Keskaegse tsunftikorralduse head ja vead Keskajaks nimetatakse perioodi, mis jäi vanaja ja uusaja vahele. Keskaeg oli perioodil 5-15 saj. Keskaega jagatakse kolme põhiperioodi: varajane keskaeg( 5-10 saj.), klassikaline keskaeg( 11- 15 saj.) ja hiline keskaeg( 15-16 saj.). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus g...
peab. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest, kaubavahetusest jne. Linna juhid valiti tavaliselt kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud eriti kaasa rääkida linna valitsemises. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud üldse kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised, nagunäiteks teenijad, prostituudid, kerjused jne. Nagu ka riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli nagu nõukogu. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linnas. Ta pidi elatist teenima kaupmehena
Linnad- Õiguslikuks aluseks linna õigus, mis saadeti maaisandatele. Linna kodanikuks võis saada vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus. Eestikeelne kirjasõna- Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud aastast 1535
Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast reformatsiooni paljud kloostrikoolid suleti. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid linnakool- tekkisid alates 15.saj
Tänu sellele hakkasid Andra Lepper 11B 21.11.2012 eestlased austama kristlaste jumalat. Ometi ei loobutud nad uskumast haldjatesse ja teistesse pisijumalatesse. Veel raskendas uue usu vastuvõtmist see, et eestlased olid oma vanades traditsioonides kinni. Lõpuks õnnestus talurahvas kirikutesse meelitada. Kirikud ehitati pühadele kohtadele, sest talurahvas oli harjunud seal käima. Peale Liivimaa ristisõda jagunesid käsitöölised tsunftidesse. See tähendab, et kõik kes tegelesid näiteks sepatööga, pididki ainult sellele pühenduma. Et tsunfti liikmeks saada, pidi olema heal järjel, omama kodanikuõigusi ja abielluma. Sellepärast ei pääsenudki paljud tsunftidesse. Mina leian, et tsunftikorraldus oli hea mõte, sest siis hakati rohkem rõhku panema kvaliteedile. Asjad tulid paremini välja, kuna inimesed olid pühendunud ainult ühele alale.
kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.
XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale. Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse.
Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud
vaha ja mett, lina ja kanepit ja loomanahku. Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis Loe ka: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted:
Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi keha
kõrgrenessanss.renessanssliku maailmavaate aluseks oli humanism.humanismi ajal hinnati tarkust,isu,julgust,jms. Humanistide ideaaliks oli ükskõik kes,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Rüütlimoraal ja renessansiinimesed olid erinevad rüütlimoraal:oluline oli kuidas ja milliste vahenditega eesmärk saavutatakse. Renessansiinimese moraal:oluline oli saavutada eesmärk olenemata viisist ja vahenditest. Kui keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste tsunftidesse ja gildidesse, siis renessanss tõstis nad poeetide ja teadlaste hulka. Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti
aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk
peale,ei täidetud koormisi,asuti elama mujale,hakati vastu mõisasundijaile. Linnade valitsemine:9 linna,14 alevit, . Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline sakslastest elanikkond ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine.Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse. KATOLIIKLIK HARIDUS LUTERLIK HARIDUS Eesmärgiks oli eelkõige tulevaste vaimulike väljaõpetamine Eesmärgiks oli inimestest korralike kristlaste (luterlaste) tegemine, kes mõistaksid usulisi põhitõdesid ja suudaksid lugeda piiblit.
sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii
Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees
vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse. tingimustel saadakse Tsunftide raames meistriks ja tsunfti korraldati väljaõpet liikmeks ning millised kaitsti turgu jpm. on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kaubandus Liivimaa linnade Tallinn, Tartu, Viljandi ja kaubanduslik suunitlus Uus-Pärnu olid Hansa liidu tulenes äärmiselt liikmed.
Linnad etendasid feodaaltsivilisatsioonis suurt ning olulist rolli. Tänu linnadele saavutas riik edukuse ja omandas endale omapärase kultuuri. Linnadel oli mitu olulist rolli, millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur
· Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest)
huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne olukord oli hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti olulisemaks väljaveokaubaks oli teravili ning sisseveokaubaks oli sool, mis andis siinsetele kaupmeestele suuremat kasumit.
keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroopaga ning maausuline maailmapilt segunes katoliikliku maailmapildiga. Linnades oli võimalik tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning linnas oli turvaline ning soodne elada. Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild. Esimesse kuulusid peamiselt sakslased, teise peamiselt eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud
Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett.
Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet. 1)Loodi koole (toomkoolid) haridust saanud inimeste hulk oli väike 2)Vaimulikud kandsid linnades edasi ideid, moode, uudiseid 3)Mõjutas arhidektuuri lasti ehitada kirikuid 5
Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri Meistriks saamine: o Õpipoiss, Sell, Meister Gildid Keskaegne ametiühendus o Kaitses oma liikmete huve o Hoolitseti leskede ja orbude eest Mustpeade vennaskond – Vallalised kaupmehed Lepiti prostitutsiooniga Öine liikumise keeld Hansa liit Kaubaühendus
vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks.
Kuidas mõjutas tsunfti korraldus keskaja käsitööndust? Tsunftid tekkisid 15 saj.Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sü...
raudosadega), adra ette rakendati väle hobune, tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindlale käsitöötoote tegemisele, uus ühiskonnakiht - kaupmehed - 7. Võrdle keskaegset ja tänapäeva linna! (suuliselt) 8. Kaubateed Euroopas keskajal: vt kaart õpik lk 84 9. Kästitöö keskajal: tsunftid ja gildid, tee õpipoisist meistriks! Tsunftid ja gildid: Linna käsitöölised koonduseid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid omakorda koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt suurgild rikastest ja väikegild käsitöölistest. Tee õpipoisist meistriks: Kristlik abielu, õpiaeg kestis kuni 10 aastat. Alustati lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri, sageli ka viimase proua käsialune. Kui õpipoisiaeg otsa sai, algasid rännuaastad. Tuli valmistada meistritöö ehk sedööver.
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti
Linnarahva väärtushinnangud erinesid maarahva omadest. Rahamajndus väärtustas omakasu ning tegutsemist iseenda huvides. See tõmbas nähtamatu joone linnarahva ja maarahva vahel. Nagu riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli asendus nõukogule. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama kinnisvara linnas ning elatist teenima kaupmehena. Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse – gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige
Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all. Seetõttu oli naise esimene ja peamine eesmärk võimalikult soodsalt abielluda. Naiselt oodati, et ta oleks hea abikaasa, majaperenaine ja ema. Kuid paljudel naisetel oli
kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid,
Tsunfitd kujuneisd 13- 14 sajand Euroopa linnades. Tsunft oli teine väärikas grupp linlaste seas. Tsunft kaitses oma liikmete huve . Suurema osa moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega . Nad valmistasid suurema osa eluks vajaliku ise. Mõnda tsunfti võisid kuuluda mitme eriala meistrid. Näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga
Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava alguses, maiasmoka kohviku vastas. Käsitöö Vastavalt erialale olid käsitöölised jagunenud ühingutesse ehk tsunftidesse. Meistriks saada oli raske. Õpipoiss sell meister Rännuaastatel pidi sell koguma raha. Sell pidi oma meistri oskuste tõestamiseks tegema meistritöö. Tsunftijänes .. ebaseaduslikult meistritööd tegev persoon Vussermeister Katoliku kiri ja usupuhastus Kiriku valitsemine. Kohalik kõrgeim kirikuvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Lääne-Saare piiskopid. Piiskopi ülesanneteks oli:
Külaskäik keskaegsesse linna Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei maht...
Käsitööliste meistriks saamine Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust
keskusteks kloostrid; teenistuses, keskaja instrumentaalne noodikirja sünd. lõpul koondusid tantsuvorm estampii. Ilmalik laul ja linnamuusikute pillimuusika olid osa tsunftidesse. rüütlikultuurist õukonnas Renessanss ( 14.- Huvi kirikukammitsaist Kirikumuusika oli Polüfoonia ajastu. Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry
tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad · Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tsunftid................................................................................................................................... 4 Meistriks saamine................................................................................................................... 5 Gildid....................................................................................................................................... 7 Sisse- ja väljaveo kaubad........................................................................................................ 8 Kokkuvõte.....................................................................................................
Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost. Negatiivsusi oli palju ja positiivsusi vähe, kuid suured. Eesti on palju üleelanud ja
* Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse. Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. Sajandini.
arvult alla veerandi; see-eest kerkisid linnad põhilisteks arengupunktideks ning suurem osa keskaegsest kultuurist, haridusest ja kaubandusest sai esile tõusta just linnades. Linnade tekkeks andiski impulsi just käsitöö olulisuse kasv ja sellest arenev majandus. Kui linnad juba valmis olid, jäid need kaks siiski põhilisteks elatusallikateks. Käsitöölised ja nendega seonduv moodustas suure osa keskaegse linna identiteedist. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse, mis oligi mingi kindla käsitööalaga tegelevate inimeste vennaskond. Tsunft kujutas endast väga kindlate reeglitega püsivat ja tugevat ühendust, mille põhieesmärk oli arendada küll käsitööd, kuid samuti oli seal oma tugev hierarhia, kombestik, mõnel juhul isegi pühak ja kabel ning need võisid olla ka eraldiseisvad sõjalised organisatsioonid. Sealjuures tauniti tugevalt tsunftijäneseid ehk käsitöölisi, kes oma tööd ilma tsunfti kuulumata tegid ja müüsid
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist
õigused ja kohustused GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. Linnaõigus-määras kindlaks
Kuidas funktsioneeris keskaegne linnaühiskond Keskaegse linnaühiskonna juures tuleks esmalt välja tuua, et keskaegne linn oli omas ajas mingil määral võõrkeha, seda eelkõige, kuna ta ei sobinud tavapärasesse feodaali-vasalli suhtel ja pärilikul maaomandusel põhinevasse ühiskonnakorraldusse, ehk siis linnaühiskonnas puudusid olulisel määral need jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks. Kui keskaegne linn ei sobinud oma ühiskonnakorralduselt päriselt omasse aega, siis kuhu ta sobiks? Seda võib ühelt poolt vaadata kui teatavat jäänukit, mis kandis endas edasi teatavat eelmise ajastu ehk siis antiikaja vaimsust, samas teisalt oli see ka mõnes mõttes oma ajast ees, kuna selle toimimises olid juba märgatavad mõningad märgid demokraatlikust ühiskonnakorraldusest või vähemasti eeldused selleks. Teisisõnu olid seal olemas jooned, mis linnamüüri tagusesse ühiskonda jõudsid alles sajandeid hiljem. Nei...
kaubast) ja lina ning kanep (Narva kaudu). Veeti ka tökatit, planke, mastipuid vene kaupadest loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased. Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest. Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis. Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister. Manufaktuurid telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva
Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupoegade sõltuvus rüütliseisuses maavaldajatest
ülemerekaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada, paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. - Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemadega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud lutseorganisatsioonidesse tsunftidesse. - Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest teenijad, kerjused, prostituudid jt. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Sellest hoolimata armastasid keskajal inimesed palju pidutseda. · Käsitöö ja tsunft
Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid · Armastuslaulud südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema · Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii.
Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe.
kõrgelttunnustatud laulikuteni kõikjal tuntud. Nende ladinakeelne nimi oli jokulator- naljamees, narr; siit on tuletatud provaansi hulgaar (joglar) ja prantsuse zonglöör (jongleur). Põhjapool on tuntud nimetused menstrel (lad. Ministrare- teenima, abistama) ja saksa Spielmann (mängumees). Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel ning võtsid üle laulude esitamise. Rändmuusikutest tekkis 13. sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a. asutatud Püha Nikolause Vennaskond. 1321. a. loodi Pariisis samalaadne Püha Julianuse Vennaskond. RÜÜTLILUULE TÄHTSAMAD ZANRID: KANTSOON (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; SIRVENTEES (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; TENTSOON (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või
aastas neli suurt pidustust : 1. Ligi kaks nädalat kestvad jõulujoodud 2. Sama ulatuslikud vastlajoodud. 3. Papagoilaskmine 4. maikrahvipidu Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. · Müüdi igapäeva kauppa. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Käsitöö, tsunftid · Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. · Väljaõpe · Kaitsti turgu · Kontrolliti kauba hindu ja kvaliteeti. · Tsunftid moodustato kõigepealt vanematel ja keerulistemalt käsitöö aladel. · Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
