Eesti ajalugu (0)

Muistne vabadusvõitlus.
I periood 1208- 1212 .
1184 . augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert , kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa – Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad – Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt.
1208. hakkas võitlus. Ugandi – nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi.
1210. Võnnu piiramine – eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing – eestlaste võit. Viljandi piiramine – 1211 . Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised.
Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks.
II periood 1215 -1221.
Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Väina suudme sulgemine, Riia sissepiiramine. Läbirääkimised – nõustuti ristimisega. 1217 . suur venelaste vägi Otepää all, eestlased liitlased, lahing sakslaste vastu. Sakslaste suurim lüüasaamine.
Madisepäeva lahing – 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit.
Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp – Dannebrog. Ristimine . 1220 . aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks.
III periood 1222-1227.
Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased . Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega, muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg.
Vastastel oli sõjaline ülekaal(paremad vahendid,elukutselised sõjamehed, eestlastel vaja võielda ka teistega); vallutajad olid hea diplomaadid ja oskasid pingeid tekitada eestlaste, liivlaste ja latgalite vahel; eestlastel ei olnud välja kujunenud veel oma riiki.
Jüriöö ülestõus
Põhjused: Maa kuulus ikka Taani kuningle, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Eestimaad taheti maha müüa. Vasallid ja need kartsid aga uue võimu saabudes om võimu kaotamist. Ometigi oli Saksa ordu(?)-Taani vahel ostu-müügi leping sisuliselt juba tehtud.
Maade üleandmise ajal aga korraldati salajane ülestõus, see oli muistse vabadusvõitluse jätk nagu.
Jüripäev 23. aprillil 1343 puhudes pasunaga vms, sest seda ei osatud ohtlikuks pidada. Rünnak oligi ootamatu. Appi tulid Rootsi väed, kes olid taaniga sõjajalal sel ajal.
Eestlased said kotti.
Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule.
Danzigi kongress . Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju.
Juningeni armukiri – vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit .
Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms. Tartu piiskopkond – tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole.
Aleveid oli orduaja lõpul 14.
Kaubandus. Suurgild – kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond – vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud.
Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste (peamiselt eestlased) gild. Toomgild .
Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop – oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik .
7 sakramenti – ristimine, leeritamine , armulad, piht , viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.
Tsistertslaste ordu – vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus , karjakasvatus. +naisharu.
Dominiiklaste kerjusmungaordu – ühiskondlikus elus aktiivsemad, „jutlustajad vennad.“
Frantsisklaste kerjusmungaordu – ühiskondlikus elus aktiivsem, „Hallid vennad“ – riietuse järgi. Dominiiiklased ja frantsisklased rändasid ja kuulutasid jumalasõna. Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli.
Augustiinlaste ordu – Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster.
16. sajandi alguses tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis kiriku keskvalitsusele. Poliitiline opositsioon tahtis kiriku maid, varasid , kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon tahtis sügavaid vaimulikke muudatusi. 1523. aastal jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Riia kaudu ka Tallinnasse.1524. pildirüüsted.
Toomkoolid ja kloostrikoolid.
1525 . Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava tekstiga . Esimene kindlasti teadaolev eestikeelne trükis.
Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal. Vasemal pool alamsaksa, paremal pooleestikeelne tekst. See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi.
Bernt Notke – Pühavaimu kirikus „ Surmatants .“
Balthasar Russow kirjutas alamsaksakeelse „ Liivimaa provintsi kroonika,“ mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikid. See ilmus 1578. aastal Rootsis Rostockis. Autor oli Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja.

Liivi sõda
Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis tungida ida poole; Poola kogus võimsust koos Leeduga. Moskva suurvürstiriigi piirid laienesid Liivimaani. Kõik tahtsid ülemvõimu Läänemerel. Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine.
Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile, Liivima pidavat olema Vene võimu alune maa. See oli väljamõeldis, kuid rahu tagamiseks võeti pakkumine vastu. Sõlmiti vaherahu, Tartu maks tuli tasuda 3a jooksul. 1554. Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused. Venemaal sel ajal Ivan IV Julm. Liivi delegatsioonil pold raha kaasas, ta otsustas sõja kasuks. Saarlased käisid Rootsi kuningalt abi palumas.
1558. tungisid Vene väed sisse. Narva pommitamine. Tartu pommitamine. Wilhelm von Fürstenberg juhiks eesti vägedel, siis Gotthard Kettler . Taani kuningas Frederik II ostis piirkonna, andis selle oma vennale hersog Magnusele. 1560 maabus Magnus Kuressaares. Koflikt. Magnus pidi tagasi minema.
1560. uus pealetung Vene vägede poolt. Hävitati Liivi ordu. Talupoegade ülestõus. Venelased olid vaenlase(sakslased) vaenlased. Tulid ka poolakad.
1561. aastal Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.(Harju-, Viru-, Järvamaa, Tallinna linn). Rootsi kuningas Erik XIV. Samal aastal naases Magnus. Saare-Lääne piiskopkond lakkas eksisteerimast, see liideti Taaniga. Ülejäänud vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II-le. Poola ja Leedu sõlmisid 1569ndal uniooni.
Magnus palus abi Ivanilt, sai ka seda, ning rünnati Tallinnat.
Ivo Schenkenberg – Liivimaa Hannibal . Salk partisanisõdadeks venelastega.
Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu.
1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all.
1583. Pljussa vaherahu – Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla.
1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge.
Poola.
Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Lureti usk.
Kõrgeim ametiisik oli asehaldur . Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon .
Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö.
Rootsi.
Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner . 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere , Lihula . Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid . Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX.
Taani.
Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni – st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus).
1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu.
1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile.
1643 -1645 sõda Taani ja Rootsi vahel.
1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile.
Rootsi aeg
Halduskorraldus . Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu. Ülejäänust moodustus Liivimaa kubermang . Saaremaa kuulus Liivimaale, kuid säilitas eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ehk konsistoorium , maksusüsteem).
Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga.
Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku.
Kohtukorraldus : Eestimaal adrakohtunikud , Liivimaal sillakohtunikud.
Johan Skytte – Kindralkuberner , sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt.
1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.
Reduktsioon . Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud.
Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans.
Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja.
Johan Reinhold Patkul – haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi.
1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus : Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti.
1695-1697 oli näljahäda. Suur nälg. Kõige laastavam näljahäda.
Joachim Jhering – suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada.
Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim.
Johann Fischer – nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent. Liivimaa apostel . Koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine, Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine.
Pühajõe mäss – 1642. aastal. Püha jõgi, mõisnik lasi veski ehitada, viljaikaldus , talupojad süüdistasid veskit jõe rüvetamises j lammutasid veski ja tammi.
Sellel ajal oli ka nõiajaht.
Bengt Gottfried Forselius – asutas seminari koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. 1684.
Heinrich Stahl – esimene eestikeelne grammatika, 1637.
Johan Hornung – ladinakeelne eesti keele grammatika, 1693.
Andreas ja Adrian Virginius – Uus( Vastne ) Testament 1686. Esimene läbinisti eestikeelne raamat.
1630. loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, Johan Skytte, 1632 TÜ.
Põhjasõda
Rootsi kuningas oma võimsuse tipul . Läänemeri oli peaaaegu et tema sisemeri . Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu. Tekkis Rootsi riigis nõrkus ja teisi riike kedagi ei rünnanud ka hetkel, siis loodi leping 1699. aastal: Saksi kuurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV. Eesti- ja Liivimaa pidid võidu korral minema Poola võimu alla.
12. veerbuar 1700 rünnati Riiat.
Narva lahing – Karl XII, lumetorm .
Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast.
1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon – Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori.
Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed.
1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga oli seega Liivimaa kubermangu osas 5 maakonda .
George Browne – Riia kindralkuberner. Ue Balti poliitika elluviija. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüd kergendada ka eesti ralurahva olukorda, samuti kooliharidust edendada.
Browne positiivsed määrused – ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. 1765 . aprillis . Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võisid nad turustada. Kindlad piirid mõisakoormistele. Talupoegadel õigus mõisnikke, kes kaitseseadse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata.
Pietism – neid ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus . Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.
1739. aastal ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge, Anton Thor Helle.
1731. aastal ilmus esimene teadaolev maarahva kalender.
Hernuutlased – vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused . Eestimaa maapäeval võeti vastu. „Iggaüks..“ Talude pärandatava õiguse kehtestamine. Pärast talupeogade surma jäi talu poegadele . 1804 võeti sama vastu ka Liivimaal, kuid lisaks teokoormiste normeerimine ehk vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega.
Mõlemas piirkonnas vallakohtute loomine.
Talurahva vabastamine pärisorjusest. Kuna Napoleon oli vallutatud aladelt pärisorjuse kaotanud, siis oli ka Vene tsaar sunnitud järeleandmistele:
1816. aastal kinnitas keiser Aleksander I Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal 1819. Sellega kaotatigi pärisorjus – aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isikute üle. Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli mõisnikult rentida. Senised normeeritud koormised aasendati „vabade“ rendilepingutega.“ Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuidas kasutamisvõimalused olid napid.
Pärisorjuse kaotamisega kaasnes perekonnanimede( priinimi ) panek.
Mõisakoormised – teotöö ehk teorent , mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks.
Tiiklikeks kohustusteks olid pearaha igalt meeshingelt ning nekrutiandmise kohustus ehk „verekümnis.“ Lisaks veel kogukondlikud koormised ja kirikumaksud.
Usuvahetusliikumine. 1845. aastal L-Eestis vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku, usuti, et siis antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jms. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et mingisuguseid hüvesid ei saada.
1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja tingimused.
Pärast 1856 . aasta talurahvaseaduse avaldamist algas talurahva kääärimine, seaduseteksti uurinud talupojad leidsid ekslikult, et abitegu mõistale pole enam kohustuslik. Läksid kuhugi kaebama, aga said peksa. 1858. aasta kevadel Harjumaa, Järvamaa, Virumaa talupojad streikisid.. Mahtra sõda. .
1863. passiseadus , andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Ulatuslik väljaränne Eestist. Prohvet Maltsvet(Juhan Leinberg) väljarändele kihutaja, lubas inimestele „valget laeva“..
1802. aastal taasavati Tartu Ülikool.
19. sajandi alguses tehti Venemaal koolireform – kehtestati neljaastmeline ühtsuskooli põhimõte. Kihelkonnakool , kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool.
Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool.
Kohustuslik koolisundus kehtestati 1854. aastal.
Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal – „Tarto maa rahwa näddaliLeht.“
Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. – Johann Voldemar Jannseni nädalaleht „ Perno Postimees .“
Rahvuslik liikumine
1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid .
Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts „ Vanemuine .“
1869. aastal oli esimene laulupidu.
Jakob Hurt . Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult.
Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt.
1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele. Senini kasutusel.
Carl Robert Jakobson . Radikaalsem suund, nõudis kooliolude parandamist, karskusideed, usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg; mitmesaja-aastane orjapõlv; koiduaeg, mil rahvas valmistub uueks tõusuks ja õnneajaks, mis saabub baltisakslaste võimu murdmisega. Tema ajaleht oli „Sakala.“ Arvustas ühiskonna palju. Teda vihati ka palju.
Venestusaeg
Aleksander III jättis balti aadli privileegid kinnitamata.
Manasseini revisjon – Saabusid Balti kubermange revideerima. Senator Manassein . Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Neid kasutati aga hoopis ära, et korraldada omale sobivaid ümberkorraldusi.
Haridussüsteem korraldati samuti ümber: vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. 1887. aastal sai sunduslikuks vene keel.
Venestamine oli eesti kultuurielule rängaks hoobiks.
Ado Grenzstein – algselt oli rahvuslikus liikumises osalenud, aga 1880ndate lõpul asus venestama. Tema ajaleht oli „ Olevik .“ Üritas välja tuua kasusid, mis eestlasi ootavad , kui venestuvad.
Ainus vaimu ärkvel hoidev ajaleht oli Karl August Hermanni tõoimetusel Tartus ilmuv „Postimees.“
1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sinimustvalge lipp.
1870. aastal valmis Balti raudtee .(Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburi).
Jaan Tõnisson. „Postimees.“ Tartu. Seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astus välja nii venestamise kui saksastamise vastu. Koos oma mõttekaaslastega kõneles eesti keeles, see levis. Tugines eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Eitas täielikult klassivõitlust – see ei saavat Eesti oludes koduneda.
Konstantin Päts. „Teataja.“ Tallinn. Esikohal oli majanduslik ja poliitiline võitlus. Eestlaste rahvustunne pidavat nõrk olema selleks, et nende majanduslikud positsioonid on haprad. Selleks tuleb koostööd teha vene demokraatlike jõududega. 1904. aastal linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk. Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
Sotsiaaldemokraatia kujunemine. „Uudised.“ Peeter Speek. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. VSDTP. Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabaduse.
1905. aasta revolutsioon .
Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba.
Verine pühapäev – 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile.
Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele.
16. oktoober. Streik , vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi kuberner ei olnud keeelanud miitingut, siis ilmus kohale sõjaväeüksus ja avas tule rahva pihta.
17. oktoobri manifest. Nikolai II oli sunnitud hoogustuva revolutsiooniliikumise tõttu lubama , et kutsutakse kokku Riigiduuma , ülevenemaaline rahvaesindus, ning et kindlustatakse kodanikuvabadused, nt ka õigus luua poliitilisi organisatsioone, ning lubas ka ametiühinguorganisatsioonide loomist.
Seejärel lõi Tõnisson Eesti Rahvameelse Eduerakonna – ERE. Liberaaldemokraatlik reformipartei. Loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus – ESDTÜ.
Rahvaasemike koosolek. 800 saadikut Tartusse , kui selgus, et koosoleku juhiks ei taheta Jaan Tõnissoni, vaid hoopis Jaan Teemantit, siis Tõnissoni pooldajad lahkusid koosolekult.
Bürgermusse Ülikooli aula
Jaan Tõnisson Jaan Teemant
Mõõdukamad Radikaalid
Tunnistasid konstitutsioonilist monarhiat taheti demokraatlikku vabariiki
Demokraatlikult valitud rahvaesindust tuli kukutada „vägivallavalitsus“
Eesti tuli ühendada ühtseks kubermanguks taheti üle võtta kohalik omavalitsus
Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest
Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale
Valitsuse abi talude päriseksostmisel otsuste elluviimisel vaja rahva relvastamist
Edasi veel mõisate rüüstamist, karistussalgad. Ainult ERE säilis. Enamlased said millestki kasu, põrandaalused olid. Enamlik töölisajaleht „Kiir.“ – Jaan Anvelt.
Endiselt oodati Riigiduuma kokkukutsumist, seda tehtigi, kuid see oli mõttetu üritus.
Haridus . 1870 vallakool muudeti kohustuslikuks . Uued gümnaasiumid. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole .
1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum .
Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19. sajandli lõpus rohkem proosa ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitžberg.
1095. Noor-Eesti. – G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik.
Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson.
Esimene maailmasõda
Eestlased ei tahtnud sõdida „usu, tsaari ja isamaa eest.“ Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb.
Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised:

Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel.

Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine. Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi.

Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine , Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine.
Tarbekaupade puudus, peatne inflatsioon .
Juab enne sõja puhkemist oli otsustatud muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Peeter Suure merekindluse rajamiseks käisid sõja vältel ulatuslikud tööd. Garnisonid.
1916. aasta lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatud ja kokkuvarisemise äärel. Suur defitsiit.
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana
Veebruarirevolutsioon . 1917., veeebruar. Nikolai loobus nende rahutuste tulemusena troonist, võib läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas astuda demokraatlike reformide teele.
2. märtsil suur streik ja miiting Tallinnas. Töölised vabastasid poliitilisi vange, Paks Margareta . Rüüstati politseijaoskondi jms. Sellised rahutused kordusid kõigis Eesti linnades.
Revolutsioonis domineeris vene keel ja vene mõttelaad.
Korratused likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras uueks Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska .
Tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. TSSN.
Eesti rahvuslikud jõud püüdsid kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eestmärgiks seati poliitilise autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus . Valmistati vastav eelnõu Ajutisele valitsusele, kuid asjad aina venisid. 26. märtsil Petrogradis eestlaste demonstratsioon. Nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist.
Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa kubermangu põhjaosaga. (välja jäi Narva ja Setumaa). Valimiste teel pidi moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu(Maapäev).
Asjaajamskeeles kuulutati eesti keel.
Pingeallikad, vene ametnikud protestisid, ja vene soldatid.. Vene sõjaväe demoraliseerimine jätkus.. Tekkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. See läks läbi ja loodigi 1. Eesti Polk.
Juuli algul tuli esimest korda kokku Maapäev.
Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi – taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus.
Septembri lõpul jõudis sõda Eesti pinnale. Sakslased maandasid dessandi Saaremaal. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk tõus. „Maha sõda!“
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine läks enamlastele üle. Alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks.
Iseseisvumine
Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee – Eestimaa SRK, mille eesotsas seisid Rabtšinski ja Kingisepp .
23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail.
26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale.
Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi.
Majandusreformid – pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine . Maa kuulutati riigi omandiks.
Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile Eesti taotlusi vms.
Kalendri muutumine!!.
Saksa armee üldpealetung algas 18. veebruaril.
19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee – Konstantin Konik , Konstantin Päts, Jüri Vilm. Koostati Iseseisvusmanifest , milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vähede suhtes täielik erapooletus.
Omakaitse – vabatahtlikest koosnev väeosa
23. veebruari õhtul loeti Pärnus „Endla“ teatri rõdul ette Iseseisvusmanifest.
24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Loeti ette ka iseseisvusmanifest.
Kuid juba järgmise päeva keskel marssisid linna Saksa üksused. 3. märtsiks oli kogu Eesti nende käes.
3. märtsil kirjutati Brestis alla ka rahulepingule: Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliseld Venemaa võimu alla, ent siia paigutati Saksa sõjaväeosad.
Saksa okupatsioon – arreteerimine, baltisakslasega asendamine, tsensuur , koonduslaagrid, väeosade laialisaatmine, erakondade tegevuse lõpetamine jne. Elatustase langes, hinnad tõusid, linlasi varustati kaardisüsteemi algusel. Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksasamine. Saksa keel jne..
Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnistasid Eesti Vabariigi iseseisvust de facto .
Baltisakslased üritasid luuga Balti hertsogiriiki. Kuid seda ei saadud teha, sest 1918. sügisel sai Saksamaa lüüa, novembri alguses puhkes revolutsioon, keiser kukutati , ametisse seati sotsialistlik valitsus. 11. novembri 1918. aaastal kirjutati alla Compiegne ’i vaherahule. Samuti ühinesid revolutsiooniga Tallinnas asuvad saksa sõdurid ning 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti 21. novembril. – Eesti Vabariik taastus.
Vabadussõda
Nõukogude Venemaa tahtis tagasi saada kõik impeeriumi endised valdused . 1918. novembris Punaarmee Eesti pinnal. Interventsioonile püüti anda kodusõja muljet. Punavägede vastas seisid Eesti Kaitseliidu ja Eesti Rahvaväe salgad.
22. novembril rünnak Narvale.
28. novembril 1918. algas Vabadussõda. Kiire edasitung. Rahvaväe ebaedu põhjused: vastaseid oli rohkem; relvastuse ja varustuse ebapiisavus; otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine; madal võitlusmoraal.
Eesti Töörahva Kommuun . Eesti enamlased. Selle eesotsas seisis Jaan Anvelt.
Aastavahetusel hakkas edu eestlase poole tulema . Edukad olid soomusrongis ja meredessandis(Johan Pitka ). Sõdurite arv suurenes. Moodustati veel vabatahtlikke väeosi. Vägede juhatamine korraldati ümber. Johan Laidoner. Varustatus paranes . Välisabi lubati ka saata. Punaarmee olukord aga halvenes.
6. jaanuaril 1919. algas Eesti vägede vastupealetung .
Saaremaa mäss veebruaris . Enamlased olid seal popid. Inimesed hakkasid mässama. Midagi erilist ei juhtunud.
Kutsuti kokku Asutav Kogu. Esimese Eesti parlamendi valimised toimusid 1919. aprilli alguses. Edukad olid pahempoolsed erakonnad . Asutava Kogu esimeheks valiti Andres Rei. Esimese valitsuse kujundas Otto Strandman . Võeti vastu maaseadus(okt) ja põhiseadus(1920. juuni).
Vene Põhjakorpus pealetungil.
Landeswehri sõda. Lätil oli probleeme, sakslased läksib appi... Võnnu lahing – sakslased taganesid vist hoopis põhja poole ja kohtasid seal Rahvaväge, kuid need surusid sakslased tagasi. Võidupüha, 23. juuni.
Nõukogude Venemaa tahtis augustis rahu teha, sest sõda oli ainult Eesti ja Venemaa vaheline siis juba. Septembri keskel toimusid Pihkvas rahuläbirääkimised, kui need lõppesid tulemusteta(Antant tahtis, et väikeriigid jääksid sõtta vms..)
Novembri keskel jõudis Punaarmee jälle Narvani. Detsembri algul uuesti rahuläbirääkimised, Tartus. Venemaa ei suutnud siiski meid ära vallutada, sest läbirääkimsite ajal ikkagi nad muidu ründasid.. 31. dets 1919 lõpetati rünnakud. See oli Loodearmee Petrogradi operatsioon . Eesti oli viimaks valmis riskima separaatrahu sõlmimisega.
Jaan Poska juhtis läbirääkimisi. Venemaa poolt Adolf Joffe. Läbirääkimiste esimeses etapis pidi määratama piirid, mis oli kõige raskem küsimus. 31. dets. 1919. kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuar. Siis võeti käsile muud probleemid Eesti-Venemaa vahel.
Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril, 1920. aastal. Venemaa tunnustas Eestit.
Majandusolud 1920. aastatel
Eesti oli Vene impeeriumi koosseisus üks enim arenenud regioone. Eesti rahandusüsteemi loomisega tuli alustada nullist. Vabadussõjaga oli ka kujunenud ulatuslik välisvõlgnevus. Ometigi järgnes sõjale majanduslik tõus. Kasvas tööstusettevõtete arv. Eesti Pank laenas välja liiga palju raha. 1923. muutus majandse olukord kriitiliseks.
Maareform . 10. okt 1919. vastu võetud Maaseadusega riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Nüüd loodi asundusalud. Kadusid sotsiaalsed vastuolud. Peale maa võõrandati ka loomad jms. Kuid asi oli edukas.. 1924. aastal rahandusminister Otto Strandman alustas pööret majanduspoliitikas. Eesmärgiks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine . Selleks kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, raskendati laenude saamist. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes põllumajandus.
Loodi Maapank ja masinaühistuid. Maavaldused olid aga killustunud ja seda loetu miinuste pooleks.
Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid.
Rahareform . Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga .
Sisepoliitika.
Erakonnad:

Põllumeeste Kogud . Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J. Laidoner.

Eesti Rahvaerakond . Rahvusluse rõhutamine. J. Tõnisson, Jaan Poska.

Kristlik Rahvaerakond. Kirikukoguduste varade ja õiguste kaitse, kristliku moraali nõrgenemise vastu.

Eesti Tööerakond. Keskkihi elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Strandman.

Asunike Koondis . Riigi rikkuse allikaks on põllumajandus.

Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. August Rei. Karl Ast.

Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesti enamlased. Põrandaalune, juhiti Moskvast.
Esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem.
Riigivastased: 1) Vene impeeriumi taastamisest huvitatud vene emigrandid , 2) baltisaksa parunid , 3) kommunistid, kelle selja taga Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Põrandaalused. 1. detsembril korraldasid relvastatud võimuhaaramiskatse, mis ebaõnnestus.
Suur kriis
1929. algas ülemaailmne majanduskriis . Esmalt tabas eestis kriis põllumajandust, siis tööstuses. Ühe rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist:kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine.
Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit . EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk.
1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad.
1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse põhiseaduse kohta ning see saavutas kindla võidu. Tõnissoni valitsus astus tagasi. Moodustati üleminekuaja valitus Konstantin Pätsiga. 1934. jaanuaris astus jõusse uus põhiseadus: selle kohaselt laienesid riigivanema võimupiirid. Riigipea valiti ka nüüd otse. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Ka majanduskriis oli taandumas. Tõnisson oli 1933. krooni 35% devalveerinud.
Vaikiv ajastu
Päts ja Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 1934. 12. märtsil. Üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks. Puhastustöö riigiaparaadis. Oma võimu kindlustamiseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(Kaarel Eenpalu ). Parlamendil ei lubatud enam kokku tulla. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. Nende asemele loodi Isamaaliit . Itaalia eeskujul loodu kutsekodasid, mis koondasid kõiki ühe eluala esindajaid. Trükitoodete tsensuur. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsusele sobiliku informatsiooni jagamisega ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. 1935. nda lõpuks oli demokraatlik kord asendunud diktatuuriga.
Opositsiooni ei tohtinud olla. Vabadussõdalased said vabaks ning moodustati nende liikumine. Nende likvideerimiseks lavastati riigipöördekatse. 8. dets 1935 arreteeriti nad kõik süüdistatuna relvastatud väljaastumise plaani haudumises. Ainus valitsusele vastu suutev panna organisatsioon oli „Tartu vaim.“
1936. kutsuti kokku Rahvuskogu , et töötada välja uus põhiseadus. Eesti vabariigi peaks sai president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda ehk riigivolikogu ning ülemkoda ehk Riiginõukogu. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.
1934. majanduslik tõus, riik sekkus majandusse.
Välispoliitika
Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks.
1921. aastal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA 1922. suvel.
Eesti üritas kõigiga suhteid korda seada, julgeolekut kindlustada.
Balti Liit. Taheti seda luua(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome), kuid Poola ja Leedu vaheline konflikt ei lasknud. Ka soome blokkis. Seega loodi 1923. vaid Eesti-Läti kaitseliidu leping.
Rahvusvaheline olukord teravneb:
1933. natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule. Kukkus läbi kaua ettevalmistatud desarmeerimiskonverents. Jaapan ja aksamaal ahkusid esiagu sealt ning hiljem ka Rahvasteliidust. Rahvasteliid oli mõttetu.
1935. sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õigus suurendada oma sõjalaevastikku. Nsvl tahtis Eestit Moskvaga lähendada ning Eesti keeldumise korral hakkas Balti kolmikliidu loomist õhutama.(leedu). See loodigi
Igalt poolt ähvardas 1930ndatel oht, Eesti Läti ja Leedu kuulutasid end Skandinaaavia eeskujul neutraalseks.
Kultuurielu
1925. loodi Kultuurkapital .
Kultuurielu: professionaliseerumine, kutseühingute loomine, kultuurkontaktide laienemine.
Haridus : ühtluskooli põhimõte, 6+5 klassi, omakeelne, kohustuslik algharidus, haritlaste üleproduktsioon.
1934. aastal haridusreform : 4 klassi kohustuslikku, 5 klassi keskkool, 3 klassi gümnaasiumit. Teine etapp 1937. aastal: valik hairduste vahel..Progümnasium ja reaalkool . Valida humanitaar - ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele..
Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia.
Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid , uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism , ajalooline romaan, Arbujad (Talvik, Alver , Masing).
Baaside ajastu.
MRP – Vjatšeslav Molotov , Joachim von Ribbentrop.
Eestis välisminister Karl Selter.
24. sept Molotov esitab Selterile – vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse – Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev „Metallist“ uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma. 28. septembril 1939. kirjutatud alla sellele paktile. Mõlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning pidid andma vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Nsvl pidi müüma Eestile relvastust soodukaga, Eestilt sõjaväebaasid.
Kaarel Eenpalu asemel valitsusjuhiks Jüri Uluots. 7. oktoobril baltisakslased läksid minema.
1940. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. 14. juuni esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile.
Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla „Narva diktaadile,“ mille kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemiseks, eraisikud pidid loovutama kõik relvad. Okupatsioon toimunud.
Esimene nõukogude aasta
Juunipööre. Andrei Ždanov NSVL esindaja, organiseeris meeleavalduse 21. juunil. Tuhanded meeleavaldajad Vabaduse väljakul. Taheti uue valitsuse moodustamist. Vabastati vange, kommuniste. Õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, peaministriks sai Johannes Vares- Barbarus . Kohe pärast juunopööret algas puhastus riigiapraadis. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks EKP.
Annektsioon . Saadeti laiali juuli alguses Riigikogu, ennetähtaegsed valimised. Ebademokraatlikud valimised, üks kandidaat jms. Miiting, kus nõuti esmakordselt Eesti ühendamist NSVLiga. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldati Eesti palve .
Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu. Selle esimeheks Barbarus. Täidesaatev oli Rahvakomissaride Nõukogu. Johannes Lauristin. Kõike juhiti Moskvast tegelikult. EK(b)P esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Teiseks sekretäriks Nikolai Karotamm .
Seaduste asendamine NFSV seadustega.
Majanduses ümberkorraldused:

natsionaliseerimine

majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, käsumajandus

tööstuse eelisarendamine

agraarreform – riiklik maafond

suurmajandid, sovhoosid

rahareform novembris – rubla. Defitsiit.
Nõukogulik kultuurirevolutsioon : uued õppeained, vene keel, tsensuur, kunstiliigiks propagandistlikud plakatid , riigijuhtide paraadportreed , nõukogulik looming.
Repressiooni. Kuni 1940. lõpuni kadus riigi poliitiline juhtkond jms. 1942. arreteerimine laienes. 1941. 14. juunil massiküüditamine, 10 000 inimest.
Sõda.
Nõukogude võimuorganid moodustasid „põletatud maa taktika “ elluviimiseks hävituspataljone, mis purustasid taandumisel hooneid . Hävituspataljonide vastas olid metsavennad .
1941. suvel loodeti iseseisvuse taastamisele, kuid sakslased nii ei arvanud pärast okupatsiooni sooritamist. Eestist moodustati kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Loodi Eesti Omavalitsus, Hjalmar Mäe.
Repressioonid . Natsionaalsotsialismi pealesurumine , kultuuripoliitika. Eesti majandus peaülesandeks Saksa elanikkonna varustamine. Eesti Rahva Ühisabi – suur abi sõjas kannatanud perekondade eest hoolitsemises.
Vastupanuliikumist ei kujunenud.
40k meest liitus Saksa okupatsioonidevõimude korraldusel loodud Omakaitsega. Formeriti ka vabatahtlikest koosnevad ida- ja politseipataljone.
Relva-SS raames loodud Eesti leegion ähvardas läbi kukkuda. Pataljon „Narva.“ Jalaväerügement.
22. territoriaalne laskurkorpus, 8. Eesti laskurkorpus.
Eesti korpus võitles 1943. jaanuaris Velikije Luki all. See vist vallutati..
Eesti Omavalitsus kuulutas 1944. jaan. Välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Rahvuslikud ringkonnad asusid seda toetama , sest oht oli NSVL.
Narva häbitati täielikult.
Taasiseseisvumiskatse. 1944. suvel koonduti Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber. Selle esimeheks valiti Otto Tief , loodi kontakt lääneriikidega.18. sept määras Uluots valitsuse Tiefiga eesotsas. Johan Pitka orgunnis relvaüksuse.Relvakokkupuuted, Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp , kuid muud midagi ei suudetud. 22. sept Punaarmee Tallinnas. Kuulutati enne sõja lõppu välja veel mobilisatsioon.
ENSV
1944. inkorporeeriti Eesti NSVL koosseisu. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
EK(b)P-d juhtis Nikolai Karotamm. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan – Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga. Selle esimeheks oli Barbarus, hiljem Eduard Päll.
Territoorium. Eesti territooriumi vähendati.10 maakonda, 236 valda. Raplamaad nt ei olnud.
Haldusjaotus enne maarajoonide moodustamist: Harjumaa hästi suur, raplamaad pole, valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas.
Haldusjaotus pärast maarajoonide moodustamist 1950. ja oblastipiirid: 2 oblasti : harju, valga, pärnu vms..
Metsavennad – sõda pärast sõda. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapeävatöö juurde. Väljatulnumd aga vangistati.
Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil. 20k.
1946. pöördusid vabatahtlikult tagasi kodumaale ehk repatrieerus 15k. Eestlast.
1954. moodustati eksiil- ehk pagulasvalitsus, mille eesotsas oli EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline isik August Rei.
Sõja järel, btw, jagunes eestlaskond kolmeks: kodueestlased(eestis), välisesstlased(läänes), Venemaa eestlased(idas).
ENSV sisepoliitilise aregnu keskne tunnus oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu.
1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum . See üritus loodi, et olukorda kontrollida ja võtta kasutusele vastavad parnadusmeetmed. Süüdistati Eesti tolleaegsed juhtkonda kodanlikus natsionalismis; vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. Laussüüdistuste organiseerijaiks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. „tähetund.“ Karotamm asendati Johannes (ivan) Käbiniga.Päll asendati Jakobsoniga. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes jms. Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus , jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Industrialiseerimine , kollektiviseerimine.
Sundindustrialiseerimine . Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus . Migratsioonipump – ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses.
Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid.
Haldusjaotus pärast rajoonide reorganiseerimist 1959 : Palju maakondi või rajoone või midagi. Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa – Kingissepa.
Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos.
Kolhoosid . ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse.
Käsumajandus.
Näidisliiduvabariik
1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli „ raudne eesriie.“ Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat – püüdis olla Moskva- meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hruštšoviga.
Pärast Stalini surma:

rehabiliteerimine – senise vägivalla osaline heastamine, osade inimeste maine taastamine, see toimis edukamalt pärast 1956. aastal peetud NLKP XX kongressi, kus Hruštšov mõistis hukka Stalini isikukultuse.

Represseeritute õigeksmõistmine. Ja nende vabastamine.

Põllumajanduse toibumine. Alandati kohustuslikke müüginorme, töötasu maksmine . Ometigi mõjusid halvavalt Hruštšovi eksperimendid(maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti jms)

Põllumajanduse spetsialiseerumine. Majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Linnakasvatus , seakasvatus.

Industrialiseerimise laienemine.

Televiisorid, raadio, kuuldi välisraadiojaamu, telekanaleid nähti Soome omi.
Noorte salaorganisatsioonid: Eesti Rahvuslaste Liit; profašistlikud rühmitused.
Eesti oli NSVLi jaoks läänelik ning seda käidi uudistamas.
Kuldsed kuuekümnendad. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomolid.
1964. kukutati võimult Hruštšov. Tuli Leonid Brežnev. Praha kevade lämmatamine tähistas ka pööret eesti jaoks. Karmistus taaskord tsensuur jne. Ometigi tekkisid demokraatlikud liikumised, NSVLis tekkis koos tagurluse pealtungiga arvestata dissidetide liikumine, mis oli suunatud valitseva režiimi vastu.
1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO Peaassambleele, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks võtmist, Nõukogude vägede väljaviimist. Sellele ei reageeritud.
Balti pagulaste ühistööna loodi BATUN( Baltic Appeal to United Nations). Lääneriigid tänu selle tegevusele ei tunnustanud enam Balti riikide okupeerimist. Pingelõdvendus..Helsingi protsessid 70ndate alguses, Moskva kirjutas ka alla, loodeti, et et too hakkab järgima inimõigusi. See andis omakorda indu NSV Liidu teisitimõtlejatele, kes moodustasid mitmel pool nn Helsingi gruppe, jälgimaks inimõiguste täitmist Nõukogude impeeriumis.
Venestusaeg
Käbin vahetati välja, ta ise tahtis Vaino Väljast oma järglaseks, kuid Moskva otsustas, et saab hoopis Karl Vaino. 1978.
Kuulutati välja kakskeelsuse nõue, kuigi tegelt taheti aint vene keelt õpetada. See oli ühepoolne kakskeelsus(eestlased vene keelt pidid, venelased eesti keelt mitte).
Vastupanu vormid:
1) Tänu venestusele rahulolematuse kasv, koolirahutused, noorsoorahutused. Tervanes ka intelligentsi protestivaim: „40 kiri.“ 1980. okt-nov. Kaplinski , Rummo. Keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Katse inimlikustada režiimi. Kirja koostajad vallandati, koondati jms. Rahva seas levis salaja käest kätte.
2) 1970. aastate lõpus esmakordselt side pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel Eestis. Sellele pani aluse Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. EVVA. Stockholmis .
Balti apell – 1979. aastal Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejad koostasid selle. Nõuti MRP tühistamist, avaldamist, kõigi tagajärgede likvideerimist.
Varimajandus.
Sotsiaalsed probleemid: migrantide sissevool, asustuskolonisatsioon, ökoloogilise olukorra halvenemine, sostsiaalne pessimism, suurenenud alkoholitarbimine, enesetappude arv.
Kultuur Eesti NSV
Välis- ja kodueesti kultuurielu. NSV aegse kultuuripoliitika eesmärk oli „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“.

Ideoloogiline surve.

Infosulg , sundorieteeritus vene kultuurile

Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine

Propaganda, et allutada võimule
1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi.
Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid:

isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid . Laulupeod, rahvatants

professionaalne kõrgkultuur

massiteabevahendid

lugemishuvi

tehnifitseerimine – rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket.

Maakultuuri hääbumine
1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad.
Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Hakati ka ilmalikke tavasid juurutama. 1960ndateks aastateks oli kirik minetanud oma traditsioonilise ja moraalse tasakaalustava koha eestlaste igapäevaelus. Kirik ometigi ei allunud nii palju Nõukogude valitsusele, seega oli ta justkui vaimne opositsioon.
Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem. Süvendatud NSVLi ajalugu. Keskharidus tehti kohustuslikuks mingi aeg.
Eesti NSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino.
Rahvuslikult meelestatu haritlakond hakkas aktiviseeruma. 1970ndatel.
Taasiseseisvumine
NSVL ummikseis. Gorbatšov võimule. Perestroika – kõik reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames.
1986 fosforiidikaevanduste rajamise plaan Eestisse, protestid . Fosforiidikampaania
1987. MRP-AEG(MRP-Avalikustamise Eesti Grupp). 23. august Hirvepargis miiting, kus räägiti MRPst.
Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei orgunnisid 88 Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise.
1988. loominguliste liitude ühispleenum, milleg loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule, rahulolematuse avaldamine.
Eestimaa Rahvarinne Perestroike Toetuseks – RR – massiline liikumine.
Aprillis toodi ka esmakordselt avalikkuse eest välja rahvuslipp.
Kuna rahutused tõotasid tulla, siis vahetati Karl Vaino Vaino Väljase vastu välja. 17. juuni 1988. ikkagi meeleavaldus. 150k.Lipp lubati eestlastele..
1988. septembris Lauluväljakul „Eestimaa Laul.“ 300k.
Seleks ajaks oli rahvuslike jõudude kandvaks ideeks omariikluse taastamine, millele impeeriumiemeelsed ringkonnad seadsid vastu, et jäägu kõim uutumatuks.
Süvenes konföderatsioonisuhete idee. Realiseeruma pidid see liidulepingus, kuid seda ei realiseeritud. „Konstitutsioonikriis.“ -Osad rahvusmeelsed, osad impeeriumimeelsed . Lahendus sellele 16. nov 1988. ENSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioonis ja ENSV konstitutsiooni viidud parandustes. Sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliidusliste saeaduste suhtes.
1989. keeleseadus – eesti keel riigikeeleks. Algas ka kodanike komiteede liikumine.
1990. veebruaris Eesti Kongressi valimised. Tegevorganiks oli seal Eesti Komittee, mille esimeheks Tunne Kelam .
1990. EKP 20. kongress, mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise.
Arnold Rüütel sai 1990. Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valitsusjuhiks Savisaar.
23. aug. 1989 Balti kett.
1990. 30. märts kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi lõppema omariikluse taastamisega. Taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Sätestati, et kehtivad vaid Eesti enda seadused.
Streigid, Moska lõpuks nõustus liidulepingu sõlmimisega, et Eestit ikkagi enda külge aheldada.
1991. Maailma demokraatlikud jõud hakkasid toetama Baltikumi.
1991. ennetav referendum iseseisvuse kohta.
Isemajandava Eesti – IME kontseptsioon , eesmörgiks majanduslik eraldumine majanduskompleksist: omaette eelarve, oma raha.
1991. augustis NSVL territooriumil erakorraline olukord, riigijuhtimise võttis enda kätte RESK. 20. augusti õhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. 6. septembril 1991 tunnustas meid ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti ÜROsse.
1991-2001
Uue põhiseaduse eelnüu valmis Põhiseaduse Assamblees 1991. a lõpuks, 1991. 28. juunil kiideti see heaks. Septembris 92. presidendi- ja parlamendivalimised. Valiti Lennart Meri. Valitsusjuhiks sai Mart Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas Eesti Kogress tegevuse.
Rahareform juunis 1992. EEK seoti DEM-iga(saksa mark).
1994. a. Juulis Meri ja Jeltsin kohtusid Moskvas, et kirjutada alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31. augustis 1994.