Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796. Siins...
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
lisaks Eesti ja Liivimaa ning osa Kagu Soomest. Taani pidi saama LõunaRootsi ja Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need muutused toimusidki seetõttu, et sõja käigus Venemaa tugevnes tema liitlased aga nõrgenesid. 6. november 2007. Veneaeg 1710 aasta kapitulatsioonidega omandasid balti-saksa aadel ja linnakodanikud rohkem õigusi,kui eales varem. Kehtima jäid senised seadused ja maksud.kehtima jäid lutheri usk,saksa keel kohaliku asjaajamis,haridus ja kohtukeelena. 18 saj.lõpuni isegi tolli piir balti kumbermangude ja ülejöönud venemaa impeeriumi vahel.eesti ja liivimaa kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi.
Vene aja esimene sajand Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eesk...
Essee Külastuskäik Okupatsioonimuuseumis Külastasin 5. novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg. Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele.
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid...
Mille poolest on tänapäeval laste kasvatamine lihtsam ? Lapsega saab kodus olla nii ema kui isa .Vanasti tuli laps ruttu lasteaeda panna ja uuesti tööle minna aga nüüd võib vanem olla lapsega kuni esimesse klassi minekuni.Lapsed saavad teha seda mis nad tahavad ja millal tahavad(käima hakkamine ,söömine ,rääkimine jne.).Iga laps on oma ette persoon ja areng ka erinevad . Last ei ole võimalik keelata , ei tohi teha .Keegi ei vaata üksik emasid viltu ja noori emasid ei klatsita seljataga.Imikutele on preagu palju suurem riiete ja toitude valik .Seda ka väga erinevates hinna klassides.Beebi tarvikuid on ka suuremas valikus.(kärud ,voodid, lutipudelid jne.)Laste vanematele on ennem lapse sündi koolitused ja peale lapse sündi beebi kool.Need koolitused ei ole kohustuslikud aga kasulikud vist.Ise pole ma kummagis käinud kuigi kodus on kolm last . Raske on kirjutada sellisel teemal kuna pole võrdlusi .Kui ma väike olin siis ma olin vanaema ju...
olukord. Vene valitsejad soosisid aadlike huve ja seetõttu Rootsi ajal kehtestatud talupoegade õigused ei kehtnud enam eramõisades. Mõisad anti aga tagasi nende endistele omanikele ja niimoodi enamikud talupojad sattusid eramõisnike valdusesse. See tähendas, et mindi tagasi enne reduktsiooniaega. Kuigi Balti erikorra tõttu ei langenud talupojad just pärisorja tasemele, oli mõisnikel väga suur võim talupoegade üle. Seega ei toonud Veneaeg talupoegadele eriti kasu. Paljudele pigem just vastupidi. Ma arvan, et Liivi sõda ja Põhjasõda tõid kaasa mitmeid muutusid ja tagajärgi, mis olid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kuna Liivi sõja võitis Rootsi, läks enamjaolt Eesti ka Rootsi alla ja seepärast kehtestati Rootsile kasulikud seadused. Kuigi aga peale Põhjasõda pidi Rootsi loovutama Eestimaa Vene võimu alla, ei sekkunud eriti uus võim Eestimaa tegemistesse ja seetõttu said jätkuda Rootsi ajal alanud arengud
1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda (1558 1583) -> Rootsiaeg (1583 1710) -> Põhja sõda (1700-1721) Veneaeg (1721- 1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted
ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest. 5) Sinimustvalge lipp: 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. EÜS'
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...
q Keelati habemed q Naised lubati seltskonda q Asutati ettevõtteid ja majandus paranes q Muudeti sõjakorraldust ja parandati relvastust Peetri ajal asutati koole ja tekkis side euroopaga 1700-1721 toimus Venemaa ja Rootsi vahel Põhjasõda Venemaa soovis oma valdusesse Eesti ja Läti alasid Aastast 1710 kuulusid Eesti ja Läti alad Venemaale ,,akna raiumine euroopasse" Eestis algas veneaeg Eesti kuulus Venemaale -1918 aastani Peeter I asutas Peterburi linna Lasi ehitada Kadrioru lossi Peeter I abikaasa Katariina I Arutame suuliselt: 1. Miks olid Peeter I reformid Venemaale kasulikud? 2. Miks võib Peeter I reforme pidada ka kahjulikeks? Joonista tabel vihikusse ja täida tabel: ENNE PEETER I-ST Peeter I reformide järel RIIETUS KOMBED RIIGIPEA NIMETUS MAJANDUS TERRITOORIUM PEALINN
17. saj. alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. 1632 rajati Tartu ülikool mis oli Uppsala järel teine ülikool eestis. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. -- (Rootsiaeg 1629-1710) (Veneaeg 1710-1918) Põhjasõjas toimus sõda Rootsi riigi ja Vene tsaaririigi vahel, mis toimus Peipsi järvel. Sõda lõppes Venemaa võiduga. Millest algas Eestis veneaeg. -- Mõisnike võim suurenes. Kõik vabadus mis sai Eesti rahvas Rootsi ajal kadus. Katariina II sekkumine andis Liivimaa talurahvale õiguse omada vallasvara. Mõisakoormisele seati kindlad piirid. Talupojad said mõisniku kohtusse kaevata. TEEMA NR. 3 -- 17. saj. algul oli Venemaad tabanud katastroof, lisaks näljahädale oli Venemaal suur pakane isegi Must meri oli jääs. Tsaar Ivan Julm suri ning võimu haaras uus tsaar. Uut tsaari kahlustati Ivan Julma poja Dimitri tapmises.
aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani) 4. Esimene maailmasõda ( 1914-1918. Kuni 1917 aasta sügiseni otsene sõjategevus Eesti aladel puudus. Veebruari revolutsioon AutonoomiaOktoobripööreVenemaast lahtilöömineiseseisvuse väljakuulutamine (Päästekomitee) Saksa okupatsioon 5. Vabadussõda (1918-1920. Eesti ja Venemaa vahel toimunud sõda. Eesti soovis iseseisvust, Venemaa aga soovis taastada impeeriumit endistes piirides. Suutis
See oli raske aeg kõigi jaoks, kuna vanaisa kasuema suri tol aastal ja vanaema pidi ise kogu majapidamist ülal pidama, loomi söötma ja pioneerijuhiametit ka veel pidama. Muidugi oli vanaisa ka abiks niipalju kui sai, kuna tal olid pikad tööpäevad traktoristina. Koos vanaisaga otsustasid nad, et tahavad sealt majast ja sealt külast ära kolida kuhugile korterisse, kus oleks lihtsam. Kõige lähem linn oli Võru, seega otsustasidki nad Võrru kolida. Kuna tol ajal oli veel veneaeg ja paljusid asju kompleniseeriti, siis sai vanaisa töökoha kaudu endale korteri. Sinna nad siis kolisidki ja seal sündis ka nende esimene laps. Kui vanaemal oli laps piisavalt vana juba, et vanaema sai tööle minna, siis saigi vanaema samasse kohta tööle, kus vanaisa töötas. Vanaema oli seal laopidaja. Kahe aasta pärast jäi vanaema uuesti lapseootele ja sündis mu onu. Sel ajal kolisid nad jälle.
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised 1941 suvi o lelud 8. Saksa okupatsioon 1941-1944 o rõivad 9. II nõukogude okupatsioon 1944- o mööbel 1991 o tarbeesemed 10. Eesti Vabariik 1991
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
Ta nõudis eestlastele poliitika- õigusi, mis olid ka baltisakslastel, et eestlastel oleks nendega võrdsed õigused. Aleksandrikooli loomise idee - pidi olema eestikeelne keskastme kool. Et saaks õppida eestikeeles ka veidi kõrgemal tasemel. Terve Eesti ühiskond võitles, et saaks rajatud selline kool. Nimeidee tulenes mehest, kes vabastas Eesti pärisorjusest. Aleksandrikooli rajamine venis, ei saadud luba selleks. Kui luba saadi, siis oli juba veneaeg ning kool avati venekeelsena. Eesmärk jäi saavutamata. 1870ndal aastal loodi Tartus Eesti Põllumeeste Selts, mille eesmärk oli edumeelsete põlluharimismeetodite levitamine. Lisaks sellele tegeles see ka rahvuslikupoliitika küsimustega. 1872 a. rajati Eesti Kirjameeste Selts, organisatsioon, milles osalesid Eesti kirjamehed (Kreutzwald, Koidula jt.). Lahkhelid rahvuslikus liikumises 1880 a. tekkisid lahkhelid rahvuslikus liikumises. Omavahel pöörasid tülli Jakobson ja Hurt
eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad,
Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all. Põhjasõda 1700-1721 kolmas suur pöördepunkt Eesti ajaloos, Rootsi võim asendus vene võimuga. Veneaeg – algas pärast põhjasõda ja kestis kuni 24.02.1918 Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni. 18.sajandi algus Iseseisvumine – neljas suur pöördepunkt Eesti ajaloos-esimest korda oma riik 24.02.1918 Vabadussõda – viies suur pöördepunkt Eesti ajaloos, kestis aastatel 1918- 1920 •1940 NL liidab meid enda külge-ENSV 1941-1944 saksa vallutab 1944-1991 taas vene okupatsioon. 20.august 1991-taasiseseisvumine 2. MUINASAEG
Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused. Suurem osa eestlastest võitles Rootsi poolel. 1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse. 1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas. Venelased võitsid. Loodus olud olid väga rasked. Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni. Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest
"Väljakaevamised": minategelane tuleb 50ndate keskpaigas asumiselt, töötu, sai Toompeale väljakaevamistele, leidis Lundi peapiiskopi pihtmuse 13.saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega (50ndatesse), peateg vaimsete annetega, aga ei realiseerinud ennast. Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka. ,,Keisri hull" Pilet nr 4 4.1. Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
