatsioone. Saksamaa pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma
a. 11:46 WWI tagajärjed: 1. Hukkunud ca 10 000 000 2. Majanduskriisid 3. Võimupositsioonide muutused 4. Impeeriumide kadumine: saksa, vene, A-U, ottoman 5. Uued piirid 6. Osad iseseisvusid (balti) 7. Patsifism 8. Turism Versaille rahu: 1. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks a. Peab kandma kahjud b. Saksa ei nõustund 2. Saksamaa kaotas 1/8 alasid a. Klaipeda -> leedu b. Sudeedimaa -> tsehhoslovakkia c. Poola koridor = gdansk = dansig -> poola d. Saarimaa -> pr 15a e. Reini demilitaliseeritud tsoon -> pr, neutraalne 3. Reparatsioonid 4. Piirati saksa sõjaväge a. Sõjaväekohustus keelustati b. 100 000 maaväge c. 15 000 mereväge d. Rasketehnika keelatud 5. Ähvardati sõjaga 1919 - rahvasteliit Lahendada probleeme rahumeelselt Vältida sõdu Ajalugu Page 53 Venemaa kodusõda 17. september 2010
Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts 1939 22. märts 1939 Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel) ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. piirkonna. 23. märts 1939 7. aprill 1939 Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva Itaalia vallutab Albaania. "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles
13.07.1944 Vilnius vallutati nõukogude vägede poolt. 31.08.1944 Bukarest vallutati nõukogude vägede poolt. 16.09.1944 Sofia (Bulgaaria) vallutati nõukogude vägede poolt. 19.09.1944 Vaherahu Soome ja NSV Liidu vahel. 22.09.1944 Tallinn vallutati nõukogude vägede poolt. 17.01.1945 Varssavi vallutati nõukogude vägede poolt. 04.02.1945 algas Jalta konverents, koos ikka Stalin, F.D.Roosevelt ja Churcill. 13.02.1945 Budapest vallutati nõukogude vägede poolt. 30.03.1945 Danzig (Gdansk) vallutati nõukogude vägede poolt. 08.05.1945 Saksamaa kapituleerus. 17.07.1945 Potsdami konverents (Stalin, Truman, Attlee). 08.08.1945 NSV Liit kuulutas Jaapanile sõja. 02.09.1945 Jaapan kapituleerus. STALINI AJA LÕPP 1945-1953 Teise maailmasõja järel oli NSV Liit haaranud enda valdusse kogu Ida-Euroopa ja riigi juhtkond võis end reklaamida nõukogude rahva päästjana. Teisisõnu oli Stalin saavutanud
2) Nõukogu – 5 alalist liiget (GB, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia), 4 vahelduvat liiget II osa: rahutingimused Saksamaaga 1. Territoriaalsed muudatused: Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi alad Loovutada tuli alasid Taanile, Belgiale, Tšehhoslovakkiale (sudeedisakslased), Leedule (Klaipeda), Poolale nn.”Poola koridor”, mis eraldas muust Saksamaast Ida-Preisimaa Gdansk kuulutati vabalinnaks Saksamaalt võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse 2. Relvastusalased piirangud: Sõjaväe suuruseks (vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid, kindralstaap saadeti laiali Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjalennuväge, sõjalaevade hulka piirati
Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile. Poola sai väljapääsu merele - ,,Poola koridor". See lõikas Saksamaa alad kaheks, oli neile moraalselt suur löök. Kaotasid nad kõik kolooniad. Saksamaa sõjaväekohustus keelati, tohtis olla 100 000 liikmeline elukutseline armee. Keelati mitmed sõjaväeliigid sõjalennuvägi, allveelaevastik, tankivägi
1940. aastatel. Versailles' süsteem ja selle lagunemine Versailles' süsteem Pariisi rahulepingutega loodud poliitiline korraldus Euroopas. Versailles' rahuleping (28.09.1919) Saksamaaga: 1. Territoriaalsed loovutused: 1/8 võrra · Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi piirkond · Poolale loovutatud aladest kujunes nn Poola koridor, see eraldas Ida-Preisimaa ülejäänud Saksamaast ja võimaldas Poolale pääsu Läänemerele. · Gdansk/Danzig jäi iseseisvaks vabalinnaks · Leedu sai Klaipeda/Memeli alad · Alasid loovutati veel Belgiale ja Taanile · Saarimaa läks 15-ks aastaks Rahvasteliidu valdusesse Prantsusmaale kasutamiseks 2. Relvastusalased piirangud: · Keelati üldine sõjaväekohustus: sõjaväge tuli vähendada 100 000-le mehele, sh 4000 ohvitseri. · Keelati omada lennuväge ja allveelaeva.
Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud
natürliche Fischmarken. Parasit. SchrReihe. 20: 1-143 Schmidt, G.D. 1985. Development of life cycles. In Biology of the Acanthocephala. (toim. Crompton, D.W.T. & Nickol, B.B.). Cambridge University Press, Cambridge, 273-305 Spindler, L.A., Kates, K.C. 1940. Survival on soil of eggs of the swine thornheaded worm, Macracanthorhynchus hirudinaceus. J. Parasitol. 26 (Suppl.), 19 Sulgostowska, T., Banaczyk, G., Grabda-Kazubska, B. 1987. Helminth fauna of flatfish (Pleuronectiformes) from Gdansk Bay and adjacent areas (south-east Baltic). Acta parasitol. Polon. 21: 231-240 Sures, B., Siddall, R. 1999. Pomphorhynchus laevis: The Intestinal Acantocephalian as a Lead Sink for Fish Host, Chub (Leuciscus cephalus). Exp. Parasitolgy. 93, 66- 72 Thulin, J., Höglund, J., Lindesjöö, E. 1989A. Fisksjukdommad i kustvatten. Tryckindrusti AB, Solna Thulin, J., Höglund, J., Lindesjöö, E. 1989B. Diseases and parasites in fish outside the nuclear powerplant of Ringhals
surus läbi kommunistide domineeritud Poola Vabariigi Ajutise Valitsuse tunnustamise. · Natslikud kurjategijad lubati kohtu alla anda. 1945 algus · Jaanuaris jõudsid nõukogude väed Oderi äärde. Piirati sisse Pommerimaa ja Ida- Preisimaa. Märtsis ja aprillis vallutati mõlemad sissepiiratud grupeeringud · 13.-15.2.1945 pommitasid lääneliitlased Dresdenit · 13.2.1945 vallutasid nõukogude väed Budapesti. · 30.3.1945 vallutati Danzig (Gdansk). · 23.3.1945 ületasid USA väed Reini jõe. · 2.-17.4.1945 võtsid nõukogude väed ette Viini operatsiooni. Linn vallutati. Saksamaa kokkuvarisemine · Nõukogude väed alustavad lahingut Berliini pärast. 20.4.1945 jõudsid nõukogude väed Berliini. · 28.4.1945 tapeti itaalia kommunistlike partisanide poolt Benito Mussolini. · 30.4.1945 sooritas Adolf Hitler enesetapu. · 30.4-1.5.1945 andsid alla Saksa väed Põhja-Itaalias. · 2.5
näitajate võrdlemisel Eestiaegsega tuleks kasutada varasemaid andmeid. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1919. aasta jaanuaris algas Pariisi rahukonverents, mille üheks tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28. juunil sõlmitud Versailles' rahuleping. Lepingu tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Prantsusmaa sai taas Elass-Lotringi oma valdusessse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehho-Slovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Dansig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist. Kaotas mitu miljonit sakslast ja väga paljud jäid elama väljaspool Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsoone (kahjutasud)
Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu suurvürstilt Vitautaselt ja Riia peapiiskoppilt. Appi tulid ka veel 500 vitaalivenda. 1396 - Ordu rüüstas Tartu piiskopkonna maid ja vallutas kõik linnused peale Toomemäe. Rõivastus tüli lahendati 1397 Danzigi (praegune GDANSK) kongressil. Seal otsustati, et Riia peapiikop on Liivi ordu liige ja ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade vasallidelt osavõttu ordu sõdadest. Jungingeni armukiri - Harju ja Viru vasallide uute privileegide nõudmise kiri. Laiendati vasallide pärimis õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust:
1921 Riia rahu - Nõukogude Venemaa ja Poola vahel. (Võrreldav Tartu rahuga.) Poola sai endale nn Curzoni joonest ida poole jäävad alad (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene). 1930ndad - Poola pidi välispoliitikas laveerima Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. 1934 - Poola-Saksamaa mittekallaletungi leping, kümneks aastaks. 1937 - Poola vallutas Tsehhist omale Tesini piirkonna. 21.03.1939 - nädal peale Tsehhi okupeerimist esitas Saksamaa Poolale nõudmise Gdanski ja Poola kordidori kohta. (Gdansk - poola keeles; Danzig - saksa keeles). See oli kindel märk sellest, et Saksamaa hakkab oma piiri idapoole laiendama (Drang nach Osten). Aprill 1939 - Saksamaa ütles lahti mittekallaletungi paktist Poolaga. Saksa Wermachtis hakati koostama plaani "Weiss" - Poola rünnaku plaan. Kevad 1939 - Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid karanteerida Poola suveräänsust. 25.08.1939 - Poola ja Suurbritannia sõlmisid liidulepingu. Sõja puhkemine ei olnud poolakatele ootamatu
sea 85 37'00N 19'00'E OO'W r-uware,nver . . .. .. .. 55 42'00'N 75'OOW Eugene, OR 50 44'0 3'N 123'OSW Gaspe Pen., pe ninsula. 75 49'OO'N 63' OOW Gwardafuy, C, cape 91 12' OO'N SI' OO'E Iowa. liver 55 43' OON 93'OOW DO'W _are, slate, U.S,. . 51 39'00'N 74' OOW Eugenia Pt., cape 77 28' OO'N 115'OOW Gdansk, Poland. 84 S4'22'N 18'38'E Gweru, Z,mbabwe. 90 19'28'5 29'49 'E Iowa, state, U S 51 43'ooN 94'OOW OO'W I'IoIIm Bay, bay ........ 55 39'OO'N 75°00W Euphrates, river 97 33'ooN 42'OO'E Gedaref, Sudan 90 14"02'N 3S' 23'E Iqalutt, Canada 74 63'4S'N 68'26W ~:~ 1Igm
annaabi.ee 
