Tallinna sõjasadama rajamist. Tallinna ajalugu. (web site) (http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu) 12.11.2012 Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, Tallinna sõjasadama eluiga ei olnud paraku pikk. Tehase tegevus kestis kuni 1857. aastani, mil Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana. Vikipeedia. (web site) (http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_s%C3%B5jasadam) 07.07.2013 Vahetult enne I maailmasõda hoogustus sõjatööstuse areng, rajati Bekkeri, Vene-Balti ja Peetri sõjalaevatehased. 1909. a esitati Vene valitsusele sõjalaevade ehitamise programm, mille valitsus kinnitas, kuid vastupidiselt valitsusele Riigiduuma tagasi lükkas. Peale seda, kui Riigiduuma sõjalaevade ehitamise programmi tagasi lükkas, esitati valitsusele uus sõjalaevade ehitamise programm, mille raames tuli välja ehitada ka Tallinna sõjasadam ning rajada laevaehitustehased. Kolm aastat hiljem, alustati Tallinna sõjasadama väljaehitamist.
1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109 ha suurusel alal Paljassaare reoveepuhastusjaam. Kopli asum paikneb Kopli poolsaarel ning piirneb lõunast Pelguranna ja idast Karjamaa asumiga. Kopli asumis elab ligi 7400 elanikku. Keskajal oli Kopli Tallinna suurim kinnistu, mis allus kahele raehärrale. Kopli maastik muutus tundmatuseni pärast Bekkeri ning Vene- Balti tehase ja tehaseasulate ehitamist 1912 -1916. aastal. Kohe pärast II maailmasõda eraldati Koplis ja linnaosas tervikuna suuri maa-alasid Nõukogude sõjaväeosadele ja sõjalistele ettevõtetele. Hetkel tegutseb Koplis mitu tööstusettevõtet (AS BLRT Grupp), sadamat (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Vene-Balti sadam) ja haridusasutust (Tallinna Kunstigümnaasium, Kopli Ametikool). Pelgulinna asum paikneb kesklinnast 3 km kaugusel läänes, piirneb lõunast Paldiski
aastat tagasi suleti, s.t kui arvestada, et too manufaktuur rajati 1857.aastal vägagi edukas. Peamised masina ja metallitööstused asusid Tallinnas: Volta ja Dvigatel. Paberitööstusest on mainimist väärt aga Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, mille sakslased õhku lasid. Kes teab, ehk oleks suvepealinn Pärnu praegu hoopis tööstuslinn, kui toda vabrikut poleks likvideeritud. Laevaehitus toimus Tallinnas, kus valmistuti sõjaks Venemaaga. Tehastest võiks esile tuua VeneBalti, Bekkeri ja Noblesseri tehased. See kõik on pannud aluse tänapäeva kas siis toimivale või mittetoimivale majandusele. Sisuliselt erineb see suuresti tänapäeva majandusest, ent põhimõttelisel tasandil ei ole siiski miski muutunud kel rohkem raha, see valitseb maailma. Tol ajal sai majandusele alus pandud ning meie asi on seda muudkui edasi arendada ja mis veel tähtsam stabiilsena hoida. Näis, kui hästi see meie pragusel laguneval Valitsusel õnnestub...
aastal loodi Liivi- ja Eestimaa Päästeteenistuse osakonnad Venemaa Päästeühingu juurde. Ja teiseks seal oli kirjas, et rahvusliku liikumise tulemusena asutati Tallinnas 1879.aastal kaubalaevaselts ,,Linda". Seina peal oli väga huvitavalt tehtud suured sildid, millel olid kirjas Eesti rannikul hukkunute laevade nimed. Mulle jäid meelde neist kõigist ainult Marietta ja Catharina. Natukene oli ka juttu Esimesest maailmasõjast. Seal sain teada, et 1912. aastal rajati Tallinna-Balti, Bekkeri ja Noblessneri laevatehased. 1917.aastal ehitati neis kokku 2 ristlejat, 5 hävitajat ja 8 allveelaeva. Klaasi taga oli santskutisõlm, kaheksasõlm ja õigesõlm. Neid oli põnev vaadata, sest need olid pärissõlmed, mitte joonis ega pilt. Seinade peal oli palju erinevaid päästerõngaid ning päästeveste, mis tegid selle muuseumi veelgi ilusamaks. Ühel seinal oli suur magnetkompass, mis oli tume rohelist värvi ning muuseumile annetatud reisiparvelaeva ,,Estonia" laevakell.
Kalligraafia on kompensatsioon kuna ei tohi teha figuratiivset kunsti. Kufa kiri. 622 M lahkus Mekast. Medinasse. Kogus väe ja meka võttis vastu. Hira koobas Araflati platoo armumägi Khadidza naine, rikas lesk Kolm püha linna meka, medina, Jeruusalemm Jalajälg - Topkapis Kui M taeva läks, sai koraani islami põhitõde. Kaaba kivi 614 islami sünniaasta. 622 muhamedi ajastu algus. ALI <- Fatima lemmiktütar. Lemmiknaine AISHA- 9 a plika. KALIF Abu Bekkeri tütar Medina poolkeelatud linn. Prohveti mosee Imaam mosee vaimulik Minarett Muezin palvusele kutsuja Muefti shariaadi tõlgendaja. (PS! Sh = s katusega) Alhambia hispaania, andaluusia ,,punane kindlus" Kõrgvõlv ja hoburaudvõlv Maurid Mudejas arh stiil, araabia mõju romaani, gootile Stukk voolimismass Mirdiõu kompensatsioon mustrimaailm Kufa kiri Dekoor seinal Kärg stukki materjal
lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi- nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuna“. Tööle jäi aga Vene-Balti tehase ja Bekkeri tehaste poolt 1915.aastal mööda Kopli tänavat ehitatud trammiliin, kus sõitsid auruvedurid ja automootoriga töötavad mootorvagunid. [1] 3 3. TRAMMID JA TRAMMITEED EESTIS Trammiteede vajalikkus on kõige suurem eelkõige just suurlinnades, kus rahva osakaal on suurem. Eestis on suurim trammiteede võrgustik pealinnas Tallinnas. 2015.aasta seisuga on Tallinnas neli
*pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905
pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905
muusikat 20. sajandi algusest tänapäevani. Nüüdismuusika mõiste on kasutusel nii süva kui ka levimuusikas. Sellel taustal kasutab mõistet "nüüdismuusika" esimest korda 1919. aastal Paul Bekker oma ettekandes "Nüüdismuusika" (saksa keeles Neue Musik), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele. Bekker mõistab sõna all kasutatava muusikalise materjali ja muusikatunnetuse uuendamist. Alates 1921. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis viib 1924. aastaks väljendi "nüüdismuusika" kvaasiterminoloogilisele kinnistumisele. Herbert Eimert rõhutab 1960. aastal formuleeringuga uue muusika teine arengufraas ühest küljest spetsiaalselt seriaalse mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans
,,Honours Physiography" (1893) ,,Select Conversations with an Uncle" (1895) 8 Nähtamatu 1897. a ilmunud "Nähtamatu" on faustlik lugu teadlasest, kel õnnestub paremate katsejäneste puudumisel iseend nähtamatuks muuta. Paraku tundub meetod olevat ühesuunaline ning sel on kehv mõju teadlase niigi õrnale vaimsele tervisele. Korduvalt ekraniseeritud ulmepõnevik ilmus esmakordselt eesti keeles juba 1908. aastal Päevalehes Marta Bekkeri tõlkes pealkirjaga "Nägemata inimene". 9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade Griffin ehk Nähtamatu- Kui ta inimeste sekka läks siis ta kandis pead ümbritsevaid sidemeid, salli, mis varjas tema suud, kübarat, prille ja pikka mantlit, et keegi ei saaks aru, et ta on nähtamatu. Ta oli teadlane, kes oskas hästi keemiat. Talle meeldis alati olla üksinda ja tahtis privaatsust. Ta oli töökas ja läks kergelt endast välja.
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...
Eesti Välissuhete Ühingu asutajaid ja abiesimees 19371938, Eesti Töölismuusika Liidus esimees algusest kuni 1938, Tallinna Töölismuusika Ühingu esimees algusest kuni 1938. Lisaks oli Rei juhatuse liige OÜs Rahva Sõna, nõukogu esimees Sihtasutises "Tallinna Rahvamaja", tegev kirjastusosaühingus "Täht", Tallinna Töölisteatris, Tallinna Töölisspordi Ühingus, nõukogu liige Pikalaenu Pangas jm. Lisaks oli August Rei Bekkeri tehaste hooldaja alates 1929. aastast. 6 Tegevus paguluses. August Rei põgenes 13. juulil 1940 Moskvast Riia kaudu Stockholmi. Paguluses tegutses August Rei Eesti iseseisvuse järjepidevuse kandjana ja oli asutajaliige mitmetele eestlust hoidvatele ja eestlasi abistavatele organisatsioonidele. Aastatel 19411944 oli Rei Eesti Abistamisorganisatsiooni (Estniska Hjälporganisationen) esimees, tegeledes eestlaste põgenemise korraldamisega koos
Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal
plahvatus miinilastiga laeval “Nordenfeld”. Muulil lendas õhku lahingumoonaladu 600 tonni mürskudega. Purunes suur osa sadamasillast. 21. septembril alustas Punaarmee kiirmarssi Tallinna peale. Sadamast lahkusid viimased Saksa transpordilaevad. Samas alustasid sakslased Tallinna sadamarajatiste õhkimist ning seda jätkati veel järgmisel päeval. Õhku täitis põlevate õliladude toss. Kuue tähtsama sadama - Vanasadama, Vene-Balti laevatehase sadama, Bekkeri sadama, Peetri sadama, Miinisadama ja Vesilennukite sadama - rajatised hävisid täielikult. Sadamatehase basseini Vanasadamas kas ei jõutud või ei peetud vajalikuks mineerida ning seal jäi terveks ka sadamasild, kus praegu on vanal aurulaeval seadnud end sisse restoran “Admiral”. Taastamistööd võtsid aega oma paarkümmend aastat. Põhjamuuli kaunistanud arhitektuuriansamblit – tuletorni ja sadamasuu tuld võib aga tänapäeval näha vaid vanadelt fotodelt. 3
Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnu muuseumitega. Soovime jäädvustada mälestusi ja sündmusi, töid ja tegemisi, mis on Lääne-Eesti sadamates viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud. Eesti sadamad Kaardil on Eesti sadamad, mitmete ajalooliste puitlaevade ja ümberilma sõitnud laevade pildid, samuti atraktiivsemad Eesti majakad, suuremate sadamate vahelised kaugused meremiilides, Tartu sildade kõrgused ja palju muud veega seotud infot. Sadamad : Abruka sadam , Aegna sadam , Bekkeri sadam , Dirhami sadam , Haapsalu sadam , Heltermaa sadam , Hundipea sadam , Kaavi sadam , Kaberneeme sadam , Kakumäe sadam , Kalana sadam , Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu
tööstusettevõtteid koondunud siiski Tallinnasse. · Juhtivad tööstusharud olid: - tekstiilitööstus (N: Narva Kreenholmi manufaktuur (rajatud 1857, kus töötas üle 5000 töölise; Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud). - masina- ja metallitööstus (N: Tallinnas Volta ja Dvigatel). - paberitööstus (N: Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). - laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks (N: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblesseri tehased). · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi (suurtehaste tooraine, seadmed, kütus ja osa töölistest toodi Eestisse sisse; enamus toodangust veeti välja). Enamik ettevõtetest kuulus kas vene päritolu ettevõtjatele, baltisakslastele või välismaisele kapitalile. Eestlased tegutsesid peamiselt väikeettevõtjatena. 4. Linnastumine ja kaubandus Eestis: NB! Vastake õpiku (§4) abil järgmistele küsimustele:
aastal. 4.1. Tööstus 8 Sõjajärgse tööstuse ümberkorraldamine oli suunatud uute välisturgude leidmisele Vene turu asemel ja siseturu mitmekesiste nõudmiste rahuldamisele. Aastatel 1920- 1924 otsustas ülevenemaalisest turust eraldatus eelkõige olulisel määral evakueeritud laevatehaste ,,Dvigateli" ja ,,Volta" saatuse, mis jäid seisma või töötasid osalise võimsusega. Seisis peaaegu täielikult evakueeritud Bekkeri tehas. Idaturu kaotus andis end teravalt tunda Mayeri keemiatehases ning Lutheri vineeri- ja mööblivabrikus. Samal ajal hakati asutama uusi ettevõtteid mille toodang läks siseturule. Kõrged sisseveotollid aitasid tööstusettevõtteile kindlustada siseturgu ja lõid head tegevustingimused uutele ettevõtetele. 1918- 1924 olid põlevkivitööstuse arengu algaastad. 1921. aastal hakati kasutama kodumaiseid fosforiite. 1924
d) rajati uusi tööstusettevõtteid e) tekivad uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) 3. Tööstuse areng: a) tekstiilitööstus: 1857. aassta Narva Keenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur b) masina-ja metallitööstus: elektrimasinatehas ,,Volta", vagunitehas ,,Dvigatel" c) paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil d) tsementitehased Asetis ja Kundas e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4. Põllumajanduse areng: a) domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas c) jätkus talude päriseksostmine, kuid olid ka renditalud d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
Balti puuvillamanufaktuur 2. Masina- ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ 3. Paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil. Sajandi lõpul andsid need 70% kogu Venemaa paberitoodngust. 4. Tsemenditehased Aseris ja Kundas 5. Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 6. Sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Ühistegevus: 1. Piimaühistud – piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) 2. Eesti Laenu- ja hoiuühisus – võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 5) Eesti rahvusliku kultuuri algus Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. sajandi lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega
Jürine ja Paul/Pavel Pärn; III Riigiduumas (1907–1912) Aleksander Terras; IV Riigiduumas (1912–1917) Juhan Oras ja Jaan Raamot. Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: III Riigiduumas Otto Benecke, Oskar Brackman, Alfred von Schilling, Martin Schultzenberg; IV Riigiduumas Oskar Brasche, Karl von Brevern, Otto von Engelhardt. Majanduse areng Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Bekkeri laevatehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Lääne-Eesti saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24
Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. Esimene maailmasõda 1914
mitmesuguased eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. · Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski
Masinatööstus + 1859 Wiegandi masinatehas + 1865 Krulli metallitehas + 1870 Raudtee peatehased + 1899 Volta elektrimasinatehas, vagunitehas Dvigatel Paberitööstus + Tallinn, Räpina + 1893 Kohila puupapi ja paberivabrik + 1899 Türi paberivabrik, tselluloosivabrik Waldhof Pärnus Tsemendivabrikud + Kunda, Aseri Sõjatehased + 1912-13 Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Tallinnas Hilary Karu 47 D 11 EESTI AJALUGU Poliitiline maastik Valitsusleer + baltisakslased Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib + ,,Postimehe" ringkond e aatemehed + Jaan Tõnisson (1868-?) sai 1896.a Karl August Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
„Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil ¤ kui pikka aega oli suurimaks tööstuskeskuseks Eestis olnud Narva, siis sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn ¤ uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse, eriti väärivad märkimist tsemenditehased Kundas ja Aseris ¤ 20. saj teisel kümnendil algas hoogne impeeriumi majanduselu militariseerimine, mistõttu kerkis ka Tallinnasse aastatel 1912-1913 kolm võimsat sõjalaevatehast: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri ¤ Eestist oli kujunenud Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi, kus üle poole tehastest kuulus vene suurettevõtjaile; Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitalile kuulus ¼ tööstusest; neile järgnesid baltisakslased ning alles seejärel eesti väikeettevõtjad ¤ tööstuse areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata Eesti oma vajadusi ja võimalusi: tooraine,
kõigile selle soovijatele. Ühise eesmärgi poole liikumisel, milleks on säilumine ja areng, peab üldine üksteist hävitava konkurentsi vaim asenduma koostöövaimuga parima ühistulemuse nimel. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeimaks võimuks rahvas. Selleks, et oma võimu tõhusalt teostada, peab rahvas olema riigi eksistentsiaalsetes põhiküsimustes üksmeelne. 2. EESTI SADAMAD JA NENDEGA SEOTUD MÜRAPROBLEEMID Eesti sadamad: Abruka sadam, Bekkeri sadam, Heltermaa sadam, Kihnu sadam, Kuivastu sadam, Kunda sadam, Lehtma sadam, Loksa sadam, Manilaidi sadam, Miiduranna sadam, Munalaidi sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Paldiski lõunasadam, Paldiski põhjasadam, Paljassaare sadam, Pärnu sadam, Ringsu sadam, Rohuküla sadam, Roomassaare sadam, Saaremaa sadam, Sillamäe sadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Triigi sadam, Vanasadam, Virtsu sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas.
Porkkala vahele. Naissaar läks täielikult sõjaväe kasutusse. , jne. ... Kindluse komandandil oli otsustav sõna. Kindluse keskuseks koujuneb Tln. 1912 algasid ´Tlnas hiiglaslikud ehitustööd, rajati kõikvõimalikke vajalikke ehitisi. Venemaa mereväeministriks ja Ivan Grigirivits. ... Schneider-Cruesot 1912. sügisel algasid Balti Laevatehase ehitus. 1914. aastaks töötas Vene Balti tehases ca 2000 inimest Normand ostis samuti Kopli poolsaarel endale maatüki. Lange Bekker AS Bekkeri Laevatehas, hakati ehitama viit hävitajat. 3 laevatehas tekkis samuti väliskapitali põhjas. Peterburis tegutsesid AS Nobeli ja AS Lessneri tehased, sellest sündis Noblessneri tehas. Oli edukas tehas, sai tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks. Sõja lõpuks jõuti nendest ka 10 valmis ehitada. 21 30.09.2008 15.06.1914 F.Ferdinandi tapmine 28.07 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 19
13 paremal ülal) või Waldhofi vabriku maju Pärnus (Joonis 1.13 paremal keskel). Dvigateli masinaehitustehase töölistele rajatud elamud on säilinud Tallinnas Vilmsi tänaval. Kõige mastaapsemad puidust vabrikuasundused rajati 20. sajandi algul, 19121917, Tallinna Kopli poolsaarele seoses hiiglaslike laevaehitustehaste asutamisega. Selle projekteeris koos ettevõtte tootmishoonetega Peterburi arhitekt Aleksandr Dmitrijev (Joonis 1.13 paremal all). Vene-Balti ja Bekkeri töölisasulates oli kümneid töölisbarakke, kui Bekkeri asulas olid juhtkonna ja inseneride-ametnike elamud kivist, siis Vene-Balti tehase omas ehitati lisaks tööliste kolooniale, mida nüüd tunneme Kopli liinide nime all, ka kogu “sakste” pool välja puitkorterelamutega. 25 Vabrikuasulatele on omane planeeringuline terviklikkus ja identse välimusega, tüüpprojekti järgi ehitatud elamute asetamine regulaarselt paigutatud ridade või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
