* Novgorod oli Phja-Venemaa suurim kaubalinn * Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga * See ples aga varsti maha * Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielvilise ristkuppelkirikuna * Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn he uulitsa kirikud * Need olid pisikesed he kupliga kirikud igal suuremal tnaval (umbes 200) * 12. saj alguses laguneb Venemaa kmmekonnaks vrstiriigiks * Kige tugevam oli Vladimiri vrstiriik * Vladimiri vrstiriigis asutati ka Moskva linn * Vladimiri vrst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetttu vib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures nha romaani stiilile iseloomulikke markaari * Romaani kunst valitseb keskajal Lne-Euroopas * Kige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri lheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli je res * Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas * 13. saj tabab Venemaad mongolite kallaletung
poolt................................................................3 Vabadussõda....................................................3 Poliitiline tegevus........................................3,4,5 Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama
juunil 1940 tagandati Johan Laidoner Sõjavägede Ülemjuhataja ametikohalt ja saadeti erru. · 19. juulil 1940 vangistati ta koos abikaasaga Tallinnas NKVD poolt ja mõlemad küüditati Venemaale Penzasse. Nad arreteeriti sealsamas 28. juunil 1941. · 1942. a. viidi Moskva kaudu Kirovi vanglasse. · 19451952 oli Ivanovo vanglas, 1952 viidi Moskvasse, kus mõisteti Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamisel 25-ks aastaks vangi. Seejärel saadeti Vladimiri vanglasse. · Vladimiri vanglas veetis ta oma elu viimased 13 eluaastat · Ta suri 13. märts 1953 Vladimiri vanglas, Venemaal. · Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel
15.saj Kizi saare Preobrazen- skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal Vladimiri jumalaema THEOPHANES GREK Töötas Venemaal 14.-15.sajandi vahetusel Freskod Spasso Preorazenski katedraalis (Novgorodis) Pühakud - targad, isikupärased, sügavamõtteliste nägudega Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega
Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused
saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielööviline kirik* Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud* Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi* Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga* Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna* Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud* Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) * Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas* Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres * Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas* Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega* Tema
-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod Kuulsaim ikoonimaalija - Theophanes Kreeklane Sündis Bütsantsis Tegutses Venemaal
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900
Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik)
kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis
Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik)
on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11. Kirjelda büts mosaiiki või freskot (keda kujutati, kuidas, taust)? mosaiik värvilised kivid, sädelev klaas, tavaline hoone muutus pidulikumaks, smald, inimfiguurid karmiilmelised, pikaks veninud; lilla, must, kuldne 12. Millised Kuidas tagajärjed olid Kiievi vürsti Vladimiri ristiusku astumisel ja abiellumisel Büts printsessiga? Büts kunst elas edasi vanavene kunstis. Sealt võeti üle võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. 13. Kuidas võiks välise vaatluse põhjal ära tunda, et tegemist on vanavene kirikuga (plaan, kuplid, seinad ja kaunistused, akende suurus, materjal, värv jne)? Kuldne sibulkuppel, valge ehitis, puuarhidektuur, seinad kaetud ikoonidega, väiksed aknad, põhiplaan ristlööv 14
mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega Hagia Sophia(püha tarkuse kirik) basiilika * Ava õpik lk 54 koosta mõistekaart keisrinna Theodorast · Millal sündis? · Millega tegeles? · Kuidas sai tuntuks? · Mida olulist tegi? · Mis oli kõige tähtsam tegevus tema elus? · Kuidas temasse suhtuti? · Kuidas, millal suri? Kodune töö:
omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need
Curriculum Vitae Täisnimi: Vladimir Iljits Uljanov Sünniaeg: 22.04.1870 Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk(praegu Uljanovsk) Vanemad: Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril.1886. aastal suri Vladimiri isa ootamatult. Ema Marija Aleksandrovnal (sündides Blank) : tema isa oli vene õigeusku läinud juut ja ema Anna Grossopf aga saksarootsi päritolu. Ilja Uljanov kui ka tema naine Maria olid väga töökad ja hariduslembelised. Ilja vaid ülimalt ebapraktiline- nael tuli naisel seina lüüa. Õed,vennad: Dmitri Uljanov- tema oli arst, kes ravis haigeid, ka neid, kes kaotasid oma tervise sokist, mille tekitas vanema venna Vladimiri organiseeritud oktoobriputs.
tegemise käigus, sest islamis ei ole õrnalubatud ja kaunist värvitooni, et ajaloolane inimesefiguuri kujutada. Lagi oli Prokopios võrdles kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu poleeritud tunne. 987. a seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist kuulutasid värvitooni, Kiievi et ajaloolane vürsti Vladimiri saadikud:Prokopios ,,Me võrdles ei teadnud,neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. kas oleme 987. taevas a kuulutasid või maa Kiievi vürsti Vladimiri peal". Tänapäeval kuldsaadikud: tuhmunud, ,,Memuuseum alates 1935. ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. mosaiikidega
· 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi · Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg · Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele · Islam mõjutab ka õigeusku · Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis · Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval · Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist
Akadeemias õppides jäi Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga “Vapruse eest”. 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Laidoner, olles poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia
ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, et pääseda Leningradi kõrgseltskonnast ja hakkab seal tegelema mõisamajanduse ja talupeogadega, kellele annab lahtisemad käed. Naabermõisa kolib noor poeet Vladimir Lenski ja neist kahest saavad head tuttavad. Lenskinile meeldib Olga, keda on Vladimiri lapsepõlvest peale tahetud paari panna. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õde on jutukas ja seltsiv, siis Tatjana on kogu oma elu olnud vaikne inimene. Jevgeni on vabade elukommetega mees, Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Olga õde ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki
ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimisel sõjareform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust - püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Ta maeti Vladimiri linna kalmistule. Lydia Koidula (sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli, pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi.
Seda kasutasid tavaliselt parteikaaslased. Ta sündis 22. aprillil 1870. aastal Simbirskis. Lenini perekond oli suhteliselt suur. Sinna kuulusid tema isa Ilja Nikolajevits, ema Maria Aleksandrovna, vanem vend Aleksands Iljits, vanem õde Anna Iljitsna, noorem õde Maria Iljnitsna ja teine noorem õde Olga Iljinitsna. Lenini naise nimi oli Nadezda Konstatinovna. Uljanovite perekond oli kolinud Simbriski 1869. aasta sügisel, mõni kuu enne Vladimiri sündimist. Isa Ilja oli määratud kubermangu rahvakoolide inspektoriks. Koos temaga saabusid lapseootel naine Maria ning ta kaks last, Aleksandr ja Anna. Perekond asus elama Pribõlovski perekonnalt Streletskaja tänaval üüritud majja. Ilja ametikoht oli seoses valitsuse 1860. aastate keskpaiku algatatud koolivõrgu kiire arendamise plaaniga. Ta kujunes peagi Simbirski linnas ja kubermangus tuntud ja mõjukaks isikuks. Iljal ja Marial oli erinev perekondlik taust
Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres.
Üldine Info Vladimir Iljits Lenin (tegelikult Uljanov sündis 22. aprill 1870 ja suri 21.jaanuaar 1924,oli Venemaa bolsevike juht,Oktoobrirevolut siooni läbiviija, NSVL-i esimene valitsusjuht. Vladimir Uljanov sündis Simbirskis. Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. 1886 suri Vladimiri isa ootamatult. Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, vene õigeusu vastuvõtnud Israel Blank, vanaema aga rootsi-saksa suguvõsast Anna Grosshopf. Aastal 1887 mõisteti Vladimiri vanem vend Aleksandr surma süüdistatuna vandenõus Venemaa keisri Aleksander III mõrvamiseks. Detsembris 1887 heideti Vladimir üliõpilasrahutustes osalemise tõttu Kaasani ülikoolist välja. 3 Lapsepõlv,haridus,kasvatus
Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürsti Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seitud Eestiga? Kiievi suurvürst Jaroslav Tark laskis ehitada Kiievi Sofia katedraali. Sellise arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13.saj alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut.
Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkiski Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks on sibulkuppel. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofja kirikule. See bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstis. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest oli vahepeal saanud uus pealinn. See <<Vladimiri jumalaema >> nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis
· Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia. · Seinamosaiike on Bütsantsis vähe. · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega, keiser Justinianus õukondlastega. · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. See sattus Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi. · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg. · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis. · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda. · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik. · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik.
1919 Lõuna-Venemaa relvajõudude ülemjuhataja. Ühiskondlik 1922 "Russian Turmoil. Memoirs: Military, Social & Political", tegevus: 1930 "The White Army", "The Career of a Tsarist Officer: Memoirs, 1872-1916". Perekond: Laulatatud 1918. Abikaasa Xenia Vasilievna Chizh. Laps Marina Denikina (1919- 17.11.2005). Surmaaeg, -põhjus, 8.8.1947, vanadus, maeti St. Vladimiri kalmistule Jackson, New Jersey'is, matmiskoht: hiljem maeti ümber Donskoy kalmistule Moskvas. Pilt:
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid
Püha Kannataja Katariina (Velikomuchenica Ekaterina) ainus naiste orden impeeriumis Püha Aleksander Nevski (sellega autasustati juba pärast Peeter I surma) Kõik olid üheastmelised ja neid võidi anda ainult kõige kõrgematele ametnikele (nii tsiviil- kui sõjalistele) II periood Katariina II viis sisse veel kaks ordenit, mis said väga populaarseks Püha Kannataja ja Võidutooja (Velikomuchenika I Pobedonosca Georgija) Georgi, 4 astet Püha Apotlitega võrdse vürst Vladimiri (Ravnoapostol'nogo knjazja), 4 astet. Kahe mitmeastmelise ordeni ilmumine suurendas kohe autasustatavate ringi, sest madalamad astmed olid ette nähtud spetsiaalselt armee ja laevastiku ülem- ja staabiohvitseride, keskmiste ja nooremate tsiviilametnike autasutamiseks. III periood Paul I kaotas ära Georgi ordeni, aga viis sisse uue ordeni Johann Jerusalimski e. Malta rist. Sellega autasustati ainult Pauli valitsusajal, Aleksander I kaotas selle igavesti Vene ordenite süsteemist.
adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja mõõkadega, teiste hulgas 4. järgu Püha Vladimiri ordeniga koos mõõkade ja lindiga. 1916 ülendati Tõnisson polkovnikuks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander Tõnissoni järeltulijad aadlikud. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes - 9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6. detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1
Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi. Tartu esmamainimine. Lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus", mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu. · 11. saj Vana-Vene riigi lagunemine Kodusõjad riigi killunemine. Osastisvürstid võtsid võimu suurvürsti käest.
· 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass · Püha Georgi mõõk · Vabadusrist I · Karutapja orden III klass · Karutapja orden I klass · Vabadusrist III Aitäh kuulamast!
Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis (mis praegu on nimetatud tema auks- Uljanovsk) Tema isa Ilja Uljanov lõpetas Kaasani ülikooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda ka direktorina. Ilja sai oma tööalasele edukuse tõttu ka pärisaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. Iljal ja Vladimiri emal Marial oli erinev perekondlik taust ning nõukogude võimukandjad püüdsid varjata fakti, et Maria põlvnes osaliselt juutidest.(biography.com) Vladimiri ema Maria oli arsti tütar ning ta omandas koduhariduse kuid valdas mitut võõrkeelt. Leninil oli ka kaks venda: vanem vend Aleksandr ja noorem Dmitri ning kolm õde: Olga, Anna ja Maria. Kõik neist olid revolutsionääriliste sihtidega.(Getter Orav, 2012) Vladimir lõpetas 1887
aastani. 7. märtsil 1953 saadeti Laidonerid jälle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus teatati, et neile on RJMi Erinõupidamise otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25- aastane vanglakaristus[9]. Kriminaalasi nr. 5421 oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne Erinõupidamise otsust hoiti teda vahi all 11 aastat. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Ma valisin Laidoneri, sest ta on Eesti tekkimise jaoks palju panustanud. Tema julgus on väga märkimis väärne. Peamine põhjus miks ma tema valisin oli see et ta jäi mulle silma juba filmist "Nimed marmortahvlil".
Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? 9.-10. sajandil 10. saj. lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Millised tagajärjes sellel olid? Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seotud Eestiga? Kiievi Sofia katedraal, sarnanes Pihkva ehituskunstiga Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorod Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Kasutati erandlikult reljeefseid kaunustusi Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite kallaletung Milline linn sai 14. Saj. Venemaa keskuseks? Moskva Milliselt maalt pärinesid meetmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast, bütsantsist Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Aristotele Fioravanti Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat
Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus
Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna
Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke
Varakristlik kunst · Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik ...
Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel. Hoogsad vabad pintslilöögid. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljov värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja
seinamaal (fresko ja mosaiik), illustratsioonid) (käsitsi kirjutatud raamatute kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vene ikoonimaalid on leebemad ja inimlikumad. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel. Kui varem kaunistati peamiselt initsiaale, siis nüüd hakati maalima kogu lehekülge täitvaid pilte, millel kujutati
Moskva peamised vaatamiseväärsused. Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakkub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavaid luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud, kus isegi kalamarja saab poolmuidu. Moskva ajalugu Moskava linna asutamise aastaks loetakse aastat 1147. 1328. aastal nimetas mongoli-tatari Kuldhord ustavuse eest senise Moskava vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvüstiks. Uue vürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas Suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõjalist jõudu, kui ka
Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas
saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem heledumedusel kui värvidel, hoogsad vabad pintslilöögid. Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus) · Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV (ühendatud 13.-14- sajandi ikoonide rahvalik,
· 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka
1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja ,
II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine
Püha Sofia Püha Sofia kirik Kiievis Esialgne kuju Dmitri peakirik Vladimiris Ikoon avaldas suurt mõju Venemaa ikoonimaali arengule Vladimiri jumalaema, tellitud vürst Valdaimiri poolt sofia krikule Bütsantsist, Hiljem loovutatud Vladimirisse Pokrovski kirik Novgorod Novgorodi kreml Sofia krik Pihkva kirik, klooster, Kizi puukirik Oneega Kaupmeeste majad järve ääres. Kuplid kaetud puusindlitega
Minarett mosee juurde kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust. Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. 987. a kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: ,,Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat.
annaabi.ee 
