Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"saeveski" - 102 õppematerjali

saeveski – Peab olema suurtele veokitele hästi ligipääsetav, kusagile metsale lähemal ( ei saa teha linna sisse ning siis läheks transpordi kulud suureks), linnale siiski lähedale, et inimestel oleks hea tööl käia,
saeveski

Kasutaja: saeveski

Faile: 0
thumbnail
1
docx

Tellimiskiri

2 Töökindad tk 100 1,00 100,00 3 Paberkäterät rull 6 1,25 7,50 t 4 Aerosoolvär tk 5 5,00 25,00 v Kokku: 146,40 Arve tasumise garanteerime. Lugupidamisega, Triin Vaino OÜ Saeveski haldusjuht 55597742 OÜ Saeveski www.seveski.ee tel.: 666-7777 Lootuse 76 faks: 999-0000 Pärnu...

Majandus
37 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks miiniristleja "Lennuk". · 30. detsember ­ Karl Parts määrati Eesti Soomusrongide üldjuhiks. 17 1919 · 3. jaanuar ­ 4. jaanuar ­ eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar ­ Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar ­ 6. jaanuar ­ Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid. · 7. jaanuar ­ Eesti väed asusid üldisele pealetungile. · 20. jaanuar ­ Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 1. veebruar ­ Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. · 24...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rootsiaeg Eestis

sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid ; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks....

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Peeter I

Eesti sai endale küllalt tähtsa koha Venemaal eriti Peterburi muunduva transiit kaubanduse alal. Tallinn vabanes linna kindlustus kuludest. Tallinnas jäi kehtima endised traditsioonid ja õigusnormid käsitöö alal. Koos Vene võimuga Eestis tekkima suuremad ettevõtted. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteede töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida purjekaid ja sõja laevu. Tallinnasse tekkis Köiemue manufaktuur, saeveski , sõjaväe varustamine ja ehitus korras hoid ettevõtteid metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsi vabrikuid, neid tekkis ka mujal Eestis. Peeter I toetas väga haridust ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, ta tegi koolidele ka soodustusi. 1710.a. kui katk lakkas alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Gümnaasiumis hakati õppima ainult Venekeelt. Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
14
doc

REFERAAT - Rahvuslik liikumine Eestis, Carl Robert Jakobson

Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. 9 Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski , suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast....

Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Carl Robert Jakobson

Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski , suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast....

Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Peeter I

1 Lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäs...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Sõideti koos tütar Linda abikaasa Aleksander Pääreni ja veel tosinajao tuttavatega. Kanadas saadeti ümberasujad immigratsiooniameti poolt läänerannikule, Vaikse ookeani kaldal olevasse Briti Kolumbia provintsi, Stuarti järve äärde, kus J. Pitka sai 260 hektarit maad, ta väimees A. Päären aga 93 hektarit. Maa eest tuli maksta alle 15 aasta pärast. J. Pitka ehitas siia 7- toalise palkmaja; katsetas piimakarja- ja lambakasvatamisega ning viljadega, ehitas saeveski , kuid kõik see ei toonud oodatud majanduslikku tulu. 1929. aastal määrati Eesti valitsuse poolt J. Pitkale pension ja eruadmiral otsustas 1930. aastal külastada kodumaad, et näha siinseid olusid ja kohtuda poeg August- Andreasega. Kodumaale jõudnud Pitkale pakuti Eesti Tarbjate Keskühingu juhatuse esimehe ametikohta, mida ta pidaski 1937 .aastani. aastail 1930 - 1932 tulid Kanadast tulema ka ta ülejäänud pereliikmed. J...

Riigikaitse
30 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

· 27. detsember ­ Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember ­ Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 11 1919 · 3.­4. jaanuar ­ eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar ­ Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar ­ Eesti väed vallutsaid tagasi Aegviidu. · 5.­6. jaanuar ­ Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar ­ enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kursusetöö aines Elektriajamid - projekt

ee kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC ­ sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA ­ sagedusmuundurid; VOLVO PENTA ­ diiselgeneraatorid; DEUTZ ­ diiselgeneraatorid; BEVI ­ elektrimootorid; VARVEL ­ tigureduktorid; WATT ­ hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO ­ reduktormootorid; VARIMOTOT ­ kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER ­ elektrigeneraatorid; HONDA ­ elektrigeneraatorid; BEVI ­ hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...

Elektriajamid - projekt
113 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Liimpuidust konstruktsioonide ning liimpuitplaatide tootmine Eestis

müügile spetsialiseerunud tegutseb aastast 2004 Liimpuitkonstruktsioone saab tellida ka koos projekteerimise ja paigaldusega võimalik tellida kliendi poolt antud mõõtudele Gm Panels männi liimpuitkilpi peamiselt mööblitööstuse tarbeks Ettevõttes töötab ca 150 inimest, toodavad ca 2400 m2 lpk/p 70% eksporditakse Euroopasse, enamus Lätti Tooraine tuleb saeveskist AS Toftan Viljandi Liimpuit saeveski kuulub Stora Enso alla spetsialiseerunud akna ja uksetootmiskomponentide ja puitkonstruktsioonide valmistamisele Eksport ­ Soome, Itaalia, USA, Norras, Jaapani Aastatoodang ­ 11 000 m3 saeveskis töötab 53 in. See olekski nagu kõik... Täname tähelepanu eest!...

Ökonoomika
88 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri

Üksikuks jäänud mehe vastu hakkavad aga huvi tundma esmalt jutukad külanaised, elu saab aga hoopis uue suuna pärast tutvumist temast palju noorema Liisiga, kes mehele tema ammuses liiklusõnnetuses hukkunud tütart meenutab.17 "Tuisune talv" (2006) Järg triloogia esimesele osale "Sügisvalgus". Talveperioodiks saeveski tööliseks hakanud Sander Karm üritab unustada Liis Melliku vastu tekkinud õrnu tundeid. Tuisune talv veeretab aga küla elanike teele mitmeid katsumusi.18 "Arglik kevad" (2006) Järg romaanidele "Sügisvalgus" ja "Tuisune talv". Lähenev kevad toob Harinõmme külla uut elu ja suhtumisi. Laanehaua metsamajakesse toob see kevad aga rahutu ja samas lootusrikka elu.19 5. Ilona Martsoni hinnang Erik Tohvrile kui kirjanikule 17 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26100 18...

Uurimistöö
22 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuldne aeg?

Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski , Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rootsi aeg

7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Peeter Suur

looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) · Peeter ! tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Üle pika aja lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilja välja vedada. · Tallinna sadama juurde rajati admiraliteedi töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida sõjalaevu ja purjekaid. · Tekkis Tallinnasse manufaktuur, saeveski , sõjaväe varustamise ja -ehitus korrashoiu ettevõtteid; metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. · Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. · Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember ­ Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3.­4. jaanuar ­ eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar ­ Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar ­ Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.­6. jaanuar ­ PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar ­ enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7...

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi ­ suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure ­ käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski . · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj. rajati suuremad manufaktuurid väljaspool linnu: · Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine ­ riidekalts ­ tulid Venemaalt) · Põltsamaal klaasi-, hiljem peegli- ja portselanimanufaktuur. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal 1. Vastureformatsioon a...

Ajalugu
174 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun