1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte
„Mahajäetud maja“ Kokkuvõte Üheksa aastased poisid Joonas ja Martin, olid parimad sõbrad sünnist saati. Suve alguses läksid nad kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad ühe talumehe juures tööd. Aga töö oli raske ja ilm soe, nad läksid kohalikust poest jäätist ostma. Tee peal kohtasid nad Miat, kes oli Martini ja Joonase klassiõde. Koos mindi poodi otsima. Kohale jõudes avastasid, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istus kamp lapsi, kellega nad kaasa läksid. Mindi jõe äärde mängima
Plekktrumm: Valdur Mikita "Plekktrummi" saatekülaliseks oli, kirjanik Valdur Mikita ja saatejuht Joonas Hellerma. Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast.
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre.
Tegelased Joonas- Peategelane Evelin Liana Evelin Marko On ka teisi tüdrukuid ja poisse aga neist ei tule loos eriti juttu. Peategelane Joonas Karu. Viieteistkümne aastane koolipoiss. Ta on pubekas ja nolk, aga teab rohkem elust kui teised enda vanused. Ta elu käib ümber raha. lühikokkuvõte Joonasel pole koolis palju sõpru ja ta üritab neid juurde saada. Üks päev märkab ta Markot. Ta on pealt näha vaikne. Joonasel on tulemas klassiga Rootsi minek. Joonas harjutab selleks korraks rootsi keelt, et teistele tõlkida. Asja lähevad Joonase jaoks halvasti kuna tema asemel läheb Rootsi tõlgiks õpetaja Linda Peepre poeg, kellel oli leukeemia. Joonas tutvub ka Markoga kellel on oma jõuk mis koosneb huligaanidest. Joonas tahtis väga nende jõuku saada, aga tal oli vaja maksta Marko jõugule, kuna ta raha polnud andis ta oma vanaisa kingitud raadio jõugule, seda ta tagasi ei saanud. Joonas oli kuskilt teada saanud, et jõuk kavatseb tulekahju
klassikaaslane. Tema olevat seda raamatut lugenud mitu korda ja talle olevat see väga meeldinud. Inimesed on muidugi erinevad aga mulle see raamat üldse ei meeldinud. Helga nõu on küll Eesti kirjanik aga ta elab Rootsis. Ta on praeguseks 78 aastane. Ma ei mõista teda, miks tal on vaja kirjutada just noorte raamatuid kasutades oletatavat slängi kui ta pole noorte eluga eriti kursis? Vähemalt selline mulje jäi lugedes seda raamatut. Selle raamatu peategelane on Joonas Karu. Joonas on viieteist aastane kaheksanda klass poiss, kes olevat autori arvates väga humoorikas ja geniaalsusega hiilgav kutt kellel on õppimine vilets. Ta pole pärit eriti rikkast perest. Aga ta tuleviku plaanid on üsna suured. Joonas käib näiteringis ning teeb seal dekoratsioone ja ,,seapussu". Nad lähevad oma näidendiga Rootsi esinema. Mulle see raamat ei meeldinud kuna see släng oli üsna aegunud ja raamatus polnud kirjutatud
Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus. Hiljem liigutakse laagri lähedasse linna (nime pole raamatus antud) ja mainitakse ka mahajäetud maja. Raamatu teises pooles toimub tegevus kuninganna Floriana ja kuningas Ferimonti kuningriikides (Raamatu 1. pooles toimus tegevus Maal). Nüüd toimub tegevus järgemööda Tuhamägedel, Joonase libavanemate kodus, Floriana kuningriigi 5 tänavatel, Defo hiigelpilvelõhkujas, Floriana
Lapsel on noored vanemad, ema on 20 ja isa 23 aastane. Mõlemad vanemad pööravad lapsele väga palju tähelepanu ning üritavad last kaasata kõikidesse tegevustesse. Vaatluskoht: Vaatlen last tema enda kodus, Tallinna linnas. Joonas jälgib telekat ning vahepeal viskab pilgu koerale, kes teleka ees maas lesib ja ennast peseb. Kuid kuna ta süveneb telekast tulevasse Muumioru lugudesse, ei märkagi ta kohe, et üks hetk koer toast lahkub. Mõni aeg hiljem aga taipab Joonas, et koer on kadunud ning vaatab küsiva näoga minu poole ja ütleb: ,,kutsu". Näitan talle siis, kuhu poole koer läks ning sama kiirelt kaob ka Joonas koerale järgib, ise vahetpidamata kutsut hõigates. Kuid kui ta taipab, et koer on välja läinud, tuleb ta tagasi ja hakkab hoopis enda mänguklotse teineteise otsa laduma, ise samal ajal rääkides, et ,,kutsu õues". Kuid ka sellest tegevusest tüdineb Joonas ruttu ja läheb hoopis emmet otsima, kes parasjagu teises toas vaipa tolmuimejaga
Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati, uskunud, et on aega, kõik on alles ees. Ka mehele minemisega oli ta oma parema aja ära raisanud, mistõttu nüüd oli ta armunud endast aastaid nooremasse härrasse. Nende suhe oli tõsine, kuid tihtipeale võis leida kumbagi osapoole mõtisklemas, kas suhe on kõik seda väärt, ent arm ja kirg olid liiga suured, ning seepärast suutsid nad koos olla. Nad küll ei elanud koos, kuid teineteise elamistes käisid Joonas ja Irma justkui oma kodus. Irma armastas küll Joonast, kuid siiski pettis teda, lausa mitmel korral. Kord tahtmatult, kord meelega. ,,Armastus on ühe inimese suure tunde peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea
Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kapten Roode tütre Ingriini valib ta välja teiste seast kui kõige õrnema, arema ja tasasema. Juba nende abiellumise ajal tunneb kapten Roode õhus olevat õnnetust. See -- purpurne surm -- viibib veel vaid natuke, et kirjanik saaks mõtiskleda
Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kapten Roode tütre Ingriini valib ta välja teiste seast kui kõige õrnema, arema ja tasasema. Juba nende abiellumise ajal tunneb kapten Roode õhus olevat õnnetust. See -- purpurne surm
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti
Gailit abielus aastal 1932 operetinäitleja Elvi Vaher-Nanderiga, sellest abielust sündis tütar Aili. 1944.aastal põgenesid nad perega Rootsi, kus Gailit ka suri. Purpurne surm on Gailiti üks esimesi romaane, kirjutatud aastal 1924. Nagu teisedki Gailiti romaanid on see erootilise ainega ja fantaasiaküllase sisuga teos. Raamat räägib Varria saare hukkumisest: kusagilt India kandist on saanud alguse hirmus taud, mis tapab ainult mehi, naised jäävad kõik ellu. Peategelased: · Joonas Moor ta tunneb end üksildasena, sest on üles kasvanud ilma sõpradeta. Terve elu on pidanud ta käituma oma isa nõudmiste järgi. Joonasele meeldivad naised, sest terve elu pole ta pidanud midagi tegema ja seda ka hiljem, sest tal on saar, mille nimel ei pidanud ta vaeva nägema. · Toomas Moor on Joonase isa. Toomas on saare valitseja ja äärmiselt türannliku iseloomuga kõik peab olema nii, nagu tema tahab. Ka selles on ta kindel, et ta poeg
AAC (Augumentative and Alternative Communication, Augmentatiiv- ja alternatiivkommunikatsioon) Joonas on liitpuudega kõnetu noormees, kes õpib individuaalse õppekava alusel hooldusõppes põhikooli lõpuklassis (nimi muudetud). Joonas istub ratastoolis poollamavas asendis, oma pead hoiab ta püstiasendis spetsiaalse toe abil. Paremat kätt suudab Joonas aga ise pisut tõsta. Klassi siseneb külalisena kõrge riigiametnik, kes vaatab kaastundlikult poissi. Joonas palub pilguga kasvatajalt (õppetöö tugiisik klassis) kõnekommunikaatorit. Väikese pingutuse järel vajutab ta kommunikaatorile ja sealt kostub kasvataja häälega poisi pöördumine "Tere, minu nimi on Joonas. Mis sinu nimi on?". Ootamatu kõnetamine kõnetu inimese poolt tekitab külalises kerge jahmatuse, enne kui ta suudab vastata
Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas satub vaimustusesse sellest, et ta saab välismaale minna, sest ta loodab seal kiiresti ühe nipi abil rikkaks saada. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte
kuid ma võin oma käe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema raamatu, kui Gailit välja mõtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles, kuidas naised käituma hakkasid peale katku, mis on minu meelest väga ebatõenäoline, ebaratsionaalne ning naisi halvustav. Teose läbiv sündmustik on konarlik ning kummalistesse ja teemasse mittesulanduvatesse arutelludesse kaduv. Esimesed sada leheküge jutustab autor Joonas Moori elust ning järgnevad 120 lehekülge purpurse surma levikust ja tagajärgedest. Peategelane Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. Kuna raamatus on tohutult palju arutelusid ja mõtteid Jumalast, naistest ja nautlemisest, siis on väga raske aru saada, millised neist iseloomustavad Joonas Moor'i ja millised autorit ise. Minu ettekujutluses pole ta ilus mees, kuna esiteks
(3 juhtumit) 4. Miks oli Ville peamine kahtlusalune Sven-Allaniga juhtunus? 5. Mis probleemid olid Villel? (3) 6. Millal ja kus toimus Tiina ja Ville lähenemine? 7. Kes oli Oskar ja miks Tiina tema eest eriliselt hoolitses? 8. Kellele oli mõeldud Sven-Allani kiri ja kuidas see sattus valedesse kätesse? 9. Kuidas jõudis Tiina Sven-Allaniga juhtunu lahendamisele? 10. Kirjelda kevadist aktust koolis. Miks Tiina naerma pahvatas? H. Nõu ,,Tõmba uttu!" 1. Missugune plaan oli tulevikuks Joonas Karul? 2. Mis sündmusest sai alguse Evelini sümpaatia Joonase vastu? 3. Miks taheti Joonas reisiseltskonnast välja arvata? 4. Millist kättemaksu plaanis Marko õp Piilmannile ja mida pidi Joonas selleks tegema? 5. Mis juhtus Viisul, kui Joonas läks Markot otsima? 6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast
Canada Joonas Põldre 9.c Capital and largest city Capital: Ottawa Area: 2,778.64 km2 (1,072.9 sq mi) Population: 812 100 (2006) Largest city: Toronto Area: 630 km2 (243.2 sq mi) Population: 2 503 300 (2006) Click icon to add picture Click icon Ottawa t o a d d p ic t ure Click icon to add picture Click icon t o a d d p ic t Toronto ure Government Federal parliamentary democracy and constitutional monarchy - Monarch Elizabeth II - Governor General David Johnston - Prime Minister Stephen Harper Area - Total 9,984,670 km2 (3,854,085 sq mi) - Water (%) 8.92 (891,163 km2/344,080 mi2) Canada's flag Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
4 4 3 4 4.333333 Elsa Kivi 4 3 4 4 3.888889 Esko Miljukov 5 4 3 3 4.111111 Ilmar Paats 3 5 5 3 3.666667 Jaana Iort 3 5 5 3 4.111111 Jan Lahesoo 5 2 5 2 3.888889 Joonas Mehilane 5 4 5 2 3.666667 KARL Haljasmägi 3 5 4 4 3.222222 Reiko Kallion 2 3 5 4 3.555556 Rivo Mehilane 4 4 2 2 3.666667 Silvi Jakan 2 5 4 5 3.666667 Sirle Puusepp
See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingutega, tööga ja isikliku eluga (Beswick, Rothblum, & Mann., 1988). Eesti keelne termin 39on ,,viivitamine" aga varasemas teaduskirjanduses (Aus, Arro, Jõgi, & Malleus, 2014; Joonas, 402014), on kasutatud ka võõrkeelset sõna prokrastinatsioon. Käesolevas töös kasutatakse 41mõlemat sõna sünonüümina. 42 Prokrastineerijatel (indiviidid, kes kasutavad prokrastineerivat käitumist, ehk lükkavad 43oma tegevusi edasi) on keeruline oma plaane ellu viia, mistõttu nad tunnevad, et on iseendid 44alt vedanud. Ülesande sooritamine viimasel minutil tekitab pingeid, mistõttu ei suudeta 45õnnestumisest rõõmu tunda (Burka &Yuen, 2008).
Allen. Treener: Andres Sõber 2008-2009 Sellel hooajal Andres Sõber välis mängijaid ei võtnud tiimi. Teistest tiimidest ainult kohalike mängijaid. BC Kalev Cramo-st tuli Kristo Saage. Tarvas lõpetas hooaja kuuendana, 28-sast mängust võideti 10. 2008-2009 Mängijad Mattias Hunt, Mooses Kaja, Cristo Kens, Kristjan Keres, Mario Luik, Oliver Metsalu, Jesper Parve, Sven Pugonen, Kristo Saage, Madis Shumanov, Priit Silland, Ando Tagamets, Ivar Tulit, Joonas Vaino, Allar Velleramm, Raido Villers, Karl Vimberg Treener: Andres Sõber 2009-2010 See hooaeg oli Tarva jaoks läbimurre. Nad suutsid hoida oma põhi mängijaid ja tegid häid mänge. See hooaeg tuli palju uusi mängijaid Tarvasesse . Rain Veidemann (pilt 1) Valmo Kriisa(pilt2) Reinar Hallik(pilt3) Martin Müürsepp(pilt4), ainuke Eestist kes on mänginud NBA-s. See hooaeg nad jäid teiseks. Click Click icon icon to to add add picture picture
Esiettekanne saksamaal ebaõnnestus täielikult mitmetel põhjustel. Esiettekandel osales 25 liikmeline sõjaväeorkester ning Tobias pidi ise juhatama koori, mis polnud just tema tugevaim külg. Samuti oli ka segavaks faktoriks Tobiase isa surm ning ei saa märkimata jätta ka halbu soliste. Kriitika "Joonase lähetamise" kohta oli hävitav. Lugu räägib prohvetist, kes saab käsu jumalalt Niinivesse ja kuulutada selle hävingut, kui linna elanikud ei paranda oma meelt. Kuid Joonas tõrgub käsku täitmast ja püüab põgeneda. Ta läheb Jaffa sadamasse ja püüab laevaga põgeneda Tarsisesse. Merel puhkeb aga suur torm ja laevamehed tõmbavad liisku saamaks teada, kes neist on teeninud jumala meelepaha. Liisk langed Joonase peale ja ta tunnistab, et eiras jumala käsku ning palub, et meremehed ta üle parda viskaks. Joonase neelab alla aga suur vaal, kelle kõhus Joonas veetis kolm ööd ja kolm päeva. Viimaks palub Joonas andestust ja läheb Niinive rahvast hoiatama
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ...
Arvustus Teisipäeval, 14.märtsil ja täna, 15.märtsil eesti keele tunnis me vaatasime telesaadet “Plektrumm”. Selle saade saatejuhiks oli Joonas Hellerma ning tema külaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik. . Seda telesaadet näidatakse telekanalil ETV2. Selle saade teemaks oli keele fenomeenist ning miks peaksinimene tänases maailmas valima just eesti keele ja kui oluline koht on keeltel tänases maailmas. Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt, ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme.
Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kapten Roode tütre Ingriini valib ta välja teiste seast kui kõige õrnema, arema ja tasasema. Juba nende abiellumise ajal tunneb kapten Roode õhus olevat õnnetust. See -- purpurne surm -- viibib veel vaid natuke, et kirjanik saaks
Data LEMMIK FILMI KA Sum - LEMMIK FIL Sum - LEMMIK FILMI KATEGOORIA Action Komöödia Kõik Põnevus Seiklus (empty) Total Result NIMI LEMMIK FILMI KATEGOORIA Harald Kõik Marten Komöödia Ats Seiklus Ats Komöödia Simon Action Simon Komöödia Tanel Komöödia Laura Komöödia Madis Komöödia Isabel Joonas Põnevus Aksel Seiklus Annabel Komöödia Annabel Seiklus
ABC Ehitus Varre 3 14.05.2011 nr 11-6/1 10138 TALLINN VOLIKIRI AS Ehitus, asukohaga Pärnu Kuu 10, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Mart Kirss isiksus, volitab ehitustöölisi JAAK KIRSS (isikukood 48712072325) LEMBIT KRUUSE (isikukood 48903181232) välja laenutama ehitusseadmeid ABC Ehitusest. Allkirja näidis: (Jaak Kirss allkiri) (Lembit Kruuse allkiri) (allkiri ja pitser) Joonas Puu Direktor
03.87 48703277757 Henn Ots 15.12.83 38312155202 Rein Västrik 06.06.79 37906068590 Ahti Niitsoo 14.05.89 38905149495 Tõnu Tamm 20.07.86 38607202849 Tiina Siirak 07.09.64 46409076543 Kalmer Ots 01.07.50 35007011734 Ave Ruuben 16.01.54 45401164777 Tatjana Reinsalu 21.04.68 46804219341 Kaspar Treier 22.06.66 36606226339 Kaie Saar 13.03.73 47303133145 Madis Reintamm 24.07.60 36007242243 Tatjana Joonas 18.06.72 47206187633 Sirli Laasik 08.12.59 45912089044 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 Olga Meri 18.07.78 47807182801 Kaarel Laidvee 18.01.86 38601185376 Mailis Sillmann 28.10.76 47610284458 Risto Liivak 23.01.51 35101239050 Anne Teder 31.03.64 46403317104 Marju Kodi 03.10.75 47510033438 Ivan Kuhi 28.01.88 38801284969 Hannes Saarniit 30.12.56 35612304630 Kristel Laidvee 29.09.61 46109297853
AS Ehitus ABC Ehitus Varre 3 08.09.2011 nr 5-2/7 10138 TALLINN GARANTIIKIRI AS Ehitus garanteerib ehitusseadmete laenutusfirma ABC Ehitus OÜ-st laenutatud ehitusseadmete olemasolu iga kuu 10.kuupäevaks. (allkiri ja pitser) Joonas Puu (allkiri) Direktor Karin Leht Raamatupidaja Kristi Puusepp 5591 9017 koostaja [email protected] Viru 57 Telefon +372 666 7894 Arvelduskonto 221025435151 14598 TALLINN Fax +372 666 7899 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 900065890 Internet: www.ehitus.ee
ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja. Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini. Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ananassi avastas Columbus, kui ta Ameerika avastas, sealt võttis ta 5 taime kaasa ja andis need kuiningale, kelle aednikud proovisid seda kasvatama hakkata.
Kiirguste kasutamine kosmoseuuringutes Ats-Joonas Jõelaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus • Ultraviolettkiirgus on elektromagn etkiirgus. • Kasutatakse kosmoseuuringustes, et näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitaj...
Idaringtee Joonas 10.TS Ülevaade · 11,8 kilomeetri pikkune magistraaltänav · Ühendab omavahel kaks maanteed: 1)Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 2)Jõhvi-Tartu-Valga maantee Eesmärk · Suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda · Vähendada kesklinna lisakoormust · Lüheneb Annelinna piirkonna ja Ropka tööstuspiirkonna vaheline teekond Kaks ehitusala · Idaringtee koosneb kahest ehitusalast 1)Võru-Ringtee ristmikust tee Turu tänaval asuva vanglahoone tagumise müürini (2,1 kilomeetrit) 2)Turu tänava vangla juurest tee täiesti uuel terrassil üle Emajõe, Ihaste luha, Ihaste tee ning jõuab Lammi tänavani (2,9 kilomeetrit) Lisainfo · Tellija Tartu linnavalitsus ja Tartu vallavalitsus · Maksumus kokku 45 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt · 15 protsenti rahadest tuleb Tartu linna eelarvest Esimese e...
muutumas ükskõikseteks ja ei hooli kommetest ega väärtustest. Ma peaksime tänama inimesi, kes püüvad elus hoida etiketti ja kombeid, sest tänu neile toimub mingigi protsess ja maailma on jäänud kombekaid ja väärikaid inimesi, kes annavad neid väärtusi edasi ka oma lastele ja lapselastele. Fakt on see, et ilma etiketi ega kombestikuta jäävad paljud olukorrad reguleerimata. 7 VIIDATUD ALLIKAD 1. Joonas, A., Joonas, I. 2007. Ärietikett. Tallinn: Äripäev. 2. Kallast, M. 2010. Käitumise käsiraamat. Tallinn: Tea Kirjastus. 3. Lukas, M. Tsatsua, T. 1996. Protokoll & Etikett. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. Lukas, M. Tsatsua, T. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinna Raamatutrükikoda. 5. Rees, N. 1992. Head kombed. Suhtlemine ja etikett. Tallinn: Perioodika. 8
Jaapani meri Joonas puusepp Jaapani mere asukoht Jaapani meri asub Aasia mandri ning Sahhalini,hokkaido Ja Honsiu saare Vahel.Jaapani meri On ühendatud Tsugaru,korea ja Tatari väinaga. Suurus • Pindala: umbes 978,000 km ² • Keskmine sügavus: 1753 m • Suurim sügavus: 3669 m Keskkonnaprobleemid • 1960 aasta kiire majanduskasv ja rasketööstuse koondumine piki Jaapani rannikualasid põhjustasid veereostuse. • Õlireostus on suur probleem suurtel laeva teedel. Kasutatud allikad • http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Sea_of_Japan&ei=PQxoS5_PH8b5- Abp4dDKCQ&sa=X&oi=translate&ct=result&resnum=5&ved=0CBsQ7gEwBA&prev=/ search%3Fq%3DSea%2Bof%2BJapan%26hl%3Det%26lr%3D%26client%3Dfirefox-a %26rls%3Dorg.mozilla:et:official%26sa%3DG • http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.eoearth.or...
KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). ...
Georges Bizet Carmen- Habanera Annika Laanemets Eliise Kristiine Elias Karl Joonas Volke Kaspar Romulus Georges Bizet (25.10.183803.06.1875) Sündis Pariisis. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiize Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Bizet õppis komponeerimist ja klaverimängu. Bizet enimtuntud teos on 1875 aastal valminud ooper Carmen. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Bizet ise ei näinud
Joonas Voort Am12 ANDRUS KIVIRÄHK Elulugu Andrus Kivirähk on näitekirjanik aastast 1970, kes lõpetas Tallinna 32. keskkooli ning õppis aastatel 1988–1993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Kirjanik on töötanud Päevalehes kultuuri- ja huumoritoimetajana, on olnud pikka aega raadios saatejuht. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Raamatud: romaanid ja kogumikud Rehepapp ehk November (2000) Mees, kes teadis ussi sõnu (2007) Pagari piparkook (1999) Kalevipoeg ( 1997) Liblikas (1999, 2007) Romeo ja Julia (2003) Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt“ (lavastatud Nukuteatris 1992) "Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993) "Teatriparadiis“ ( lavasatatud Vanemuises 2006) "Valged daamid“ ( Lavastatud 2011) "Kevadine Luts“ (lavastatud Eesti Draamateatris 2012) Tunnustused 1995, 2000, ...
13 Wexford Grove Tamford. th 25 January, 2008 California Investments, Inc. 25 Sacramento Street San Francisco. Dear Mr. Weatherby, Thank you for taking the time to discuss the insurance broker position at California Investments, Inc., with me. After meeting with you and observing the company's operations, I am further convinced that my background and skills coincide well with your needs. I really appreciate that you took so much time to acquaint me with the company. It is no wonder that California Investments retains its employees for so long. I feel I could learn a great deal from you and would certainly enjoy working with you. In addition to my qualificatio...
Tartu Kutsehariduskeskus KÄSISAED Iseseisevtöö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: Sisukord 1. Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 3 2. Saekäepide…………………………………………………………………. 4 3. Sae tööpõhimõte………………………………………………………… 6 SISSEJUHATUS
Niguliste Niguliste kirik Kirik Aleksandr Pavlov Kaur Joonas Usai TA-16E Tallinna Polütehnikum 2016 Kirikust • Hilis gooti stiilis kirkik Tallinnas • Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele • Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber
Keiserlik kokk 1.Esimesel suvistepühal oli Metslovil vaba päev. Ta ei teadnud mis sellega peale hakata. Lõpuks otsustas ta jalutama minna. Jalutades märkas ta inimesi kellega ta oleks tahtnud juttu teha ,aga ei teind kuna ta oli masnenduses. Niiviisi jalutades kohtas ta ka inimesi kes olid tema arvates imelikud. Niisiis oli ta õnnetu ja jalutas kurvalt ja tüdinenult ringi. Siis läks Metslov oma kööki, ning hakkas vaatama mis köögis toimub. T tappis mõned kärbsed ja vaatas ,kui ruttu võib ruum kaotada oma elulõhna. Nüüd tuletas ta meelde ,kuidas on lood siis kui on majas inimesed, ja kuidas tuleks sööki reserveerida. Metslov oli õnnelik oma köögiriigi üle. Räägiti et Metslov ei olnud mingi tavaline kokk, vaid hoopis endine keiserriigi kokk, kes ta tegelikult ei olnud. Metslov tahtis tegelikult olla parem kokk ja kõrgemal kohal. Ta oleks tahtnud olla ka luuletaja. 2. Metslov- Vaine, masenduses, oma m...
KARTMATU Braveheart(2005) Joonas kikerpill 2012 Tähtsamad andmed Kestvus: 2 tundi 57 minutit Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailma...
MEDIKAMENTNE ABORT Koostajad: Marten Meibaum & Joonas Teppo Mis on medikamentoosne abort? Raseduse katkestamine ravimite(medikamentide), mitte kirurgilise sekkumise abil Abordi läbiviimiseks kasutatakse Eestis kahe medikamendi ... Segu Ainuke abordi tegemise viis, kus ema on beebi aborteerimise ajal teadvusel Ajastamine ja teguviis Medikamentse meetodiga saab rasedust katkestada kuni 63 päeva(9 nädalat) möödumist viimase menstruatsiooni alguskuupäevast Pärast esmast visiiti(raseduse kinnitamine) tuleb arsti külastada kolmel korral: 1. Mifepristooni manustamine 2. (36-48h hiljem) rasedusega seotud kudede väljutamine 3. 2 nädalat hiljem kontrollitakse abordi õnnestumist Kui kõik ei lähe nii, nagu plaanis... Kui rasedus ei katke, tuleb sekkuda kirurgiliselt (küretaaz või vaakumabrasioon) Varemnimetatud medikamendid on tõgusad ravimid, millel võib esineda kõrvaltoimeid Medik. Abordi võimalikud kõrvalnähud on iiveld...
A 14 year old junky Joonas Preedin 10. A Once there lived a girl named Samantha, she was 14 years old and lived in York. Her family decided to move to London for a better job. She was really unhappy, because she had to leave all her friends. Once they finally moved she went to a new school. Samantha had difficulties with making new friends. She sat alone in the canteen. She was always bullied by the big tough girls at the school. Once she stood up to them and the bad girls seemed to
FÜÜSIKA KT JOONAS SILD ELEKTRILISELT LAETUD KEHAD Elektriliselt laetud keha nimetatakse elektriseeritud kehaks. Keha võib omada elektrilaengu hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. ELEKTRILAENG • Elektrilaeng – füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 c. Elektrilaenguid on 2 liiki, positiivne ja negatiivne. Samaliigilise languga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kegad tõmbuvad. ELEMENTAARLAENG • Nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat laengut. Elektrooni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. ELEKTROSKOOP • Seade millega saab kindlaks teha kas, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoopi töö põhineb samaliigilise laenuga keh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
