Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid! Ordurüütel Andnud mungatõotuse. Ei tohi rajada perekonda. Kogu oma elu pühendab võitlusele valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Mõnes riigis praktiseeriti esimese öö õigust.
Kordamisküsimused Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud. Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast.
Eesti talupoeg Vene võimu ajal Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem
mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet
kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku. *Levisid valgustusideed, mille järgi oli haridusel suur tähtsus(TartuÜlikool, talurahval koolid)>Forselius, Skytte. *Algas eesti keelse trükisõna laiem levik *Oluline maj. Jõukuse allikaks oli teraviljakas. Negatiivne: *Luterluse juurutamine Tõi kaasa nõia protsessid *Seadustati pärisorjus *puudus tõhus kontroll, balti saksa aadli tegevuse üle *endiste Hansalinnade, kogu sisekaub. Langus. *Rootsiaja lõpul toimunud näljahäda tõttu vähenes elanikkond.iga 5.suri Rootsi võimu kindlustamine 1582-Jam Zapolski rahu(L-Eesti Poolale) 1583-Djussa rahu(P-jaL-Eesti Rootsile) 1629-Altmargi rahu(Kogu mandri Eesti Rootsile) 1645-Bromsebö(Saaremaa Rootsile->Sõltmiti Rootsi-Taani sõdade järel) *Eesti ala hakkas jagunema Eestimaa ja Liivimaa kubermangudeks.
maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimunud Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena ühendati Soome Venemaaga, puudutas Eestit taas ainult kaudselt. See-eest tabas maad nois aastail järjekordne raske ikaldus koos näljahädaga. 1812. aastal tundis Napoleon Lääne-Euroopast kogutud Suure Armeega Venemaale. Taas moodustati maakaitsevägi. Kohe pärast pikale veninud sõdade lõppu pöörduti talupoegade olukorra lahendamise juurde tagasi. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816., Liivimaal 1819. ja kuramaal 1817. aastal
Talurahvaseaduste põhjused/eeldused Põhjused: Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega kaasas käinud ühiskondlik murrang kujundas Euroopa senist elukorraldust. 2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2
5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva jaoks? · 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj
1739.a ilmub Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tõlkes piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. Tõlge valmis tegelikult juba 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 6. Millal ja millistel tingimustel kaotati pärisorjus Eestimaal ? Millal ja millistel tingimustel kaotati pärisorjus Liivimaal ? Eesimaal kaotati pärisorjus 1816. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkamist. Liivimaal kaotati pärisorjus 1819. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas
norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus kui pärisorjus, neile ei saa anda definitsiooni. Debatid tähenduse üle. Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon: Isandal omandiõigus orja üle, ajaliselt piiramatu psüühiline ja füüsiline õigus orjade üle. Ori ühiskonnale surnud, isanda vastu ei saanud ühiskonnalt abikätt. Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole
Talurahva muutused 19.saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda.. Ma arvan,et talurahval oli suhteliselt hea aeg,sest talurahvas sai palju õigusid ning lõpuks said nad ka endile perekonna nimed, mis tõstsid talurahva enesehinnangut.
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti
Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent. Pärisorjus- talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Gild- käsitööliste ühing Tsunft- kaupmeeste ühing Skraa- tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann- tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks.
vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile 11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7
koormised; maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida, puudus pärisorjus; mõisahärrus - talupojad kasutasid väikest maalappi, mis oli enda pere tarbeks ning suurem osa jäi mõisamaaks, peamine koormis oli teotöö, pärisorjus Bütsantsi kultuuri- ja teadussaavutused kõrgkoolid Konstantinoopolis (antiikeeskujud), põhjalikud antiikultuurialased leksikonid, smaldi leiutamine (hõõguvate värvidega klaasisegu),
riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (15581583), Rootsi-Poola sõjad (16001629), Vene-Rootsi sõda (16561661) ja Põhjasõda (17001721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Tartu ülikool ning lõplikult kujunes
ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli alamsaksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu
Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9. Iseloomusta Aleksander I valitsejana tema ajal toimus palju reforme, liivi- ja eestimaal kaotati pärisorjus, valitsemisaja lõpus pääses võimule tagurlus. 10. Milliseid talureforme viidi läbi Eestimaal ja Liivimaal erinevatel aastatel? 1802. Eestimaal võeti vastu talurahvaseadus,1816. kaotati eestis pärisorjus, 1819. kaotati see Liivimaal, 11. Iseloomusta klassitsismi ja romantismi Klassitsism: pöörati suurt tähelepanu teose vormile ja ülesehitusele, hinnati lihtsust ja selgust, puhtaid riime, lihtsaid rütme. Romantism: Kasvas huvi keskaja vastu,
aina vähem, sakslased muutusid julgemaks ning hoogsustus mõisade ehitus, mis omakorda tähendas, et on vaja töökäsi. Sõnakuulmatuse korral kasutati sõjalist toorest jõudu. Turustamisvõimaluste arenedes kasvasid talurahva koormised ja esile hakkas kerkima teoorjus. 16.sajandist mindi üle raharendile. Maarahvas hakkas vastu, asuti mujale elama, esitati kaebusi, ei täidetud koormisi. Põgenike ülesleidmiseks võeti ametisse adrakohtunikud. Sisuliselt kehtestati pärisorjus. Talurahvast ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda, endiselt osaleti kohtupidamises, omsid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale ning osalesid maaväes. Ei sulatud ühtseks massiks, vaid säilitasid varanduslikud ja õiguslikud erinevused. Järelikult suudab selline rahvas veel rõhutuna elujõuline olla. Enim oli adratalupoegi, nende talude suurust arvestati adramaades,suurtemates taludes olid isegi omad teenijad ning sulased
1816. aastal asutasid rühm ohvitsere esimese poliitilise salaühingu mis kandis nimetust Päästeliit, kuhu kuulus umbes kolmkümmend liiget. Kuna võitlusmeetodeid oli mitmeid ja kokkuleppele ei jõutud liit lagunes. 1818-1820 tegutses Hüvanguliit, kuhu kuulub juba märksa rohkem liikmeid umbes kaks sada. Sellest liidust kasvasid välja Lõuna- ja Põhjaühing. Lõunaühingu eesmärgiks oli kukutada isevalitsus, likvideerida seisuslik kord, kehtestada vabariik, kaotada pärisorjus, teha kõik seaduse ees võrdseks ja anda talupoegadele maad. Põhjaühingu konstitutsiooni eesmärgiks oli kaotada pärisorjus, tunnistada kodanikud seaduste ees võrdseks aga piirata osavõttu poliitikas ja anda talupoegadele maad. Peale isevalitsuse kukutamist taheti kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Mõlemad ühingud olid omavahel väga tihedalt seotud. Esialgne ülestõus plaaniti 1826 aastale, kuid Aleksander I ootamatu surm kiirendas asjade käiku
BALTI ERIKORD: Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes.
Liivimaal termin esmakordselt 1590 aastatel. Meglenburi ja Pommeris samuti 1590. Laiemlat käibel 17 saj alguses. Leibeigenschafti termin levis ka skandinaaviasse ( livegenskap). Rõhutas siiani just keha omandit. Vaadates varauusaja kirjandust, siis ka seal oli leibeigenschafti termin sklaveriga sünonüüm. Küsimus, mille poolest orjus pärisorjusest erines segane. Kui on ürit defineerida on enamasti ürit def siise pookida ka näited või tegurid, mille poolest pärisorjus erines orjusest. Probleem selles, et tegelikult ühtegi ainuomast tunnust pärisorjusel ei ole võimalik leida. Võib küsida kas orjus ja pärisorjus on nii erinevad iseasjad, kui neid on rangelt üritatud käsitleda. Ei ole siiani leidunud ühtegi tõsist vastuoargumenti, millega pärisorjad välistavad orja seisuse, pärisorjad olid sageli palju madalamas õiguslikus seisuses kui orjad, kui orjad, keda on klassikaliselt orjadeks peetud
õigeaegselt täidetud. 1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1816 Eestimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1819 Liivimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus.
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama.
17. sajandi alguses elas suur osa rahvastikust maal, kellest suurima osa moodustasid talupojad. Rahvaarv kõikus sellel perioodil kõvasti, langedes sõdade ja näljahädade pärast ning tõustes tänu loomulikule iibele ja sisserändajatele, kes Eestist paremat elu otsisid. Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisnikul õigus talupoega müüa ning karistada, ainult surmata ta talupoega ei võinud
vene õigeusku. Väikese tõenäosusega oleks see võib olla püsinud ka Balti erikorrata, kuid kuna Venemaal oli riigiusuks õigeusk, siis suure tõenäosusega oleks eesti aladele tulnud riigiusuks vene õigeusk. Balti erikord kindlustas tugevalt rüütelkondade võimu maapiirkondades, linnadesse rüütelkondade võim üldjuhul ei ulatunud. Eesti talurahva olukord halvenes, eriti sotsiaalne ja õiguslik, ning eesti aladel püsis pärisorjus. Ilma Balti erikorrata oleks, kas eestlased saanud pärisorjusest vabaks, või oleks läinud pärisorjus rangemaks. Kuna eestlased olid vähemus rahvus ning väga väike ning väga paljudel puudus kõrge haridus siis oleks lihtne olnud neid orjastada. Kui eestlased oleks tahtnud saada vabaks talupoja staatusest, oleks see kaasa toonud paratamatult saksastumise, kuna aadlikud ja kõrgemad võimu kandjad paljud olid saksa soost. Kuid Balti erikorra tõttu ei olnud see sunniviisiline.
Kas aga 19. sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? Kartus revolutsiooni ees, valgustuse mõjud mõttemaailmas, aga ka püüded panna talupoegi huvituma tööst, viisid reformideni Eesti- ja Liivimaal. 1802. aastal ja 1804. aastal kinnitatud talurahva seadused aga ei rahuldanud ühtki osapoolt: ei mõisnikku, ei talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted, mis soodustasid üleminekut raharendile ja andsid talupoegadele võimaluse endale talu soetada. 1865. aastal keskvalitsuse ettepanekul rüütelkondadele koostada uus vallakogukonna seadus, sai teoks 1866. aastal. Uue seaduse kehtivusajaks kavandati
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras
1825 detsembrimäss Aastal 1825 suri ootamatult keiser Aleksander I. Riigipeaks oleks pidanud saama Aleksandri vend Konstantin, kuid ta loobus sellest venna Nikolai kasuks. Segaduste tõttu oli Venemaa 2 nädalat ilma riigijuhita. 1825 detsembrimäss Aleksander I surma otsustasid ära kasutada salaorganisatsioonidesse kuuluvad noored haritud aadlikudsõjaväelased, kelle riigiideaalid olid vastuolus 1825 aasta tegelikkusega piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus. Nad koostasid kiiresti väljaastumise plaani. Nende plaan aga ei õnnestunud, sest Nikolai I surus mässu veriselt maha. Suri palju inimesi. Läänlased ja slavofiilid Läänlased ja slavofiilid Nikolai I peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine väikeste ümberkorraldustega. Venemaal tekkisid kahte sorti inimesed slavofiilid ja läänlased. Läänlased ja slavofiilid Slavofiilid toetasid Venemaa kultuuri ja
Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus, talurahvas võis omandada ka kinnisvara, koormistena tuli kasutusele raharent. *Linnad
Kurisoo mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärisorjus Mõisasundijad- kubjas ja kilter Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine Vanade jumalate salaja austamine Nõidade tagakiusamine Ladinakeelsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus http://et
Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel
Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19. sajandini); 1760-1780. aastatest tööstuslik pööre ehk tööstuslik revolutsioon. iseloomulikud jooned vaimuelus: esialgu usuline võitlus (eriti Inglismaal, kus kujunes välja puritanismi alusel uus ellusuhtumine); tekkis
Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu, 1343 aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne
minu arust 25 aastat kestnud Liivi sõda, mille tulemusel läks Põhja- ja Lääne-Eesti Rootsi võimu alla ja Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi Taani koosseisu. Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegseriikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. See aeg kestis 1550-1800. Selle aja alguses hakkas lagunema Vana-Liivima riigidesüsteem ja Eestis ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Sel ajal oli ka Rootsi aeg ja on ka palju sõdasid olnud, näiteks Liivima Saja-aastane sõda, mis tegelikult kestis vähem. Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist. Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis,
Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rürmad Kohustused: viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine, põllu harimine 5.Mida tähendas sunnismaisus ja pärisorjus keskaja ühiskonnas? Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus- isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga 6.Kes olid rüütlid, selgita mõiste rüütlikultuur. Miks seda hinnati? Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid
b) Sõjaväeliste põhimõtete rakendamine tsiviilelus: araktsejevlus julma kindrali Araktsejevi poliitika Aleksander I ajal, kes käsitles riiki kui suurt kasarmut sõjaväeasundused c) Dekabristide vandenõu: võimukriis Aleksander I ootamatu surmKonstantinNikolai I dekabristid noored aadlikud-sõjaväelased, kes organiseerisid avaliku väljaastumise isevalitsuse vastu (salaühingutes valgustusideed ja Prantsuse revolutsiooni mõjud) kaotada pärisorjus ja kehtestada kodanikuvabadused ülestõus 26. detsembril 1825 Peterburis Senati väljakul (3000 sõdurit) Nikolai I surus mässu talle ustavate vägedega maha, 5 juhti hukati ja teised Siberisse asumisele 5. Vene eripära a) Valitseja oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik: tsaari alamatel polnud õigusi ja seaduslikku kaitset b) Valdavalt põllumajanduslik maa, kus kodanlus alles tekkis c) Reformide elluviimine raske:
Käsitöö eraldus põllumajandusest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi – kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne
Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu, 1343 aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne
palju materiaalset katet selleks pärimisõigus reduktsiooni järel kitseneb, otsene järeltulija või lesk saab ainult pärida maad, kaugem sugulane mitte Valdused renditakse endistele omanikele Mõisniku alluvusest kuninga alluvusse kui varasem eralvaldus läheb riigi valdusesse, lähevad kuninga ehk riigi alluvusse ka talupojad rootsi riigivõim püüab talupoegade olukorda parandada aadlikud vastu, sest see nõrgestaks nende postisiooni kaotati ära pärisorjus kuningale allutatud territooriumitel, vähemalt sooviti seda teha, see põrkus kohalike aadlike soovidega ajaloolased väidavad, et kuninga soov oli pärisorjus kaotada, aga mis tegelikult ei jõustunud, osad väidavad et et jõustus tahetakse pärisorjus kaotada ka eramõisates, põhja eesti aadlikega kuningas ei taha vastukarva minna ja nendega seda teemat üles ei võta
Eestis üritas ta piirata ka Luterliku kiriku eesõigusi. Eesti suhtes oli kindalsti parem Aleksander. Tema kaotas pärisorjuse ja taasavas Tartu Ülikooli. Nikolai püüdis aga peale suruda vene keelt ja vene õigeusku. Eesti 19. sajandi I poolel: 5.Mida kujutas endast Balti erikord ja kellele see oli kasulik? Balti erikord oli Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riig kooseisus. See oli kasulik siinsele baltisakslasele, sest tal lubati säilitada pärisorjus, kõik asjaajamised käisid saksa keeles. 6.Miks hakati 19. sajandi algul taotlema uuendusi? Talurahvas ei olnud olukorraga rahul. Nähti, et kui näiteks pärisorjus kaotada ja talurahvale rohkem iseseisvust anda, siis teevad nad ka parema meelega tööd. Sellega pandi ka alus iseseisvale ja majanduslikult mõtlevale taluperemehe kujunemisele 7.Talurahvaseadused (1802/1804, 1816/1817/1819, 1849/1856) miks võeti vastu ja milliseid muudatusi need seadused kaasa tõid?
2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted Põllumajanduses- talupoegadel kõvad feodaalkohustused ikka peal. Lääne-Euroopas jäi pärisorjus kaugele keskaega aga Ida-Euroopas see veel mõnel maal oli. Tekkis kodanlik eraomand. 19.saj kaotati pärisorjus igalpool, kus see veel alles oli Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad Vaimuelus tuli valgustus, see andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile
teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa heaks, muideks isiklike töövahenditega, selle jaoks, et tasuda oma kasutuses oleva maa eest- seda nimetati mõisateoks. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. *Talupoeg oli isiklikult vaba, tal oli oma maa ning kasutada oli tal ka osa küla ühisvaldusest. Talumehel oli õigus kaubitsemiseks. 14.- 16. sajand Peale Jüriöö ülestõusu, mis toimus aastail 13431345, karistati talurahvast laialdaselt ning aina vähenema hakkas feodaalide arvestamine talupoegade õigustega. Jüriöö ülestõusu eesmärgiks oli maarahva vastuhakk sakslastest ja taanlastest võõravallutajatest ning ka muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud
kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks.
probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus. Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne- Euroopas lõppes küll pärisorjus varem, kui idas, samas oli lääne pool ja ajast eest. Keskajal ei olnud linnad, nagu nad olid varem olnud. Võrreldes Rooma aegsete ja peale keskaega valminud linnadega olid keskaegsed linnad ligilähedased külale. Linnades valitses vaesus ja feodalism
Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka
Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka
.......................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
