SINU KOOLI NIMI Referaat Kasuubid Autor : Tallinn Kasuubid Kasuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas. Nende ametlikuks keeleks on kasubi keel, mida kõneleb umbes 50 000 inimest ning seda peetakse ka üheks Poola keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala...
3 põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone
3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41 Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe 1939 alusel(29.august 1938) Austria(13.märts Sudeedimaa Tsehhi okupeeriti , Klaipeda 1938),Saarimaa(1.märts Leedult , Gdansk -Poolalt 1935),Reini tsoon 5) Mis on MRP? Millal ja kelle vahel sõlmiti? Milles seisnes MRP salajane lisaprotokoll? Mida tähendas see Saksamaale, Nõukogude Liidule, Euroopale, Eestile? MRP olulisus. Molotovi-Ribbentropi Pakt mittekallaletungi leping + salajane lisaprotokoll , 23.august 1939 NSVL ja Saksamaa vahel Moskvas.Protokoll seisnes selles , et Saksamaa ja NSVL jagasid Euroopa kaardi mõjusfäärideks.
idas Ukraina ja Valgevene, põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu, mis koosneb 460kohalisest Seimist ja 100kohalisest Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja
Barokkmuusika Saksamaal Kätlin Rea Kristin Prüüs Kärt Raudsepp Taavi Peters 10 H Ajalooline taust 16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat ...
Tallinna Transpordikool Logistik Õpilane Maanteetransport Referaat Juhendaja : Õpetaja Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Veovahendid...................................................................................................................3 Eelised ja puudused........................................................................................................4 Transpordi arengukava...........................
Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased
Juunioride maailmameistrivõistlused 2005 (Kitchener, Kanada) 20 Euroopa Meistrivõistlused 2005 (Torino, Itaalia) 25 Eesti Meistrivõistlused 2005 (Tallinn, Eesti) 1 Junior Grand Prix Ukrainian Souvenir 2004 (Kiiev, Ukraina) 13 Nebelhorn Trophy 2004 (Oberstdorf, Saksamaa) 12 Junior Grand Prix Skate Long Beach 2004 (Long Beach, USA) 8 Juunioride maailmameistrivõistlused 2004 (Haag, Holland) 27 Eesti Meistrivõistlused 2004 (Tallinn, Eesti) 1 Junior Grand Prix Gdansk Cup 2003 (Gdask, Poola) 25 Junior Grand Prix Sofia Cup 2003 (Sofia, Bulgaaria) 16 Eesti Meistrivõistlused 2003 (Tallinn, Eesti) 3 (juunioride klassis) 6 Kasutatud kirjandus http://www.elenaglebova.com 7
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksam...
Kunstforum International, Bd. 166 August oktoober, 2003; Anders Härm. Marko und Kaido. Dreams and Conflicts. The Dictatorship of the Viewer. 50th International Art Exhibition - La Biennale di Venezia, 50. Espozione Internazionale d'Arte, Venice 2003; Marko und Kaido by John Smith. Exhibiiton of Estonia. 50th International Art Exhibition of the Biennale di Venezia. Tallinn 2003; Closing the Distance. Ed. Malgorzata Lisiewicz, Sirje Helme, "Laznia" Center for Contemporary Art, Gdansk 2002; Pärnu Fideo & VilmFestival "Experiments & Classic". Ed. Rael Arter, Pärnu, Estonia, 2002 ARS01, Kiasma, Helsinki, Finland, 2001; Painterly Issues. Vilnius Painting Triennial. Vilnius, 2000; 10 PAAR. Art from Estonia and Flanders. Tallinn, 2000; Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf. Verein zur Verstaltung von Kunstausstellungen e.V., Düsseldorf, 2000; 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, 1999; The First International Drawing Competition. Wroclaw, 1999;
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi. Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis k...
2001 XI Varna Rahvusvaheline Graafika Biennaal, Bulgaaria 2002 Korea Rahvusvaheline Graafikanäitus, Sungsan Art Hall ja Song Ha Gallery, Korea 2002 KURSIPOISID, Kursi Koolkonna Päevad Tartu Kunsti Majas 2002 Graafikatriennaal Graphica Creativa'02, Jyväskylä, Soome 2002 CLOSING DISTANCE, Eesti kunsti näitus, "Laznia" Center for Contemporary Art in Gdansk, Poola 2002 Kaliningradi VII rahvusvaheline graafikabiennaal 2002 Rahvusvaheline graafikanäitus, Thessaloniki, Kreeka ja 2003 Cantiz, Hispaania 2003 Kursi Koolkonna näitus Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone Galeriis 2003 PAX 3, Rauha, Soome 2003 Varna XII Rahvusvaheline Graafika Biennaal, Bulgaaria 2003 III Rahvusvaheline Väikegraafika Näitus, Museo Civico, Cremona, Itaalia
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
Nõo Reaalgümnaasium Saksa Demokraatlik Vabariik Ajalooreferaat Joonas Hallikas Nõo 2011 Sissejuhatus Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. Riigi pindala oli 108 179 km² ja 1990. aasta seisuga elas seal 16,4 miljonit inimest. Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt ...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei a...
"We're planning to be very tactful in the way we restore it. In the way we set up the exhibition we're taking international visitors into account, so in world terms it will be an entirely modern and very exciting museum." "The museum, or part of it, should be in close proximity to the water, or even better: own the port," said maritime historian and museum director Urmas Dresen. "You don't have to look very far for precedents: Karlskrona, Stockholm, Turku, Kaliningrad, Gdansk, Gothenburg, Roskilde, Bremerhaven, Kiel, Flensburg, Liverpool, Rotterdam, Amsterdam... The only option for us at the Maritime Museum is the historical area of the old Lennusadama port." "It's important to keep the place attractive and give it a happy imago, thus making the place profitable for investment," said Veronika Valk. "Maybe we should make room even for a sea academy?" "One of the most interesting challenges is the piece of property between the hangars and Patarei prison
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus..................................................................................
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide ...
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
Kui võtta pikkuseks vahemaa Sankt Peterburist Taani väinadeni, siis on see 750 miili, laius on keskosas 180 miili. Balti mere rannajoon on keeruline, seal on palju saari, lahekääre ja madalikke, mis raskendavad tunduvalt laevaliiklust. Eriti keeruline on laevaliiklus Soome ja Rootsi rannikualadel. Balti mere suurimad lahed: 1. Botnia 2. Soome 3. Riia 4. Narva 5. Gdansk 6. Pomorie 7. Mecklenburgi 8. Kieli 9. Liivi Pinnahoovused on nõrgad, ainult keskosas moodustub kellaosutile vastu liikuv hoovus. Tugevate tuulte mõjul võib lahtedes veepind tõusta kuni 4 meetrit üle normi. Pinnavee temperatuur tõuseb suvel kuni 19º C, talvel langeb kuni 1º C. Põhjaosas meri talvel külmub. Vee soolsus kõigub 4 - 11 piires. Balti mere kliima on väga muutlik: nii põhja-, kesk- kui ka lõunaosas esineb udumassiive, õhu suhteline niiskus on väga kõrge
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleae...
a. 11:46 WWI tagajärjed: 1. Hukkunud ca 10 000 000 2. Majanduskriisid 3. Võimupositsioonide muutused 4. Impeeriumide kadumine: saksa, vene, A-U, ottoman 5. Uued piirid 6. Osad iseseisvusid (balti) 7. Patsifism 8. Turism Versaille rahu: 1. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks a. Peab kandma kahjud b. Saksa ei nõustund 2. Saksamaa kaotas 1/8 alasid a. Klaipeda -> leedu b. Sudeedimaa -> tsehhoslovakkia c. Poola koridor = gdansk = dansig -> poola d. Saarimaa -> pr 15a e. Reini demilitaliseeritud tsoon -> pr, neutraalne 3. Reparatsioonid 4. Piirati saksa sõjaväge a. Sõjaväekohustus keelustati b. 100 000 maaväge c. 15 000 mereväge d. Rasketehnika keelatud 5. Ähvardati sõjaga 1919 - rahvasteliit Lahendada probleeme rahumeelselt Vältida sõdu Ajalugu Page 53 Venemaa kodusõda 17. september 2010
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
2) Nõukogu – 5 alalist liiget (GB, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia), 4 vahelduvat liiget II osa: rahutingimused Saksamaaga 1. Territoriaalsed muudatused: Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi alad Loovutada tuli alasid Taanile, Belgiale, Tšehhoslovakkiale (sudeedisakslased), Leedule (Klaipeda), Poolale nn.”Poola koridor”, mis eraldas muust Saksamaast Ida-Preisimaa Gdansk kuulutati vabalinnaks Saksamaalt võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse 2. Relvastusalased piirangud: Sõjaväe suuruseks (vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid, kindralstaap saadeti laiali Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjalennuväge, sõjalaevade hulka piirati
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
natürliche Fischmarken. Parasit. SchrReihe. 20: 1-143 Schmidt, G.D. 1985. Development of life cycles. In Biology of the Acanthocephala. (toim. Crompton, D.W.T. & Nickol, B.B.). Cambridge University Press, Cambridge, 273-305 Spindler, L.A., Kates, K.C. 1940. Survival on soil of eggs of the swine thornheaded worm, Macracanthorhynchus hirudinaceus. J. Parasitol. 26 (Suppl.), 19 Sulgostowska, T., Banaczyk, G., Grabda-Kazubska, B. 1987. Helminth fauna of flatfish (Pleuronectiformes) from Gdansk Bay and adjacent areas (south-east Baltic). Acta parasitol. Polon. 21: 231-240 Sures, B., Siddall, R. 1999. Pomphorhynchus laevis: The Intestinal Acantocephalian as a Lead Sink for Fish Host, Chub (Leuciscus cephalus). Exp. Parasitolgy. 93, 66- 72 Thulin, J., Höglund, J., Lindesjöö, E. 1989A. Fisksjukdommad i kustvatten. Tryckindrusti AB, Solna Thulin, J., Höglund, J., Lindesjöö, E. 1989B. Diseases and parasites in fish outside the nuclear powerplant of Ringhals
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
sea 85 37'00N 19'00'E OO'W r-uware,nver . . .. .. .. 55 42'00'N 75'OOW Eugene, OR 50 44'0 3'N 123'OSW Gaspe Pen., pe ninsula. 75 49'OO'N 63' OOW Gwardafuy, C, cape 91 12' OO'N SI' OO'E Iowa. liver 55 43' OON 93'OOW DO'W _are, slate, U.S,. . 51 39'00'N 74' OOW Eugenia Pt., cape 77 28' OO'N 115'OOW Gdansk, Poland. 84 S4'22'N 18'38'E Gweru, Z,mbabwe. 90 19'28'5 29'49 'E Iowa, state, U S 51 43'ooN 94'OOW OO'W I'IoIIm Bay, bay ........ 55 39'OO'N 75°00W Euphrates, river 97 33'ooN 42'OO'E Gedaref, Sudan 90 14"02'N 3S' 23'E Iqalutt, Canada 74 63'4S'N 68'26W ~:~ 1Igm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
