DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele · Moodustati asundustalud (56 000) Maareformi tähtsus · Mõisamajandus asendus talumajandusega · Kadusid vastuolud maal · Tekkis lojaalne võikeomanike kiht Põllumajanduse areng
· kunsti tähtsus rahvusliku eneseteadvuse loomises · kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints) · Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi
Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919
käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. 1918. Aasta veebruaris langes kogu Eesti Saksa vägede kontrolli alla ja ringlusse tulid saksa riigimargad ning Ida Laenukassarublad ja margad. Eesti marga käibelelaskmine 1919. aastal Poliitiline ja majanduslik taust 24. veebruaril 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee Eesti Vabariigi iseseisvaks ja käimasolevas maailmasõjas erapooletuks. Kuna järgmisel päeval okupeerisid Saksa väed Eesti, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Novembris algas Saksamaal revolutsioon ning pärast vaherahu sõlmimist sõdivate poolte vahel hakkasid Saksa väed Eestist lahkuma. 11
4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919. a Asutava Kogu poolt. Maareformi eesmärgiks oli: 1)Saksa ülemkihilt majanduslik ja poliitiline võim ära võtta (Sundvõõrandati mõisad) 2)Feodaalkord kaotada (Suurmaapidajatelt peab ära võtma võimu maa ja rahva üle valitseda, võim peab kuuluma rahvale). Eelisjärjekorras said maad sõdurid, kes olid Vabadussõjas osalenud ning ning Vabadussõjas langenute perekonnad, kuna nad pidid lähedase surma tõttu kannatama ja seda üritati kompenseerida. Baltisakslased ei
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt 1932-1934 desarmeerimiskonverentsid 1923 Ruhri kriis 1924 Dawesi plaan 1929 Youngi plaan 1929-1934 Suur depressioon (Suur majanduskriis) 21. jaanuar 1919 kuulutati välja Iiri Vabariik 3. Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda. Pärast 1. Suurbritannia 10. Poola 19. Austria 2
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu
kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning 1919. aasta lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919-1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. See oli üks põhjus, miks Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. "Pallase" kunstikooli esimene juhataja oli K.Mägi, pärast tema surma A.Vabbe ja skulptor Anton Starkopf. Võrreldes Tartuga oli Tallinna kunst stiililiselt ebaühtlasem, kirevam ja üldiselt konservatiivsem.
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline nais...
Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - Tegeleti uusromantismi ja modernismiga - Andsid välja ajakirja Noor Eesti (6 numbrit) - Kokku andsid välja 5 albumit · Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjanduste...
Eesti Läti piiriprobleemid 1919-1920 1917. aasta 30. märtsi Vene Ajutise Valitsuse määruse ,, Eesti kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel läks Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa koosseisu. Seega tõusis päevakorrale ka Eesti ja Läti alade vahel piiri tõmbamise küsimus. 1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi. Moodustati uus piirikomisjon, mille töö jooksis aga ummikusse. Eesti esindajad pidasid küsimuse lahendamiseks vajalikuks rahvahääletust. Läti valitsusele ei olnud Eesti seisukohad vastuvõetavad ja ...
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine · Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934 EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine, vapside ehk vabadussõdalste liikumine hakkas nõudma kindla käega juhti, Päts kehtestas 1934. aastal
Kunstikool ,,Pallas" Kõrgem Kunstikool "Pallas" oli kunstiühingu "Pallas" poolt 1919. aastal asutatud kunstikool. Pallase asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Kool alustas tööd 8. oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seega alustati kohe ateljeede tasemel. Tegutsesid Konrad Mägi ning Ado Vabbe maaliateljeed. Skulptuuriateljeedega töötas Anton Starkopf, joonistusõpetajana lisandus Voldemar Mellik. Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud
Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine Mobilisatsioon (mobiliseeriti umbes 14 000 meest) Kuperjanovlased vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja 3. veebruaril Võru 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud Välisabi ja rahvusvähemused Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eestile oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid:
Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (Vt.ka poliitilise kaardi muutumine): 1919.a. Ungariga Trianoni leping. 1919.a. Austriaga Saint-Germaini leping. 1919.a. Bulgaariaga Neuilly leping. 1920.a. Türgiga Sevresi leping. Peep Reimer 2 3. Rahvasteliidu loomine 1920 · Otsus Rahvasteliidu (RL) loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919.a., põhikiri jõustus 1920.a. · Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni
Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa. Saksamaa viimane keiser põgenes Hollandisse. Võimule tuli Friedrich Ebert (Sotsiaal demokraat). Pidid valima diktatuuri või demokraatia. Kommunistid olid Saksamaal väga populaarsed, kuid siiski võitis demokraatia. 1919-1933 Weimari vabariik (keisririigist sai vabariik). 1919 põhiseaduse vastuvõtt, Saksamaast sai vabariik, seadusandlik organ riigipäev. Riigi istungid toimusid Weimaris. Kommunistid olid endiselt väga tugevad ja alustasid mässuga. Kommunistide mäss Berliinis, 1919 mäss Münchenis. Baieri Nõukogude Vabariik seal tehti kõik nii nagu Nõukogude Venemaal.
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soom...
kallale Poolale, kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurpritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Suur ülemaailmne majanduskriis 24.10.1929 toimus NY börsil aktsiahindade järsk langus, seda nimetati mustaks neljapäevaks. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestus umbes 1933 aastani. Eesti maapäev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu oli Eesti omavalitsusorgan 1917 1919. Eesti Asutav Kogu Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23.04.1919 kuni 20.12.1920. Esimees oli August Rei Maareform maaomandisuhete ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujutamine De jure õiguse kohaselt, ametlikult, juriidiliselt jne Tartu rahu 2.02.1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas EV iseseisvust
ohvriterohke, langes Kuperjanov. Punaväed löödi sellegipoolest puruks, misjärel Eest iarmee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri. *1919. a veeb Saaremaal puhkes mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, er EV kavatseb taastada mõisnike võimu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung *väike Eesti oli osutunud ootamatult kõvaks pähkliks. * Eesti kaitsejõududes oli jaan alguseks püssi all 13 000 meest, sõja lõpuks aga juba 80 000 meest, millele lisandus Kaitseliit. * 1919.a tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veeb-is välja päris Võru lähistele. *Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimsegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi. *Mais aga asusid Eesti väed juba ise pealetungile ja kandsid sõjategevuse piiridest välja. *põhjarindel alustasid Eesti väegede toetusel pealetungi Vene valgekaartlikud väed. Asutav kogu *1919
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt ko...
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek:
sakslased ja alles jäänud armee suunati punaarmee vastu. Eestlased ei tahtnud Lätis enam kaugemale rünnata ja nad jäid oma positsioone hoidma. 28.06.1919 - Versailes' sõlmitud rahuleping nõudis samuti Saksa vägede lahkumist baltikumist. 21.07.1919 - Sõlmiti Eesti ja Läti vahelisi suhteid korraldav leping Riias. Sõja käigus kasutati ka gaasimürske, kuid neist oli vähe kasu, sest maa oli tasane ja alati puhus tuul. BERMONDT-AVALOVI AVANTÜÜR (08.10.1919-23.11.1919) Jaanuar 1919 - Vene monarhistidel Berliinis tekkis plaan, koondada vene sõjavangid Saksamaal armeeks ja tuua see Kuramaale. Eesmärgiks sai purustada bolsevikud Venemaal. 30.05.1919 - esimesed 350 meest asusid teele. Ülemjuhatajakas nimetati isehakkanud polkovnik-vürst Bermondt-Avalov. Ta nimetas oma väeosa Vene Läänearmeeks. Sisuliselt oli see von der Goltzi marionetiks. Septembris oli selles juba 8000 meest ning oktoobris 15'000. 1919 Juuli - VI reservkorpusele anti käsk evakueeruda Saksamaale.
14 7 N +24He178 O +11H Füüsika jäävuse seadused on universaalsed. Kirja pandud reaktsiooni nimetatakse tuumareaktsiooniks. Siin kehtivad laengu jäävuse seadus (7+2=8+1) ja massi jäävuse seadus (14+4=17+1). Neutron avastati mäletatavasti 1932 (Chadwick). 9 4 Be+24He126C +01n Protsessi käigus avastati tegelikult suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis läbis isegi 10-20 cm paksuse pliiplaadi, kiirguse osakesteks osutusid neutronid. Nii pärast 1919. aastast kui ka 1932. aastat intensiivistusid uurimistööd tuumareaktsioonide alal. 1939 jõuti selgusele, et uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need tungivad omakorda uutesse uraani tuumadesse jne protsess kujuneb laviiniks, mida nimetatakse
Ajalugu Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus.
Mõisnike vahetus kasutuses oli 44.7%. 9 Kokkuvõttes võib öelda, et maaküsimus oli Eesti 1918.a väga terav, maa jaotus ühiskonna eri kihtide vahel oli äärmiselt ebaühtlane- ühel pool suurmaakasutus 1,87mln ha maaga, teisel poolel väikemaakasutust 2,32mln ha maaga. Seejuures 2/3 maaelanikest ilma maata. Taludel lasusid rängad võlad, talunike üldine võlg üle 45mln kuldrubla. 11. 1919. a maareform, sisu, tulemus. (lk 122) Et maaküsimus oli eesti äärmiselt terva, ootas talurahvas selle võimalikult õiglast lahendust. Maa oli jagunenud kahte ossa-mõisa- ja talumaaks, kusjuures mõisnike kasutada olev maa oli maksuvaba, kogu maksukoormus lasus talumaal. Ligi 2/3 maarahvast oli aga maa kasutamise võimalusest illma jäetud. Tegelik maasuhete ümberkujundamine ja sellega seotud maakorraldus algas kohe pärast Saksa okupatsiooni lõppu
leitud unikaalne XIV sajandi esimesel poolel Veneetsias valmistatud klaaspeeker . Tallinna linnamüüri tornid . Narva piiramine VABADUSSÕDA Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri .
Sõja alguses oli olukord Eestile ebasoodne: 1. Maa oli laostunud 2. Polnud relvi, et ennast kaitsata 3. Polnud oma sõjaväge Punaarmee oli samal alaj edukas nov-dets 1918 vallutas punaarmee 2/3 Eestist (Tallinani jäi 40 km) Eesti päästjaiks osutasid, kes vastupanu organiseerisid: Kaitseliit, endised tsaariohvitserid ja kooliõpilastest vanatahtlikud. Eesti vabariiki toetasid Inglise laevastik ja Sooe vabatahtlikud 5.01.1919a. Algas Eesti vastupealetung 14.jaan. 1919 vabastas Eesti rahvaarmee Tartu 19.01 Narva 01.02 Võru ja Valga 03.02 Petseri Vabastamislahinkutes paistis silma Julius Kuperjanovi partisjonide pataljon jaan 1919. a. Paju lahing oli eestlaste jaoks veriseim lahing vabadussõjas Kevadel 1919 toimusid lahingud juba Vene territooriumil. Punaarmee tegi 3 suuremat pealetungi Lõuna-Eestis ja mais 1919 oldi 1,5 km kaugusel Võru linnast. Hiliskevadel oli Vene vägedel jõud otsas, Eesti rahvavägi oli samal ajal tõusnud
Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus on lubatud kõik vahendid: vägivallaga raha ära võtmine, hirmuvalitsuse kehtestamine jne. Kommunistid tulid võimule Venemaal, kus kehtestati diktaktuur. Fasistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Fasistid tulid võimule 1922 aastal Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik. Sai alguse Saksamaal 1919, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kui Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus tugevnes natside partei tegevus ning nad tulid võimule Suure depressiooni ajal. Samal ajal kehtestati ka diktaktuurid nt. Ungaris, Portugalis, Hispaanias, Bulgaarias jne.
12a Sissejuhatus · Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Bretonenda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. · Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne
Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused 1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri pr...
Versailles ' leping
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta
käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida.
Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919)
and Southern Estonia occupied by Poland 1632 Tartu University was founded 1860-1885 the era of national awakening, the foundation for Estonian journalism was laid, collection of folklore 1869 First all-Estonian Song Festival in Tartu 1884 The blue-black-and-white flag of Estonian Students' Society was consecrated 24 February 1918 the birth of the Republic of Estonia 23 June 1919 victory over Landeswehr in the Battle of Võnnu 2 February 1920 Tartu Peace Treaty with Russians 1920-1940 independent Republic of Estonia 23 August 1939 Molotov and Ribbentrop sign secret protocols according to which Estonia is annexed to Soviet sphere of influence 1945-1991 Soviet occupation 1988 Activities of Popular Front and the Singing Revolution 19-21 August 1991 coup d'état in Soviet Union
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark);
Hitleri võimuletulek Terje Vaher 12B NSDAP loomine · 1919 sattus Hitler juhusikult Saksa Tööliste Partei koosolekule · 1921 sai Hitlerist partei juht · Vägivalla kasutamine. · 1922 halvenes riigi majanduslik seisund · 1923. aasta novembris `'Õllekeldri riigipöördekatse'' · Hitler ja tema liitlased arreteeriti. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/ParteiabzeichenGold_small.png/220px-ParteiabzeichenGold_small.png http://channel.nationalgeographic
Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal ja kestis Landeswehriga kuni 1919. aasta suveni ning Nõukogude Venemaaga kuni 3. jaanuarini 1920. Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia
Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus. Vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, vastalustanud Kaitseliit oli veel väeti. Sõjaväe loomist takistas ressursside nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse. Alahinnati ennast ning ülehinnati vastast. Meeleolu mõjutas ka sõjatüdimus, kuna äsja oli lõppenud 4 aastat kestnud I maailmasõda. Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul. Vabatahlike üksuste loomine (Skautpataljon jm). Muutus kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Välisabi: Briti sõjalaevastikueskaader ning Soome poisid. Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
