Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes telesaatebändides, näiteks saadetes "Eesti otsib superstaari", "Laulud tähtedega", "Eesti otsib lemmiklaulu". Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspar_Kalluste Tallinna Ühisgümnaasium Kaspa...
Keisririigiaegne Rooma Emilia Uustalu 10. klass Loo Keskkool Asukoht Vahemere ümbruses: Euroopa aladel Aafrika aladel Lähis-Idas Väike-Aasias Colosseum Rooma amfiteater 70-80 aastat pKr Raudklambritega ühendatud lubjakivi tellised. 50 000 pealtvaatajat Kõrgus- 48,5m 4-korruseline Caracalla termid Avalikud saunad 212-216 aastatel Pesemine, suplemine, füüsilised harjutused, puhkamine Keisrite võitlus, et oma alamatele meeldida. Millegi lõpp on uue algus 1. saj eKr Rooma vabariigi aeg lõppes Põhjused: kodusõjad (Crassus, Pompeius, Caesar) Alguse sai Rooma keisririik Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Sen...
Kui ma oleksin kass Kassi elu on huvitav, kuid ka väga igav. Mõtle ise ka, magad ja istud terve päev kodus ja ootad kuni keegi koju tuleb aga kui keegi tuleb, siis läheb huvitavaks. Saab mängida omanikuga ja igast asju teha, kuid kassi elu on kurb ka. Näiteks kui sa oled ilma koduta. Mu elu oleks sama mis praegu - mu ümber oleksid mu inimesed, kes toidaksid mind ja mängiksid minuga. Ainuke asi, et ma oleksin kass mitte inimene. Elu oleks sama kuid ka erinev. Ma ei peaks enam koolis käima, saaks terve päev magada ja mõnuleda. Enamus mu eluajast oleks murevaba, õues poleks mul külm kuna mu keha katab paks karv. Vahest väga külmal ajal oleks ikka külm, aga enamasti mitte. Saaksin teiste kassidega suhelda, nendega koos aega veeta. Ma magaksin seal kus tahan, enamasti seal kus kõige soojem on või kus kõige mugavam on. Mulle meeldiks vaadata enda inimesi ilma mingi mõtteta ja vaadata aknast teisi loomi. Kui ...
keisriks. Siitpeale tuli mind kutsuda keiser Karl Suureks. Nime Suur ei saanud ma mitte oma suure riigi, vaid pika kasvu tõttu. Olen 190cm pikk, mis teeb mu enda vanuste meeste seas üsnagi pikaks. Kokkuvõttes arvan, et olen riigivalitsemises teinud head ning edukat tööd. Ma naudin seda mida teen ning loodan, et seda märkab ka minu rahvas. Nagu mu lemmiklauseks on: "Kes tööd teeb, ei tunne kunagi igavust." Emilia Uustalu 10. klass Loo Keskkool
sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid. Sulami või sellest valmistatud eseme kullasisaldust väljendab proov, see on arv tema pinnal. Kullaproovid on 375o, 585o ja 750o . Huvitav on see, et kulda on ka inimese organismis ultramikrometallina, seda leidub luudes ja vere koostises. Kullaühendeid kasutatakse ka ravimitena (näiteks haavade paranemise kiirendamiseks). Kadi Uustalu 7.a Kasutatud kirjandus: Carol Varley ja Lisa Milesi ,, Laste geograafiaentsüklopeedia" Eesti enteüklopeediakirjastuse ,, A ja O" taskuteatmik 2003 ,, Eneke ,, teine köide Hergi Kariku ,, Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber"
Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines ja see viga on parajalt väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks kasvajaks. Kasutatud kirjandus : · ´´ Laste geograafiaentsüklopeedia ´´ Carol Varley ja Lisa Miles Tõlge eesti keelde, ´´Koolibri´´ 1995 · http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/menu.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam Referaat Tuumaenergia Kadi Uustalu 7.a Kiviõli 2007 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis on lähim Kirde-Eestile · Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on lähim Tallinnale · Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (plaanitakse sulgeda 2012)
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi kõige lahedam tüdruk ja Kaspar hakkasid suhtlema ja kiusajate juhile Andersile see ei meeldinud, nende vahel tekkis tüli. Kaspar oli positiivne tegelane. ...
kaheksa lapse last ja neli laspe-lapse last . Peale Brown'i surma kogunesid ta sugulased , sõbrad , tuhanded fännid ja teised tuntud kuulsused avalikule mälestus tseremooniale . Neli James Brown'I albumit ilmusid Rolling Stone Ajakirjas 2003. aastal . Need albumid kuulusid 500 parima albumi hulka . · Live at the Apollo (1963) · In the Jungle Groove (1986) · Star Time (1991) · 20 All-Time Greatest Hits! (1991) Kadi Uustalu 8.a Kasutatud kirjandus : · http://en.wikipedia.org/wiki/James_brown · Muusikaõpik 8.klassile (2007) · http://et.wikipedia.org/wiki/James_Brown · http://et.wikipedia.org/wiki/Funk
9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister). Tallinn: Eesti Ekspress Kirjastus (Original work published 1996) Projekti koosamise kuupäev:
SISUKORD 1. Analüüs....................................................................................lk 3 ANALÜÜS Tammsaare kirjutab oma teoses inimestest, kes igatsevad sageli paremaid aegu. Ta kirjutab, mida inimesed teevad, et leida vabadus, mõistmine või õnn. Ta toob mitmeid erinevaid näiteid, võrdleb eestlaste käitumist erinevate vallutajate all. Ta on kindel, et ei ole võimalik elada õnnes, kui inimesed ümberringi on kadedad ja õelad üksteise vastu. Tuleks jääda õigete moraalide juurde ja mitte loovutada endast kõik, vaid uskuda millesegi. Autor on saanud tõuke kirjutamiseks inimestest, kes otsivad paremaid aegu. Alati on midagi halvasti ning midagi saaks paremaks teha. Ei tunta rõõmu aegadest, mis on olnud head. Ning miks peab hävitama asju endi ümber. Loobuti kõigest, et saada õnnelikuks. Tammsaare otsibki vastust küsimusele, et kuidas leida õnnelik aeg elus ja läheneda tõele. "Nõnda...
seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif
Leedu - - 1 - - 1 - - - 2 Argentiina - - 1 - - - - - 1 2 Portugal - - 1 - - - - - - 1 Kolumbia - - 1 - - - - - - 1 India - - 1 - - - - - - 1 Kokku 43 - 111 136 29 41 582 2247 35 3224 Tabeli allikas: Eesti tänab, 1919-2001, Riigikantselei, koostajad: Kalev Uustalu, Ivo- Manfred Rebane, Tallinn, 2001, [1] Karkristi kujulised teenetemärgid on kujundanud kunstnik Nikolai Triik. Eeskujuks oli Soome Vabadusrist ja Saksa Ordu kõrgmeistri rist. Ristid erinevad mõõtmete, värvi, lindi ja kandmisviisi poolest. Kujunduses on kasutatud rahvusvärvide (sinine, must, valge) kombinatsioone, ainult II liigi autasude südamik on punane ("vererist"). 23. veebruaril 1923. aastal asutati Tartu Vabaduseristi Vendade Ühendus. See oli
Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju be toonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju ki vistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhil ised kasutatavad lisandid ja 5. nende mõju betooni omadustele. Soovitatav kirjandus: E. Uustalu, Betoonilisandid. Tallinn, 1997. J. M. Bazhenov, Tehnologija betona. Võsshaja shkola , Moskva, 1987. A.M.Neville, Properties of Concrete. Harlow Essex, 1995. 3 PDF to Word
Organisatsiooni tekkimine Eestis Samaaegselt Kaitseliiduga hakkas Naiskodukaitse looma enda juurde tütarlaste organisatsiooni. Põhimääruse väljatöötamisega asus tegelema Mari Raamot. Esimesed rühmad tekkisid juba 1931. aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962). Organisatsiooni sümboolika Kodutütarde sümboliteks on kotkamärk ja lipud, mille üleval vasakus nurgas on antud maakonna vapp. Sümbolite hulka kuuluvad ka liikme- ja juhikaardid, pitsatid, vimplid, tunnus- ja tunnustusmärgid. Sümbolite kasutuselevõtu otsustab vastavalt Kodutütarde põhikirjale Kaitseliidu Keskkogu, Kaitseliidu Keskjuhatus või Kodutütarde Vanematekogu. Kodutütarde põhisümbol on kotkamärk. Kotka hõlmas asetseb rahvusvaheline skautlike
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan ...
Talupoegade elu keskajal Koostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu, Karl Must(Schwarz), Carl-Patrick Kirsipuu Üldinfo Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama Pärast 13431345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi Schwarz 2
Kiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma
Kristo Malm Ta läks tööle Londonisse, kuna see on olnud ta eluunistus juba pisikesest peale. Ametipostilt on ta Demi Chef de Partie ja hetkel põhirõhku paneb ta sellele, et saavutada köögis kõrgem positsioon. Ta on olnud nüüd Londonis pea poolteist aastat ja vahetanud ühel korral töökohta. Koht, kus hetkel töötab, on Inglismaa ühe tuntuma peakoka Gary Rhodese brasserie Rhodes W1. Ants Uustalu Temagi töötab Londonis. Soov välismaal töötada on tal olnud kogu aeg, oli lihtsalt aja küsimus, millal see teoks saab. Miks valik Londoni kasuks osutus, on lihtne see on maailma parima toorainega varustatud koht planeedil. Ta töötab Demi Chef de Partie'na hotellis, mis asub Thames'i jõe kaldal, Big Beni ja London Eye' vahetus läheduses. Tõnis Siigur Siigur õppis kokaks Tartu 17. kutsekoolis ja sai
otsustada. TEOSE IDEESTIK: ,,Iiveldus" on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva mina-tegelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Sartre'i tegelaste eksistentsialiastlik kriis tähendab kommunikatsiooni vaegust. Maailm on vaenulik, tegelased on üksinda ja kannatavad alaväärsuse all. Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi. Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on. KRIITIKA - ARVO UUSTALU: ,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole mõtet. Materiaalselt kindlustatud, huvitavat ja head tööd omavat peategelast tabavad kas mõnest füüsilisest või vaimsest haigusest tingituna sagedased iiveldushood. Kui Roquentini pidada normaalseks inimeseks, siis võib tema seisundit nimetada permanentseks vene spliiniks. Peategelane tundub paljuski olevat Sartre'i alter ego. Sartre või vähemalt Roquentin
Juba järgmisel üleliidulisel tippkrossil üritati uuesti, aga seekord saadi alles neljas koht. Neljanda medali tõid nad Saku Motoklubisse aga järgmise aasta tippkrossilt teise koha eest. Mehetegusid tehti samuti Balti meistrivõistlustel ja kodustel krossidel. Kuusteist korda on korvipaar Juhan Uustalu-Mati Oras ületanud Eesti meistrivõistluste finisijoone võitjatena. Põhjust rõõmustamiseks on eelkõige nende treener Rudolf Krestinovil ja mehaanik Mati Toomel. Juhan Uustalu on pärit Kohtla-Järvelt ja Mati Oras Harju rajoonist. Aadu Sikk Ta võitis oma esimese medali 16-aastaselt Eesti noortemeistrivõitlustelt. Ridamisi järgnesid kolm noortemeistri tiitlit. Siis tuli juba üleliiduline tunnustus: 1979. aasta meistrivõistlustel finiseeris noor võidusõitja eakaaslate ees esimesena. Hüpe meeste klassi oli samuti edukas. Alates 1981. aastast võitis Saku Motoklubi kasvandik Eesti suvistelt meistrivõistlustelt
ee, www.sireli.net. Info: majutuskohti on 5, avatud 01.05-01.09. Tammiku kodumajutus, Tammiku 36, Rakvere, tel: 515 7765, [email protected]. Info: majutuskohti on 8, avatud aastaringselt. Toomarahva turismitalu, Altja küla, tel: 505 0850, [email protected], www.toomarahva.ee. Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt. ** Toomihkli talu, Emumäe küla, tel: 502 3443, [email protected], www.toomihkli.ee. Info: majutuskohti on 21, avatud aastaringselt. Uustalu kodumajutus, Neeme tee 78A, Käsmu küla, tel: 53736150, [email protected], www.uustalu.planet.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud 01.05-30.09. Vahtra turismitalu, Laane tee 9, Käsmu, tel 325 2917, [email protected], www.hot.ee/vahtraturismitalu. Info: majutuskohti on 8, avatud 01.05-31.10. Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HAAVIKU TURISMITALU 11 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Jah, rüütlikultuuris eksisteeris ka armastus, kuid see oli platooniline. Rüütlid õhkasid oma südamedaamide järele, kuid kätte nad neid ei saanud. Ja kui nad daamid siiski kätte said, oli see väga hästi hoitud saladus, sest kui senjöör oleks teada saanud, et rüütlil on peale platoonilise armastuse ka seksuaalsed 25 Huizinga, Johan. Keskaja sügis. Uurimus 14.-15.sajandi elu- ning mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades. Toimetanud Marek Tamm ja Linda Uustalu. Tõlkinud Mati Sirkel ja Kaia Sisask. Varrak. Tallinn 2007, lk. 86. 26 Päivi, Setäla. Keskaja naine. Tõlkinud Maimu Berg. Huma. Tallinn 1999, lk. 72. 27 Huizinga 2007, lk. 86. 12 sidemed tema naisega, oleks see tähendanud nii rüütli kui ka daami välja heitmist õukonnast. Paraku nii juhtus ka Guillaume le Marechaliga. Samas ei tea tänaseni keegi, kas tõepoolest
kohtunikud aru ja teevad oma otsuse. Alates 2003. aastast peavad kohtujuristid asja kohta esitise tegema ainult siis, kui kohtu arvates kõnealune kohtuasi tõstatab uue õigusküsimuse. Samuti ei pea kohus kohtujuristi esitist ilmtingimata järgima. Kohtuotsused tehakse häälteenamusega ja kuulutatakse avalikul istungil. Eriarvamusi ei esitata. Otsused avaldatakse nende väljakuulutamise kuupäeval. Kas Euroopa Kohus vajab taltsutamist? Erki Uustalu Maksumaksjatele pole kindlasti enam uudiseks, et Euroopa Kohtul on suur roll liikmesriikide maksusüsteemide kujundamisel ja seda ka otseste maksude valdkonnas. Kohtuotsuste sisuks on olnud vastuolude tunnistamine siseriiklike seaduste ja EÜ asutamislepingus sätestatud põhivabaduste vahel, keelates liikmesriikidel põhivabaduste edasise rikkumise ning kohustades neid oma seadused EÜ õigusaktidega kooskõlla viima.
vastava betooni valik on projekteerija, ehitusplatsi ja betoonispetsialistide koostöö tulemus. Betooni õige valikuga võib oluliselt parandada betoonikonstruktsioonide säilivusomadusi ja sellega lisada nende kasutusiga. 17 TTK 9. Kasutatud kirjanduse loetelu · Betooni valik. [WWW] http://www.ruduseesti.ee/B0.htm < Link: Valik. Kasutamine.(11.10.2007) · Uustalu, E. 2000, Talvine betoneerimine Ehitaja, nr 11, lk 20-22 18
juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns. Nõukogu tööd korraldab Tallinna kultuuriväärtuste amet. Nõukogu esimene koosolek toimus 29.septembril, järgmine kohtumine leiab aset 1. detsembril.(6) 6 3.1. Eesti osaleb UNESCO maailmapärandi nimistu täiendamise
, Alperovits, S., Batura, G., Gurkovski, G., Klinduhh, A., Makarsuk, G., Oboznõi, A., Pistsalenko, J., Severinovski, L., Skripnik, N., Takats, G., Tsernenko, V., Sitsko, V., ,,Ehitustehnoloogia", 1984, lk. 188-200 3. http://www.rudus.ee/Failid%20firma/uudis%20talvine%20betoneerimine.pdf 4. Uusitalo, J., Ihanamäki, J., Rajala, R., Vallin, O., ,,Betoonitööd", 2008, lk. 101-115 5. http://www.ehitustootlus.ttu.ee/IreneLill/lingikogu/failid/talvine_betoneerimine.pdf 6. Uustalu, E. ,,Betoonilisandid", 1997, lk. 61-63 13
Forseliuse seminari. 3 _________________________________________________________________ 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 7 9 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 22-28 Aasta hiljem võtab ta oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti. Seminaris oli ta ise koolmeistriks, välisteks asjade ajajaks ja kooliraamatute soetajaks. Edukamaks õpetamiseks andis Forselius 1684 välja uue aabitsa parandatud eesti keeles, mis palju pahameelt ja vastuolu tekitas. Forseliuse seminarist läks rahva sekka 160 noormeest, kes siinmail omakorda lugemist edendama hakkasid. Aastail 16861688 loodi eestikeelseid rahvakoole Forseliuse eestvedamisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades.
· Ehituskaar.[www] http://www.ehituskaar.ee/?
op=all_&id=221&cid=2/
Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969) Rokkoopereid: Raimo Kangro/Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980) Alo Mattiisen „Roheline muna“ (1987) Heini Vaikmaa „Hing ja iha“ (1990) Rein Rannap/Urmas Alender/Toomas Rull/Margus Kappel „Ruja“ (2008) 30. Kammermuusikaelu Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. 31. Eesti kammermuusikuid, kammeransambleid ja kammermuusika festivale. Muusikud: Andrus Järvi, Teet Järvi, Heiki Mätlik, Uve Uustalu Ansamblid: ERSO keelpillikvartett, Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett, Camerata Tallinn, Tallinna Keelpillikvartett, Tallinna Kammerorkester ( 1993, Tõnu kaljuste) Festivale: Kuressaare Kammermuusika päevad, alates 1995. Aastast, Tallinna Kammermuusika Festival aastast 2005 32. H. Elleri ja tema Tartu-õpilaste E. Tubina ja E. Oja kammermuusikast. 33. Eesti heliloojate teoseid keelpilliorkestrile. H.Eller „Kodumaine viis“ (1953) E.Tubin „Muusika keelpillidele“ (1963“ E
juurest algava Majakivi-Pikanõmme õpperaja äärest männikust. Kivile ronimiseks on rajatud redel. Migmatiitgraniidist Majakivi on Eestis suuruselt neljas rändrahn ruumala järgi (584 m³). Suuremad Majakivist on vaid Toodrikivi, Ehalkivi ja Muuga Kabelikivi. Rändrahnu pikkus 12,6 m, laius 8,5 m ning kõrgus 6,3 m. Ümbermõõt on kivil 32 m. Majakivi ongi oma nime saanud selle järgi, et ta on suur nagu maja. (LISA 12) Matsi kivi (Matsikivi, Uustalu Suurkivi, Uustalu kivi, Eremiit) Matsi kivi e Eremiit asub Lääne-Viru maakonnas Käsmu külas. Küla keskmest jääb kivi umbes ühe kilomeetri kaugusele läände vana männimetsa sisse. Rahnu juurest läheb mööda 4,2 km pikkune Käsmu kabeli juurest algav Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada. Sama rada viib ka neeme otsas paikneva Vana-Jüri rändrahnu juurde. Matsi kivi on Käsmu kivikülvi suurim rändrahn. Rändrahn on migmatiitgraniidist. Kivi pikkus on 7,8 m, laius 7,1 m ning kõrgus 4,8 m.
19 20 Kasutatud kirjandus: 1. http://oftp.ttrk.ee/toivo/ehitus_eesti/loeng_materjal.doc 2. http://ehitustootlus.ttu.ee/oppematerjalid.htm 3. http://www.ehituskaar.ee/?id=417 4. http://www.hot.ee/slsl/%D5pe/For%20%F5pe.htm 5. http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm 6. Prof. Raado, L. EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2006/1. 7. Sirle Künnapasi loengumatrjalid 8. Roos, A. Materjaliõpetus I kursus. Puit ja puitmaterjalid. 9. Uustalu, E; Rõõmuoks, M. 2002. Isetihenev betoon Ehitaja, nr 4(68) 10. www.silikaat.ee < Link: Artiklid. (14.10.2009) 21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus. Lisa 2: Õõnestellis 22
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Danske Bank pank krediidianalüütik Tõnu Luts 1h 46 minutit AS Swedbank AS pank suurkliendidirektor, 1h 50 minutit bürookinnisvara sektori juht Hermes Vei EfTEN Capital investor EfTEN Kinnisvarafondi 1h 39 minutit AS investeeringute juht Tõnu Uustalu Northern investor Baltic Opportunity 1h 10 minutit Horizon Capital investeerimisfondi fondijuht Tarmo AS Karotam Kaamos arendaja arenduse projektijuht Louis 1h 30 minutit Kinnisvara AS Lillemaa Selvaag Eesti arendaja tegevjuht Margus Eek 1h 28 minutit OÜ Allikas: autori koostatud
15. ÄRIPLAANI LISAD Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); asendiplaanid, skeemid; võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; hinnapakkumised (vt lisa 1). Kindlasti ei tohi jääda lisadesse oluline, kuid tekstis kajastamata informatsioon. KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Juhtimine ja personal. Aktiva. [URL] http:// www.aktiva.ee Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L., Reinhold, V., Simson, A-L., Uustalu, A.M., Venesaar, U. 2003. Ärikorralduse põhiteadmised. Külim. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus. Tallinn. Pegasus OÜ. Kullerkupp, A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn. Äripäeva kirjastus. Laidre, A., Reiljan, A., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused tarkvaraga iPlanner. Võru. AS Võru Täht. Pramann Salu, M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn. Ilo. Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I
Mul ei olnud aimugi, kuhu edasi õppima minna ning sees oli ka väike hirm. Teadsin vaid, et matemaatikast, füüsikast ja geomeetriast hoian kaugele. Siin ma nüüd olen- peaaegu aasta hiljem õppides Tallinna Tehnikakõrgkoolis 12 Tööstustehnoloogia ja turunduse eriala kus on suur rõhk geomeetrial, matemaatikal ja füüsikal. - Pent Uustalu Mina läksin Läänemaa Ühisgümnaasiumisse õppima ainult 12. klassiks. Kuna 12. klassid hakkavad aprillis eksameid tegema, käisin ma ca pool aastat ainult seal koolis. Ma mäletan esimest päeva seal majas väga hästi. Olin esimesed nädal aega välismaal, seega kui mina lõpuks kooli läksin, oli kõigil (ka Haapsalu Gümnaasiumi) õpilastel juba peas, kus mis klass on ja kust abi saada. Mina olin nagu tola seal sel hommikul, sest ma ei osanud garderoobist kuskile edasi minna
Kaheosalisi nimesid on näha esimest korda alles 14.saj – sageli kristliku ja muistse nime kombinatsioon. Kaheosalistest nimedest hakkasid tekkima perekonnanimed. Perekonnanimede allikad on isanimed, mille tavaline mall on omastavaline vorm põhinime ees, kohanimed (nt talu järgi), ametinimetused (eriti Sepp), hüüdnimed, mis märgivad nt inimese omadusi. Enamaosalised nimed, nt Ustallo Otza Simo Jahn, kus Simo on isanimi, Ustallo on Uustalu ehk talunimi ja Jahn on individuaalnimi. Lisanimede struktuur ja funktsioonid Enamasti on neil omastavaline täiend, millele lisandub põhiosa. Enamikul talupoegadest oli selle malli järgi nimi. Lisanimed olid sageli päritavad, st poegadel oli sama lisanimi mis isal. Seda soosis see, kui lisanimi polnud tavaline isikunimi (mitte Mardi või Jaani), vaid kohanimelaadne, nt Villika. See nimetraditsioon kestis kuni 19.saj
Sergei Devadze Raja 15-307 620 2255 Sergei Kostin Raja 15-231 620 2263 Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352 Teet Evartson Raja 15-225B 620 2257 Teodor Luczkowski Raja 15 - 137 620 2245 Thomas Hollstein Raja 15 Tiina Zingel Raja 15 -224 620 3461
Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971 Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005 Eesti Vabariik 1918-1940, koostanud Evald Uustalu, 1968 kästles peaaegu kõiki valdkondi, fotomaterjal, arvatavasti omariikluse aja parim üldülevaade kuni tänase päevani Arthur Võõbus. Studies in the History of the Estonian People I-X, Stockholm 1969- 1984 käsitles eelkõige usuelu. Toivo Raun. Estonia and the Estonians. Stanford 1987 Märt Raud
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
Maldutis (1910-1995). The establishment of the Soviet Estonian Composers’ Union happened in wartime Leningrad. The organising committee consisting of three composers – Eugen Kapp (1908-1996), Gustav Ernesaks (1908-1993) and Hugo Lepnurm (1914-1999), plus three others – had to prepare for the foundation of the union. In May 1944 the six musicians gathered in a Leningrad hotel and officially established this Soviet 1 Aspects of Estonian Culture, ed. Evald Uustalu (London: Boreas Publishing, 1961) 316. organisation. Eugen Kapp was elected chairman; such a procedure and election can be regarded as legally void. The statutes declared the obligation to implement the directives of the Communist Party and to fight for the principles of Soviet patriotism and internationalism, for Socialist Realism. Considering the symphonic output behind Soviet lines during the war, one has to mention the First Symphony (Patriotic, 1942) by Eugen Kapp
Sergei Devadze Raja 15-307 620 2255 Sergei Kostin Raja 15-231 620 2263 Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352 Teet Evartson Raja 15-225B 620 2257 Teodor Luczkowski Raja 15 - 137 620 2245 Thomas Hollstein Raja 15 Tiina Zingel Raja 15 -224 620 3461 Timo Tomson IIA 305 Toivo Paavle II 223 620 2160
Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri Toomiste, Tõnis Tootsen, Konstantin Tretjakov, Renee Trisberg, Elmo Trolla, Katri Truu, Andras Tsitskan, Lea Tui, Taavi Tuisk, Terje Tuisk, Ando Tull, Tiina Turban, 14 Toomas Tutt, Reedik Tuuling, Eno Tõnisson, Villi Tõntson, Kai Tätte, Erle Tüür, Marju Unt, Anneli Unt, Eero Uustalu, Marko Vachtel, Avo Vahtramäe, Aigar Vaigu, Janar Vaik, Neeme Vaino, Triinu Vakmann, Kadri Vakmann, Maret Valdisoo, Uku Varb- lane, Priit Vare, Signe Varendi, Tanel Vari, Madis Vasser, Kristjan Vassil, Kristjan innustuseks Vedel, Marko Veelma, Kadri Veider, Martin Vels, Hanno Vene, Kadri Veski, Kadri Vider, Mikk Viidebaum, Gerli Viikmaa, Andres Vilgota, Katrin Vilimaa, Oliver Vilja-
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
