.............................................................................. 25 6. KESKKONNAKAITSE. EHITUSJÄÄTMETE KÄSITLEMINE....................................... 26 7. VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 28 4 ÜLDOSA Töö käsitleb Valgu külas, Valgu 5 asuva uue koolimaja püstitamist. 1.1. Üldandmed[2] 1.1.1. Hoone Hoone nimetus: Koolimaja EHR-kood: Uus hoone Ehitusaasta: uus hoone Kasutamise sihtotstarbed: 12632, Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone 1.1.2. Kinnistu andmed Kinnistu aadress: Valgu 5, Valgu küla, Märjamaa vald, Raplamaa Katastritunnus: 50404:001:0073 Krundi kasutamissihtotstarbed: Ühiskondlike ehitiste maa 100% 1.1.3. Ehitusprojekti tellija Nimetus: Jüri Tamm Reg
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi...
8.45 kogunemine koolmaja juures, kooli staadionil. Klassid valmis rongkäiguks. 9.00 rongkäik staadionile. Järgneb mängude avamine: Esinemisnumbrid, kõned, laste jalgpallimäng koos Joel Lindperega( mängu kestvus kuni 15 minutit) . Lastele jääb ka umbes 10 min. aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 13.00 - 14.15 III tegevus, järgneb 15 min
uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püütud taastada algseid interjöörilahendusi, milleks tarvilikku teavet on saadud lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis
Tunnen, kuidas õhumolekulid miljonite kaupa mu näo vastu liiguvad, raadio järgi kogunisti kiirusega 15 meetrit sekundis. Selline külm tuul ei tee enesetunnet just meeldivaks, seega tõmban jope kapuutsi üle pea - aitab kahekihiline riie ju vägagi hästi kahe kõrva vahelist halli klompi soojas hoida. Läbi paksu kapuutsi on soojuse väljakiirgumine väga väike ning mul hakkab kohe parem. Ja paistabki juba koolimaja...hea seegi! Külm tormituul avaldab mulle nüüd juba säärast rõhku, et kipun jää peal sõltumata oma saapataldadest pikali kukkuma. Ka väikelapse massiga koolikott minu seljas ei tee olemist kergemaks, selle kaasaskandmiseks peab tegema tõsist tööd. Avaldan äärmise kiiruse ja vilumusega jõudu koolimaja raskele puituksele, sundides seda oma hingedel minule meeldivas suunas pöörduma. Näkku voogab kahe õhumassi kokkupuutel meeldivat soojust
KUUES SÕRM. LUGEMISKONTROLL 1.Miks Pärtel seisis koolimaja juures? Pärt seisis koolimaja juures sest ta ootas oma õde, ta arvas ,et tema õde varjatakse ta eest. 2.Mille pidi Karina vennale loovutama? Karina pidi enda vennale loovutama enda ühe neeru. 3.Mis juhtus Karinaga, kui ta linna jõudis? Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima
majandamiseks enam ammugi polnud, siis pakkus parun lõpuks jõude seisvat häärberit Nurtu vallale müüa. Vallal aga puudus sellise uhke maja ostmiseks raha ja ta pidi uhkest ettepanekust ära ütlema. Pealegi leiti, et kooli jaoks polnud sellist suurt hoonet vaja, kuna lapsi oli vähe. Koolile tuli leida uus elupaik. Otsustati ehitada uus maja. Selleks eraldati mõisast Kohtru küla tee ääres tükk maad ja 1860. aastal ehitati uus koolimaja. Kool kolis samal aastal mõisast ära. Peagi leidis parun häärberile ostja. Uus peremees Nurtus elada ei kavatsenud. Lammutas maja ja vedas ära. Maja asemel kasvas umbrohi ja vaarikad aastakümned ja alles kümmekond aastat tagasi likvideeriti maaparanduse käigus selle Velise valla viimase mõisa härrastemaja asukoht lõplikult. Nurtu kooli õpilased 1917. a Vasakul seisab Madis Oviir Uus koolimaja on olnud väiksem. Mälestuste järgi vast 14 kuni 15 meetrit pikk ja neli meetrit lai
Erastvere Suureküla Kool Kanepi Gümnaasium 12.Klass Jane Hiop Ajalugu Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast 1748 Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786 Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid Neile on järgnenud kolm põlvkonda Lutse Paul Luts, Adam Luts ja Gustav Luts Enamus Kanepi rahvakoolide koolimeistritest on hariduse saanud Kanepi
Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid " puhuma uued tuuled" , pidas igaüks oma kohuseks kogu ebasoovitavast kirjandusest .Endisest "Kungla" raamatukogust jäid järele riismed. Raamatutega tegelesid õpetajad ja koolijuhataja. 1946. aastast läks raamatukoguhoidja ametikoht palgaliseks. 2 raamatukappi ja valge pikk laud asusid koolimaja teisel korrusel koridoris, juhatajaks oli Jüri Vahter, Randvere Mittetäieliku Keskkooli sõjalis- kehalisekasvatuse õpetaja. Aastatel 1952-63 töötas raamatukogus Laine Penu (Lants).1956 sai kogu omale ruumi teisel korrusel ja Nasva raamatukogu likvideerimise järel osa sealset inventari ja raamatuid. Algas aktiivse raamatuürituste läbiviimise aeg. Aastatel 1963-1965 töötas raamatukogus Elve Matt(Vaher) 1965-72 - Ilme Mai(Sadam)
AS KOOLIMAJA Hr Tarmo Komm AS Korstnad Punane 14a Meie 13.10.2010 nr 1-8/ 222 12346 TALLINN Korstnate puhastus Lugupeetud härra Komm Soovime Teie firmalt hinnapakkumist korstnate puhastamiseks Tallinna Sipsiku lasteaed- algkoolile. Korstnate puhastus peaks toimuma ajavahemikus 25 31 oktoober 2010. Palun teavitada, kas ja millal saate töödega pihta hakata. Lugupidamisega M.Juurikas Maali Juurikas Direktor
jaekaubandus. Põllumajandusega tegelevad paljud inimesed ise, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb Maidla Seltsimaja. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb OÜ MARJA. Toitlustusega tegeleb Bal Snack OÜ ning Kadarbik.. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb OÜ NEO MEL. Ääsmäel elavad lapsed saavad omandada haridust Ääsmäe Põhikoolis. Ääsmäe esimene koolimaja ehitati 1787 aastal, kuid nüüdseks ajaks on asunud koolimaja juba kolmes erinevad hoones. Nendest uusim on ehitatud . Põhikoolis õpib 135 last. Ääsmäe Põhikoolil on olemas mängu väljak ning kooli taga asuv kergejõustiku ala. Kool pakub arvuti ja interneti kasutamise võimalust arvutiklassis. 2008.aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena spordihoone, mis leiab aktiivset kasutust ka väljaspool koolitunde nii laste kui ka täiskasvanute poolt. Koolis pakutavad huviringid: näitering, käsitööring, puutööring,
Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin õues luuletaja ja kooli mälestuseks hall maakivi, millele kinnitatud tahvel teatab: Siin asus Uniküla koolimaja kus 17.VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars -
kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud Paju (Pajomois) rüütlimõis – ei ole kaitse all, ümber ehitatud Pidula (Piddul) rüütlimõis – osaliselt kaitse all Rootsiküla (Rotziküll) rüütlimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Tagamõisa (Taggamois) riigimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Militaarobje 9 ktid Oma hea strateegilise asukoha tõttu on poolsaarel hulk militaarobjekte nii I kui ka II maailmasõjast ja sellele järgnenud ajast Saaremaa 10 raudtee Ehitati nõukogude armee poolt peale sõda, eesärgiks oli saare
ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesklinna, näiteks koolimaja ette. Teine variant oleks rajada tee Selja ristist West Windi juurde, kus saaks edukalt sealse ringsõidu ja suure kasutult seisva platsi ära kasutada. Loodan, et sellega lahendaks linn nii mõnegi probleemi.
19761990 söökla Indo talu ruumides 2004 Kodulookonverents (Melzi, Melsi, Meliste) 1976 Valmivad Poka suurfarm (samal aastal suletud 2004 Mellistes valitakse uus külavanem: Avo Lüpsik 1588 esmateated Melliste veskist (Malzmühle) koolimaja kohale), Tamme kuivati ja Alaküla vasikalaut 2004 Melliste kooli juurde avatakse korvpalliväljak 1638 Melliste küla esmamaining (Meliste Pustus) 1977 majandi estosteriilitsehhi rajamine 2005 pidulikult avatakse Mellistes laululava 1795 teated Melliste kõrtsi olemasolust
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, ...
Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga. Sellesk on Imeliku ja Kuslapi koolitulek.Võtete ajal elasid noored Palamusel. Hommikul käidi kohalikus koolis ning pärastlõunal toimusid filmivõtted. Kuid enne filmimise algust toimusid suured ümberkorraldused Palamuse koolimaja ümber, sest suur osa võtteid pidid toimuma just 6 seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun, parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis- talvel ja suvel. Suurt segadust tekitas see, et esimesel etapil mängis Tootsi Riho Siren ning teisel Aare Laanemets. Algas talve stseenide ümberfilmimine suvel
Minu esimene koolipäev Meie kõigi elu üks tähtsamaid sündmusi minu arvates on meie esimene koolipäev- päev mil me tõstame oma jala esmakordselt koolimaja uksest sisse õpilastena. See päev jäi mulle alatiseks meelde. Oli imeilus 1.septeber, päike säras taevas ja linnud siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis
ei kutsuta. Ajakava (21. juuni 2010) 12:00 Toitlustusfirma toob kohale lauad ja nõud ning teeb vajalikud ettevalmistused toitlustamiseks. 13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja külastamine. 18.30 Külalised saabuvad kultuurimajja. 18.40 Avakõne kunagise klassijuhtaja poolt. 18.50 Söök valmis. 19.00 Õhtusöögi algus. 20.00 Esineb Antti Kammiste bänd. 20.30 Serveeritakse torti ja kohvi. 21.00 Bänd mängib tantsuks. 23.00 Ürituse lõpetab ilutulestik, külaliste lahkumine 24:00 Kujundusfirma tuleb lauakaunistustele järgi 24:00 Toitlustusfirma tuleb nõusid kokku korjama ning koristama
on ta ainuke kes kooli poole tammub. Ta ümises omaette väikest laulujuppi. Varsti jõudis ta kooliukse juurde. Tegi ukse lahti ja astus sisse. Mitte kedagi polnud ringi jooksmas. Mitte ühtegi tema sõpra polnud teda garderoobis ootamas. Viskas oma riided nagisse, võttis oma koolikotti ja läks klassi. Mart on jällegi hämmingus. Isegi õpetaja pole klassis. ,,Kus küll kõik on?" pomiseb Mart omaette. Ta astus klassist välja ja läks koolimaja peale jalutama, otsides teisi. ,,Halloo! Kas siin on keegi? Õpetaja? Kristjan?" hüüdis ta koolimaja koridoris kõndides, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Olid möödunud paar tundi, kui ta otsustas minna koju ja küsida ema käest, et miks kedagi koolis polnud. Mart lausa jooksis koju. Viie minuti pärast oli ta juba kodus. Koduuksest sisse tormates, jooksis ta kohe ema juurde. ,,Ema, miks mitte kedagi täna koolis polnud? Kas kõik on siis haiged? Miks ma siis pidin kooli minema
Minu jaoks tundus see teema just lihtne, ja tänu sellele ma selle teema võtsingi, nagu töö eesmärk on, teha pildid holstre järvedest ehk linajärvest, mustjärvest ja holstre järvest ja uurida nende ajalugu ja kirjutada . Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on sügavamal mudane. Umbjärv, mis kunagi varem on olnud kraavi kaudu ühenduses kinnikasvava Viinakoja järvega teispool maanteed. Nähtavasti esineb järves allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. 1972. a.
ning Pommer arvas, et kool peaks olema just see koht, kus lapsed joomisest eemal saaksid olla. Uus üürnik pole talle sugugi meeltmööda. Selle vana hulguse ja joodiku läbi tungib viinakatk ka koolimajja. /../ Lapsed, need noored vastuvõtlikud taimed, kas ei kuule nad juba kodus küllalt purjus isa või vendade räuskamist, et isegi siin, karskel haridusepõllulapikesel, peab nende kõrvus ikka ja jälle huugama seesama mõttetu joru?(lk. 168). Jaanipäeval põles koolimaja maha, arvati, et Hendrik Ilves, kes ise majja sisse põles, oli selle kogemata põlema pannud. Pommer on küll kurvameelne, kuid ta ei andnud alla ja leidis, et kooli ei tohiks seisma jätta. Ta läks vallamajja, et arutada, mis koolist edasi saab. Lõpuks otsustati ehitada uus koolimaja ning Pommer peab ka ise käed ehitusele külge lööma. Sügiseks ei saanud koolimaja valmis, seetõttu üüriti ruumid Parksepa Aadult, kus tunde läbi viia. Samal ajal ehitas Pommer kooli,
meisterliku tisleritööga ruumid (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) alumisel korrusel. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum, mis asub hoone paremas tiivas. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati koolimaja härrastemaja remondi käigus paljudes ruumides ainu- laadsed lae- ja seinamaalingud. Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall,
(1p) Neogeen paleogeen kvaternaar vend juura kriit 6.) Millise künka nõlv ja kus on kõige järsem? Tähista see piirkond kaardil tähega X (1p) Kaardil A ja B-ga tähistatud punktide vaheline kaugus looduses on ca. 700 meetrit (1p) Koolimaja asub merepinnast 95m kõrgusel (1p) Millisesse ilmakaarde jääb koolimaja Veski talu juurest vaadatuna? Koolimaja asub Veski talust loodes (1p) Tähista kaardil Leevi jõe voolusuund noolega (1p) 7.) Milline erinevus on kliima kõikumisel ja kliima muutumisel? (2p) Kliima kõikumisel püsib keskmine temperatuur samana. Kliima muutumisel aga keskmine temperatuur kas tõuseb või väheneb. 8
Peategelaseks 4-5 aastane laps, kelle ilmaavastamise kogemustes peegelduvad tegelikkuse vastuolud tõeselt ning selgelt. Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus luulekassetis ,,Noored autorid 1964" koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu. Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976).
Matemaatika ülesanne Koolimaja läänekoridori otsas on 12 akent mitu akent on nendest 25 protsenti? 12*0.25=3 Vastus:25 protsenti nedest akendest on 3 akent
RENOVEERITUD HOONE VAATLUS Hoone aadressiks on Tallinna mnt. 40A, Pärnu ning funktsiooniks õppeasutus. Hoone ajalugu: · 1958/59 kool alustas; · 1965/66 kool läks juba remonti; · 1974/75 valmis juurdeehitus; · 2008/09 koolimaja vana osa täielik renoveerimine; · 2009/10 juurdeehituse renoveerimine. Hinnang renoveerijatele oleks väga hea, kuna hoone on nii siseselt kui väliselt hästi renoveeritud.
Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15) Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal. Maja oli ehitatud seaduse järgi, oli ühe kambriga, akendega ja korstnaga, 15 ruutsülda (67,5 m2 ) suur. Kuid koolimaja asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste peale oli siiski väga hooletusse jäetud lapsi mõni nädal koolitatud. Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa: ühed käisid koolis ühel nädalal, 4 teised teisel. Eksamil näitasid lapsed üles suurt teadmatust
AS KORSTNAD Pr Maali Juurikas AS Koolimaja Teie 13.10.2010 nr 1-8/222 Roheline 25a Meie 14.10.2010 nr 2-9/123 12345 Tallinn Korstnate puhastus Lugupeetud proua direktor Vastuseks Teie poolt saadetud kirjale pakume korstnate puhastus ajaks 28-29 oktoober 2010. Kirja lisast leiate meie hinnapakkumised. Palun võtke meiega ühendust, et kinnitada oma tellimus. Lugupidamisega T. Komm Tarmo Komm
Nimelt vangistati meie kooli kauaaegne õpetaja Jaak Laane ühes abikaasa Emma Laanega, kes oli meie kooli õpetaja kohusetäitja ja tütre Ade Laanega, kes oli meie kooli VI kl. õpilane ja saadeti sunniviisil Venemaale, arvatavasti Uuralite ümbrusesse või Siberisse asumisele. Peale eelnimetatud perekonna sai sama raske saatuse osaliseks ka õpetaja Peeter Rängel ühes kahe tütrega. Loodame, et nad veel Eesti pinnale pääsevad. 1961-1962 Uueks õppeaastaks ettevalmistamise ja koolimaja kapitaalremondi käigus toimusid suvel enneolematud ümberehituselikud tööd. Mõisaaegsete vanade lagunendu puutreppide asemele ehitati kaasaegsed betoontrepid. Tekkis kaks trepikoda. Keskmisest osast varem ei pääsenud keldrikorrusele ja õpilastele tuli kogu aeg liikuda riietusruumidesse ühte kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t
Kadri Kask Kadariku Spordikool Õppealajuhataja 13. jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas 7.a klassi õpilane Muru 2, 20001 Pärnu Tel 54679239
on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, muusikaharrastused, pillimängud jne. Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest. Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud. Küsin temalt koolimaja, kooli toidu ja traditsioonide kohta. Uurimustöö lõppu kirjutan ma kasutatud kirjanduse. Seal on kirjas missugust netilehekülge ja millist raamatut ma kasutasin. SISU Tagasivaade ajalukku Aastail 1917 1918 oli Tapal neli kooli: kõrgeim algkool, Tapa alevi algkool, Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kool ja Tapa raudtee kool. Koolilugu ulatub küll õieti sajandi algusesse, millal Tapal töötas kolma vene algkooli. Rahvas hakkas aga toetama eesti kooli avamist ja 1907
jõuab kätte aeg oma raamat kaenlasse võtta, et astuda Bossi palge ette siis saate seal selle uhkusega lahti lüüa ja öelda mina see olengi! Täna on tunda õhus kahte sorti värelust. Ühest küljest valdab meid suur rõõm, et meie armsad lapsed on jõudnud oma elus selle hetkeni, tänase päevani, kui ära on tehtud suur töö, seljataga on raske õppeaasta ja käes on seda tõendav document.Teisest küljest on läbi saanud üks ajajärk, otsa on saanud ühe vana ja armsa koolimaja lugu. Armsad lõpetajad , lugupeetud õpetajad , täna on mind volitatud tänama teid lastevanemate poolt . Kõigepealt tahaksin tänada sind , vana ja armas koolimaja. Et sa oled nende pikkade aastate jooksul pakkunud , kaitsnud ja armastanud kõigi meie ja meie eelkäijate lapsi. On kurb, et sinu raamat sulgub, sinu lugu lõpeb ja sinu aeg on täis saanud kuid uued ajad on tulekul head ajad! Me Täname teid armsad õpetajad, et olete meie lapsi õpetanud ja suunanud , et olete neid
1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5
Mirjam Janterist, kes läks Tartu ülikooli ja elab ühikas. Ta leidis endale seal uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
olnud. Töötajate tagant vargusega pole ettevõtte probleeme olnud kuid vahel tuleb ette õpilaste asjade vargust. Selleks, et töötajad ei varastaks kontrollitakse väga hoolikalt töölevõetud töötajate tausta, kuna on tegemist haridusasutusega. Samas aga õpilaste suhtes ei saa olla nii kontrolliv ,kuna kooli ei saa valida õpilasi keda kooli võtta või mitte. Kooli eesmärk on anda haridust kõigile õpilastele. Praeguseks on koolivargused vähenenud, kuna koolimaja garderoobis on igal õpilasel lukustatav kapp, kuhu saavad oma asjad panna ning kappe valvavad kaamerad. Vanasti pandi riided lihtsalt nagidesse ning mul endalgi varastati kehalise kasvatuse riided ära. Samuti on töötajatest tulenevalt ettevõttel väga palju kahju saada seoses seadusandlusega. Kui töötaja ilmub tööle joobes seisundis, siis rikub ta seadust. Joobes olekus töötaja ei ole võimeline adekvaatseid otsuseid tegema ning või tuua väga palju kahju
William Wilson Minajutustus, kus autor kohe alguses mainib, et see on ta valenimi Iseloom kujuneb varajases lapsepõlvestaadiumis: "Pärinen suguvõsast, kes oma kujutlusrikka ja kergesti süttiva temperamendi poolest on alati silma paistnud; // Läksin isekaks, minust sai kõige meeletumate kapriiside ori ja kõige ohjeldamatute kirgede ohver." Inglismaa, Elizabethi aegna koolimaja, kus väga range distsipliin: vaid kaks korda nädalas võib käia väljaspool koolimüüre kirikus, muul ajal palju õppimist; masendav, ent salapärane koolimaja hoone täis põnevaid avastusi võimatu täpselt öelda, kas paikned I või II korrusel, niivõrd palju käänakuid ja soppe. Koolis on kaks nimekaimu: eelmainitud William Wilson, minategelane, kes koolis kõiki enda tahtele alluma sundis, ja William Wilson, kes ainsana julges türannile vastu
Paljud täiskasvanud inimesed väidavad, et noorus on hukas. Mina isiklikult pole selle väitega nõus, kuna enamasti puutun kokku väga heade käitumiskommetega inimestega. Väiksel määral võin ma sellega nõustuda, kuid näen ühistranspordis inimesi, kes ei paku vanematele istet või trügivad bussi laskmata teised ennem välja. Veel võb puutuda kokku ebaviisakate inimestega koolis, kus paljud ei arvesta teistega lärmavad ja jooksevad mööda koolimaja ringi. Samuti leidub ka teatris inimesi, kes riietuvad ebakorrektselt ja jutustavad etenduse ajal. Lõpetuseks arvan ma ja usun et ka paljut nõustuvad minuga, et viisakaid inimesi on ikka valdav enamus ning halvasti käituvaid leidub vähe. Minu arvamist mööda pole viisakus out. SUUR AITÄH KUULAMAST!
ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab lõpuks tema peale Rita kellel pole juhilube. Varsti nad jõuavad Tartu kus algab Miku tänavaelu. Mirjam ei viitsi koolis käia ning läheb ühikasse. Seal ta tutvub Vilma ja Jartsiga Nad teevad igasugu asju ning nad on alati jamades. Loodan, et teile meeldis minu esitlus ning loete raamatut.
Tõenäoliselt puutus pastor Sokolovski koolide inspekteerimisel ja koguduse liikmete kodudes käies kokku kurttummade lastega. Võib arvata, et nendest kokkupuutumistest ja välismaal nähtust tekkis pastor Sokolovskil mõte hakata ka Eestimaal kurttummi lapsi õpetama. Selleks oli vaja vastavat kooli, mille asutamise küsimus otsustati jaatavalt. Algkapitali koolimaja ehitamiseks moodustas parun Krüdeneri pärandus 1000 rubla. Sellele lisandusid veel korjandused koguduse kaudu. Koolimaja täielikuks ehitamiseks ei piisanud nendest ja puuduolev raha võeti võlgu, mis tasuti alles aastate jooksul. Koolimaja asupaigaks valiti maa- ala Vändrast väljuvate Paide ja Viljandi maanteede vahel. See maa kuulus mõisnik von Ditmarile ja tuli mõisnikult rentida (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966, 6) 1866. aastal avati pastor Ernst Sokolovski juhtimisel Vändras kurttummade kool, mille ülalpidamiseks ja "kurttummade eest hoolitsemiseks" rajati "Ehvata" seltsid Tartus (1865),
2.ring majandusring 3.ring piiriring 4.ring mõisat ilmestavad objektid. Lossi iseloomustus Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub saal inglaslikult läbi kahe korruse. Tänapäeval 1919. aasta võõrandamise järel on peahoone olnud: koolimaja, piirivalvekoridor ja ka sovhoosikeskus. Säilinud on enamik kõrvalhooneid. Mõis kuulub Alatskivi vallale. Mõisat on restaureeritud. Tänapäeval teatakse seda kui Alatskivi lossina. Kasutatud kirjandus http://www.mois.ee/tartu/alatskivi.shtml http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml http://www.manor.ee/?id=962&manor_id=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Alatskivi_loss Tänan kuulamast!
• Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid
Nimelt vangistati meie kooli kauaaegne õpetaja Jaak Laane ühes abikaasa Emma Laanega, kes oli meie kooli õpetaja kohusetäitja ja tütre Ade Laanega, kes oli meie kooli VI kl. õpilane ja saadeti sunniviisil Venemaale, arvatavasti Uuralite ümbrusesse või Siberisse asumisele. Peale eelnimetatud perekonna sai sama raske saatuse osaliseks ka õpetaja Peeter Rängel ühes kahe tütrega. Loodame, et nad veel Eesti pinnale pääsevad. 1961-1962 Uueks õppeaastaks ettevalmistamise ja koolimaja kapitaalremondi käigus toimusid suvel enneolematud ümberehituselikud tööd. Mõisaaegsete vanade lagunendu puutreppide asemele ehitati kaasaegsed betoontrepid. Tekkis kaks trepikoda. Keskmisest osast varem ei pääsenud keldrikorrusele ja õpilastele tuli kogu aeg liikuda riietusruumidesse ühte kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti
Igal kevadel toimub kaitseväes kevadtorm, kus kontrollitakse ajateenijate arengut ja, kuidas sujub töö ajateeinjate ja kaitseväelaste vahel. Kevadtormi kaasatakse ka Eestis õppustel olevad välismaalased. Haridus 1839. aastal loodi Ambla kihelkonda Tapa külla vallakoolimaja, mis oli algselt ilma korstnata rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt,
tänase päeva aktuaalsest teemast - Kreeka võlakriisist. Üks lahke vanaproua, kes oma lapselapsega kooli tiigi ääres parte toitis arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb ikka midagi loovutada ja neid aidata," lisas ta. Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles, et parim teguviis oleks aidata Kreekat niipaljuga kui Eestil võimalik ja loota parimat. Meie kooli uus ja rõõmsameelne huvijuht arvas, et pigem tuleks parandada süsteemi, mitte enam laenu või rahalist toetust anda. Ta kartis, et Kreeka majandus on juba niigi põhjas ja võib vedada ka teised endaga kaasa. Meie kooli koristaja ei osanud seda teemat kommenteerida ja vastas lihtsalt: ,,Kord lõppeb maailm nagunii otsa".
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal toimub oksjon, kus on müügil tüdrukute poolt kokku pandud lõunakorvikesed ja saadud raha plaanib rahvas kulutada uue koolimaja ostmiseks. Lõpuks siiski Curly ja Laurey abielluvad ja kõik on õnnelikud. Muusikateostest võib seal muuskikalis kuulda laule nimega Oklahoma, Oh kui nii kaunis on hommik, Kansas City. Muusikal on iseenesest väga lõbus ja humoorikas. Riided ja kombed mis muusikalis kajastuvad, meenutavad vanemat ajastut. Tü...
Kõik ülesanded olid erinevad ning iga ülesande ära lahendamisel, said õpilased ühe tähe. Kui ülesanded olid lahendatud ja kõik tähed käes, sai tähtedest kokku lõpplahenduse. 6 2. AJALOOÕHTU Üritus algas 26.veebruari õhtul kell 17.00 ja lõppes 20.00. Meie ise olime kohal juba paar tundi varem, sest hea üritus nõuab ka head ettevalmistust ja head üritust me 6. klassile pakkuda soovisime. Mööda koolimaja olime planeerinud liikumismängu, kus punktides (punkte oli kokku üheksa) olid lahendamiseks erinevad ülesanded. (Lisa) Ülejäänud tegevus toimus klassiruumis. Õpilased hakkasid kogunema natukene enne viite. Klassi sisenedes pidid kõik end ära registreerima (Lisa), sest meil olid ettevalmistatud diplomid osavõtjatele ja sealt oli hea nimi diplomile kirjutada. (Lisa) Õhtu algas kava tutvustamisega ja rühmade moodustamisega. Rühmad loosisime kõikide osavõtjate vahel
süsteem, et nad peavad aasta jooksul käima koolis ei rohkem ega vähem kui 250 päeva. Igaüks valib vastavalt oma eelistustele ja huvidele, mis aastaaegadel ta koolis käia soovib. Enamus õpilasi oligi valinud suve, sest seal on siis meeltult vahvad vahetunnid, rääkimata põnevatest õppeainetest. Tol korral olid lahtiste uste päevad ja mina veetsin terve aja koos 10.klassiga Nende esimene tund oli kehaline kasvatus. See toimus minu suureks üllatuseks hiigelsuure koolimaja katusel, kuhu oli rajatud staadion, väike park ja rulluisutamise rajad. Esialgu tundus see mulle väga hirmutav, kuna ma kardan meeletult kõrgust. Peagi aga sain teada, et katuse ääred on väga turvaliselt aedadega kaitstud ja õnnetuste juhtumine on saja-protsendiliselt välistatud. Üks tund kestis täpselt 60 minutit - nii nagu peab. Kui meie koolis tunduks see aeg mulle ilmatu pikk, siis seal lonkis klass nördinult pärast kellahelinat riietusruumi ja kurvastas, et 1
Missugused on peategelased? o . Tiinal on tedretähed näos. Tiinal on vinnid ja nina on nagu kartul, seega probleemid v älimusega. Ta on iseloomult lahke. o SvenAllan on halb iseloomult,valetab... SvenAllan rebis riideid laiali. o Ville juuksed on porgandiv ärvi, iseloomult on ta kade. Ville isal on armuke, seega olid probleemid kodus. Miks on raamatu pealkiri "Pea suu"? Katkend raamatust: ...,sest Ville tuli koolimaja trepist alla ja palus oma näoilmega Tiinat :,,Pea suu!``. Ta ei tahtnud, et tema kodune olukord saaks avalikuks.
Kallid lõpetajad, külalised ja kolleegid. Täna on kätte jõudnud see päev, mil me peame hüvasti jätma meie lõpuklassiga. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud koos. Lõppenud on üks etapp nende elus. Etapp, mis aitas kujundada neid endid, aitas leida just selle, kes nad tegelikult on ja anda teadmised elu alustamiseks. Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond. Tänuavaldused kuuluvad ka teie vanematele kes on olnud nii tublid ja toetanud teid teie raskel ja pikal kooliteel. Imelik on mõelda et käes on suvi ja juba sügisel alustab igaüks teist oma kooliaastat kuskil mujal koolis. Olete esimsed üheksandikud kes l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
