peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24. Frederik II - Taani kuningas ja Norra kuningas 15591588. 25. Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 26. Ivan IV e. Ivan julm Moska suurvürst ja Moskva tsaar 27. Gotthard Kettler Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 28
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud al...
Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne. Johann Pulck Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
a Kloostriülem oli eestlane hiljem toomkapiitlis Narvas, Uus- se kuulunud Henricus Pärnus, Johann Carvel. Paides, jne. Pulck Tallinna vanima kooli Toomkooli hilisem hoone, praegune balletikool Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna · Seoses reformatsiooniga tekkisid suuremad eeldused kogu kooliõpetuse eestikeelseks muutumiseks. · 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelsete selgitustega - hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti
Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane Johan Pulck Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse (piiskopkonna juhatus, 12 liiget) Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid:
Johann Pulck ( Lääne- Saaremaa ) · haridus kättesaadav vähestele, andekamad ei pöördunud kodumaale tagasi. Päevakorral kohaliku kõrgkooli asutamise küsimus, üritatakse XVI saj., kuid ebaõnnestub. Antakse välja eestikeelne katoliku katekismus maarahva laste ettevalmistamiseks. · täpsemad teated Tallinna dominiiklaste tsistertslaste koolist. Kloostrikoolidel oma raamatukogud, liikmed peamiselt kohalike elanike hulgast. XV saj. kloostriülemaks eestlane Henricus Carvel. Suur rõhk muusikaharidusele. · Linnakoolides põhiliselt linnakodanikud, enamasti õpetati kirjutamist, arvutamist ja lugemist, suurtähelepanu ladina keelele ja kirjandusele. · 1525 trükiti Lübeckis esimene teadaolev eestikeelsete selgitustega jumalateenistuse käsiraamat, peaaegu kogu tiraaz hävitati. 3 · uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik
· H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. · Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. · Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). · Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). · Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. · Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari.
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju. ilmus esimene eestikeelne piibel: 1739. Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks? Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid. Johannes Blankenfeld: XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist. Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju. Plettenberg: 1525
Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. 1517 reformatsiooni algus. 1523 Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 pildirüüste. 1525 Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 16. Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Johann Pulck eestlane, kes õppis Rostocki ülikoolis, kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse ka. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.sajandil. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. 1525 Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis)
aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised. Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem). HARIDUS. Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid. Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil). 9 Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem. Sellel aja oli Eesti parim raamatukogu. 15. sajand hakkasid tekkima linna koolid. 1432 - esimene linna kool Tallinnas. 1525 - esimene eestikeelne luterlik raamat. "Jumalateenistuse käsiraamat." Hävitati. 1526 - asutati Petseri Klooster. 1535 - Wanrad-Köhli katekismus. Vanim eestikeelne säilinud raamat (säilinud 10 lehte). Hans Susi - 16.sajandil tahtis Piiblit eestikeelde tõlkida, kuid suri katku. EHITUS.
o Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides kuid ka mujual nt Pariisis. Kuid see oli üsna kulukas ning paljudel polenud see võimalik. Kuid paljud ei tulnud tagasi, seega tõusis päevakorda kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talutalpsed saaksid preestrik valmistuda. o Koolistrikoolidest on teada ainult Tln dominiiklaste ja Kärskna tsistertertslaste omadest. o XV saj keksel oli koolstriülemaks eestis Henricus Carvel. o Kuna toimus hoogne kabanduskasv vajasid lapsed ka ilmaliku kasvatust, mida nad said linna ehk ladinakoolidest mis allusid esmajoones raele. Esimene linnakool on nimetatud Tln Oleviste kiriku juures 1432a. o Sesoses reformatsiooniga katoliikuliku haridussusteemi aerng küll peatus, aga prooviti siiski kooliõpetust muuta üldrahavlikuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
