näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas algab uue iseseisva lausega. ja tunned taas, et hea on kõik/ ja äkki aimad enda ime-vana (ellips)/ pilvsagar läänest testamentlik-rabe – inversioon (lauseliikmete ümbertõste)
PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder .
Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimeel poolel hakati Euroopas korraldama esimesti avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeud Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus.
kunstis Hermes (Mercurius) Koostajad: Annemari Aasoja, Heidi Leiten Kool: Tallinna Ühisgümnaasium Klass: 10 a Aasta: 2011 Kes oli Hermes? Zeusi ja nümf Maia poeg Kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja Jumalate käskjalg Une ja unenägudejumal Hingedesaatja Iseloom ja sümbolid Leidlik Reisikaabu Vilgas Tiivulised Kaval sandaalid Valelik Saadikukepp Hermes maalikunstis Pealkiri: Maastik, Apolloni ja Hermesega Autor: C.Lorrain Valmimisaasta: 1645 Tehnika: õli, lõuend Praegu asub: Galleria DoriaPamphili, Rooma Hermes skulptuuris
CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend! 4. Hõlmatud määrus Saaremaal Pihtla vallas Sagariste külas asub Kuressaare Siioni koguduse palvela. (Paigad mahuvad üksteise sisse hõlmatud) 5. Kattuv määrus Täna, seitsmevennapäeval, 10. juulil on imeilus suveilm. (Antud ajamäärused määratlevad sama ajahetke) 6. Erinimeline täiend Ilus väike käharapäine ja vilgas poisike toimetas õues. (Täiendid täpsustavad erinevaid omadusi) 7. Järeltäiend Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues. LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks 1. Rindlause (iseseisvad osalaused) Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud (ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval.
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Majanduse vilgas areng ja sellega seoses kujunev rahvuslus, põhjustasid vaadeldaval perioodil, XIX sajandi lõpu ning XX sajandi alguse, kultuuri kiire arengu. Mõjutatuna saksa ja vene kultuurist, oli eesti kultuurist saamas professionaalne rahvuskultuur, osake Lääne-Euroopa kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870
FREDERYK CHOPIN ( 1810-1849) · Poola helilooja ja klaverivirtuoos(sündinud Varssavi lähedal) · Teda võib võrrelda imelaps MoZartiga. 7- aastaselt kirjutas esimesed kaks poloneesi. · Haridus: Varssavi lütseum, 1826-1829 Varssavi Kõrgem Muusikakool(kompositsioon). · Pärast kooli kontsertreisid Viinis. · Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a
Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt
Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.),
RASVATIHANE Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada
KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
· kui satuksid kõrvuti i ja j keskvõrre ülivõrre soe soojem kõige soojem kuri kurjem kõige kurjem Harjutus: moodusta keskvõrre + lühike ülivõrre (kui ei ole võimalik, siis kõige-ülivõrre). taibukas, sirge, kalk, kõva, lühike, äge, märg, siiras, paks, võõras, kuum, vapper, hea, toores, väle, vilgas, kollane, kurt, mõtlik, julge, nüri, magus, kinnine, pruun, südi, lahja, kannatlik, edukas, õpetlik, õnnetu
Andke maada mängijalle, tasast maada tantsijalle, ümmargusta, kus ma hüppan, latergusta laulajalle! Maa mina leidsin, kus ma mängin tasasema, kus ma tantsin, ümmarguse, kus ma hüppan, laterguse, kus ma laulan. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. Neid lauldi ringmänge mängides. Meil on kaval kassikene, hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse.
erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari) *Arenes filmikunst ("mineviku varjud") *Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid) *hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest * Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis) *Välisreisid *Religiooni tähtsuse vähenemine *rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus) -Uued linnajaod, ehitised (elamud, esindushooned) -Maal tänu maareformile sama vilgas ehitustegevus kui linnas -Moodsad talud, maakodud -Kodusisustuse vahetamine enda rohmakas mööbel mööblivabrikute mööbli vastu -Keskküte, vesikäimla, elektrivalgustus -Kodumasinate kasutusele võtt (õmblusmasinad, külmkapid jne.) -Rõivamood (ajakirjadest- dieet, lühike soeng, lühemad kleidid jne.) -transpordivahendite uuenemine (jalgrataste populaarsus)
sõnaga ,,nüüd,,. Ka mängu kestel peab õpetaja vaatama, et kõik aeglaselt ja ühtlaselt lõpetavad eelmise tegevuse ning on alusatnud uue tegevusega. Mängudes esinevad käik, jooks, mitmesugused sammud, samuti kui paigaltehtavad liigutused sätitakse lauluviisi järgi. Juba väikeseid lapsi peab juhatama täielikult seirama neile määratud laulumängude rütmi ning hoolikalt täitma kõik mängud ettetulevad toimingud. Rütm olgu alati selge ja takt üldiselt vilgas, sest elavus ja rõõm vallutavad laste meeled. Laulude viisidele vastav rütmiline liikumine olgu üldiselt ohjatud, näiteks jooks kerge, sammud võimalikult kenad jne. Kunagi ei tohiks olla valjuhäälset laulmist, üksteisest üle karjuda ei tohi. Laulumängudes esinevat mitmekesist meelekujutustegevust juhtigu õpetaja loomulikkuse nõudmatuse ja kauniduse poole püüdvas vaimus. Siis kaovad saamatus, pikaldus ja tehtud olek ning arenevad liigutuste kenadus, tähelepanu ja ilus esinemine
tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss. kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismis? Arhitektuur 16.Miss. Prants. XVIII saj. kuppelehitis sai eeskujuks teistele riikidele? Autor? Pantheon Pariisis, Jaques German Soufflot 17.Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss. kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss. meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi iseloom. Näide? Venemaa, Peterburg 21.Miss. ratsamonumenti peetakse kunstiajaloo üheks suursugusemaks ? autor? Vaskratsanik, ETIENNE FALCONET 22.Mis teemadel valm. klassitsismiajastu skulptorid oma teoseid? Antiikaegseid iluideaalid, tegelased
Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi).
2 sanctuary varjupaik, pühamu, altariruum sawmill saeveski seed seeme, iva set up üles seadma, valmis panema, installeerima share jagama shortage nappus, puudujääk shower duss, (vihma)valang significant oluline, paljutähendav, märkimisväärne sleepy-head unimüts solar päikese- sorrel punakaspruun sow külvama stitch piste storm torm swallow pääsuke swift kiire, vilgas take advantage of ära kasutama take for granted enesestmõistetavaks pidama tear pisar, rebend timber puit, palgid treasure aare, varandus treeless metsatu, lage tuck pistma, torkama, toppima tundra tundra turbine turbiin ultraviolet ultravioletne unoccupied vaba (tool), elaniketa (korter) urban sprawl verse värss, salm, värsirida vote hääletama waste jäägid wing tiib wipe out minema pühkima, hävitama
Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad
missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad:
Nimetus tihane ja kõik selle variandid tiane, tiha, tihake, tihalane, tialane on sõnad, mis annavad edasi linnu häälitsust. Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringselt. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Eoroopas, Aasias ja Põhja- Aafrikas. Eestis on levinud ta kogu üle maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes-ja kultuurpuistetes. Sobiva elupaiga valib välja isalind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivasse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jmt. Maailmast on teada juhtum, kus pesa ehitati
nad majakatusel või traatidel istuvad. Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel. Sügisel alustavad nad rännakut lõunasse Aafrikasse, kus nad veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini. Suitsupääsuke sööb lendavaid putukaid. Ta on vilgas ning veedab enamuse ajast õhus putukajahil. Suitsupääsuke ehitab süljest, rohukõrtest ja mudast poolkera-kujulise pesa. Euroopas on suitsupääsuke arvukas lind, ohustab loomapidamise hääbumine ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, mis hävitab suitsupääsukese toiudubaasi. Suitsupääsuke tuleb Euroopasse aprilli keskel. Reis kestab umbes neli nädalat ja esimesena jõuavad kohale isalinnud. Mai teises pooles - juuni alguses on enamik
Tänu Päikese asendile ekvaatori suhtes, soojale õhutemperatuurile ja rohketele sademetele on ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Õhtune kliimamuutus Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit. Nagu kõigis vahekliimavöötmetes valitsevad ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes pool aastat ühe ja teine pool aastast teise naaberpõhikliimavöötme tingimused.
Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on
Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid: · Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis
teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14.Mis on portikus? Sammaseeskoda (Korintose sammastega) 15.Missugune kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismiajastul? Arhidektuur 16.Missugune Prantsuse 18 saj. Kuppelehitis sai eeskujuks teiste riididek kuppelehitiste rajamisel? Kes oli selle autor? Pantheon Pariisis, mille autoriks oli Jacques-Germain Soufflot. 17.Missuguses Eesti linnas oli klassitsismiajastul vilgas ehitustegevus? Tartus 18.Missugune kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni templist? „Kõigi jumalate kirik“ Pantheon 19.Missuguses linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Missuguse meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi isel. näide? Soome pealinna Helsingi südalinn 21. Kunstiajaloo suursuguseim ja imposantseim ratsamonument ja tema autor? Vaskratsanik (Peeter I ratsamonument), mille autor on Etienne Maurice Falconet. 22
Meenutuskillud, 1975. aastal avaldatud kohalikus lehes Koit: „82-aastase Huule küla elaniku Rosalie Huule jutustuse järgi asunud siinses ümbruses kunagi kirik. Kord jumalateenistuse ajal astunud kirikusse kolm venda, mis oli vanasti väga rangelt keelatud. Kirik oli koos rahvaga kolinal ja mürinal maa alla vajunud. Hiljem olevat nendesse kohtadesse mets kasvanud, et ümbruskonna rahvas paganateks jääks.” Veel olevat toona kõneldud, et Põrguhauas pidavat õhtustel tundidel käima vilgas elu. Keset hauda keenud katel ja ümbruskonna männik kubisenud askeldavatest põrgusulastest, kes varunud lõkke jaoks puid. Julgemad söandanud seda elu isegi vaatama minna ja märganud kaugelt lõkkekuma. Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse
Majanduse areng 18701914 19.sajandi lõpul, mil paljud eestlased linnadesse koondusid, oli kujunemas Eesti rahvuslik kodanlus, mille eelduseks oli vilgas majandustegevus, eelkõige raudteede rajamine. Kui praegusel infoajastul oleme materiaalsusest üha enam ja enam eraldumas ning põhieesmärgiks on info levik, siis tol ajal oli põhiprioriteediks toimiva side loomine, sest ilma selleta oleks majanduse areng olnud pea võimatu. Seega hakatigi 1870.aastal rajama raudteevõrgustikku 10 aastaga ühendati kõik Eesti tolleaegsed linnad, välja arvatud Kuressaare
Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata. Nii otsustaski Karl XII jääda talvituma sõjast laastamata Tartumaale ning vahetult enne jõule saabus Karl XII Laiusele. Ligi pool aastat valitses Karl XII Laiuselt Rootsi riiki, samal ajal leidis laiuse linnuses aset ka vilgas diplomaatiline tegevus- kuningaga olid kaasas ka Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV saadikud. Käisid tihedad läbirääkimised Poolaga Venemaa vastase liidu sõlmimiseks. Talvel tehti väiksemaid sõjakäike: suhteliselt edutu retk kindralmajor Magnus Stenbocki juhtimisel Oudovasse ning kindralmajor Jakob Spensi juhtimisel Petseri vastu. Mõlemad retked piirdusid sisuliselt ümberkaudsete külade põletamisega.
omavahelistestki kaklustest toidulaual, kusjuures see ühel juhul lõppes ühe linnu surmaga. Oma paarilise vastu on sinitihane aga leplik, hoidudes temaga aasta läbi kokku. Julguse ja uudishimu tõttu satuvad need linnukesed kergesti püünistesse. 3. Põhjatihane. Ka põhjatihane on väga liikuv ja vilgas nagu kõik tihased. Põhjatihane on eluks põhjamaadel hästi kohastunud: vastandina teistele tihastele ei otsi ta toitu ainult kõige peenemailt okstelt, vaid ka tüvedelt ja neil kasvavate samblike alt ning koorepiludest. Talveks kogub ta omale tagavaraks
olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat elustas, avaldas juba aegsasti ka oma tülikat külge. *Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. *Andekas ja lahtise mõistusega *Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. Elulugu 1880. a. kevadel, kui Jean oli neljateistkümneaastane, sai tema muusikaharrastus äkki hoopis uue iseloomu. Ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures. *Järgmisel aastal unustas ta oma õpingud nii ära, et jäi viiendasse klassi istuma. Elulugu
Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal 1920. iseloomustas elamuehitust maareformist tulenev vilgas talude rajamine,samas aga lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majasid ehitati traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned olid tihedalt ehitatud ja iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed
Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi. Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp, täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini. Seevastu tohib tema kaaslane ja vastand vilgas ja elurõõmus prantsuse teener Passepartout teekonnal pisut ringi vaadata. Otsekohe tekkivad raskused, ja viivitused peab tema isand tasa tegema, see ei vii teda aga põrmugi tasakaalust välja. Ta lahendab asjalikult iga probleemi. Phileas Fogg mõjub sageli ratsionalistlik-positivistliku maailmavaate karikatuurina, aga lugejad on siiski tema poolel. Asi on kihlveos, ja iga kord, kui Passepartout end ümbrust uurima sätib, tekib hirm ajakava pärast: järsku tuleb jälle midagi vahele
säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite Kokkuvõte Tutvusin Arvuti kahjulikkuse valtimise abinõudega! Istunud juba kord arvuti taha ei saa me arugi kui tunnike on möödunud. Kogu tähelepanu on koondunud ekraanile ja samaaegselt toimub vilgas mõttetegevus ning erinevate signaalide vastuvõtt. Kuna liigutused on väga minimaalsed, unustab inimene kõige selle juures oma ülejäänud keha. Selle tulemusel arenebki lihastes staatiline pinge. Et paremini mõista arvutitöö tulemusel tekkivate häirete ja haiguste põhjust on vajalik aru saada lihastöö iseloomust.
Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv on liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on vilgas ja tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fenneki arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva. 4 Kehaehitus Fennekrebane on kõige väiksem rebane. Ta õlakõrgus on tavaliselt 1822 cm, maksimaalselt kuni 31 cm[2]. Keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm, saba 1831 cm.
Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Eesti 1920ndate arhitektuuri iseloomustab värske iseseisvunud rahva ehituskunstiline eneseotsimine. Üks esimesi 1920. aastatel ka laiemat arutelu pälvinud ehitusi oli riigikogu hoone rajamine aastatel 1921-22. Vaidlused parlamendihoone asukoha üle pealinnas lõppesid ikkagi keskaegse Toompea linnuse ühe lõigu kohandamisega 1920. aastate elamuehitust iseloomustas ühelt poolt maareformist tulenev vilgas talude rajamine, teisalt lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed
kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil. Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark. Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas ehitustegevus, kus meistrite käeall valmib osa linnuse-ja mulderajatistest. Selle tegevuse jälgimine on turismiväärtuse lisaväärtuseks. Kaitsealal tegutseb Mokko turismitalu. Igal aastal lisandub midagi uut. Pidevalt hooldatakse linnamäge, korrastatakse rajatisi, korraldatakse folklooripidusi, õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi, sportlike üritusi. Ettevõtmisi on toetanud Jõgeva vallavalitsus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja paljud teised organisatsioonid ja ettevõtted.
Need Eesti kunstnikud koondati kokku Jaroslai linna ja 1943 asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit. Seal õpetati riigikorrale vastavat sotsialistliku realismi ning samal aastal korraldati saksa vastane propaganda näitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksa okupeeritud eestis natsi kunsti mõju oli väike. Riik ei pidanud kunstnike töö kontrollimist oluliseks ning kunstnikud tegutsesid meelepäraselt. Kunstielu oli vilgas kuid endasse tõmbunud kuna sidemeid Läänega polnud. Maaliti loodust ja lilli jättes kõrvale ümbritsev elu. 1944. aastal kui Punaarmee tagasi pöördus põgenesid paljud kunstnikud läände. Samal ajal saabus Venemaalt Eestisse ka Jaroslais tegutsenud kunstnikud ning hakkasid ise kunstielu korraldama. Kunstnikele jääti aga õigus omapärale ning mõned jätkasid lillede, inimeste ja looduse maalimist. Sel ajal loodi ka Tõnismäe monument.
FOVISM 1905-1915 20.saj tekkis vilgas näitustegevus 1903 Pariisis asutati Sügissalong, kus korraldati retronäitusi van Goghi, Cezanne’i ja Gaudini töödest(impressionistid). ISELOOMUSTAB: o Loobuti detailidest: detailivaene o Intensiivsed värvid o Värvide valik suvaline o Valgus-varjuta; s.o. tasapinnalised o Tihti tume kontuurjoon Fovinistlikud maalid mõjusid jõulistena, metsikutena – kunstikriitikult pilkenimetus foovid Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti- subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad“. DERAIN – täiendvärvide kontrastid. VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu, laia ja jõulise pintslilöögiga. DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, ...
reostatum palju laiu tänavaid mädanevad aedviljajäätmed haisvam palju turge kalarapped võimsam sajad väikesed paadid, mis haisev sõnnik, mis ummistab mööda Thamesi edasi-taga tänavaid liiguvad värvikam päeval toimusid vilgas toodavad lakkamatult äritegevus( nii kohalikud kui ka igasuguseid jäätmeid rahvusvahelised kaubatehingud) vägivaldsem Suurrahvahulk(40000 linna mastaap linnaelanikku ja lisaks rändurid ja kaupmehed)
sära ja nagu seesmist hõõguvust on peetud järellaimamatuks. Ruumikujutuses ei jäänud van Eyck maha itaallastest "Rolingi madonna Kantsler" taustaks on pildi sügavusse suunduv linnavaade, mille kõiki üksikasju on võimalik ainult luubiga näha. ROGIER van der WEYDEN(1400-1464) suurteos on "Kristuse ristilt võtmine". KÕRGRENESSANSS 16. sajandil alguseks sai kunstielu keskuseks Rooma, paavstide käsutuses olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Otsustati lammutada vana basiilikaaegne Peetri kirik ja ehitada sellele kohale uus ja kaasaegne kirik. Esialgse projekti Rooma Peetri kirikule tegi BRAMANTE (1444-1514). Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante surma tõttu jäi töö pooleli ja seda jätkas MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564), kes oli arhitekt, skulptor, maalija ja luuletaja. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti. Elav ehitustegevus arenes ka Veneetsias
Kokkuvõte Asko Künnap luuletaja, kujundaja, illustreerija, sündinud 1971. Künnapi luulekogu "Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)" pälvis kirjanduse aastapreemia ja sisaldas ka autori leiutatud kirjastiili "Kosmos ". Künnap paistab silma ideede lennukuse ja mõtte värskusega ka reklaami alal. Asko on jõuline ideede generaator, kes teab oma häid külgi hästi ning rakendab neid loovalt. Loov nagu loom ja vilgas nagu välk. Sõpradele hää sõber ja vaenlastele kole oga tagumendis. 6 Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/artikkel/399268 www.norden.ee/poetry/2004/?file=asko et.wikipedia.org/wiki/Asko_Künnap www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=138990 7
Loomastik: Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad poolkõrbetes.Veel elavad kõrbetes kaamelid, kõrberebane.
Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio
NO muutus igast maailmanurgast pärit kummalise ja eksootilise romantika kehastus. Seal kristalliseeruvad jazz-muusikale omased aspektid. Istanduste tööliste töölaulud, spirituaaldi ja rahalikud bluesid. Kõik mainitud stiilid sulavad jazziga üheks. NO positsioon Jazz muusiaks on olnud eriline. Kuni 30ndateni on enamus Jazz muusikuid pärit siit linnast. Põhjused: 1) Pr ja hispaania linnakultuur soosis kultuuri vehtust 2) koos olid 2 erinevat populatsiooni musta, mis tekitas pingeid 3) Vilgas muusikaelu võiamldas pidevaid kokkupuuteid Euroopas. 4) kõik need punktid said kokku story villeis, kus miski polnud keelatud. No 2 musta kogukonda olid kreoonid ja ameerika neegrid. Kreooni muusikute nimed ona alti prantsuse pärased. Ameerika mustadest kujuneb aga välja proletariaat. Kreoonid imetlesid neid. Kreoonidest muusikud olid haritud, oskasid noote lugeda. Am. Musatad olid vitaalsemad. Kreoonide põhiinstrumendiks oli klarnet. Etniliste ja muusikaliste joonte
eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämeenlinna Lütseumis. Kui Sibelius veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga. Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma. Juba varakult rõhus teda see raske seisund, mis kehvale rikkamate hulgas osaks langeb. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Õppimine oli raske pingutus ja ta püüdis nii vähesega kui võimalik läbi saada. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures.
Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 13.sajandil vallutasid Venemaa mongoli-tatarlased, kelle ike kestis 250 aastat.1480. aastal vabanes venemaa ikkest. Esimesena vabanes Moskva vürstiriik, kus algas kohe vilgas ehitustegevus. Kuna sidemed Bütsantsiga olid katkenud (Bütsants oli langenud türklastele), siis võeti eeskujuks Itaalia kunst. Ikkest vabanemise auks laskis tsaar Ivan Julm ehitada Moskvasse Punasele väljakule Vassili Blazennõi katedraali. Kirikul on 9 torni, mis erinevad üksteisest mustrite ja värvikombinatsioonide poolest. Kirik sai nime sinna maetud püha ,,hullu" järgi, kes ennustas ette Moskva tulekahju. Legendi järgi torgati selle loojal pärast
barokiajastuks. Tolleaegne orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajadusel kaasati ka puhkpille. Eraldi orkestri dirigeeriat (juhatajat) ei olnud. Orkestrit dirigeeris klavessiinimängija pilli taga istudes. 2.1. Sümfooniaorkester Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane kuju ja kooseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. See oli aeg, kui suuremates Euroopa linnades käis vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas erinevates õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati korraldama ka avalikke kontserte. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanrit: sümfoonia- ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on 4-osaline suurteos, mida mängib sümfooniaorkester, kus esimene muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel
Saalis läheb hämaraks ja sabub vaikus. Siseneb dirigent ja astub poodiumile. Siis hakkab orkester mängima avamängu, elavat sissejuhatavat muusikapala. Siis äkki avaneb eesriie ja lava on täis liikumist, värve ja valgust. Laval Etendus on alanud. Sel ajal, kui publik vaatab balletti ja kuulab muusikat,käib kulisside taga vilgas taga, et etendus võimalikult hästi sujuks. Laval balletiartistid lõpuks ometi saavad oma õpitud tööd suurt vaeva, mis nähtud treeningutel näidata publikule. · Balletikunstil ja spordil on palju ühist. Nii balletiartisti, kui ka sportlase profesionaalne iga on lühike. Mõlema töö on pidevalt seotud suure kehalise pingega. Vajalik on süstemaatiline füüsiline treening ning elu kindla reziimi