docstxt/135947753229.txt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad · Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked
4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 http://et.wikipedia.org/wiki/Soodla_kivisild#/media/File:Soodla_kivisild.0.jpg Jõesuu rippsild Jägala jõe suudmes http://entsyklopeedia.ee/meedia/j%C3%A4gala_j%C3%B5gi3/harjumaa_joelahtme_joesuu_rippsild_jagala_jogi_suue Jägala Jõesuu linnamägi Asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu küla maadel
mõisadesse Kumbagi määrust ei täidetud täiesti korralikult, sest täielik kontroll mõisnike üle puudus. Tegevus Liivimaa ja Eestimaa kindralkubernerina 1775. aastal Katariina II poolt Balti kubermangude ehk Balti provintside kindralkuberner aastast 1783 Tema ajal moodustati Liivimaa kubermanguvalitsus Pooldas Balti erikorda, samuti püüdis parandada ka lihtrahva olukorda Rajas Võru ja Paldiski linna, parandas Liivimaa infrastruktuuri, tema algatusel loodi 1784 Tartu kivisild Siiani vanimalt Eestit valitsenud ja ka vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis 94-aastaselt Tartu kivisild Perekond Oli abielus kaks korda Esimesest abielust 5 last, teisest 3 Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/George_Browne_(soldier) https://en.wikipedia.org/wiki/Holy_Roman_Empire https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kubermangud https://et.wikipedia.org/wiki/George_Browne Täname kuulamast!
väga pateistlikud ja paljusõnalised. Ta on need juba ära unustanud. Temas oli palju naiivsust. Jürgen arvab, et tema tekstidel oli raskepärasuse münt juures, see tuli talle ainult kasuks. Kriitika Kriitika oli Jürgeni jaoks väga tark, selles mõttes pole kriitika talle kunagi karuteenet teinud. Üks tänane kriitika, Kivisildnik, on nimetanud tema luulet eliidi projektiks, et Mihkelson toodab ja Kivisild tarbib. Kivisild võrdles Jürgeni luule lugejaid Eesti Ferrari omaniku hulgaga. Täname tähelepanu eest !
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
Juhtiva meloodia Tartu ülikooli kõlamine peahoone, Toompea mitmehäälses haldushooned ja muusikas. Mõistus ja Kivisild. mõistuspärasus. Tolleaegne prantsuse Descartes' i rajatud muusika ja ka filosoofiline õpetus. enamus tänapäeva Arhidektuuris muusikast. sambad ja kuplid. Muusikas
Lehitsesin alles hiljuti Tartu ajaloo raamatut ning avastasin vana Emajõe silla, mis asus praeguse kaarsilla asemel. Tartu Kivisild ehitati Katariina II korraldusel esimese kivisillana kogu Baltikumis pea 200 aastat tagasi. 1775.a. tabas Tartut ränk tulekahju, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks määras Katariina II 12-15 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Mul on kahju, et ei taasehitatud sellist sama silda. Tänast silda vaadates, tekib mul alati nukker tunne. Nagu midagi oleks puudu, osa ajaloost on kadunud. Kellel meist pole kodud täis tarbekunsti, mida hädasti vajame, või milleta me poest lihtsalt ei suuda lahkuda, sest meile see nii tohutult meeldib? Julgen väita, et keraamilised vaasid, noad ja
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver j...
keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa
Kogu üritust filmitakse drooniga ja kohale tuleb ka tippfotograaf Toomas Volkmann. Ürituse korraldajate sõnul on kõigil lubatud pildistada ka enda tehnikat kasutades. Ürituse ametlik lõpp on kell 20.30, pärast seda on huvilistel võimalik suunduda tagasi Raekoja plats 6 aadressil asuvasse konverentsisaali, kus räägitakse edaspidistest plaanidest mis on seotud Kaarsilla lammutamisega ja Kivisilla taastamisega ning põhjendatakse, miks otsustati Kivisild siiski taastada, kui Linnavalitsus oli juba alustanud Kaarsilla remondi ettevalmistustega. Lisainfo: Andres Heli Juhataja MTÜ Vaatamisväärsused +3725842369 [email protected] Mari Puu Juhataja asetäitja MTÜ Vaatamisväärsused +37256723306 [email protected] Koostaja: Paul Harilik [email protected]
Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro (ka Bernhard) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloo...
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene...
Välispoliitika · Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku · 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. · Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. · Venemaa osales kõigis Poola jagamistes -üle 8000 km2 territoorium- millel elas 7 miljonit inimest Poola aastal 1795 Mõjutused Eestis · Eestis asutati Paldiski ja Võru. · Tartu Kivisild ehitati Katariina II korraldusel esimese kivisillana kogu Baltikumis pea 200 aastat tagasi. Lapsed · 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). · Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei ,ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega Peeter III,Katariina II ja nende poeg Paul · Saatuse iroonia tõttu suri ta 6. novembril 1796. a
Kontserdiretsensioon 28.novembril, vaiksel reede õhtul, saime kokku paari hea sõbrannaga, et minna Mosaiigi-nimelisse lokaali ansambel Trafficut kuulama. Olime ennast mõnusalt sisse seadnud ja šokolaadikoogid tellinud, kui juba bändimehed kohad sisse võtsid ja oma tunniajase etteastega alustasid. Kõigepealt tutvustasid nad bändiliikmeid, kelleks olid Silver Laas- vokaal, Stig Rästa-kitarr, Robert Vaigla-kitarr, Tõnis Kivisild-basskitarr ja Ivo Priilinn-trummid. Ansambel Traffic on kitarripopi viljelev bänd ning kokku tulid nad aastal 2006. Esimeseks looks olid nad valinud laulu „Kallis ära küsi“. Selle laulu kirjutasid nad aastal 2007. See on ka nende üks kõige esimene laul. Pean ütlema, et see on ka minu üks lemmikuimad laule nende kogust. Laul on üsna rütmikas. Refrääni teine pool muutub valjemaks ja lisandub kitarrile basskitarr. Refräänis toob Silver esile ka väga kõrge ulatusega noodid, mis minu meelest id...
Oleme jõudnud järeldusele, et kirjanduse väärtus ei seisne mitte ainult meelelahutuses, vaid omab nii vaimset kui ka ajaloolist väärtust. Igas teoses on mingi sõnum, mida on autor tahtnud meile edastada ja mille oleme me ise suutnud sellest välja lugeda. Minu jaoks on kirjanduse igavene sõnum tema olulisus ja väärtus olenemata vanusest või ajastust. Mihkel Kivisild 10.A
seadustiku läbi arutama. Peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teaostamatuks. Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. Pärast poolteist aastat kestnud kooskäimisi saatis Katariina II saadikutekogu laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Kuidas on seotud Eestiga? Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. 1764.aasta suvel sooritas Katariina II suure saatjaskonnaga reisi Eesti- ja Liivimaale. Pikkemalt peatuti Tallinnas. Külastati ka ehitatavat Paldiski sadamat. Keisrinna õõbis mmitmes Eesti mõisas. Kaasaaegsete kirjeldust mööda olevad Saare mõisa park olnud kaunistatud värviliste tuledega, mis moodustasid keisrinna nime. Hommikul olevat Katariina II üles äratanud akna all laulvad eesti talutüdrukud. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II www
Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill). Kontsertil oli kavas kaheksa lugu Danny Pletti kogumikust Modern Gospel: 1. Listen to the Angels Sing 2. Saved 3. Heaven 4. The New Halleluujah Chorus 5. We Will Bless Him 6. I´ve Got the Victory 7. Lay Your Burdens Down 8. The Road Mulle meeldis Living Stone gospelkoor sest neid oli hea vaadata ja kuulata. Esitati ühe ajastu muusikat ja kava oli huvitav.
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud
Ühel tema teosel olid kaks väga kleenukest vanameest, kellel oleks nagu vankri rattad peas. Proua, kes tiiru tegi, kasutas selle töö iseloomustamiseks väljendit ,,mürgised värvid". Ja kui peale seda lauset teost uuesti jälgida, siis tõesti sai seda täheldada, et tumehalli ja musta peale olid tehtud lihtsalt väga erksad rohelised/punakad/oranzid pintslitõmbed. ,,Vagatsejad" erinesid väga palju Wiiraldi teistest teosetest. Kuna sakslaste pommitamist ei elanud üle Tartu kivisild, siis oli väga tore seda näha seal galeriis lõuendil. Autoriks siis Blumenfeldt. Peale esimest reustareerimist olevat paljud kunstnikud seda kasutanud oma tegemistes, kuna selle väärtus tõusis peale esimest pommitamist, aga kahjus ta siiski hävis lõpuks. Kõige patriootlikum teos kogu galeriis oli minu jaoks Eerik Haameri ,,Mehed kajakatega", kus tagaplaanil oleva mehe jakk on sinine ning esiplaanil mehe müts must ja juuksed valged. Kokku
Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli Marta Navadardyan. Rahvusooper Estonia orkesti solistid: oboed mängis Olev Ainomäe, metsasarve Inno-Mart Kont ja viiulit Kristina Kriit. Laulis Rahvusooper Estonia naiskoor ning ooperikooli solist oli Greete Kivisild. Dirigent oli Kaspar Mänd, imeline koreograaf-lavastaja Marina Kesler, libretist Elfride Saarik ning etenduse juht Anton Osul. „Krati” muusika on väga värvikas. See on igakülgne rahvuslik helitöö, kus on ka rakendatud sümfonismipõhimõtteid. Seepärast ongi balleti suurimaks väärtuseks meisterlik muusika, mille motiivid pärinevad peamiselt rahvamuusikast. Tubinal on minu arvates õnnestunud ühena
kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned (professor, arhitekt Johann Wilhelm KRAUSE)
Eesti 18. sajandi isikud Peeter I Peeter I vallutas 1704. aastal Narva. Samal aastal vallutati ka Tartu linn ja pideva pommitamise tagajärjel linn purustati. Tallinna vallutamist 1714. aastal alustas Peeter I sõjasadama rajamisega. Peeter I rajas manufaktuure, rahavabrikuid, saeveskeid ja söögikodasid nii Tallinnasse, Narvasse ja Pärnu, mis omakorda tõstis Eesti majandust. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele V...
Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv
a. j. 1030. aastal Liivi sõda. tähenduse sõlmpunktina Peterburi- vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa Liivi sõja alguses, 1558. aastal Königsbergi postimaanteel. 1770.-1780. väed. See sündmus on kajastatud vanades vallutavad Tartu Vene väed. Elanikud aastatel ehitatakse Raekoda ja imposantne Vene kroonikates ja seetõttu loetakse 1030. küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Kivisild. aastat ka Tartu esmamainimise aastaks Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui Tartu Ülikool kirjalike allikates. 1061. aastal vallutasid vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool eestlased Tartu tagasi. läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla. saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu 1583
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proo...
Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule". Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealset sõjasadamat üle vaatama. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 6. septembril 2013 avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga. 2013. aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju.
Vara - ja Kõrgklassitsism Koostaja Raili Kivisalu Briti Muuseum Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Madeleine'i kirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tähe triumfikaar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies ta...
loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. A. R. de Montferrand. Iisaku katedraal (Kõrgklassitsism) J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (Varaklassitsism) Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsism Eestis 1780-1850 · Tartu kivisild (1774-1784). · Eestisse jõudis klassitsism läbi Saksamaa ja Venemaa. · Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis
Rajatud 1899.a. Kuressaare esimese apostliku õigeusu kiriku kohale, mis 1780-ndate aastate alguses linna tabanud tulekahjus maha põles. SUURSILD - Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta. Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast. Arvatavasti 1820. a. paiku asendati puust rajatis kivisillaga, mida tuntakse Suursillana. Eestimaa üks suurim, pikim ja vanim kivisild on arhitektuurimälestisena kaitse all; selle restaureerimist alustati 1990. a. ANGLA TUULIKUD - Saaremaa pealinnast Kuressaarest 40 km mööda Upa-Leisi maanteed sõites jõuad kauni Angla küla südamesse, kus on uue elu saanud 5 tuulepüüdjat - neli keeratava kerega pukktuulikut ja pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuuleveski.
Virginia ülikooli hoone (interjöör) USA-s (1819). Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur.
Eriilmelised paigad, mis on hästi äratuntavad, et oleks lihtne orienteeruda piikonnas (K. Lynch). Samastumine- et oleks ajalooline väärtus, mis omakorda tähendab kohalikele erinevaid tundeid (identiteet, paigaga seotud tunded nt kirik või kodu, ootused, hinnangud, tõekspidamised, kogemuse saamine). Kui teha üld- või detailplaneeringut, on igasugused otsused väga tähtsad, sest planeerija ei näe kohalike pähe ja nende tõekspidamisi. Kaarsilla asemel oli kunagi kivisild, mille austajad tahtsid uue kaarsilla õhku lasta, et kivisild taastada. Üks ühiskonnagrupp lähtub oma mälestustele ja teine grupp väärtustab uut. * Kirjelda (hüpoteetilise) näite baasil paiga vaimu inertsilist ilmingut. Tahame taastada vana olukorda, meile meeldis kivisild ja me tahaks seda jälle näha. Kohad, millel on nimi objekti või tegevuse järgi, aga neid pole enam olemas (piimakombinaadi ülesõit- kalde tee ja pärna tn ristmik, pärmivabrik- ülejõel,
2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
mööda raudteeharu uue basseini lõunapoolse maa-ala laiendamiseks kuni Härjapea jõeni. Sama aasta sügisel lasti basseini vesi sisse. Siksakilise Kaupmehe silla asemele ehitati sirge, vaiadele toetuv sild, kuid selle teenistusiga jäi uue ümberehituse tõttu üürikeseks. 1906.a. hangiti Tallinna Laevaremondi-ja Metallitehasele 1600-tonnise kandevõimega ujuvdokk ja 50-tonnine ujuvkraana. 1907.a. seisis Tallinna sadamas Baikovi vaiadest koosneva puitsilla asemel Baikovi kivisild ning Kaupmehe vana puitsilla asemel Kaupmehe kivisild kolme rööpapaari, kiviaida ja teiste abiehitistega ning laadida ja lossida sai seal juba suuremaid laevu. Mõlemad sillad ehitati ühesugusel viisil – aluseks paigaldati kivide ja 6 betooniga täidetud kärgkastid, mille peale laoti paekividest müür ning palistati see graniidist äärekividega. 2.2. 1929.aasta Tallinna sadama tueviku plaan 1929
levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Baltisaksa arhitektuuris valitses XIX sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus just mõisaarhitektuuris. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed...................................
19) kindralkuberner- asevalitseja 20) kubermang- suurem haldusüksus 21) pärisorjus- isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. 10. Mille poolest on ajaloos tuntud järgmised isikud? Šeremetjev- Vene väejuht Põhjasõjas Katariina II- Venemaa valitseja 18. Saj lõpus P.Wilde- asutas Põltsamaale maa-apteegi G.Eisen von Schwarzenberg- Torma pastor A.-T. Helle- Jüri kiriku pastor, Piibli tõlkimine J.Krause- arhitekt, kivisild ja tähetorn TÜ peahoone Karl XII- Rootsi kuninga Põhjasõjas A. von Rosen- Liivimaa maanõunik W.A.von Schlippenbach-Rootsi maaväe juht Põhjasõjas Peeter I- Venemaa keiser (1682-1725) G.Browne- Liivimaa kindralkuberner Zimmermann- kindralsuperintendent Arvelius- Esimene eestikeelne juturaamat (kalendrid jne) A.W. Hupel- annavab välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 J.W.von Lauw - Põltsamaa mõisnik või lossihärra, kes ehitab lossi ümber 11.. Kirjuta daatum
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
2°C § kõige külmem kuu on jaanuar, keskmiseks temperatuuriks on 0.3°C § Makedoonia kõrgeimaks temperatuuriks on loetud 44.5°C ja külmemaiks 31.5°C § Skjopes on keskmiselt 64 vihmast päeva aastas § kõige märjemaks kuuks on oktoober(61 mm) ja kuiveim kuu on august(28 mm) VAATAMISVÄÄRSUSED(skopjes) § Järv Matka (Lake Matka) § Milleeniumi Rist (Millenium Cross) § EmaTheresa Mälestusmaja (Memorial House of Mother Theresa) § Kivisild (The Stone Bridge) § Skopje Kindlus Kale (Skopje Fortess Kale) § Skulptuur Sõdalane Hobusel (Warrior on a horse) VAATAMISVÄÄRSUSED Pildil: Matka järv, Skopjes Pildil: Ema Theresa Mälestusmaja ASEND TURISMI SUURENDAMISEKS § Makedoonial on kokku 14 lennurada, see soodustab turismi arengut, reisimine sinna on lihtne § korralikud maanteed sõitmiseks INIMARENGUINDEKS §
kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone peafassaad on Kohtu tänaval, kuid enam tuntud on Pika jala poole avanev kolmekorruseline tagakülg, mille keskel on kuue joonia stiilis sambaga portikus (meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on: · ülikooli peahoone (1809). Fassaadi keskosas on 6 dooria sammast. Väga ilusa interjööriga on peahoone aula (=saal). · Vana Anatoomikum (1805, tiibhooned 1827) · tähetorn (1810) · Toomkiriku (gooti stiilis!) varemete kooriosast ümberehitatud raamatukogu (1807)
kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise venestamisega.Pärast Tartu Ülikooli muutmist vene ülikooliks sai absoluutne enamus eesti akadeemilisi haritlasi venekeelse-venemeelse hariduse. Palju muret valmistas rahvuslastele massiline väljarändamine Venemaale maapuuduse ning haritlaste üleproduktsiooni tõttu. 1915.a. elas ja töötas Venemaal üle
korral nägu kaetult.Vastu võeti sünnitajaid nädal enne sünnitust ja kirjutati välja kaks nädalat pärast seda, kui ei esinenud midagi erakorralist. Vastsündinute jaoks oli eraldi "lastesaal". * Reola mõis. Mõisa ajast on säilinud aedniku maja seal all asuvate õunakeldritega. Pargis kasvab paljuharuline tamm, mis rahva jutu järgi on istutatud Katariina II poolt. *Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. * Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. Katariina II surmast on kaks versiooni: * Katariina on ajalukku läinud nümfomaanina. Legendi järgi suri ta seksi tagajärjel hobusega. * Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68aastane. * See naine oli väsimatu naudingutes, kuid samas oli tal erakordne enesevalitsemisvõime, oskus kui tahes keerulises olukorras mitte
Silla kandekonstruktsioonide püstitamiseks kasutati kaitsetamme, betoonivalu, vaiseinu ja kärgkaste. Vanimal perioodil suunati vesi kõrvale ja ehitati vundament jõesängi, kui see ei olnud teostatav, siis rammiti vaiseinad ja tühjendati see veest ja nõrgast pinnasest. Vanim Rooma linna sild 625 ema oli vaisild oli ehitatud puidust. Hellespontose jõe ujuksild - ujukid ühendati 700 tk omavahel ja kaeti 2x plankude ja pinnasega. Ponte Salariot - vanim ühevõlviline kivisild on 600 ema L-72m b-6,52m sille 24,8m. Alcantari Hispaanias . vanim mitmevõlvilistest kivisild 106 maj aastast üle Tagose jõe H-50m L-200m 9x9m poste 6tk, sildeavad 30m. Mörti ei kasutatud, pliiga kinnivalatud raudklambrid. Ehitati 98-106 maj Mitmel korral purustatud ja taastatud. Merida sild üle Guadina jõe L-780m h-10m b-6,5m Traianuse sild, Etruski kaarsild Rooma linnas 9-10 silda, 6 alles. Vanim allesolev kivisildAureliuse 260ema. Tänini on alles 30 silda akvedukti! TUNNELID
Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Geograafilise asukoha-, linna elanike arvu- ning elanike arvust tingitud transpordi kasvu tõttu on Tartule vajalikud eriliiki sillad üle Emajõe. Tänaseks ületab jõge kuus silda, millest kaks silda on mõeldud jalakäijatele. Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia 16 saj. lõpp esimene teadaolev sild tänase Vabadussilla kohal on teada keskaja lõpust. 1 17841941 Kivisild 1810-1823 puusild (nimi ei tule kasutatud allikatest välja) 1826-1923 puusild (nimi ei tule kasutatud allikatest välja) 1926-1942 Vabadussild 1943-1944 sild, mille sakslased Vabadusilla I pommitamisest taastasid 1945-1957 ajutine puitsild Võidu sillast alamjooksul Vanemuise tänava pikendusel. 1950-1970 pontoonsild (autod) 1957- ..... Võidu sild 1959 -..... Kaarsild 1970- 1989 pontoonsild (jalakäijad) 1981- .... Sõpruse sild 1993- 2007 raudsild 1996- ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
