Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) 16(4).05.1819-13.06.1890 Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal VanaVändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannsen oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastaselt valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid nähtavasti selleks tõukejõuks, miks Vändra koguduse õpetaja ja tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. 19 aastaselt asus ta tööle köstrina. `'Perno Postimees ehk Näddali leht'' 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva nädalalehe, mis ilmus Pärnus aastatel 185...
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ...
Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega
laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone. Uus peahoone valmis 1892. aastal. Hoone tagaküljel on lahtine kaaristu, selle parempoolses osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline. Kõrvalhooneid ei ole mõisas säilinud. Peahoone taha, osalt endise mõisapargi territooriumile on 1930. aastatel ehitatud raadiojaam. Praegu asuvad lossipargis mitmed labürindid. Park:
aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus Pärnus aastatel 1857-1886. 1864 andis Johann välja Eesti Postimehe Tartus, 1894 hakkas see ka ilmuma Tallinnas. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Üldandmed Kodanikunimi: Johann Woldemar Jannsen Sünnikoht: Vändra (Liivimaa) Sünniaeg (ukj/vkj): 16.05.1819 / 04.05.1819 Surmakoht: Tartu (Liivimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 13.07.1890 / 01.07.1890 Sugu: Mees Keeled: Eesti, Saksa Nimekujud: Johann Voldemar Jannsen; Johann Woldemar Jannsen; J. W. Jannsen; Johann Jannsen; J. Jannsen; Joh. Jannsen; J. V. Jannsen Töö Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a
9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud 13. Rahvusparkide mälumaastikud: - Põhikaart, 1839 NL topokaart Eesti topokaart Eesti topokaart aastatel 1935-1938 Kaheverstane kaart U. Hermann, 1986 Situatsiooniplaan Woldemar Gustav Lichiger, 1891 Karte von dem Hofslande des privaten Gutes Peddast belegen in Gouvernement Livland, Oeselschen Kreise und Moonschen Kirchspiele
18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (17761858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!
Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776–1858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!
Tänane loeng teemal "Mis on Eesti?" koosnes viiest osast: territoriaalne Eesti, rahvuste Eesti, poliitiline Eesti, suur ja väike Eesti, Eesti alusideoloogia. Algusel näidati Eesti kaarte erinevatel ajalooperioodidel: 13., 17.-20. ja 21. sajandil. 1920. aasta Tartu rahulepingu järgi oli Eesti territoorium umbes Saaremaa või Luksemburgi pindala võrra suurem kui tänapäeval. Juurdepääs avamerele on Eesti jaoks oluline poliitiline eelis. 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pöördus lugejate poole sõnadega: «Tere, armas Eesti rahvas!», mis kuulutasid sümboolselt rahvusliku ärkamisaja. Eesti elanikud esmakordselt hakkasid teadvustama ennast eestlastena. 1918. aastal oli välja kuulutatud tähtsaim riiki rajav dokument iseseisvusmanifest. See oli mõeldud kõikidele Eesti rahvastele ning ütles, et «kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad
ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES EELNEVALT OLI TEENINUD TAANIS RITTMEISTRINA . OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI, KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE RIIGINÕUNIKU TIITLINI. 1864.-1865. AASTANI OLI TA SAAREMAA RÜÜTLEKONNA MAAMARSSAL. OTI MÕISA
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maa-ala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel. Väimees Johann Woldemar von Lauw sai lossi, väimees Heinrich Jacob von Lilienfeld Uue-Põltsamaa jõe teisel kaldal lossi vastas, tütar Sophia Elisabeth von Schulze Võisiku, Soosaare ja Süsivere, väimees Erich Johann von Vietinghoff Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. Johann Woldemar von Lauwotsustas üles ehitada suurejoonelise ja luksusliku lossi. Kutsuti Saksamaalt pärit ja Kuramaa hertsogi lossis Rundales (Miitavis ehk Jelgavas) töötanud stukimeister Johann Michael Graff
pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel ajal võitlesid nende kaks poega Vabadussõjas Punaarmee vastu. Saare ja Kudani küla koosnes siis mõisast ja seitsmest talust, millest viiel olid rootslastest ja kahel eestlastest omanikud. Pärast Vabadussõja õnnelikku lõppu ja Tartu rahulepingut võttis sõjast koju tulnud vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta
Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist. Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. · Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
praktikat.1906 aastal hakkas Marta läbima praktikat preili Kuckucki algkoolis, seejärel Rataskaevu era-algkoolis. E. Lenderi maksuta algkoolis vaestele lastele sai ta esimese palgalise koha.1912 aastal hakkas Marta elama omaette.Martat kutsuti Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi direktrissiks ,kuid selle kutse lükkas Marta tagasi. 1923.aastal abiellus Marta Reichenbach Julius Woldemar Gerland'iga ning pere kolis elama Nõmmele ,mehele kuuluvasse eramajja.1938. aastast kuulus Marta Sillaots Eesti Kirjanike Liitu. 1940-ndail aastail tehti talle ettepaneku tulla juhendama Nõmmel asuva 10. keskkooli humanitaarringi ning selle kutse võttis Marta vastu. Humanitaarringi juhendamist süüks pannes arreteeriti Marta ja tema abikaasa NKVD poolt 21. detsembril 1950.Eesti NSV Ülemkohtus peeti kirjanikku nii ohtlikuks kodanlikuks
viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Kasutatud kirjandus: · Laar, M. (koost.) Eesti Iseseisvus ja selle häving, Avita 2000 · Peegel, J. Eesti ajakirjanduse algus, Tln. "Valgus" 1966. · Eesti ühing "Teadus" Johann Woldemar Jannsen. Tagasivaade 100. Surma- aastapäeval. Tln 1990 · Hennoste, M. Väike Eesti Kirjanduslugu, Tln, Koolibri 1997. · ENE nr. 4. · EE nr. 7.
o Jaan Ammermann Villem Ernits o Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg o Alma Anvelt-Ostra Julius Grünberg o August Arras Timotheus Grünthal o Emma Asson-Petersen Johannes Semper o Karl Ast-Rumor o Alma Ast-AnniRobert Astrem o Marie-Helene Aul o Eduard Georg Aule o Karl August Baars o Adam Bachmann (Randalu) o Ado Birk o Eduard Birkenberg o Max Woldemar Bock o Christjan Brüller o Kaarel Eenpalu o August Ehrlich o Johan Epner Asustav kogu kuulutas välja EESTI VABARIIGI !!
laskeavad ning müüri nurki tugevndasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maaala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel. Väimees Johann Woldemar von Lauw sai lossi, väimees Heinrich Jacob von Lilienfeld UuePõltsamaa jõe teisel kaldal lossi vastas, tütar Sophia Elisabeth von Schulze Võisiku, Soosaare ja Süsivere, väimees Erich Johann von Vietinghoff Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. 20. juulil 1920.a. anti Põltsamaale aleviomavalitsuse õigused, samal aastal asutati ETK Põltsamaa Tehased. Tootmise kasv ETK Tehastes tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30
tootmiskoondise Flora Kadrina tsehhi ajalugu paralleelselt nii ühiskonnaelu, kui ettevõtte muudatuste, nende omavaheliste seoste ja mõjuga kogukonna heaolule. Samuti teeb autor esimeses osas vajaliku lühiülevaade kogu tarbekeemia arengust Eestis. Tarbekeemia tootmise ajaloo alguseks võib lugeda 5. juulit 1889. aastal, mil Eestimaa kubermanguvalitsus andis tootmise alustamiseks loa Revali Keemiavabrikule Woldemar Mayeri Lesk ja Poeg, kellest sai tootmiskoondise Flora vanim eelkäija. Hilisemal ajajärgul muutus ettevõte kontekst palju erinevate firmade näol, kuid läbivaks jooneks jäi siiski tootmine eestis. Tänaseks päevaks on Floraga seotud üksustest kasvanud välja iseseisvad firmad nagu AS Tehnoplast, Kemiflora, AS Sanball ja Flora kunagise värvivabriku praegune ettevõtte AS-i Baltic Color. Oluline on märkida, et juba algusest peale oli ettevõtte tähtis tööandja Kadrinas. 1958
1987. aastal. 3.Tahvelmaal-on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Tallinna Niguliste kiriku altarimaal. Jõgeva kiriku altarimaal puidul. Lohusuu kiriku altarimaal. Woldemar Friedrich Krügeri koopia tema kaasaegse Adrian Ludwig Richteri maalist "Kristus Genetsareti järvel" 1882. 4.Fresko-on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. ,,Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo da Vinci fresko (14951498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos.
1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter
Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab 10 eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926.
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
11. Peeter I Vene Tsaar, liitis Venemaaga Rootsilt vallutatud Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Soome Karjala, võitis Põhjasõja, rajas Peterburi. 12. Katariina II Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) 13. George Browne kindralkuberneriks oleku ajal kaotati Balti ja teiste Venemaa kubermangude vahelised tollipiirid, reguleeris mõisnike kodukariõigust 14. Woldemar von Lauw Asutas Põltsamaale tööstusi(N: klaasikoja, vasetagumis, tärklise, nahaparkimis, portselani ja peeglimanufaktuuri) 15. Otto Fabian Rosen sõnastas talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokumendi. Rosen oli mõisnike poolt: talupoeg on pärisori, talupoega võib müüa, vahetada ja osta. 16. Anton Thor Helle saksa päritolu vaimulik, keele ja kirjamees, aitas kaasa eestikeelse piibli tõlkimisele. 17
Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, etTartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistingshausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi.
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
dramatic ingredient of grim misfortune, but because it offered a historical counterpart to the contemporary scandal of a French general, the Count de Lally, who, after mismanaging a French expedition to India, was wrongly convicted of treason and executed in 1766, but then officially exonerated in 1781, the year of David's painting. It was the kind of parallel between contemporary events and distant history that David's art would evoke more and more as the Revolution approached."(Rosenblum, Woldemar, 1984, p.25) Although, the painting is not specifically created to represent the French Revolution, its theme borrowed from antiquity and classical style are both already representing David's style that continued to be his trademark for upcoming revolution years. In 1989, David exhibited his Brutus and the Lictors in the Salon. This painting is the first to be painted while the actions of the revolution were already starting. The figures on the
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Turismimajandusalused Loodushuviliste täiskasvanute grupp Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: Jõhv...
leebus, peenetundelisus ja seltskondlikkus. Kristjan seevastu oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Ainsana tolleaegsetest Eesti kunstnikest ei huvitunud Paul Rauda ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Paul Raud jäi ajastu rahvaromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul Raua rõhutatult suur signatuur Woldemar von Uexkülli portreel näitab enesepositsioneerimise vajadust kunstnikuna. Ema Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeritud romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1) Haridustee 9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis
küsida luba Aleksander III kümnenda valitsusaasta tähistamiseks laulupidu korraldada. Peopresidendiks valiti Johann Köler. Lisaks meeskooridele võtsid osa ka segakoorid ja keelpilliorkestrid. Koore juhatas Karl August Hermann. Võttis osa 170 koori ja orkestrit kokku 2700 esinejaga. V laulupidu 18-20 juuni 1894 Tartus. Seekord korraldas pidu Eesti Käsitööliste Abiandmiseselts koostöös vanemuise seltsiga. Esimeheks Tartu linnapea Woldemar von Bock. Peokavas umbes 50 laulu. Esitati ka laule, mis polnud kavas. Laulupeost võttis osa 131 sega-, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit, kokku 3951 lauljat ja mängijat, lisaks 85 külalislauljat Riiast, Narvast ja Valgast. VI laulupidu 8-10 juuni 1896 Tallinnas. Peo korraldajad Estonia ja Lootuse selts sidusid loa saamiseks peo keiser Nikolai II kroonimispäeva tähistamisega. Lisatis seda tähistavad laulud - puhkpilliorkestrid mängisid G
valmistati täisterast terviseleiba,mis oli hinnatud nii kohalikul turul- eriti aga Peterburis.Esimese Eesti Vabariigi lõpul 1939 aastal ostis hoone ,,Noor Eesti’’ ja rajas sinna oma trükikoja,mille järel on sealsetes ruumides erinevate ettevõtete all trükitööstuslik tegevus säilinud tänaseni. Järjepidevale leivatööstusele panid aga aluse Taani päritolu ärimees Lorenz Sander ja pankur Woldemar von Roth 20.novembril 1912 aastal,kui avati nende esimene tsehh Riia tänaval hoones,mis oli spetsiaalselt ehitatud veskiks ja pagaritööstuseks.Algselt kahekordne veskihoone ehitati ümber sama kümnendi keskpaigaks neljakordseks uute elektrimootorite ja tehnoloogiliste seadmetega moodsaks tööstuspargiks. Vabrikus oli ka juba elektrivalgus ja oma veevärk.Loomulikult oli Tartus ka mitmeid erinevaid pagarikodasid ja leivatööstusi
Sisekaubandus: · Jäid püsima reglementatsiooni ja kauplemispõhimõtted · Kaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte · Sõbrakaubanduse põhimõte Igal talupojal oli kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Uuendused käsitöö alal: · Töönduse raskuspunkt kaldus maale.( Mõisate juures rajato telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. · Hakati asutama manufaktuure. (paberimanufaktuur) · Woldemar von Lauw Põltsamaa mõisnik , kes alustas klaasi valmistamisega ja jõudis peagi peeglite ja portselani valmistamiseni · Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents · Kaotati kauplemispiirangud Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate. Luteri kiriku olukord sõja ajal:
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3
1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221 Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) 1222 Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla 1227 Veebruar. Saaremaa alistumine 9
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mit...
o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne) · Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja · 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel · I üldlaulupidu toimus aastal 1869 (osales üle 800 laulja, üle 50 pillimehe, ainult mehed) o Peeti kolmel päeval Vaimulikud laulud Ilmalikud laudud Võistulaulmine o Mõned üksikud eesti laulud (üldiselt saksa laulud Aleksander Kunileid
murranguks. Rahvusliku liikumine saavutas oma tulemuse omariikluse tekkimisega 1918. aastal, seega rahvuslikust liikumisest rääkides on vaatluse all periood 1850 1918. 19. sajandi keskpaigani tegelesid rahvuskultuuri küsimustega vaid üksikud haritlased, kuid tugevnev, juba rahvahulkadel põhinev liikumine algas 1860ndatest. Rahvusliikumise alguse punktiks loetakse tihti ka 1957. aastat, kui perioodiliselt hakkas ilmuma eestikeelne ajaleht "Perno Postimees" Johann Woldemar Jannseni toetusel. "Perno Postimees" oli mõeldud eelkõige rahva harimiseks, kuid selle kõrval arendas ka aktiivselt eestluse propagandat ning rahvuslik iseteadvus hakkas laiematesse hulkadesse kanduma. Üheks suurimaks teeneks tema poolt tuleb lugeda aluse panemist "Vanemuise" laulu- ja tantsuseltsile, kus harrastati koorilaulu, peeti kõneõhtuid ja pidusid. Selle üheks aktiivsemaks tegelaseks kujunes Jakob Hurt. Lisaks oli Jannsen seotud ka esimese eesti põllumeeste
Tol ajal oli see tavaline, et uuele pastorikohale tulnud pidid üle võtma eelmise kirikuõpetaja perekonna ees hoolitsemine. Hupeli esimene abielu jäi küll väga lühikeseks, sest juba 1761. aasta aprillis ta naine suri. 1762. aastal suri ka nende üheaastane poeg. Äksi pastorina saavutas Hupel ilmselt peagi hea kuulsuse, sest juba 1764. aastal kutsusti teda Võnnu ja Põltsamaa kogudueste juurde. Pärast lühikest kahtlemist otsustas Hupel valida Põltsamaa, kus tegutses aktiivne mõisnik Woldemar Johann von Lauw, kes ehitas Põltsamaale rokokoostiilis mõisa, rajas hulgaliselt manufaktuure ning oli ka väga hariduslembene. Põltsamaa jäi Hupeli tegutsemiskohaks neljakümneks aastaks Hupel Põltsamaa kirikuõpetajana 12. mai 1764 Põltsamaale saabus Hupel selle majandusliku ja kultuurilise õitsengu kõrgperioodil: nii Vana- Põltsamaa mõisnik Lauw kui ka Uue-Põltsamaa omanik Lilienfeld rajasid teineteise võidu parke ja uusi mõisahooneid
Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Narva kultuuri tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. 1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan. 1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. KUJUTAV KUNST Siia kuuluvad skulptuur, maal, graafika . Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis Laitse härrastemaja ehk Laitse loss, nagu teda sajandi vältel kutsutud on, valmis Woldemar von Uexkülli tellimusel 1892. aastal. Uhke ja eputav historitsistlik, suurepärase kivitööga tahutud paekivist lossihoone on segu tuudorist ja gootikast, ehtne 19. sajandi teise poole historitsismi näidis. Tõsimeelsuses ei saa arhitekti ka parema tahtmise juures süüdistada, niivõrd säravalt on kokku põimitud elemente eri stiilidest. See oli historitsismi kõrgaeg, kus Eestis avastati puhta, filigraanselt töödeldud paekivi võlu. Romantikat õhkub lossist juba
Eesti 18. sajandil kaupade ülesostmise ainuõigus, teised tohtisid kaupu osta vaid oma tarbeks. Asehalduskorra kehtestamisega anti õigus käsitööga tegeleda kõigil soovijail. Manufaktuurid 18. sajandil: Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, mille toodang jõudis vaid lähemasse ümbruskonda. 1734. aastal asutati Räpina mõisas paberivabrik, mis töötab tänini. Põltsamaa ümbruses tegutses ettevõtlik mõisnik Woldemar von Lauw, kes alustas äri pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi, peeglitega, hakkas isegi portselani tootma. 19. sajandi alguseks oli Eesti töönduses kujunenud kirev pilt. Tegutsesid Rõika Meleski klaasitööstus, Räpina paberivabrik, Tallinna sitsivabrikud, suhkrutöötlusvabrikud, pliiatsi-, äädika-, värvi-, sokolaadivabrik, Pärnu puuvillavabrik, Pollil ja Udrikul toodeti kalevit, trikoosukki, pitsriiet, rummi, rasvaküünlaid,
asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas. Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja. Uued rajatised olid aga kulukad ja paljud suleti. Kui Lauw suri, ta ettevõtted pankrotistusid ja lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg. Pommerist pärit arsti Ernst Wilde asutatud trükikoda hakkas tööle 1766. aastal. Trükikoda trükkis eelkõige Wilde enda meditsiinilisi väljaandeid. Hupel tõlkis kaks tema käsikirja saksa
Mõisarentimine oli Gustavile tulutoov. 1880. aastal ostis ta rendituludest 150 000 hõberubla eest Tammistu mõisa ja tema suurim saavutus oli selle viimine Liivimaa paremate majapidamiste hulka (elama kolis ta sinna 1885. aastal). Ta tegeles karjakasvatuse, kultuurheinamaade ja põllutöö arendamisega. Ühtlasi oli ta ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president. EAA, f. 402, n. 1, s. 22139, l. 7 Harald von Rathlef Gustav Rathlefi poeg Carlos Woldemar Harald von Rathlef (18781944) sündis Lahmusel. Ta õppis Tartus keemiat ja agronoomiat ja asus 1904. aastal tööle Balti Seemnekasvatuse Ühingus. See oli taimede sordiaretuse ja parandusega tegelenud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruselts Tartus (põhikiri kinnitati 1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908
1941. aasta juulis õhkisid hävituspataljonlased monumendi nii suure pauguga, et ka kirik ja lähiümbruse hauakivid said kannatada. Osa purustatud kive veeti Pirita jõkke. Saksa okupatsiooni ajal taastati mälestusmärk paar meetrit madalamana ja ilma nimedeta. Selle taasavamine toimus 23. augustil 1942.aastal. Uuesti sattus Jüri mälestusmärk ohtu 1948. aasta lõpus, mil kohalikud aktivistid käskisid selle likvideerida. Tänu Karl Terneli, Woldemar Kallaspooliku ja August Leukammi julgele tegutsemisele suudeti osa samba detaile maha matta. Jüri kirikaias toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimesel kokkutulekul 1986. aastal otsustati mälestusmärk taastada. Kiviraiumistööd tegid ettevõtte Kolm Seppa kiviraidurid Heino Kuura, Vambola Mets ja Ermo Vipp. Ausamba taasavamine toimus 16. detsembril 1989. aastal Jõelähtme Avati 23.06.1939
kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Oluliseks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord. Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega. *vanem eestikeelne kirjasõna 17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele. Mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl usuõpetuse raudvara
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
kunstilise tiitlipea ehk päismikuga. Seda enam et dekoratiivne tiitlipea oli oma ajas eriline, on see osa ka meie kultuuriloost. Ajalehe "Sakala" päismiku ("Sakala" kui ka selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead) tegi Carl Robert Jakobsoni noorem vend Eduard Magnus Jakobson (1847--1903), üks XIX sajandi tuntumaid eesti graafikuid ja raamatugraafika esindajaid. Jakobsoni aktiivne kunstiline tegevus, mis kestis veerandsada aastat, algas 1866. aastal puulõigete tegemisega Johann Woldemar Jannseni ajalehele "Eesti Postimees". Ta illustreeris ajalehte 1881. aastani maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega. Eesti Kirjandusmuuseumi juhi Krista Aru arvates oli pilkupüüdev ja teiste väljaannete omast erinev just "Sakala" tiitel, mis oli ja on ühtaegu realistlik ja romantiline. "Carl Robert Jakobsoni toimetatud ajaleht äratas rahva eneseteadvust ja ärgitas püüet eneseteostusele. Eduard Magnus Jakobsoni asjalik ja edasipürgiv kunstiline looming
1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 7 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla Veebruar
Vilja transporditi Rootsi ja Vene armeele. 18. sajandil kujunes viin peamiseks tootmisobjektiks, mida turustati venemaale. See omakordapõhjustas suurt metsade maharaiumist. Selle tulemusen hakkas arenema ka nuum härgade kasvatus (härgasid nuumati viina tootmise jääkprodukti praga'ga). Härjakasvatamisest saadi põldudele ka rohkem väetist - sõnnikut. KAUBANDUS, TÖÖSTUS JA KÄSITÖÖ. 1734 Asutati Räpina paberivabrik - vanim senini töötav tööstusettevõtte. Põltsamaale rajati Woldemar von Lauw klaasi ja portselani manufaktuur. Selles valmistati klaasi, peeglit, portselani, klaaspudeleid. 18. sajandi keskel hakkas uuesti elavnema merekaubandus. Eesti majanduse arengut pidurdasid Tsaari poolt antud soodustused Peterburi sadamale. Linna käsitööliste hulgas kehtis endiselt tsunfti kord. Kohalik kubermangu võim püüdis kaitsta kohalikke kaupmehi. Eksport: vili, puit, lina, kanep. Import: sool, raud, heeringas, tubakas. Läbi eesti kulges transiittee Venemaa ja euroopa vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
