Pieter Brueghel (1526 1569) Elu Brueghel sündis 1525 praeguses Hollandis Aastal 1551 sai tast õpipoiss Coecke van Aelsti juures Reisis Itaaliasse, kus ta õppis Itaalia kunsti Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga Brueghel suri 1569 Looming Brueghlit peetakse Madalmaade suurimaks renessansikunstnikuks 16. sajandil Palju töid on talupoegade elust viletsus, hall argielu ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel" Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi
aksepteeriti kui meistrit, kunstnike gildis. Mõnda aega hiljem kolis ta Itaaliasse ja tuli tagasi Antwerp-i enne Brüsselisse jäämist 10 aastat hiljem. Ta sai hüüdnime ,,Talupoeg Bruegel" või ,,Bruegel-talupoeg" sellepärast, et ta riietus talupojaks, et sulanduda sisse pulmades ja muudel üritustel, saades seeläbi inspiratsiooni ja autentseid detaile oma zanri maalides. Ta suri Brüsselis 9. Septembril 1569 ja maeti Kapellekerkis. Ta oli Pieter Brueghel Noorema ja Jan Brueghel Vanema isa. Mõlemast said kunstnikud, aga kuna nad olid niivõrd noored kui nende isa suri, siis usutakse et kumbki ei õppinud oma isa käe all. Carel van Mander-i sõnul, õpetas neid tõenäoliselt nende vanaema Mayken Verhulst van Aelst, kes oli samuti kunstnik. Kunstnik(maalija) ja Asjatundja, c. 1565. Arvatakse, et tegu on tema enda portreega.
Liiva kasutatakse mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks; silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 4.3 Kasutatud liiva liik ja päritolu Tegu on jämeliivaga. 4.4 Liiva katsetamise tulemused koos arvutustega 4.4.1 Puistetihedus 1. katse: m1-m = 1565 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1565 kg/m3 2. katse: m1-m = 1569 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1569 kg/m3 Liiva mass Anuma maht V Puistetihedus oL kesk [kg/m3] m1-m [g] [cm3] [kg/m3] 1565 1000 1565 1567
« .» 1 , « », 1547. , . , . , , , . , , . , , . . , , . , , , , . , , , . , , . , , , , . . , « » , , , , , , , , - . , 1569. , - , , . , , , .. . , . , , , . , , 1570. , . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . ,
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis välj...
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika • Koer- truuduse sümbol • Tolmuhari- sümboliseerib tublit perenaist
: · · · · · · · · · , «republika», -- «Rzeczpospolita»-- . -- . , , - , , - , , - , . 1 2004 -- . 21 2007 . · -- 966 . · -- 1025 . · ( ) -- 1569 . · : , -- 1772--1795 . · , -- 1807 . · -- 1815 . · (. Prawo i Sprawiedliwo) · (. Platforma Obywatelska) · (. Liga Polskich Rodzin) · (. Samoobrona) · (. Sojusz Lewicy Demokratycznej) (. Polskie Stronnictwo Ludowe) - , , 90- . . , , . , . . , . . . -- - . 16 600 . 2007 , , 632 .
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus.
Medicid ja nende osa Euroopa kultuuriloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis ...
linnus 1561. läksid Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile. 1562 sõlmiti alistumisleping Poolaga ja Vana-Liivimaad ei olnud enam. Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab 1570 loodi vasallkuningriik mida juhtis hertsog Magnus kes kuuletus venemaale. Samal aastal mindi koos Tallinnad valutama, kuid tulutult. Ja nii mitmeid kordi. Lõpuks jäi vallutamata ainult Kuramaa ja Riia. Tulemused 1577. omas Venemaa pea aegu kõike kuid 1582 tehti Jam Zapolski leping millega Venemaa loovutas oma osa Poolale
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju ...
Jesuiidid Kool: Arte Gümnaasium Klass: 10B Koostajad: Hiljar Laansalu Mariann Toompark Mart Valter Ordu rajamine Rajas Ignatius Loyola Rajati 27. septembril aastal 1540. Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu) Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise kuulekusega ülematele Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ordu reeglid Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks ja ülist...
Soviet Union, invaded and occupied by Nazi Germany in 1941, and re-occupied by the Soviets in 1944 to form the Latvian for the next fifty years. The peaceful Singing Revolution, started in 1987. Lithuania Capital city: Vilnius Total area: 65 200 km² Population: 3.5 milion Language: Lithuanian Lithuania, officially The Republic of Lithuania, is the biggest country of the Balic region. Lithuania is a Catholic county and almost 80% of the people belong to the church. In 1569 Lithuania and Poland formed a voluntary two state union, the Polish– Lithuanian Commonwealth. The Commonwealth lasted more than two centuries, until neighboring countries systematically dismantled it from 1772–95, with the Russian Empire annexing most of Lithuania's territory. In Lithuania basketball is considered the natural passion. Finland Capital city: Helsinki Total area: 340 000 km² Population: 5 milion Language: Finnish, Swedish and Sami
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa
Vana Liivimaa lõpp: 1560 Ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumine Poolale > Keskaeg läbi, sest Liivimaad enam pole Põhjamaade 7-aastane sõda: 1563-1570 1563 Rootsi vallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1569 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega, Poola ja Rootsi liit, Taani taandub ja jääb Eesti mandri osast ilma Liivimaa kuningriik 1570-1577: 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaa lossi ja Ivan IV onupoju tütre Maria 1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine
Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis. 1568 läks õppima Madriidi humanitaarsesse erakooli. Üks tema õpetajatest, Juan Lopez Hoyos ütles Cervantese kohta ,,kõige kallim ja armastatum õpilane". 1568. aastal suri Felipe II naine, Cervantes kirjutas naisele ametliku järelehüüu (luuletuse). 1569. aastal omistati talle kuninga kardinali kammerteenri tiitel. 1570. aastal läksid Cervantes ja tema vend Hispaania sõjaväkke, Itaaliasse. 1571, Lepanto Hispaania ja Türgi vaheline sõda. Seal sai Cervantes arkepuusikuulist haavata ning tema vasak käsi muutus halvatuks. 15741575 elas ta Sitsiilias, Genaus, Lombardias, Napolis. 1574. aastal sai ta palga ja ametikõrgendust. 1575. aastal hakkas ta oma vennaga kuunariga ,,Sol" koju sõitma, õnnetuseks said
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla.Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570 1571 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati
1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond.
aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola- keskne, valitava kuningavimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik Rzeczpospolita. Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13
Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses. Haridus Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi "Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv ´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased.8 Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. Kiri & Keel Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. 1989. aasta andmeil oli Venemaa vepslaste emakeelsus 51,3% Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: *põhja- ehk äänisvepsa Karjala Vabariigi lõunaservas. *keskvepsa Leningradi oblasti kirde- ja Vologda oblasti loodeosas.
peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2 Nime on saanud Hollandi kartograaf Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes kohandas silindrilise projektsiooni meresõidukõlblikuks 1569. Aastal. Maakera puutb silindri sisepinnaga kokku ekvaatoril Vaatepunkt ühtib Maa keskpunktiga Meridiaanid on projekteeritud silindri sisepinnale ja õgvendatud paralleelseteks sirgeteks. Merkaatori projektsioon 3 Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt sec ja saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus. Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja ümar saar muutub ellipsiks
Graafika Albrect Dürer 21 mai 1471 6 aprill 1528 sündis Nuremburgis ja oli Saksa maalja, trükkiste tegija, matemaatik ja teoreetik. Dürer pani enda maine juba paika enda 20ndates enda trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas. Brueghel on enamasti tuntud enda maalide poolest, kuid siin võrdluses räägime tema graafilistest töödest. Düreri trükkise hõlmavad enamasti religiooseid ja moraalseid teemasi, enamasti on tal tööd väga sügava mõttelised. Bruegheli graafilised tööd on väga jutustavad nagu tema maalid, tegelased on väga aktiivsed, või toimuvad mingid suured sündmused. Samuti tema tööd on natukene sürrealistlikud näiteks
1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Võttis aset Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan Julm oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569. aastal ühinesid. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. 1570 71 piiras Magnus vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa
LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Liivi sõja peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, ...
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8
Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti. Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik. Liivi sõja algusaastatel allutas Taani oma võimu alla Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, kuid Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusesse Lääne-Eesti ja Taanile jäi üksnes Saaremaa koos endise Kuramaa piiskopkonna alaga Lätis. 1569. aastal saatis hertsog Magnus saadikus Moskvasse, kus Ivan Julm tegi ettepaneku luua Moskvast sõltuv Liivimaa kuningriik, mille eesotsa nimetas ta Taani hertsogi. Peale Taani-Rootsi sõda loovutas Taani Rootsile viimase osa tänapäeva Eesti territooriumist, Saaremaa. Vana-Liivimaa kokku varisemisel jagati see Taani, Rootsi ja Poola vahel, kus hakkasid peagi valitsema erinevad valitsemissüsteemid, mistõttu pole lihtne hoida sellist koosseisu ilma lahkhelideta
sajandi teisel poolel, kui Mustast Surmast ja teistest teguritest tingitud majanduslangus oli varasemad pangaperekonnad pankrotti ajanud. Nii tõusid nad linna mõjukaimate perekondade sekka, kuid eriti suurt poliitilist mõju nad kuni 15. sajandi teise veerandini ei omanud.Medicid valitsesid 1434–1737 vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli. Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici. 4) Sõjatehnika uuenemine- 5) Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärel. Samuti ka võitlus tulu toova villa üle, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud
Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid Hieronymus Bosch 1450-1516 · Inimene- armetu ja loomalik · Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569 · Piltidel õpetlik moraalitsev tähendus · Olutikumaalija · Peenmaalitehnika · Peategelane- lihtne talupoeg(kohmakad) hüüdnimi- Talupoegade Brueghel · ,,Jahimehed lumes"- aastaaegade tsükkel · ,,Talupoja pulm" · ,,Pimedad"- traagika-füüsiline ja vaimne pimedus, lüüriline loodus. Renessanss Saksamaal 16. sajandil Tunnused: · Reformatsioon · Trükigraafika levimine- raamatu trükkimise sünnimaa Arhidektuur: · Gooti traditsioonide jätkamine
islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505) Algas Vene alade ühendamine 1480 "Ugral seismine"
ja Rootsi 9. Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil? 10. Loetle Liivi sõja tulemusi. 1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa 5) 1575-1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa 11. Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga?
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard ...
7 aastane Põhjamaade sõda oli 1563 1570. Omavahel sattusid sõjajalale Rootsi ning Taani ja Poola. 12. Mis olid mõisameeste üksused? See oli sakslastest ratsanike üksus, kuhu kuulusid ka endised ordu teenijad ja palgasõdurid, mõisatest ilma jäänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. 13. Mis oli Rzeczpospolita? S.o aadlivabariik, mis sõlmiti Poola kuningriigi ja Leedu vürstiriigi Lublini uniooni vahel 1569. aastal. Nad pidasid Liivimaad ka oma valduseks. 14. Mis oli Liivimaa kuningriik? Kes oli hertsog Magnus? Hertsog Magnus oli uue Taani kuninga Frederik II vend, kes püüdis laiendada oma valdusi, läkitades saadikud Vene tsaari Ivan Julma juurde, kes nägi võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Esialgu oli kuningriigi keskuseks Põltsamaa. 15. Missugusele riigile oli edukas 1575-1576. a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg?
tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikatsiooninumbrid.) http://www.bsb-muenchen.de/Inkunabeln.181.0.html Sain vastuseks 2. O-81,3: T-296,2: 3. Leia Dante Alighieri 1569.a. Itaalias trükitud ,,Jumaliku komöödia" tiitellehe digiteeritud kujutis. Anna vastuses kirje identifikatsiooninumber. http://edit16.iccu.sbn.it/web_iccu/eimain.htm Record identifier: CNCE 1173 4. Kui palju on Liivimaad ( Livonia, Livland, Liffland, Liefland) käsitlevaid 16. sajandi trükiseid kajastatud Saksa 16. sajandi trükiste andmebaasis? Näidake vastus iga otsisõna puhul. https://opacplus.bib-bvb.de/TouchPoint_touchpoint/start.do?SearchProfile=Altbestand&SearchType=2
Renessanss Madalmaades. 15.saj Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike tee...
kohustust riigi ees. Valitsejana oli ta aga väga otsusekindel, vahel kirjeldatakse teda ka absoluutse monarhina, kuid rahva ees autoriteeti tal oli. Kuna tema valitsusala koosnes paljudest erinevatest rahvastest tekkis kuskil pidevalt mingisuguseid probleeme ning Felipe II rändas väga palju oma valdustes. Näiteks Hispaanias oli pidevaks probleemiks mauride kogukond, kes olid Felipe II eelkäijate poolt sunniviisiliselt ristiusku pööratud. Mauride ülestõusu 1569. aastal Granadas lahendas oskuslik kuningas nad oma maalt välja saatmise ja teistesse provintsidesse hajutamisega. Veel oli Felipe II suhteliselt hea ka riigi majandamises. Vaatamata sellele, et Hispaanial oli tollal palju valdusi, oli riik hõreda asustusega, mistõttu makse laekus vähe. Sellest tulenevad raskused ületas Felipe II küll rahvale ebapopulaarselt, kuid pikas perspektiivis mõistlikult, tõstes makse ning seda eriti just aadlitel. Tänu
Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada.Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 157071 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene- vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu ...
korda väiksem ordu väesalk, mis hävitati. See oli ordu viimane välilahing. 1561. a juunis alistusid Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond Rootsi kunnile Erik XIV-le algas Rootsi suurriigiajastu. Maa jagamise järel algas pikk ja kurnav rüüstesõda Rootsi, Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vahel. Sõjategevus hakkas vaibuma pärast seda, kui Rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan III. Rootsi ja Poola-Leedu sõlmisid rahu, Taani tegi sedasama. Poola-Leedus loodi 1569. a ühisriik Rzeczpospolita (vabariik), mis kujutas endast aadlivabariiki eluks ajaks valitava kuningaga. Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu mandri-Eesti aastatel 1572-1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada. Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn, ungarlane Stefan Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele. Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal
Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte. Sellel samal aastal ajasid rootsalsed poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja Eestis oli Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Viis aastat hiljem alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1579
Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte. Sellel samal aastal ajasid rootsalsed poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja – Eestis oli Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Viis aastat hiljem alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1579
aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. Osa neist hakkas rootslaste vastu mässama ja vallutas Pämu linna, andes selle olulise toetuspunkti siis üle Poola väele. Pärast vahelduva eduga sündmusi sõlmiti Taani ja Rootsi vahel1570. aastal rahu. Taani võim piirdus nüüd Saaremaaga. Liivimaa pärast sõdivate Läänemereriikide jõudude vahekorras oli 156Ü-ndate aastate Iõpuks toimunud mitmeid muutusi. 1569. aastal sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. Rootsis tõi riigipööre sügisel 1568 võimule Poola kuninga õemehe Johan III. Sellest tulenes Rootsi ja Poola suhete paranemine. Kohe sõlmisid mõlema siinsed väejuhatused vaherahu, hiljem mindi isegi koostööle venelaste , vastu. Nn. Liivimaa kuningriigi sünd.
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja ...
sajandi teisel poolel, kui Mustast Surmast ja teistest teguritest tingitud majanduslangus oli varasemad pangaperekonnad pankrotti ajanud. Nii tõusid nad linna mõjukaimate perekondade sekka, kuid eriti suurt poliitilist mõju nad kuni 15. sajandi teise veerandini ei omanud.Medicid valitsesid 14341737 vaheaegadega 14941512 ja 15271530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli. Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici. o Medici · Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga
I Seleta mõisted ja too näited: · Palazzo Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Jõukamate inimeste mugavad ja ilusad elumajad. Nende laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Põhiplaanilt olid palazzod ruudukujulised, nende keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo'l kolm korrust. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus. Sellises vanemat sorti palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond rikkad ...
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad ...
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
