NSVL Riigipanga EV Pank- viidi Eesti Panga koosseisu. 1 5. NSVL Hoiupanga EV Pank- muudeti riiklikuks aksjapangaks. 6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank 10. Balti Krediidipank 11. Rahvusvaheline Kliiringupank 12. Tartu Kommertspank 13. Lõuna-Eesti Arengupank 14. Lääne-Eesti Pank 15. Tallinna Maapank 16. EKE Pank. ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 17. Pärnu Kommertspank 18. Otepää Ühispank 19. Viimsi Pank- EVEA panga filiaaliks. 20. Balti Ühispank- ühendati Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks. 21. Rapla Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 22. Võru Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 23. Pärnu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 24. Valga Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 25
Uus majanduspoliitika. 1924.a. kevadel kuulutati välja uus majanduspoliitika, see tähendas riigi maksebilansi tasakaalustamist. Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Kümnendi teist poolt võib käsitleda kui normaalse majandusliku õitesengu aastaid. Põllumajandus. 1920. aastate teisel poolel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maaelu arendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank, mis finantseeris eeskätt asundustegevust. Asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktueerimine. Eesti või ja peekon leidsid 1920.aastate keskpaigast sobiva nisi Inglismaa ja Saksamaa turgudel. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Puuduseks oli talude suur arv, mis tähendas maavalduse killustatust. Tööstus.
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad
aasta tulemused siiski hämmastavalt head: varad suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998 Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses -- Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule -- Sampo pank (nüüd Danske Bank) omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal. Vanim sama nimega tegutsev pank Eestis on hetkel Tallinna Äripank Olulisi täiendusi sai ka pangandust reguleeriv seadusandlus Aasta 1999 1999. aastaks olid suuremad muudatused Eesti panganduses möödunud Alles oli jäänud kaks suuremat panka: Hansapank ja Eesti Ühispank, mille enamusosalused kuulusid vastavalt
spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga.
Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000.
Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000.
Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja heinamaad jagati asundustaludeks, loodi 56 000 asundustalu, mõisnikelt võõrandati põllumajanduslik inventar ja loomad, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned, rajati uusi külasid. Majanduspoliitika: Uut majanduspoliitikat alustas 1924. aasta kevadel Otto Stardman. Seisnes riigi maksebilansi tasakaalustamisel. Muudatused põllumajanduses: loodi Maapank põllumajanduse krediteerimiseks, mis finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel, palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine,
rajamiseks. Halvad laenud (need, mida ei saanud enam tagasi): 1922a sulgus Eestile juba Vene turg. 1923 oli Eestile kriitiline. 1924 kevadel alustas rahandusminister Otto Strandman majandusreforme: 1) kärbiti riiklikke kulutusi 2) piirati sissevedu 3) otsiti võimalusi, et toota eksporti 4) karmistati laenude andmise tingimus 5) tööstus asendati põllumajandus orientatsiooniga. Põllumajanduse toetamiseks loodI: 1) Maapank 2) kuluka põllumajandustehnika soetamiseks asutati masinaühistud 3) otsiti võimalusi Eesti põllumajandustoodete tunnustamiseks välismaal. 1920aastate teiseks pooleks saavutati normaalne majanduslik olukord. Kõik funktsioneeris. Reforme tööstuses: 1) likvideeriti tühjalt seisvad tsaariaegsed ettevõtted 2) rajati väiksemaid kohalikku toorainet kasutavaid ettevõtteid nagu:
19 sajand on väga suurte muutuste aeg. Kruntimine kas kruntimine mõjutas piirkonda või mitte? Kruntidele järgnes talude päriseks ostmine. Esimesed osteti juba ca 1820. Riigi poolt ei olnud seal väga palju reegleid paika pandud hinna määras mõisnik (kuna raha oli vaja siis jäi ikkagi hind mõistlikkuse piiridesse). Tekkis talurahva liikumine kõik senised rentnikud ei olnud võimelised oma talu välja ostma, üldjuhul osteti laenurahadega. Loodi vastav pank (Eesti maapank vms pole eriti oluline) jäi järelmaks. Mõisnik sai raha kätte, omanik jäi pangale võlgu. Liivimaal algas ostmine varem. Ostmise käivitumine oli väga aeglane talupoeg väga ei uskunud mõisnikku. Ameerika kodusõda puuvilla toomine kadus, hinda läks jälle lina. Lõuna-Eesti kahkjad mullad olid head linakasvatuseks. Eestimaal lina nii hästi ei kasva ning võsamaade näol maareservi pole, siis linakasvatus oli tagasihoidlikum pigem oli sissetulekuallikaks kartulikasvatus
okt. 1905. Lubab Nikolai 2. Demokraatlikke õigusi rahvale ja valitavat Riigiduuma, aktiivselt asuvad tegelema poliitilised erakonnad ja ametiühingud, Stolõpini agraarreform : 1906-1909.a. õigus igal talupojal oma hingemaa enda omandisse kirjutada, talupoeg võis saada laenu majapidamise arendamiseks, andes maa tagatiseks, võis oma maatükki müüa ja kolida mujale vabale maale,luues uues majapidamise, müüki pandud eramaad pidi ostma maapank ja järelmaksuga müüma talupoegadele. Reformi eesmärk oli suurendada väikeomanike kihti, millele tugines kogu võim.
Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus. Põllumajandus Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus
Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks. Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia(eriti väljaveos) ja Saksamaa(sisseveos), 1937. Aastal ületas Saksamaa üldkäibelt Suurbritannia. Kahekümne aastaga oli Eesti saavutanud rahvusvahelistel turgudel kindla koha. Loodi riigi rahandussüsteem riiklikud pangad keskpank Eesti Pank, Pikalaenu Pank ja Maapank, mis krediteerisid nii riigi- kui ka eraettevõtteid ja viisid ellu riigi majanduspoliitikat. 1918. aastast olid rahvuslikuks vääringuks mark ja penn. 1927. Aastal Rahvasteliidu tagatisega saadud välislaenu(1,35 mln. Inglise naela) abil tehti rahareform ja 1928 hakkasid kehtima kroon ja sent, pandi kehtima kuldvaluuta standard. 1933 kroon devalveeriti ja viidi Briti naela alusele, mis andis majandusele tugeva impulsi. Riigieelarve puudjääk kaeti välislaenudega
Lisaks veel Sampo Pank, Preatoni Pank, Tallinn Business Bank Ltd lisaks veel suurte rahvusvaheliste pankade harud, nagu näiteks Merita Bank Plc Estonian Branch, Landesbank SchleswigHolstein Girozentrale, Vereins Und Westbank AG jne. Üle 40 panga on omal ajal kas jõudnud tööga pankrotti või siis liitunud mõne suurema korporatsiooniga. Tuletades kasvõi meelde mõne aasta taguseid nimesid nagu Foreks Pank, Maapank, Optiva Pank, EVEA Pank jne, ei märka neid enam kuskil esinemas tänavapildis. Pankrott ehk maksejõuetus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksekohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine ning saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõuded. Ettevõtte (ka panga) edu või ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonna tingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise
majandus nõrk 1919 võeti eestis kasutusele mark 1919 võeti vastu ka maa seadus millega riigistati mõisnikele kuulunud maad 56000 asunikutalu-> väikeomanike kiht Osa maid jäi riigile Majanduslik tõus 1920-1924 Sest eesti oli venemaale ainukeseks vahendajaks läände Kui venemaa oma turu sulges siis läksid paljud eesti ettevõtted pankrotti Tähtsamaks haruks põllumajandus ja lõpetati tööstuse eelisarendamine, loodi maapank mis andis asundustaludele ja teistele põllumeestele laenu asutati masina ühistuid, eesti või ja peekon leidis turgu inglismaal ja saksamaal. tööstuses suleti hiigel ettevõted mis olid tootnud venemaale kaupu loodi uusi väiksemaid ettevõtteid tähtsamad tööstusharud 1. kütusetööstus 2. keemia tööstus 3. puidu tööstus 4. puidutööstus suureks probleemiks jäi tööpuudus 1 jaanuarist 1928 hakkas kehtima eesti kroon 1929 algas ülemaailmne majanduskriis
majandusp *Raskendati ebakindlate laenude saamist *Kujunes iseseisvale oliitika" *Lõpetati tööstuse eelise arendamine riigile kohane *Likvideeriti Eesti jaoks sobimatud suurettevõtted majandusstruktuur *Esmatähtsaks põllumajandus *Algas Eesti *Põllumajandus struktureeriti ümber integreerumine Euroopa *Loodi Maapank majandusruumi *Kodumaine kütuse- ja keemiatööstus Kuni 1929, kui algas üle- *1928 Eesti kroon maailmne majanduskriis Uus majanduslangus Põhjused Tagajärjed *Venemaa sulges oma turu Eesti kaupadele *Riigi majandus oli
Kui Venemaa 1922. aastal oma turu Eesti jaoks sulges, tõi see kaasa siseriikliku majanduskriisi 1923. ja 1924. aastal. Teine viga tehti panganduses. Omariikluse alguses loodud Eesti Pank andis laene väga optimistlikult ja heldekäeliselt. Raha said tihti ka väljavaadeteta äriplaanid ja ilmselged sahkerdajad. Ka see mängis olulist rolli majanduslanguse tekkel. Positiivne on aga see, et kriisist suudeti välja tulla. Laenudega hakkas tegelema Pikalaenupank, maaelu finantseerima Maapank. Eesti muutus tööstusmaast agraarriigiks, mis talle võimaluste poolest rohkem sobis. Majandus orienteeriti läände, Eesti põllumajandustooted, eriti või ja peekon, leidsid seal sobiva nisi. Eesti oli uuringute järgi Ida-Euroopa edukaim riik. 1930.-1933. aastal, kui Eestit tabas ülemaailmne majanduskriis, aitas sellest väljuda Tõnissoni valitsuse otsus kroon devalveerida. Majanduslikus mõttes tõi järgnenud vaikiv ajastu kaasa tõusu, eriti tööstussektoris.
· Emissioonipangad · Eripangad põllumajanduspangad · Erapangad · Aktsiapangad · Rahvuspangad · Rahvusvahelised pangad maailmapank. EBRD Pandi alus, et kui pikaks ajaks anti laenu pikaajalist laenu andev pank ja lühiajaliselt laenu andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank, eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased. Omakorda jaotatud kolmeks: Lühiajalist laenu pakkusid - kommertspangad: aktsiaseltsid. - Linnapangad algkapitali andis linnavalitsus. - Erinevad ühistegevused krediidiasutused hoiu-ja laenukassad ja ühispangad. Pangandus 1940- 1980 lõpuni. Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas
luua oma pangasüsteemi. Sama aasta detsembris võteakse vastu Eesti panga seadus. Vastavalt sellele seadusele taasasutatkse Eesti pank 1. jaanuaril 1990. 19 detsember 1990 võtab Eesti Vabariigi ülemõukogu vastu otsuse, millega taasloodi Eesti pank ja kuulutatakse Eesti panga õigusjärglaseks. Eestis oli 2 keskpanka. Teine oli NLiidu Riigipank. 1992 jaanuaris kadus Nliidu pank ning jäi alles ainult Eesti keskpank. On olnud ka Eesti Investeerimispank. Veel oli Maapank, Hoiupank ja Sotsiaalpank. 1991 aastal muudeti Tööstusehitus -ja Sots. Pank aktsiaseltsiks ning 1992 muudeti ka Maapank selleks. Kommertspankade hulk kasvas 80ndate lõpus ja 90ndate alguses väga – 1991 oli kokku 24 panka. Panga loomiseks oli vaja 500 000EEK’i, sp oligi panku palju. 1985 aastal algasid NLiidus uuendused majanduses. Imeprogrammi panid kokku Siim Kallas, E.Savisaar, Tiit Made ja neljas. Imeprogramm andis võimaluse hakata üle minema oma rahale. 27
● Esimene nimede eestistamine ● 1922 sulges Venemaa oma piirid eesti kaupadele, mis tõi kaasa majanduslanguse ○ Rahandusministriks saab 1924. aastal Otto Strandman ○ Kärbiti riiklikke kulutusi ○ Piirati sissevedu ○ Suurendati eksporti ○ Lõpetati tööstuse eelisarendamine ning esmatähtsaks muutus põllumajandus. ○ Põllumajanduse rahastamiseks loodi Maapank ■ Võid, mune ja peekoni hakatakse eksportima ○ Probleem oli aga see, et maa oli killustatud ● Tööstuses hakati arendama keemiatööstust ● 1928 võetakse kasutusele Eesti kroon ○ Rahareform viidi läbi Leo Sepa eestvedamisel Sisepoliitika 1920ndatel valmistasid palju probleeme riigivastased ● Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid
Maareform. 10. okt 1919. vastu võetud Maaseadusega riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Nüüd loodi asundusalud. Kadusid sotsiaalsed vastuolud. Peale maa võõrandati ka loomad jms. Kuid asi oli edukas.. 1924. aastal rahandusminister Otto Strandman alustas pööret majanduspoliitikas. Eesmärgiks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine. Selleks kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, raskendati laenude saamist. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Loodi Maapank ja masinaühistuid. Maavaldused olid aga killustunud ja seda loetu miinuste pooleks. Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid. Rahareform. Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga. Sisepoliitika. Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud. Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J
riigistati ja jagati sooviatele, kus juures eelis maa saamisel oli vabadust sõjas osavõtnutel. Maareformi käigus loodi 56'000 asundustalu. Mõisnikelt riigistati veel loomad ja vallasvara. Esialgseid raskusi talunikel aitas ületada 1921 aasta väga hea saak aga eriti lõppuks maa omanikuks saamise tunne. Reform oli isegi selle koostajatele ülatavalt edukas. PÕLLUMAJANDUS. 20ndate teisel poolel võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank. 1925 aastaks oli ületatud sõja eelne majanduse olukord. Uute ja kallite põllutöö masinate hankimiseks moodustati masinaühistuid. Kahekümnendate keskpaigaks oli Eesti või, munad ja peekon leidnud turu Inglismaal ja Saksamaal. Kasvama hakkas loomakasvatuse tähtsus. Spetsialiseeruti piimakrjale ja peekonile. Halbadeks külgedeks olid vähene mehaniseeritus, tõuloomade ja sordiseemne vähesus, elektri puudumine küladest, maavalduse killustatus. TÖÖSTUS.
Uus majanduspoliitika Pööret alustas 1924a kevadel uus rahandusminister Ott Stranman. Majanduspoliitika hõlmas a) Riigi maksebilansi tasakaalustamist (kärbiti riikilike kulutusi, piirati sissevedu, suuredati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist) b) Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Põllumajandus 1920a II poolel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maaelu parandamissele, põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank- finantseeris asundustegevust Muretemaks moodsaid ja kalleid põllutööriistu loodi masinaühistuid. Tomus põllumjandusliku tootmise ümberstruktueerimine- arendati enam piimakarja ja peekonisigu mis leidsid turgu Inglismaal ja Saksamaal. Suuremat tähelepanu pälvis söödakultuuride külvipind. +Toidutervavili, kartulikasvatus vähenes.
pingutati üle ja arvati, et liigne innustamine põllumajandusest maksis Eestile kätte Suure depressiooni ajal. Ennekõike püüti talurahvast suunata uuenduste teele, st rõhutati maavaranduse, sordiaretuse, tõuarenduse tähtsus. Asutati terve hulk põllumajanduslikke koole. Teiseks hakati valitsuse tasandil soosima põllumajandusühisusi. Kõige rohkem loodi piimaühisusi. Valitsus soodustas põllumeestele laenude andmist. Juba 1926. aastal asutati septsiaalne maapank, mõni aasta hiljem loodi maapnga juurde spetsiaalne asunduskapital ja mis andis laekunud summa välja, osaliselt läksid need endistele mõisnikele äravõetud maade kompenseerimiseks, enamus aga põllumeestele laenudeks väikeste intressidega. Tööstus jäi ja tööstuse puhul rõhutati seda, et valitsus peab kindlustama tööstuse tõrgetata toimimise ja arvestada Eesti enda vajadusi. Tööstusettevõtete puhul
annaabi.ee 
