* Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X * 1990 Kned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 * 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 * 2004 Peaminister: Eesti lhiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 o Tlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku.................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees.
Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister
Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg Edgar Savisaar on Eesti juhtivaima konservatiivse erakonna Eesti Keskerakond juht ning Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht
Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud
võim ja tõde Galileo Galilei:"Kõiki tõdesid on kerge mõista, kui need on kord avastatud, oluline on need kõigepealt avastada" võimu liidrite seas tõe avastamine võtab tihti palju aega. võtame näiteks Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaare, kes just avalikkuse ette astus pistise kahtlusega. Savisaar jõudis olla võimul 21aastat, enne kui selgus tõde tema tegemiste kohta nii Eestis kui ka väljaspool kodumaa piire. need 21 aastat ei olnud Tallina linnapeale kuigi meelepärased . Võtame näiteks suhtlus portaali facebook kus tehti klubi "kas see kurk saab rohkem hääli kui Savisaar". Endine linnapea Tõnis Palts on öelnud võimumehe skandaali kohta järgmiselt: "Savisaare mahavõtmine pole tingimata hea Eesti
EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE RIIGISTAMINE ANIMISM HINGEUSK TÜ TEADUSKONNAD ARSTI-, USU-, ÕIGUS-, FILOSOOFIA TEADUSKONNAD STAGNATSIOON KULTUURILINE , POLIITILINE JA MAJANDUSLIK SEISAK RIIGIS DISSIDENT TEISITI MÕTLEJA EESTI HELILOOJAD, DIRIGENDID : ERI KLAS, GUSTAV ERNESAKS, ANTS ÜLEOJA, LYDIA RAHULA. NSV RIIGIJUHT, KELLE VALITSEMISAJAL EESTI TAASISESEISVUS ? MIHHAIL GORBATSOV KES OLI RAHVARINDE IDEE AUTOR ? EDGAR SAVISAAR KES OLI EESTI POLIITIK , KES JUHTIS LÄBIRÄÄKIMISI TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEL ? JAAN POSKA KES OLI EESTI SÕJAVÄE ÜLEMJUHATAJA VABADUSSÕJAS ? JOHANN LAIDONER KES SAI PEAMINISTRIKS 1991 AASTAL EESTIS ? EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL LEIA KÕRVALOLEVATEST TULPADEST SOBIV VARIANT . 1.LAULEV REVOLUTSIOON STALINISM - 2, 7 2
..............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.........................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni
Demagoogia! 1. Kui inimesed ei lõpeta linnas autoga sõitmist, siis keelatakse see päevasel ajal ära, kuna autode heitgaasid mõjutavad keskkonda! 2. Igaüks kes teist valib mind Üliõpilaseesindusse, luban et pärast teen kõigile kinopiletid välja! 3. Kui te mulle koolilõunat välja ei tee, luban et ma vihkan teid elu lõpuni! 4. Mu väide võib olla vale, kuid ma kuulsin et TTK muudetakse põhikooliks, kui te ei hakka korralikult õppima! 5. Ma arvan et enamus meist on nõus sellega, et me peaksime koolis käima ainult talviti, kuna siis on külm ja õpilastele meeldib koolis käia! 6. Ma arvan et enamus eesti rahvast arvab et eesti ei vaja presidenti 7. Kui me savisaare poolt ei hääleta, siis me kaotame tasuta ühistranspordi 8. Enamus arvab, et Edgar Savisaar on kõige targem poliitik eesti!
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu. Suurima tuntuse on ta vast kogunud absuridhuumorit ja iprovisatsiooni viljelenud tel...
Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti
tuhanded migrandid. Esimeheks valiti A. Rüütel, uueks valitsusjuhiks sai E. Savisaar. 6. (19-21 aug 1991)Augustiputš: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. (Gorbatšov Krimmis koduaresti; keelati streigid-miitingud). B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti erakorraliselt EKP juhiks tagasi (1988). Karl Vaino – esialgu ENSV esimene sekretär, 1988 vabastati rahvarahutuste (laulev revolutsioon) tõttu V. Väljase vastu. Tunne Kelam – Eesti Komitee esimees (Eesti Kongressi tegevorgan, 78- liikmeline) Lennart Meri – (1990) välisminister, 5.okt 1992 (-2001) EV esimene president.
See kõik aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati rahvuslipp. Suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood kuulutati välja 30.03.1990, kus kinnitati Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaar. Üleminekuperioodiga pidi lõppema omariikluse taastamine. 1991. aasta augustis Moskva andis uue võimaluse väikerahvastele omariikluse taastamiseks. Ülemnõukogu võttis vastu kokkuleppe ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Omariikluse taastamine Eestis andis suured tulemused. Eesti saavutas iseseisvuse 1991. aastal. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.
.................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 2 Vanemad ja sünd Tema vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema neiupõlve nimeks oli Buresin, ta elas Vastse-Kuustes, hüüdnimeks oli Mann. Buresin on küllalt haruldane perekonnanimi. Elatist teenis ta turul müües aedmaasikaid ja seeni. 1949 aasta suvel arreteeriti vanemad, kuna nad olid müünud hobuse ära vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus. Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis
.................................... 27 2 Abstract summary In this research the difference between arguementation and usage of demagoguery was explained. Eight main demagoguery fallacies and their characteristics were analysed, followed by their usage by three selected politicians in pre-election time period. Pre-election time period is considered to be from 21.08.2013 to 19.10.2013. Articles that had quotes from Edgar Savisaar, Eerik-Niiles Kross and Andrus Ansip and were from the pre-election time period were eligible for analysing. Three hypotheses of this research were checked for credibility. The first hypothesis – there are politicians, who tend to use more demagoguery than others – found confirmation. Statistics confirm that Edgar Savisaar used more fallacies than the other selected politicians Eerik- Niiles Kross and Andrus Ansip. The second hypothesis – more frequent usage of
Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee....
küsimused sulgudesse. Selle juures, kuidas inimene näeb tooli, ei oma mingit tähtsust küsimus, millised on puu ja polstri füüsilised-keemilised omadused. Vaadeldes riigijuhtide mainet ja mõju riigile, pole oluline, kas keegi tegelikult ka varastas, pettis ja vägistas. Tähtsad on asjade näivad väärtused, mis oma subjektiivsuses on igati objektiivsed. Kui arvad, et keegi on pätt, siis ka käitud temaga. Film ja TV · Edgar Savisaar võõrustab Hannes Võrnot Hundisilma talus Pühapäeval on ,,Hannes Võrno Q" üheks saatekülaliseks Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Viimaste aegade suurimasse poliitskandaali sattunud Savisaar võõrustab Hannes Võrnot oma Hundisilma talus. Lisaks Edgar Savisaarele on ,,Hannes Võrno Q" aastalõpu erisaates veel palju põnevaid külalisi. Siim Kallaselt uuritakse, kas temast saab järgmine Eesti president, Henrik Normann
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustun...
DEMAGOOGIAVÕTTED Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma an...
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide
Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha. Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas, et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul. Edasi sai sõna uus saadik Edgar Savisaar. Ta tõi konkreetseid näiteid valijate hulgas tehtud uuringute tulemuste kohta. Välja tuli, et ligi pool venekeelsest elanikkonnast ei toeta seaduseelnõusid (47%). Edasi peatus E. Savisaar konkreetsemalt vaidlustel Eesti NSV põhiseaduse 74. Paragrahvi parandamise üle. See oligi terve istungjärgu sõlmmküsimus. Tema sõnavõttu kuulati tähelepanelikult. Edasi arutles E. Savisaar veel võimu ja vaimu vahekorrast. Sõnavõtud jätkusid. Väga palju oli kordamist, sest jutt käis peamiselt
» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.» Te võite Savisaare vastust Jaaksoni kas-küsimusele, kus vastus saab olla kas «ei» või «jah», lugeda kas või kümme korda, aga vastust te sealt välja ei loe. Demagoogia on läbi aegade olnud poliitilise retoorika üks olulisemaid võtteid võimule pääsemisel ja oma vestluspartneri alavääristamisel. Selles pole midagi imelikku ega üllatavat, et Savisaar valdab seda võtet suurepäraselt. Ajakirjaniku väide mõnitamise kohta on sügavalt eksitav. Mitte kuskilt ei ole võimalik välja lugeda, et küsijat on mõnitatud, küll on selge, et vastust oma küsimusele ta ei saanud. Jätta vastuses otsad lahtiseks e anda mitmeti mõistetav vastus on väga vana ja effektiivne trikk ja seda kasutavad pea kõik poliitikud ( A. Ansip: rääkige tõtt, kuid mitte kogu tõde )
Maailm kuhu ma sündisin Minu sündimise ajaks oli Eesti juba iseseisev riik, iseseisvus oli olnud nii edukas, et paljud riigid tunnustasid Eestit iseseisva riigina. Kirjutati alla Eesti - Vene koostöö lepingule. Peaministriks oli Edgar Savisaar ja tema valitsusele avaldati aasta alguses umbusaldust. Umbusaldus läks läbi ja Savisaar astus tagasi. Kokku sai savisaar olla peaminister 22 kuud. Põhjuseks olid vastuolud Valitsuse ja Ülemnõukogu vahel ning majanduse suur langus, mis jagas suure osa inimestest ülirikasteks või väga vaesteks. Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas.
o Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp o 23.08.1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks o Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud o Ametnikud arvasid, et tuleb umbes 10 inimest, tuli üle tuhande! o Televisioonil kästi kaadrid hävitada · September 1987 IseMajandavEesti o Omaette eelarve, lahus NSVL Edgar Savisaar (37 aastane) Mikk Titman Tiit Made Siim Kallas · Eesti Muinsuskaitse Selts o Loodi 1987. Lõpul o Esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon o Esimees: Trivimi Velliste o 1988 organisatsiooni tippaeg (väga suur liikmete arv) · I korda räägitakse jõulupühadest · 1988 Murranguaasta Eestis
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed
“ (Arnold, tule üksi välja!) 03 EMOTSIOONID SÜNDMUS Näidati näpuga üle kõri Eesti Kongressi liikmetele, viibutati rusikaid, karjuti venekeelseid roppusi TE KULG 04 TUNGITI HOOVI Keegi lossi teenistujate hulgast avas neile värava MIILITSA REAGEERING 05 Suurem osa venekeelne, väikearvuline, passiivne ,,TOOMPEAD 06 RÜNNATAKSE!“ Savisaar helistas raadiotoimetajale, EESTLASTE kutsus eesti rahvast astuma riigivõimu kaitsele SAABUMINE 07 Saavutati kiirelt enamus, piirati interliikujad sisse. Vilistati ,,Eesti! Eesti!“ 08 MEELEAVALDUS LÖÖDI LAIALI TAGAJÄRJE Valitsus moodustas D
ESKERAKOND Kelly, Iti, Mailis, Mihkel 10.S IDEOLOOGIA Vabameelne Turvaline Euroopalik heaoluriik Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees
.. ...kaaned on ka seal sees, need on paksud ja võtavad palju ruumi... Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Minu jaoks on Andrus Kivirähk vapustava huumorimeelega inimene. Ta raamatud (niipalju kui mina olen lugenud) on väga head. Minu lemmikute hulka kuuluvad ,,Kaka ja kevad", ,,Rehepapp" ja ,,Sirli, Siim ja saladused". Nagu eespool mainitud, ta on ka oma huumorisoone eest auhindu saanud. Ta on väga vaimukas ja loov inimene, suure fantaasiaga ja hea kujutlusvõimega. Edgar Savisaar on suisa öelnud, et Tallinnas peaks olema Andrus Kivirähki nimeline tänav. Kindlasti on Andrus Kivirähk üks mu lemmikkirjanikest! Andrus Kivirähki pere Kivirähkil on kolm last- Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on abielus eesti ajakirjaniku ja tõlkijaga, Ilona Martsoniga. Ilona Martson sündis 14. novembril 1970, ta on ajakirja Täheke peatoimetaja ning on olnud Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja. Ilona on pärit Ukrainast, ta ema on ukrainlanna
jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee. Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15
ka oma sporditeemalise luulekoguga ,,Contrarünnak". Kui meie 12. klassi õpilased kardame oma tulemas olevat lõpukirjandit, siis Contra on öelnud oma 9. klassi lõpukirjandi kohta ,,Mäletan, et enne üheksanda klassi kirjandit mängiti raadios Ultima Thule laulu «Ilmarine ja Dvigatel». Ja see ongi tollest päevast kõige enam meelde jäänud. Nagu seegi, et sain kirjandi eest klassi ainsa viie". Üks ta tuntuimaid fänne on minu jaoks üllatavalt Tallinna Linnapea Edgar Savisaar, kes on öelnud Contra kohta oma blogis: ,,Mulle tundub, et me mõtleme üldse Contraga sarnaselt - me mõlemad oleme natuke nagu valged varesed. Kui ma noor olin, siis sõitsin ka mina seal Lõuna-Eesti metsades ja külades jalgrattaga ja kirjutasin lembeluuletusi." Savisaar on öelnud ka seoses Tallinna Laulukonkursiga Margus Konnula kirjutatud laulusõnade kohta: ,,Pöörake tähelepanu neile kahele laulule, mille sõnad on Contra kirjutatud. Need on sellised natuke tudengilikud laulud
4 arenguetapist ja iga eluperioodi iseloomulikest prioriteetidest. Võib öelda, et karjääri planeerimine kestab peaaegu kogu inimese teadliku elu alates lapsepõlvest saadud kogemustega. Karjääri pole võimalik järgmise 25 aastaks täielikult ette planeerida, vaid see on pidev korrigeerimist nõudev protsess, mille jooksul hinnatakse olukorda mitu korda ümber ja sellest lähtudes tehakse ka otsuseid (Jamnes ja Savisaar, 1998, lk 7-8). Maailim muutub kiiresti, sealhulgas ka tööalane maailm. Viimaste aastakümnete aina kasvav muutuste tempo võib vahel võtta hingetuks, oled sa siis suure ettevõtte juht, eraettevõtja, väike firma töötaja või teenuseid ostutav FIE. Karjääri puhul on muutused loomilikud ja kasulikud. Uusi väljakutseid vastu võttes arendad sa oma ametialaseid võimeid, saad rohkem infot selle kohta, mida sa oma töölt ootad ja omandad uusi okusi
Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18. Augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja Seitse Päeva kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht Kesknädal.
Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas. *Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23. August 1989, Loodi
* Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis
Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine. 23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistu. Repressioonid korraldajate vastu leebed. 1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt. Eesti Muinsuskaitse Selts- esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon. Laulev revolutsioon 1988- Tartu rahu aastapäeva meeleavaldus. EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas. Loominguliste liitude ühispleenum. Rahvarinde loomine- E. Savisaar. 1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul. Toodi välja taas riigilipud. 1988- Gorbatsov kutsus kokku NLKP erakorralise konverentsi. Rahvarinne kutsus 17. juuniks Lauluväljakule kokku meeleavalduse- 150 000 inimest. Vaino Väljas- EKP KK esimeseks sekretäriks. 1988. aasta laulupidu. Vastasseisu kujunemine Interliikumine- Rahvarinde vastane. Tekkis Töökollektiivide Ühendnõukogu , vastukaaluks sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit.
Tänapäeval on mitmeid võimalusi inimestele antud, kuidas saada infot poliitikast. Meedia on üks laiahaardelisemaid võimalusi selleks, sest igaühel pole luba Toompea lossi sisse astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks, mis on erakond. Teda aitaks see teadmine kindlasti mingit moodi kirjandieksamis või inimestega suheldes.
Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu. Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin. Rahvarinne koondas rahvast ühistegevuseks. Edgar Savisaar tegi ka ettepaneku Rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamisele, mille inimesed ka vastu võtsid. 1988. aastal algas laulev revolutsioon. Eestlasi hakkas üha rohkem ja rohkem sellised rahvaliikumiste sündmused kasvatama ühtekuuluvustunnet ja rahvusliku vaimustuse kasvu. 16. novembril toimunud ENSV Ülemnõukogu istungil otsustati vastu võtta suveräänsusdeklaratsioon. See tähendas sisuliselt ühepoolset osalise
taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja populaarsuse saavutab. Ja vanad inimesed, naiivsed nagu nad on, on tema poolt ja näevad teda kui väga head inimestest hoolivat vanahärrat.
(2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT Eestimaa Rahvaliit on Eesti suurim erakond, omades ~9400 liiget. Arnold Rüütel Rahvaliidu auesimees Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
parlamendisaadikutele oma ideid ning mõtteid Eesti praeguse olukorra osas. Tänasel päeval kuulatakse noori palju rohkem kui umbes 15-20 aastat tagasi. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja mõtteid. Seetõttu ongi noored end kätte võtnud ja moodustanud omad organisatsioonid. Viimasel ajal on mind häirima hakanud siin riigis elades meie poliitikute käitumine. Ehe näide on Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Jälgides interneti vahendusel tema vastuseid linnavolikogu saadikutele, tundsin häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas. Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine rahandusminister Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu haridusministri
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma. · septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma). IME = isemamajandav Eesti. IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. · detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. See oli esimene tõeliselt "alt poolt" (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid,
talguid. Eesti on olnud EL 10 aastat. Keegi ei tea, millal võib Venemaa uuesti rünnata. NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu valitsusliikmeid kelleski ja sellest tekkis skandaal.
Kuldvilla k Faceboo Majandu Eesti TLÜ Varia k s 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 Eesti 100 Kes lubas teha küberrünnaku Eesti vastu 10. oktoobril 2012? 10 9 8 7 5 4 6 3 0 1 2 Anonymous Eesti 200 Palju maksis Vabadussammas (€ -des)? 3 390 000 € Majandus 100 Palju maksis Vabadussammas (€ -des)? 3 390 000 € Varia 100 Varia 200 1 A Eesti 300 Kes on pildil ? Pilt Edgar Savisaar 6 3 0 2 1 10 7 8 9 5 4 Pilt
Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
