10 jalgpalli suurkuju Johan Cruyff ,,Johani saladus on see, et ta armastab jalgpalli ja otsib uus võimalusi täiuslikkuse saavutamiseks.'' Stefan Kovacs, endine Ajaxi treener Nimi: Johan Cruyff (Cruijff) Sündis: 25. aprillil 1947 Rahvus: hollandlane Johan Cruyff on mitte üksnes Hollandi parim jalgpallur, vaid üks maailma parimaid mängijaid läbi aegade selle eest võlgneb ta palju oma ema visadusele. Johani ema töötas Ajaxi kontoriruumides koristajana ja veenis klubi juhtkonda võtma Johanit Ajaxi noortesektsiooni, kui poiss oli alles 12-aastane. Ülejäänu on juba ajalugu ja peaaegu katkematu jada kari...
25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51. Eduard Viiralt "Absindijoojad" 52
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V
kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi. Kolmas rühm Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu
Andrus Johan (1906-1941) Aleksander Mülber (1897-1931) ,,Mustlaspoiss ja tüdruk". 1933. Õli. ,,Monsieur Vabbe". 1920. Tint. Nagu öeldud, oli näitusel välja pandud ka teiste autorite poolt tehtud töid, kes samuti Adamson-Ericu ajal oma kunsti viljelesid ning arvatavasti teda ka omamoodi mõjutasid. Mulle endale meeldisid väga kaks tööd, autorite Andrus Johani ja Aleksander Mülberi poolt. Need olid nii stiililt kui ka tehnika poolest üksteisest väga erinevad. Pilt ,,Mustlaspoiss ja tüdruk" meeldib mulle oma kujutatud karakterite hoiaku ja oleku poolest. Pilt mõjub loomulikult ning minumeelest on tabatud antud rahvust hästi iseloomustav emotsioon ja hetk. Veits tema kohta lugedes sain teada, et ta üldiselt valis motiivideks vaesema rahva elu, mida ta kujutas solidaarsustundega, aga realistlikult ning asjalikult. Johani stiili võib võrrelda
PARIKA RABA Kreete Johani Karin Kiilaspä Kadri Sülla Asukohast · Viljandi maakonnas Suure-Jaani ja Kolga- Jaani vallas · Suurus 3426 hektarit · Turbalasundi paksus 3-8m Parika raba · Raba eriilmelise elustiku kaitseks on loodud Parika looduskaitseala · Kaitse alla võtmise aeg: 25.mai 1981 · Pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde: metsised, sookured ja tedred, hallhaigurid · Tähtsamad järved on Parika järv, Parika Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · ...
1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kulduuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 190912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud.2 190912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. 5 Laidoneri tegevus Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti
Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank. Kanuti gildi hoone keldris restoranimööbel. Ohvitseridemaja Gonsiori tänaval. Ainuke Eesti arhitekt, kes on vabadusristi kavaler. Legendaaarne professor. Raamat kui eneseotsing, õigustus. Johani ise mõisavalitseja, surivoodil räägib saksa keeles, raamatust võib leida küsimuse, et kas eesti oleks saksastunud ilma vabadussõjata. 1. Milline oli 20. sajandi alguse Riia? Baltimaade metropol. Saksakeelne kõrgkiht, tööstus – sest on insenerid. Baltisakslased kui riik riigis. Baltimaades usk teine, mis ülejäänud liidus. Luterlus tolerantsem hariduse suhtes, kasinus, klassivahe väike. Riia juugend. 2. Milline oli arhitektuuriõpe 20. saj. alguse Riia PI-s?
JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA TALUTUBA SOEMÜÜRIGA (KARL PÄRSIMÄGI, 1935)) TEIST TÜÜPI KUNSTNIKUD MOTIIVIKS VAESEMA RAHVA ELU (ANDRUS JOHANI, NIKOLAI KUMMITS, KAAREL LIIMAND) KOLMAS RÜHM EESTILIKUD MAALID (EERIK HAAMER, JUHAN NÕMMIK, JOHANNES VÕERAHANSU) LÕKE (JOHANNES VÕERAHANSU, 1939) ARHITEKTUUR FUNKTSIONALISM OLEV SIINMAAEHITAS PÄRNUS ELEGANTSE RANNAHOTELLI EDGAR JOHAN KUUSIK JA ANTON SOANS KAVANDASID TALLINNAS KUNSTIHOONE TÄNAN KUULAMAST!
detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. 1. detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sellest ajast peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud temast suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte) sündis 26. jaanuar 1763 ja suri 8. märts 1844. Karl oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 18181844, Bernadotte'i dünastia rajaja. 18061810 oli ta ka Pontecorvo vürst. Karl XIV Johanina Rootsi kuningana 1810. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil
või salajastel ametikohtadel olles. Kolm aastat kuni mahalaskmine". 1941. aastal toimunud ülekuulamistel, mida oli kokku 25, ei tunnistanud Laidoner ennast süüdi. 1941. aasta detsembris haigestus Laidoner. 1941. aasta märtsis juurdlus peatati erakorralduseni. 1942. aasta 5. septembri öösel viidi Maria ja Johan Penzast Moskvasse Butõrka vanglasse. 14. septembril saadeti nad Kirovi vanglasse, kust 1945. aastal viidi üle Ivanovo vanglasse. Seal olid nad seitse aastat. Maria ja Johani üksikkongid olid kõrvuti. Neil lubati olla terve päeva koos. 1948. aastal lõhkes Johanil veresoon peas (insult), aga ta paranes ja sai kõnevõime tagasi. 29. veebruaril 1952. aastal otsustatakse juurdlust jätkata ja juurdlus Laidoneri asjas lõpule viia . Samal aastal viidi Laidonerid uuesti Butõrka vanglasse. Ülekuulamiste käigus tunnistab Laidoner ennast süüdi. Ta mõistetakse 25 aastaks vangi, karistuse kandmist hakati lugema 26. juunist 1941. aastast. Varandus konfiskeeriti.
Retsensioon Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime "Ruhnu kunstis". Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov, Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch, Agaate Veeber, Andrus Johani, Eerik Haamer, Ernst Kollom, Olga Terri, Helgi Hirv, Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila. Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd. Üheks lemmikuks oli Lüüdia Vallimäe-Marki õlimaal "Rand". See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku. Maalil oli sügavust ning tundus väga reaalne, olles siiski maaliline
ürias kirjutada kaheksandat sümfooniat, millest on alles ainult 2011 aastal Anoilast leitud varajane mustand. Kokkuvõte Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika. Tema tütred müüsid Ainola riigile ning see avati muuseumina. Helsingi Muusikakool nimetati tema auks ümber Sibeliuse Akadeemiaks. Sibeliuse monument. 2011 aastast saati tähistab Soome oma lipupäeva 8. Detsembril, Johani sünnipäeval. Seda päeva kutsutakse ka Soome Muusika Päevaks. Tema sümfooniaid mängitakse kontsertisaalides tänapäevani.
Édouard Manet' tuntuimad teosed on "Eine murul" ja "Olympia". Need tekitasid kunstniku eluajal palju kõneainet ja mõjutasid tugevalt noori kunstnikke, kes kujundasid välja impressionismi. Manet ise ei pidanud end impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri õigusteaduses. Kuid onu Charles Fournier julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre'isse. 1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta Antonin Proustiga, kellest sai hiljem Prantsusmaa kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet 1848
· esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud · motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult · Andrus Johani ''Köögis'' · Kaarel Liimand ''Poiss punastes pükstes'' · kolmas rühm rahvuslikult meelestatud · kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive · tööteema, seotud idüllilisema maa-olustikuga · Eerik Haamer · kujutab kalureid · ''Pime'' vana mees rannas noorte lastega, kala käes · ''Evakueeritavad'' pruunikas-kollakas koloriit · Johannes Võerhansu kujutab rohkem taluinimesi
elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis Düsseldorfis, Münchenis ja Viinis
kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a
9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa
2012. aasta septembris sattus Sander ajakirjanduse huviorbiiti seoses tema kunstigaleriis toime pandud võltsingutega: veebioksjonitelt ostetud vähetuntud Lääne kunstnike teostele oli lisatud tuntud Eesti kunstnike allkirju, mis võimaldas neid Eesti oksjonitel märksa kallimalt müüa. Vahel lisati ka muid asjakohaseid detaile, näiteks maaliti ühel Ria Picco-Rückerti allkirjaga teosel vedurile viisnurk ning asendati allkiri Andrus Johani omaga. Intervjuus Eesti Päevalehele väitis Sander, et võltsingutes on süüdi mõni tema assistentidest, ehkki majandusaruande kohaselt firmas ühtki palgalist assistenti polnud. Ka on ta keeldunud nimetamast konkreetseid nimesid. Õhtulehele avaldas ta arvamust, et võltsingute taga on mõni tema konkurentidest ning et ajakirjanduse tähelepanu juhiti neile sihilikult. Päevalehe päringu peale eemaldas Sander samal õhtul toimunud
Eesti kunstis domineeris rahulik kunst, kujutati igapäevaseid motiive. Laias laastus jagatakse Eesti kunstnikud 3e suurde rühma. 1) Valisid väga eestilikud motiivid, külaelu, rannarahvaelu, näiteks Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred
rikkust, mida ta aga heldelt laiali jagas, kuna pärijaid tal polnud. Bruysil oli olnud naine ja seitse last, kellest 3 surid lapseeas, üks hukkus Tallinna tulekahjus, üks langes vitaalivendade küüsi ning üks suri Riias mingisse taudi. Vanemast ellu jäänud pojast Thylist ütles isa ise lahti ja uudised levisid, et ka tema Saksamaal mingi süüteo eest võlla tõmmati. Vanuigi sai Bruyside abielupaar aga veel ühe poja - Johani, kes 12-aastaselt taluaidas segastel põhjustel puhkenud tulekahjus hukkus. Pärast noorima lapse surma jäi Bruysi naine põdema ja suri samuti õige pea kurvastusest. Kõiki neid sündmusi pidas isand Bruys Jumala karistuseks oma mitte just voorusliku eluviisi pärast kurjad keeled rääkisid, et vanahärral olevat isegi sohilapsi ja otsustas oma ülejäänud elu pühendada heategevusele, eriti aga just Püha Brigitta kloostri ehitusele, millele oli linnas
1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kuld uuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ning mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. (Walter 1990: 6) 2. Laidoneri tegevus 2.1 Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ning peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. Teda
Mart Raud referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................3 2. LOOMING...................................................................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal p...
Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid. 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks. 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud
ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog) - taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse - algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi - 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased) näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks Rootsi kuningavägi lüüakse puruks - 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele - rootslaste vallutuskatse nurjati 3. Vabadusvõitluse lõppjärk (1222-1227) Saarlased pealetungil - 1221 üritasid koos rävalaste, harjulaste, virulastega Tallinna vallutamist
kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas aga poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre'sse. 1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta Antonin Proustiga, kellest sai hiljem Prantsusmaa kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. 1848 sõitis Manet isa soovitusel õppelaeval Rio de Janeirosse, kuid ta kukkus kaks
sviiti, hotellitubadel privaatsed rõdud, tee-ja kohvi keetmise võimalus ning igas toas tasuta internet. Johan SPA Hotell Kõige uuem SPA hotell Kuressaares, mis on võitnud paljude külaliste südamed oma erakordse arhitektuuri, hubasuse, naturaalsuse, sõbraliku teeninduse ja privaatsusega. Hotell ja SPA on inspireeritud Saaremaa loodusest, pakkudes ehtsust ja ainulaadsust. Hotell asub Kuressaare kauni vanalinna südames, Kauba tänaval. 1998.a. avatud Johani hotellile (seal asuvad standard klassi toad) lisandus 2007.a. oktoobris SPA osa (superior klassi toad), koos saunade, basseinidega ning tubadega, restoraniga, konverentsisaalide, ilu- ja kehahooldussalongiga, välibasseiniga, väliterassi ja katuseterassiga. Johan SPA Hotell võitis Kuressaare Arhidektuuri-ja sisekujunduse aastapreemia 2007. aastal. Hotellis on 47 tuba: millest 20 standard klassi kahekohalist tuba,1 ühekohaline tuba,
1801-11. 71,6m kõrge ja 72,5m pikk, 96 13m-st korintose sammast. HELSINGI Toomkirik. Carl Ludwig Engel. Ehitati 22a, seisab kõrgel graniitkaljul, tornitipp ulatub 80m üle merepinna, Iisaki katedraali eeskujul on katuseserval 12 apostlit. 24 sammast. Õnnistati sisse 1852.a. Väljakult viib kirikuni 10m kõrgune, 46 astmega trepp. OSLO Kuningaloss. Arhitekt H.D.F. v Linstow (kuid ta polnud enne projekteerinud koerakuutigi, ta valiti arhitektiks seetõttu, et oskas kuninga - Karl Johani - emakeelt). Ehitamisel kasutati ainult odavaid materjale. Lossi ehitati 30a. Projekti parandas saksa arhitekt K.F. Schinkel. KREEKA - Ateenas 19.saj. ülikool, akadeemia ja raamatukogu. Ülikool (Panepisimio) taani arhitekt Christian von Hansen. Ehitati 1837-64. Akadeemia (Akademia) arhitekt Theophilos von Hansen. Ioonia tempoli stiilis Rahvusraamatukogu - dooria templi eeskujul, 500 000 teost, 3000 käsikirja. ROOTSI Stockholmi Rüütlisaare kirik - Riddarholmskyrka 1270. 15.saj
Taanlased püüdsid oma võimule allutada teisigi Põhja-Eesti maakondi. 1219. aasta teisel poolel ja 1220. aasta algul tegid nad rüüsteretked Järva-, Viru-, ja Harjumaale, mille käigus ka osa rahvast ristiti. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220. aastal omalaadne võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks. 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad asusid Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. 8. augusti varahommikul, saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. 1221
Lahe laius on kuni 40 km, sügavus kuni 120 m.Lahes on tugevad looded.Lahe kõige kaugemas sopis asub Nunavuti pealinn Iqaluit. Kane'i laht Kane'i laht (inglise Kane Basin) on Põhja-Jäämere osa Gröönimaa looderanniku ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel. Ta ühendab Smithi väina Kennedy väinaga ja on Narese väina osa. Gröönimaa rannikul jääb ta kirdes asuva Washingtoni maa ja edelas asuva Inglefieldi maa vahele. Ellersmere'i rannikul jääb ta Johani poolsaare ning Victoria ja Alberti mägede vahele. Lahe pikkus on umbes 180 km ja suurim laius on umbes 130 km. Ümbritseb Washingtoni maa, Rasmusseni maa ja Inglefieldi maa rannikut. Kane'i laht nimetati Elisha Kane'i auks, kelle juhitud ekspeditsioon ületas lahe, kui nad otsisid 1854. aastal kadunud Franklini ekspeditsiooni. Kotzebue laht Kotzebue laht (inglise keeles Kotzebue Sound) on Tsuktsi mere laht Alaska läänerannikul. Lõunas on selle piiriks Sewardi poolsaar.
Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide ideoloogiat(Adamson-Ericu maal ,,Stalin Läänemere kaldal" ja Andrus Johani ,,Töörahva rongkäik tartus 21 juuni 1940"-mis jäi lõpetamata.) Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne.(Stalinistlikus )koonduslaagris hukkus Eduard Taska- nahakunstnik ja suri graafik Paul Liivak.Poliitiline terror tabas mitmeid kunstnikke väga raskelt.Hukati Andrus Johani ja Arkadio Laigo.Nikolai Kummits suri vangistuses,Karl Pärsimägi hukkus koonduslaagris.
Treffneri gümnaasiumis ning võeti kooli vastu, kui teine, kelle punktisumma oli kõrgem, jäeti ukse taha. Leitakse, et kutsekooli tee valivad need, kes ei saa gümnaasiumis hakkama ning ka see on valearusaam, näiteks aasta tagasi lahkus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11.A klassi kollektiivist väga eeskujulik õpilane seetõttu, et soovis õppida kutset paralleelselt keskhariduse omandamisega. „Ülejäänud olid praht. /../ Tuli teha Paksu Johani moodi: panna selga ülikond ja võtta kasutusele kõrgelennuline kõnepruuk, hinnata diksiländi ja tuupida meeletuseni ning mängida intellektuaali, kes põlastab intelligentsuseta jõhkardeid.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 15) Autor kirjeldab poiste sotsiaalse süsteemi aluseid. Olid need õpilased, kellel oli hea füüsiline jõud, arenenud lihastega keha, vaprus ja tahe. Kõik, kes sellesse gruppi ei kuulunud oli „praht“, kelle
mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht. Langes seal. Vürst Vladimir 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse. Kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Johan - 1220. a suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipunkti. Lliikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Kuningas jättis kaitsemeeskonna Lihulasse ja pöördus Rootsi tagasi. 8. augusti hommikul piirati linnus saarlaste maleva poolt ümber ja võitluse käigus pandi põlema. Kroonika põhjal tapeti 500 rootslast ja üksikud pääsesid eluga Tln. Rootlaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse nurjus. Vesseke - oli 13. sajandi alguse Koknese vürst
Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi
kuningaga. Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele. Vastuvõtu algul
ei andnud tsaar liivimaalastele kombekohaselt kättki. Kui veel selgus, et delegatsioonil pole
lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
Innovatsioon ettevõtluses Tuleb vist test, ei tea veel kas tuleb küsimused või loenguslaididelt midagi. Vaadata lehekülge IntoPractise kohta ... Kuidas tekkib äri? Juhus - kõige parem ja kõige rohkem. Keegi tuleb ükspäev millegi peale, mille eest keegi on valmis raha maksma. Näiteks tuli. Sageli võivad need olla ka suvalised kõrvalseisjad, kes näevad kellegi teise väljamõeldut ja saavad aru, et keegi on valmis maksma. Saaremaal näiteks spad. Keegi sattud kogemata muda sisse ja sai abi, vaevalt ta mõtles sel ajal ärist. Hiljem leiti et seal on igast mineraale ja päriselt ka midagi toimib. Juhust jääb aja möödudes järjest vähemaks. Võib ka juhuslikult leida mõne mujal maailmas toimiva asja. Ränk töö - äriidee, milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö. Näiteks zilett. Vajadus millegi järele ja siis ränk katsetamine selle asja saavutamiseks. Seni kui saavutatakse tulemus. Vägisi väljamõtlemine. Kaine analüüs - Näiteks zileti esimene...
"Elu ja Surm". Ühel kevadisel päeval, kui Johan oli alles väike poiss, võttis isa ta heinamaale kaasa. Seal heinaküüni juures näitas isa kaht umbes reeaisa jämedust kaske. Isa seletas, et siis, kui Johan oli veel päris-päris pisike, tuli ta niites kaarega küüni poole. Vikat lõikas täies hoos, kui äkki märkas heina sees kahte pisikest kasetaime. Tal õnnestus jätta need niitmata. Jättiski kasetaimed kasvama ja nimetas need "kahe poja kaskedeks". Üks Johani, teine Päero jaoks. Need isa sõnad jäid Johanile kui kivisse raiutud meelde. Igal sügisel, kui ta heinamaal viibis, istus ta nende kaskede all ja imestas, kui kiiresti nad kasvavad. Nende rippuvad oksad tihedate lehtedega olid armsad ja ilusad.. Tihti uinus ta karjas olles nende kaskede all. Üks kaskedest on senini alles. Võimas, uhke, oma lehtede sahinas taga nutmas seda, kes juba aastakümneid siit lahkunud ja kelle nime ta kannab.
kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis
Tema dekoratiivse vormiga mehine graniidistiil omandas lõpliku kuju 1930. aastatel. Kujutav kunst kodanlikus Eestis arenes kehvade majanduslike tingimuste kiuste. Ka kunstnike hulgas levisid opositsioonilised meeleolud. Selle perioodi tuntuim skulptor J. Koort sattus kodanlusega nii teravasse vastuollu, et siirdus 1934. aastal Nõukogude Liitu. 1930. aastate teisel poolel asus progressiivsem osa noorte kunstnike põlvkonnast (K. Liinand, A. Johani, A. Back jt.) aktiivselt võitlema kodanluse vastu, liitudes 1940. aastal revolutsioonilise rahvaga. 15 6. VAPSID Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30. Aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel
, sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks (oli ainus kujutava kunsti õppeasutus). Tallinnas nimetati Riigi Kunsttööstuskool ümber Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks (ainult tarbekunst). 1941.a. sügisel plaaniti korraldada Moskvas Eesti NSV kunstidekaad. Selleks tehti tohutuid ettevalmistusi nõukoguliku sisuga tööde tegemiseks. Tehti kavandeid ja valmisid üksikud tööd, näiteks A. Johani ,,Töörahva rongkäik Tartus 21.juunil 1940.a." (lõpetamata). II maailmasõja puhkemine tõi kaasa eesti rahva lõhenemise (küüditamised, vägivaldne mobilisatsioon nõukogude sõjaväkke jne.). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites. Hoolimata raskest rindeolukorrast, koondati juba 1942.a. eesti kultuuritegelasi nõukogude tagalasse- Jaroslavli linna, kus loodi Eesti Riiklikud Kunstiansamblid. Jätkati ka Kunstnike Liidu moodustamise ideed. 4.jaanuaril 1943.a.
, sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks (oli ainus kujutava kunsti õppeasutus). Tallinnas nimetati Riigi Kunsttööstuskool ümber Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks (ainult tarbekunst). 1941.a. sügisel plaaniti korraldada Moskvas Eesti NSV kunstidekaad. Selleks tehti tohutuid ettevalmistusi nõukoguliku sisuga tööde tegemiseks. Tehti kavandeid ja valmisid üksikud tööd, näiteks A. Johani ,,Töörahva rongkäik Tartus 21.juunil 1940.a." (lõpetamata). II maailmasõja puhkemine tõi kaasa eesti rahva lõhenemise (küüditamised, vägivaldne mobilisatsioon nõukogude sõjaväkke jne.). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites. Hoolimata raskest rindeolukorrast, koondati juba 1942.a. eesti kultuuritegelasi nõukogude tagalasse- Jaroslavli linna, kus loodi Eesti Riiklikud Kunstiansamblid. Jätkati ka Kunstnike Liidu moodustamise ideed. 4.jaanuaril 1943.a.
· Pärst võidukat lahingut ehitasid taanlased tallinna tugeva kivilinnuse · Seejärel algas ägedas võitluses Revala maakonna ristimine, mis kestis terve aasta. · Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. · Ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. ROOTSI KUNINGAVÄGI LÖÖAKSE PURUKS · 1220 suvel tungis läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. · Asusid lihula linnusesse luues sinna oma tugipunkti. · Linnus piirati ümber ning ägeda võitluse käigus pandi see põlema. · Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte. · Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. §9.VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK 1222-1227 SAARLASED PEALETUNGIL
1561 vallutatakse Padise rootslaste poolt. Suvel 1562 läbirääkimiste teel Pärnu. Sigismund II Augustil puudusid lapsed. Selge oli, et võimu pärib üks õdede abikaasadest. Katariina või Anna, aga Anna oli inetu. Katariina vastu tundis esmalt huvi Ivan IV, aga samamoodi tundis huvi ka hertsog Magnus. Esile kerkib tõsiseltvõetava kosilasena Soome hertsog Johan, sest ta oli nõus andma Sigismundile suure laenu. Vastu soovis 7 pandilossi Liivimaalt. Tipnes 4.oktoobril 1562, Johani ja Katariina abielu sõlmimine Vilniuses. Paide, Helme, Karksi asusid seitsmest Eesti alal. Krahv Artz, kes oli nõus hakkama 7 lossi komandandiks, hiljem tuli välja, et tegu on petisega, kes tahtis losse venelastele parseldada. Kui Rootsi kuningas Erik sai teada Johani abielust, siis ta vihastas. Erik vihastas, sest Johan oli andnud raha riigile, kellega Erik sõjas on. Erik nõudis abielu tühistamist. Erik saatis Johani naisega vanglasse
portreede konkurss (15 900 kr); ■ tellimused seoses kavandatava kunstidekaadiga Moskvas, 4 õlimaali(18 m²). ○ Tulemused: ■ uue ahvatlustele andsid järele enamasti väga noored, majanduslikult vähem kindlustatud kunstnikud; ■ enamus juba endale nime teinud kunstnikke aga jätkasid maalimist sama moodi, nagu nad seda enne olid teinud. Andrus Johani: Töörahva ülestõus 21. juunil 1940. aastal Tartus Sõda: ● Mobiliseeritud eestlaste seast koguti kunstnikud, muusikud ja kirjamehed ning viidi Jaroslavli linna; ● 1943. aasta 4. jaanuaril asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit; ● 1943. aasta aprillis avati Moskvas Jüriööle pühendatud kunstinäitus. Richard Sagrits: Evald Okas:
järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Suurbritannia-vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa18081809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningasKarl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean-Baptiste Bernadotte ja Venemaa keiserAleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norraliitmiseks Rootsi Kuningriigiga. 19. Soome 18. sajandil. 1722-1808/9 Soomes vabaduste aeg. Algeline parlamentarism kujunes sel ajal välja. Gustav III mõrvaga saab vabaduste aeg läbi.
katse. Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond, mille esimeheks sai Juhan Nõmmik, aseesimeheks Eduard Viiralt ning sekretärideks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand. Väga andekas ja auahne kunstnik Adamson-Eric, keda oli kibestanud vabariigiaegne süüdistus kunstnikudiplomi puudumises, püüsid okupantide abiga ilmselt võita Eesti kunstielus juhtivat kohta, mis tal ajutiselt ka õnnestus. Andrus Johani oli nähtavasti üks uue võimu tõismeelseid toetajaid. Mõlemad kunstnikud kasutasid poliitilise sisuga oma 1930. aastate stiili, Adamson-Eric hilisimpressionismi, Johani lopsakat, maalilist realsimi. Pilti! 5.2. Saksa okupatsioon 1941. aastal algas Eestis Saksa okupatsioon. Eestlased, kes olis sakslastelt lootnud abi Eesti iseseisvuse taastamiseks, pidid varsti pettuma. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19
· Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960. Aastani viljeldi siin kohustuslikus korras sotsialismi,
Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid. 1220 võiduristimine sakslastega: pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Revala maakonna ristimine ägedates võitlustes. See tekitas rahulolematust sakslaste leeris. Rootslased läänemaal. 1220 suvi läänemaale tungis rootslaste vägi eesotsas Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipukti. Rootslased liikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. 8.aug varahommikul saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Toimus lahing. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli nurjatud. 18)Eestlaste allajäämise põhjused Objektiivsed põhjused (eestlaste sisemised põhjused):
Eestimaa piiskop Theoderich tapeti ja eestlased taganesid. Lõpuks saavutasid taanlased võidu, pärast mida nad ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse ja algas Revala maakonna ristimine. 1219. 1220. a. ristiti ka osa Järva-, Viru- ja Harjumaa rahvast. Toimus võiduristimine, aga ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. a. suvel tuli maale Rootsi vägi, eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber ja see pandi põlema. Linnus langes eestlaste kätte, tapeti peaaegu kõik 500 rootslast ja nende eliitvägi purustati. Saarlased pealetungil 1221. a. piirasid saarlased rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat. Kui nad nägid merel nelja koge, arvasid nad, et tulevad taanlased ja lahkusid. 1222. a. tuli Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
