Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- rahva haridust Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool-gümnaasium-Tartu ülikool (Saksa keel) Tähtsamad isikud: esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Johan Voldemar Jannsen Sihiks: eesti rahva eluolu edendamine, Perno Postimees, aatemees, talude ostmine, põllupidajatele õpetusi, hariduse vajalikkus. 1865- laulu- ja tantsuselts Vanemuine 1869- esimene üldlaulupidu 1857- Perno Postimees Jakob Hurt- otepää kirikuõpetaja, juhtis ettevõtmisi 1870. 1872- eesti kirjameeste selts ( ülesandeks: eestikeelse põhisõna väljaandmine), Aleksandrikooli loomine. Carl Robert Jakobson- osales põllumajandusseltside töös, ajaleht Sakala, majanduslike olukordade paranemine, 1881- president kirjameesteseltsis. 1878- ajaleht Sakala
Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse k...
*Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust *Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted: Konstatin Päts- eesti poliitik ja riigi tegelane, mitmekorde riigivanem, korraldas riigipöörde 1934, kehtestas autoritaarse võimu. 38 president. Jaan tõnisson eesti vabariigi poliitik, riigivanem, riigitegelane, kutsuti aatemees, tegi postimehe. Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea Asunustalu- 1920 maarehformiga Eesti talupoegadele antud talud ja maa 24 veebuar 1918 EV 23juuni ( 1919 ) võidupüha (võnnu asis)
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas. Sel perioodil oli Eestis pealetungil venestuspoliitika, paljud rahvuslikud organisatsioonid suleti, maad kippus võtma lootusetus. Eesti üliõp...
1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20
ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõttekaaslus Gustav Suitsuga, hakkas kuju võtma Noor-Eesti tuumik. Linnakool lõpetatud, asus F. Mihkelson Treffneri gümnaasiumi. Selle õppeasutuse õhkkond oli talle aga üsna vastumeelt. Saabus 1905. aasta oma vabadusideede ja tormilise rahvaliikumisega, koolitöö jäi sinnapaika, noor aatemees sukeldus ülepeakaela kirjandus- ja ühiskonnaellu. Käis kõnepidajana mööda Tartu-, Lääne- ja Harjumaad, pandi Toompea vanglasse. Sealt paari kuu pärast välja lastud, kadus maapakku. Pagulusaastail 1906-1917 elas Tuglas põhiliselt Soomes vaheldumisi Helsingis, sisemaal ja saartel. Ta veetis mitu talve Pariisis, peatus lühemat aega Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat, mõistagi minimaalse reisirahagam teinekord lausa nälga nähes
peoõhtud, väljasõidud, 1870. aasta suvel pandi alus eesti teatrile. Kirjameeste Selts aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi I Eesti laulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, idee algataja oli Johann Voldemar Jannsen, Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine, Majandusmehed ja aatemehed majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine aatemees - "Postimehe" ringkond, ülevate mõtete pooldaja (vabadus, karsklus) ERE Eesti Rahvameelne Eduerakond, J. Tõnissoni asutatud ESDTÜ Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Noor-Eesti 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.....................
Tema valitsemise ajal kirjutati alla ka Tartu Rahule. Tõnisson oli kokku 4 korda peaminister või riigivanem. 1923-1925 ka Riigikogu esimees. Sel ajal käis ta Rootsis riigivisiidil. Riigivanemaks valiti Tõnisson alati kriisi aastatel. Näiteks 1930-1933 toimunud ülemaailmse majandus kriisi ajal devalveeris Eesti Krooni. See oli väga ebapopulaarne otsus tol ajal, kuid ometi vajalik. Pärast põhiseaduse hääletamisel lüüasaamist astus ta tagasi. Pätsuga ei saanud läbi, sest oli aatemees - eesti rahvas ja rahvus olid tema jaoks kõige tähtsamad. 1934. aasta riigipöördega tõrjuti Tõnisson poliitikast kõrvale. 1935 oli Postimees avalikult opositsioonis ja Tõnisson eemaldati toimetaja kohalt. 1936, aastal kirjutasid 4 endist riigivanemat protestikirja Pätsile ja seda Tõnissoni algatusel. 1938. aasta riigikogu valimistel pääses ta uuesti riigikokku, kuid tal ei olnud seal enam sellist mõjuvõimu nagu varem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
