EVM- Teenitud väärtuse juhtimine projekti tasemel Nädal PV AC EV SV SPI CV CPI Nädal 11 279 279 279 0 1 0 1 Nädal 12 310 310 310 0 1 0 1 Nädal 13 354 354 354 0 1 0 1 Nädal 14 849 849 849 0 1 0 1 Nädal 15 1734 1734 1681 -53 0.97 -53 0.97 Nädal 16 1945 2110 1945 0 1 -165 0.92 Nädal 17 2465 2654 2465 0 1 -189 0.93 Nädal 18 2510 2575 2510 0 1 -65 0.97 Nädal 19 2582 2590 2515 -67 0.97 -75 0.97 Nädal 20 3115 3174 3115 0 1 -59 0.98 Nädal 21 3390 3485 3390 0 1 -95 0.97 Nädal 22 3592 3614 3592 0 1 -22 0.99
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
... : : 7 9 : · 1147 · 1156 ( ) · · 8,9 . : « , ; , ; , .» . . · 1491 · 250 · 6,12 . . . . . · 1586 . · : 40 , 5 , 890 · 1734 . · 200 . · . - . (1762) ... http://www.kreml.ru/ : http://www.tretyakov.ru/ 1755
. 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . : , XVIII-XX , . 4 1995 . () . , , , . . . - ( , , ) ", " . 1734 , 25- . , , , ( ). Kasutatud materjal: · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE %D0%B4%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B5%D1%86
kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus *Würzburgi piiskopiloss- Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss *Kõige ilusam ja heade proptsioonidega palee Euroopas. *Ligi 400 ruumi. *Suurem osa ruumidest on hõivanud muusem ja Würzburgi Ülikool . *Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Täname kuulamast & vaatamast ! Steffi Miitel & Kairit Kiisler 11b
· Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poeg · Usult protestant · Ajakirjanik · Pandi vangi ja avalikku häbiposti · 1685 osales J
27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201 32 2231 230 52900 33 1785 -216 46656 34 2114 113 12769 35 2164 163 26569 36 1889 -112 12544 37 1734 -267 71289 38 1856 -145 21025 39 2025 24 576 40 1966 -35 1225 41 2257 256 65536 42 2044 43 1849 43 1963 -38 1444 44 1826 -175 30625 45 1955 -46 2116 46 1879 -122 14884 47 1948 -53 2809
Hüpnoos Maria Elise Remme Greete Hiiemäe Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat. Millal tekkis ja kes oli looja? Tänapäevane hüpnoos tekkis 18.sajandil ja loojaks oli Austria ravitseja Franz Mesmer (1734-1815). Tema teooria järgi põhines nähtus inimestes peituvates magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit ,,hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hiljem tegeles sellega tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Erinevad hüpnoosiseisundid Unistamine Keskendumine (ei märka ümbritsevat) Hõivatud olemine ja ajataju kaotamine Jõudmine teekonna lõppu, mäletamata kuidas sinna jõuti Armumine Fakte Hüpnoosile allub ligikaudu 95% inimestest. Hüpnoosis olev inimene teab alati,...
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium...
VI 5 1545 - 17 - 1596 - 14 - 6 1562 1610 Vp4 1734 - 138 Kontroll- arvutused Arvutas Martin Säde EI22a / Nivelleerimisk Töö nimetus äik Kuupäev 31.05.2011 Instrument Niveliir Päiksepaistelin Töö algus 00.00 llmastik e Töö lõpp 00
htm Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt Õppis kellavalajaks Saksa 50-margasel rahatähel http://www- personal.umich.edu/~jbourj/ money5.htm Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus Ehitatud 1743-1772 aastal http://www.pi1.uni-stuttgart.de/conferences/lees04/Photos.html Ehitati 1734 ja 1753 aastal http://www.pi1.uni-stuttgart.de/conferences/lees04/Photos.html Kõige ilusam ja heade proptsioonidega palee Euroopas Ligi 400 ruumi Suurem osa ruumidest on hõivanud muusem ja Würzburgi Ülikool http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.taubertal-urlaub.de/files/images/wuerzburg/residenz.j pg& imgrefurl=http://www.taubertal-urlaub
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
Voltaire Voltaire Kodanikunimi: Francois Marie Arouet 21. november 1694 - 30. mai 1778 Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane, Euroopa valgustusliikumise juhtkuju Kirjutanud on tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid jm Elulugu Sündis Pariisis 1694 Oli perekonna viies laps, ema suri kui Voltaire oli 7-aastane Õppis oma ema sõbra juures ilukirjandust, osutus väga osavaks värsisepaks 1704 oli jesuiitide College Louis-le-Grand'is, kust sai algus tema armastus teatri vastu. Oma esimese tragöödia kirjutas seal õppides. Elukutseks valis kirjaniku, kuid isale see ei meeldinud ja läks juurat õppima 1717-1718 oli vangis, samuti sattus võimudega vastuollu 1726. aastal Peale vabanemist naases Inglismaale, tutvus filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. 1734. aastal avaldas töö `Filosoofilised kirjad' mis osutus vastuvõtmatuks ja põletati 1745. aa...
kapellmeistrina nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Ta sattus alati olukordadesse, mis olid talle kasulikud. Kuulsuse saavutas üsna varakult. Händel on põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 1720. aastal tegid rikkad aadlikud ettepaneku asutada Londonisse Itaalia ooperi teatritrupp. 1720-1728 ,,Kuninglik akadeemia" Londonis tegutsev itaalia ooperi teatritrupp. Kuni 1734 ,,Kuninglik akadeemia 2". 20 aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. 1751. aastal, kui töötas oratooriumi ,,Jeptha" kallal, jäi ta pimedaks. 1741 kirjutas ta viimase ooperi. Händel suri Londonis 15. apr 1759. Looming 1. Oratooriumid. ,,Messias", ,,Simson", ,,Iisrael Egiptuses", ,,Juudas Makabeus". Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks onglisekeelne tekst. Oratooriumide kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. a.
Ühist ja erinevat Põhjamaade arengus 18. sajandil Põhjamaad hakkasid 18. sajandil läbima suuri muutuseid, mis avaldusid väga mitmes eluvaldkonnas. Siit ka küsimus: "Mida ühist ja erinevat on Põhjamaade arengus 18. sajandil?" Üks tähtis valdkond Põhjamaade arengus oli kindlasti uute toiduainete kasutuselevõtt. Odra asemel sai rukkis peamiseks leivaviljaks ja tunduvalt laienes kaerakasvatus. Võeti kasutusele ka kartul kui toiduaine. Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei innustanud ka riigiametnike selgitustöö taime kasulikkusest. Otsustavaks sai alles 1771/72. aasta ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutu...
• Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet. Eesti keemiatööstus • Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või hiljem ka talude juurde püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid. • Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks Räpina paberiveski asutati 1734, Põltsamaa kandis rajati 1770 klaasiahi ja 1792–1795 Rõika- Meleski peeglivabrik, Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Eesti keemiatööstus • Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. • Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Noore preestrina töötas ta mõnda aega orbude konservatooriu...
a. istus Voltaire valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. Seal kavandas ta tragöödia "Oidipus", mis toimus esimese teosena Voltaire´i pseudonüümi all ja mille esietendusega algas tema õukonnapoeedi karjäär. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta 1726.aastal teist korda Bastille´sse.Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734. aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses.Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Alates 1755
(rokokootassid ei olnud kuigi suured). Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuseks. Peale seda ostis Voltaire
õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga. Kui Lomonossov sai 11- aastaseks, lahkus ta lõpuks kodust ning suundus Moskvasse otsimaks täiendavat haridust. Lomonossov püüdis sisse saada Kholmogorski kooli, aga teda ei võetud vastu, kuna ta oli kaluri poeg. Hiljem otsustas ta varjata oma vaest tausta. 1730.aastal võeti ta vastu Slaavi- Kreeka-Ladina Akadeemiasse, kus ta ka aastal 1735 õppis filosoofiat. 1734.aastal kuulas ta Kievo-mogilyanskaya Akadeemias loenguid ja õppis ukraina keelt ja kultuuri. Saades selgeks ladina ja kreeka keele, avastas ta antiikse Euroopa kultuuri. Hiljem Kiievis, sai ta õppima Teaduste Akadeemiasse. Pärast Akadeemia lõpetamist, läks Lomonossov õppima Saksamaale. Seal sai ta põhjalikud teadmised füüsika ja keemia valdkonnas ning õppis ära saksa, prantsuse, itaalia ja inglise keele, tutvudes samal ajal tolle ajal kirjandusega
Landmarks of London Uku Gross ja Hans Richard Antsmäe Royal Opera House, London The royal opera house is major performing house in UK. It was opened in 1732. In 1734, the first ballet was presented. The next year, Handel's first season of operas began. It has have 2 disauster fires. The main auditorium seats 2,256. http://www.roh.org.uk/publications/la-boheme-2017-digital-programme http://www.roh.org.uk/visit Elizabeth tower It's also known as Big Ben. It was the largest clock for 23 years in UK. It's 96 metres tall. The tower is designed by Augustus Pugin in a neo-gothic style. Built in 1859, by the time the constructor said that
Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm 1912 võimla vahepeal oli hobusetall 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika'' 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav
Tahked kütused Kivisüsi Süsi (pruun, kivi, antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kütus Süsinik Vesinik Hapnik + lämmastik Puit 50 6 44 Turvas 5564 57 3539 Pruunsüsi 6075 48 1734 Kivisüsi 7890 46 419 Antratsiit 9498 13 1,3 Tahkes kütuses sisalduvad keemilised elemendid (%) Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid
Rootsi 1719-1772 `´VABADUSTE AEG`` Suurriigi lõpp. Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus......................................................................................................................................4 Muusikaga välismaale..................................................................................................................4 Edasine edu.....................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas...
sündinud laste Johann Christophi, Barbara ja Anna Vegesacki nõusolekul) kõnealused väikemõisad Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest
Q=2,00 m3/s=7200 m3/h Valime tsükloni , millel 3 Q=2200...14400 m /h vsoovitav 12...16 m/s 8 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS tsüklon = 7,6 (tsükloni läbimõõdu korral 1m) väljavise = 0,8% (hästi madal) v 2 1,2 19,5 2 Tsükloni takistus (rõhulang) p tsüklon = tsüklon = 7,6 = 1734 Pa 2 2 Kogu rõhulang p = p ' + p tsüklon = 1135 + 1734 = 2869 Pa Ventilaatori poolt avaldatav rõhk H ventilaator = 1,1 2869 = 3156 Pa Qvent=2,00m3/s Valime ventilaatori nr. 8, mille aerodünaamiliselt karakteristikult leiame a =0,5, n=1500 p/min. QH 2,00 3156 Ajami elektrimootori võimsus N = = = 13,3 kW .
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlu...
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 eisenach 28.juuli 1750 leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 17001702 õppis Bach lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1705 aastal tegi ta õppereisi lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude o...
George Berkeley oli iiri teoloog ja filosoof. Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu. George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710. avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel". Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma ole...
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud s...
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohum...
Tallinn oli nii Roots kui ka Vene ajal suurim linn. Alguses jäi Vene ajal kaubandus soiku, elavnema hakkas see alles 18. sajandil keskpaigas. Veel tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Negatiivne oli valitsuse püüe suurendada Peterburi sadamakäivet, sest selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas, kus valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Rootsi ajal olid tähtsateks kauplemiskohtadeks maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord ja tekkisid manufaktuurid. Mõlemal ajastul oli suurimaks sisseveo artikliks Prantsuse ja Hispaania sool. Nii Rootsi kui ka Vene ajal oli Eestis peamiseks usuks Luteri usk. Ning mõlemal
ühe põlvkonna vältel Majandus • Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. • Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. • Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. • Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. • 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu XVIII saj põhiosa Eesti mõisate ja tulude sissetulekust. Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi.
teinekord ka ootamatutel hetkedel. 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest. Lisaks sellele oli ta väidetavalt suhtes lauljanna Anna Giraud'ga
Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9. Miks oleks kool äärepealt lõpetanud tegevuse peale põhjasõda? Hoones asus vene sõjavägi, taheti avada vene aadlipoiste koolina. 10. Põhjasõda katkestas koolis õppetöö, uuesti alustati õppetööd 1710. a. Mitme õpilasega alustati? - 3 õpilasega 11. 1725.a tuli õppekavasse uus õppeaine. Mis õppeaine? - vene keel 12. Millist nime kannab 1734.a pühitsetud vana kloostrikiriku asemele ehitatud uus? - Õigeusu Issanda muutmise peakirik 13. 1805.a muudeti tollane meie kool nimega Tallinna keiserlik gümnaasium Tallinna Kubermangugümnaasimiks. Millised erilised õigused lisandusid seoses uue nime ja staatusega? - kontrollis Eestimaa kubermangu teiste koolide tegevust. (104 õpilast) 14. Mille poolest on gümnaasiumi õpilaskontingendi suhtes erilised aastad 1819-1834? - õppima asusid esimesed eestlased. 15
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgnev...
Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki
Sel ajal, kui ta oli Inglismaal, hakkasid teda huvitama Sir Isaac Newtoni ideed ning teaduslikud katsetused. Voltaire hakkas tegelema loodusteadusega ning kommenteeris koos haritud markiisiga Newtonit ja Leibnizi ja pani tekstiga "Essee üldajaloost" (1756-1769) aluse tänapäevasele ajalookirjutusele. Peale selle kirjutas ta veel näidendeid ja jutustusi. Hiljem ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse, kus elas 15 aastat Lunéville´i lähistel Cirey´ lossis markiis Emilie du Châtelet´ juures. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Voltaire kui filosoof oli alati unistanud tema jaoks ideaalsest riigikorrast-valgustatud monarhiast. Seda lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. Lootuse selleks
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 S...
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach. Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743– 1800). Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere mõisa edasi kolm põlvkonda
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...................
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel o...
Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km. Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks vesiveskidele asus Räpinas elektrijaama pais. Praegu töötavad vesiveskitest vaid vähesed ja on rajatud hüdroelektrijaam Leevakule. Lisaks Leevaku hüdroelektrijaamale asub Võhandu jõel vanim järjepidevalt töötav Eesti Pilt 1, Võhandu jõe algus tööstusettevõtte 1734. aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast
Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Haridus, vaimuelu Poola aeg: Uute valduste poolastamise käigus taheti muuta need katoliiklikeks ja kuna peavaenlane oli luterik Rootsi, viidi läbi vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel edendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks oli Tartu.
Merekaubandus oli tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati ka kauplemispiirangud. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis: taastati hävinenud kirikud ja rajati uusi; paranes pastorite haridustase, nad olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles, talurahva suhtumine
kubermangu. Kaubandus, tööndus ja käsitöö: Kaubandus hakkas taas elavnema. Venemaa tühistas paljud kaupade sisse-ja väljaveokeelud, mis seni olid kaitsnud paljusid käistöölisi ning kaupmehi ja riigi sissetulekuid. Väljaveos etendas suuremat osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos talurahvakaubad (sool, raud, tubakas, heeringas) ja luksuskaubad aadlitele. Mõisate juures töötasid edasi viinaköögid ja viljaveskid. Rootsi ajal loodud manufaktuurid olid hävinud. 1734. a rajati Räpinasse paberivabrik. XVIII saj manufaktuuride rajamine hoogustus. Tehaseid tekkis nii maale kui linna. Linnakäsitööd jäi endiselt mõjutama tsunftikord oma keskaegsete piirangute ning reglementidega. Et kohalikke kaupmehi siiski kindlustada, anti neile kaupade üleostmiseks ainuõigus. EESTI XVIII SAJ TEISEL POOLEL Katariina II Balti poliitika: Katariina II võimule tulek tõi suuri muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
