Minu arvates ongi nii väikese riigi nagu Eesti ainuke võimalus sõjategevuseks partisanisõda, mis võimaldab ka pärast riigi okupeerimist võitlust jätkata. Paljud eestlased läksid metsa pagendusse, sest ei soovitud nii venelaste kui ka sakslaste eest võidelda. Metsavendi oli II maailmasõja ajal pea 30000, kes üritasid ka koostööd teha ühise vaenlase vastu. Tegemist oli effektiivse sõdimisviisiga, millega venelased polnud harjunud. Puudus rindejoon ja metsavennad võisid mistahes ajal ning mistahes suunast rünnata. See kindlasti ei mõjunud vene sõdurite moraalile hästi. Ma arvan, et tegemist oli ühe mõistlikuima valikuga tol ajal. Edukas ei olnud metsavendlus just seetõttu, et neid siiski ei olnud nii palju, et muuta sõja kulgu. Kui oleks metsa läinud umbes 100000 mehe ringis, siis oleks olnud võimalus sõja kulgu muuta.
Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi.
UUS ALGUS peale Muistset sõda Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a
tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Talvine Vastupealetung Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R ževi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Režvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas
juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venemaa mobiliseeruda jõuab. Rindejoon stabiliseerub siiski ning algab positsioonisõda ehk kaevikusõda. Selles sõjas tekkis esmakordselt vajadus pika positsioonisõja järgi, ehitati tuhandeid kilomeetreid kaevikuid, punkreid, okastraattõkkeid jne. 1916 Verduni lahing hukkub umbes 1 miljon meest. Somme´i lahing hukkub umbes 1,3 miljonit meest. Idarinne- Saksamaa peatab Venemaa rünnaku Ida- Preisimaale. A-U väed saavad aga Venemaa käest rängalt lüüa. 1915
Hitler oli siiski veendunud, et järele jäänud jõududest on küllalt Venemaale lõpu tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Rezvini ja Roslavlini SmolenskStalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas
(ETK) 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha Eesti vabadussõda Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Tartu rahu Eesti delegatsiooni esindas välisminister Jaan Poska Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks Tartu rahu Nõukogude Venemaa sõnas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja
1916 veeb-sept Verduin'i lahing Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine! Venemaal siseprobleemid Veebruari revolutsioon kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse 24. 27
punaarmee. See taganemine kestis veel järgmised kuu aega. ALANUD OLI EESTI VABADUSSÕDA. Sõja käik: Sõja esimesed kuu aega olid kurnavad ja Eesti sõjavägi oli sunnitud taanduma kuna maapäev ei kuulutanud mobilisatsiooni vaid kohustas ohvitseridel ühineda oma endiste pataljonidega ja loodeti vabatahtlikele. Loodetust 12 000 vabatahtlikust tuli vaid 2000 eesti vabatahtlikku . See tõi trumbid ligi 12 000 punaarmeelasele . Olukord oli kriitiline, sest rindejoon oli 1919. a jaanuari algul Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel. Otsustava muudatuse tõi Soomest naasnud Eesti väejuht Johan Laidoner, kes kuulutas välja mobilisatsiooni.Mobilisatsiooniga ühinesid ka vabatahtlikud koolipoisid, kellel võimaldati samal ajal ka õppida. peale mobilisatsiooni väljakuulutamist hakkas sõjavägi kiresti kasvama, kokku tuli 12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku
surnud. Hitler oli siiski veendunud, et järele jäänud jõududest on küllalt Venemaale lõpu tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Rezvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis
täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid: France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping: 3. märts 1918. Revolutsioon Saksas: 1918 nov. Capagne vaherahu: 11.nov 1918. Versailles: 28.juuni 1919.Sõja kestvus: Ei olnud organisatsiooni, mis ei laseks riikidel omavahelistel lahkhelidel sõjaks kasvada
Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja Charleroi piirkonnas. Paraku hakkas Joffre sakslaste tugeva rünnaku all taganema, kuni jõudis Marne'i jõe taha. Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga rajati La Manche'i äärest Sveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon. Sõja ajal nimetati Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Venemaad liitlasteks ehk liitlasriikideks. Sakasmaad, Itaaliat, Austria-Ungarit ja nende liitlasti tähistati aga terminiga Keskriigid. Mõlemad pooled püüdsid toota üha rohkem ja rohkem ka niisuguseid relvi nagu näiteks mürkgaas. Loodeti, et niisuguste relvade abil läheb neil korda sõda lühendada, aga see kestis ikkagi neli aastat ja kujunes inimkonna ajaloo kõige verisemaks konfliktiks. Hinnanguliselt olid
võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. 5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968
KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste
üldse ära ning kindralistaap saadeti laiali. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu, ning kolooniad jagati ümber. Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austria ning Ungari. Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria- Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid, Osmanid ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid.
lüüa. Verduni lahing: Saksa Prantsusmaa, juuli-dets. 1916, verduni kindlust ei suudetud võita. Somme´i: Inglise-prantsuseSaksa, 1.juuli 1916, tankidega läbitungimine ebaõnnestus. Cambrai:InglismaaSaksa, 1917, (suurtükituld kasutati hiljem,aga) läbimurd ei õnnestunud. Positsioonisõda e. Kaevikusõda- sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel(läänerindel muutusteta) Manööversõda- püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine Tehnilised uuendused: - Gaasi kasutamine, - Kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid, - Tankide kasutamine (Somme'i lahing 1916), ei omanud erilist sõjalist kasutegurit, - Autode levik, - Lennunduse areng, algas masstootmine: luurelennukidpommitajad, - Allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati kõiki laevu. Sõja tagajärjed: 1
Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga suur, erinevatel andmetel kuni 70 miljonit meest, nii oli kogu aeg piisavalt sõdureid, keda rindele juurde viia.1915. aastal kasutas Saksamaa ummikusse jooksnud kaevikusõjast pääsemiseks vaenlase vastu gaasirünnakus kloori, kannatanuid oli 15 000. Keemiasõda, mis eristab Esimest maailmasõda eelnevatest
· See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas Miks sõda ebaõnnestus · USA'l puudusid suuremad liitlased · USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste peamist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada mida korduvalt pommitati · Põhja Vietnamlasi toetas NSV ja Hiina ja neil oli suur sõjaline ülekaal · Kohalik elanikkond toetas pigem Põhja- Vietami, kui USAt · USA sõjavägi ei osanud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. · Lõuna-Vietnami sõjavägi loodi USA abil ja selle eeskujul · lisaks polnud USAl piisavalt kogemusi sellises loodusvööndis võitlemiseks(~6 kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed) · USA puudus kindel strateegia, mida soovitatks Vietnamis saavutada (nii sõjaliselt kui poliitiliselt) ja kuidas selleni jõuda · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul · NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas · USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev
Iisrael pidas PVO-d terroriorganisatsiooniks, maailmas hakkati seda aga järk-järgult tunnustama Palestiina rahva esindajana. sõjalised konfliktid 1967. a alustas Süüria ja Egiptus ning Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu. 1967. aasta juunis andsid juudid ennetava löögi, millele järgnes-Kuuepäevane sõda. Tulemus: rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 alustasid Egiptu ja Süüria ootamatult pealetung iIisraeli positsioonidele. 24.okt peatati sõjategevus ÜRO nõudel, kehtima hakkas vaherahu. Camp Davidi rahuleping egiptus ja Iirael sõlmisisd 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades võeti see vastu pahameeletormiga. · Islamimaailma vastuolud Läänega--Lääne ideed ja saavutused pole teinud inimesi
ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud
revolutsiooni järjest, täielik riigikorralduse muutmine ja nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 aa. Üldtulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed ning inimkaotused. Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping suuresti kaitses ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõutis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Suurel määral peamiseks võitlemisjõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemuseks sai see Saksamaalt Elsassi ja Lotringi ning suuri kahjutasusid. Tegelikult suurimaks võitjaks I maaimasõjas osutus just USA. Hiline sõttaastumine tähendas väikseid kaotusi
Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS! Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a
nendele järgnev kodusõda kuni aastani 1922. Tekkinud kriis nõudis riigilt ebasoodsatel tingimustel sõlmida rahu Saksamaaga 1917-1918 a. Tulemuseks olid täiesti hävinenud majandus ja hiiglaslikud territoriaalsed- ning inimkaotused. Sõja võitjaid oli kaks. Üks sõja võitjatest oli Prantsusmaa. Versailles´i rahuleping kaitses suuresti ka Inglismaa huve, kuid Prantsusmaa nõudis ja saigi rohkem kasu. Vaatamata sellele, et rindejoon liigus suhteliselt vähe, inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega. Peamiseks võitlemis jõuks Läänerindel olid prantslased, inglasi ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks võrdeliselt nimetada abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemuseks sai Saksamaa suuri kahjutasusid. Tegelikult suurimaks võitjaks I maaimasõjas osutus USA. Hiline sõtta astumine tähendas väikseid kaotusi. Rinne paiknes mitu tuhat kilomeetrit kodumaast eemal ning see ei
Ülejäänud sõda hõlmas väikest ala ning oli rohkem pikaldane rahuläbirääkimiste periood, mis sai alguse 10. juulil 1951. Siiski toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Põhja-Korea ja tema liitlaste eesmärgiks oli tagasi saada alad, mis olid enne neile kuulunud. 29. novembril 1952. aastal valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli 38. paralleel jooksnud. Sõjategevuse vaba ala rajati selle ümber, mis on tänapäevani kaitsud ühelt poolt Põhja ja teiselt poolt Lõuna vägede poolt. Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud. Sõja tulemusena olid kaks Korea poolt ikka vaenujalal.
idas Venemaa vastu. AustriaUngari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal. See toimus Saksamaa ja PõhjaPrantsusmaa vahel. Sõda algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburgi ja Belgiasse. Kuigi Saksa armee hõivas enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Sõjategevus idarindel algas 17
Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal. Laskurkorpus loodi Venemaal olevatest eesti sõjaväelastest, mis päästis nad tööpataljonidest. Lahingud 1944 Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi all, Eestis toimus mobiliseering ja koonduti narva jõe juurde, kus suudeti koos saksa üksustega pikalt vastu panna. Märtsis hakkas NSVL pommitama, et murda läbi rindejoon. Suvel suutis Narvast läbi murda NSVL, kuid liin jäi peatuma Sinimägedel, kust läbi murda ei õnnestunud. (juuli). NSVL läks rünnakule kagust ja hõivas Tartu. Soomepoisid tulid eestlastele appi ja löödi emajõeni NSVLi tagasi. Taasiseseisvumiskatse pärast saksa vägede lahkumist. 18. septembril määras Eesti viimane PEAMINISTER J. ULUOTS, vabariigi valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Suur põgenemine: 70 000 eestlast põgenes ära
· Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna- Vietnami kohale · Eesmärk oli vähendada dzungli tihedust. · Tagajärg-400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. Sõja kaotuse põhjused · USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada). · Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. Looduslikud tingimused olid väga rasked. · Samal ajal tuli tegeleda sõjategevusega ja Lõuna- Vietnami riikluse ülesehitamisega. · Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal. · Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist. · USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist. Ronald Reagani arvamus · Vietnami sõda oli Ronald Reagani arvates ainult üks sündmus vabaduse ja totalitaarse riigikorra vahelisest järjepidevast võitlusest.
Kommunistid nõustusid vabatahtlikult reparatsioonimaksudega vaid ühel tingimusel, et enamus sõjaeelsetest aladest, mis olid kommunistidel, ka neile tagastataks. See soov lükati kohe tagasi. Sõda kestis seni, kuni kommunistid sellest soovist loobusid. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli Lõuna ja Põhja piir jooksnud. Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne...
· ''Lousitania uputamine oli üks traagilisemaid, pärast seda loobuti laevade uputamisest · Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde · Verduni lahinguks valmistumine 4) 1916 Läänerinne · sõtta sekkusid Portugal ja Rumeenia · Verduni lahing 21. veebruar 1916 · taheti valida läänerindel selline koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni · läänerindel hukkus 1 milj meest, Somme'i lahingus 1,3 milj, kuid rindejoon ei liikunud · vallutati esimene ja teine kaitseliin, aga läbimuttet ei toimunud · kestis 10 kuud · esmakordselt kasutati tanke · need hävitasid traattõkkeid, purustasid kindluseid ja tekkitasid paanikat · aprill 1916 idarindel Vene poolel nõupidamine, kus otsustati alustada suvel suurt pealetungi ja algasid selle ettevalmistused · 1916 aasta kurnas välja Keskliidu jõud · Jüüti merelahing 31
NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -1944 -06.06.1944- Overload e Normandia dessant. Lääneliitlased hakkasid Normandiat vabastama üle La Manche'i. Prantsusmaal läks võim parempoolsete kätte. Sakslaste möödapanekud: >Arvasid, et üle La Manche ründamine on ebatõenäline >Arvasid, et nii kohutava ilmaga ei rünnata. >Võitlejatel, kes olid sinna värvatud, puudus kogemus võitluses. -19.08.1944-Pariisi ülestõus. -1944 lõpp- rindejoon sakslaste ümber kokku tõmbunud. -Berliini piiramine- Punaarmee võttis Berliini piiramisrõngasse. -1945 -1945 aprill- Lääneliitlaste ja NL kohtumine Elbe jõe eri kallastel. -8.mai.1945- Saksamaa kapituleerus. -6.08 ja 9.08.1945- Hirsoshima ja Nagasaki linnadele tuumapommide heitmine, et kiirendada Jaapani kapituleerumist. Põhjuseks toodi välja see, et vähendada Ameerika tsiviilisikute tapmist -2.09.1945- Jaapan kpituleerus. II MS lõpp. 3. Lepingud ja konverentsid II maailmasõja ajal
Jätkas Ajutine Valitsus. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aastal Riia, järgmisel kuul okupeeriti ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Serbia võitles kangelaslikult Austria-Ungariga. Alles peale Bulgaaria sekkumist 1915 murti Serbia sõjaline vastupanu. 1915. aastal kuulutas Austria-Ungari sõja Itaaliale. Kumbki pool alguses edu ei saavutanud. Austria-Ungarile tulid appi Saksa väed, alustati üldpealetungi. Sakslased vallutasid Camparetto. Alles hiljen taastati rindejoon. 1914. astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan. Sõda merel ja kooloniates Britid takistasid Saksa kaubalaevade liiklust. Ohuks antandile kujunesid sakslaste allveelaevad. 1915. aastal kuulutati allveesõda. Inglismaad ümbritsenud veest sai sõjatsoon ja kõik sealsed laevad tuli uputada(s.h. reisilaev). Hiljem lõpetati reisilaevade uputamine. 1916. aastal Saksamaa tahtis läbi mereblokaadi murda. Suunduti Põhjamerre, 31.mail toimus Jüüti merelahing
NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -1944 -06.06.1944- Overload e Normandia dessant. Lääneliitlased hakkasid Normandiat vabastama üle La Manche'i. Prantsusmaal läks võim parempoolsete kätte. Sakslaste möödapanekud: >Arvasid, et üle La Manche ründamine on ebatõenäline >Arvasid, et nii kohutava ilmaga ei rünnata. >Võitlejatel, kes olid sinna värvatud, puudus kogemus võitluses. -19.08.1944-Pariisi ülestõus. -1944 lõpp- rindejoon sakslaste ümber kokku tõmbunud. -Berliini piiramine- Punaarmee võttis Berliini piiramisrõngasse. -1945 -1945 aprill- Lääneliitlaste ja NL kohtumine Elbe jõe eri kallastel. -8.mai.1945- Saksamaa kapituleerus. -6.08 ja 9.08.1945- Hirsoshima ja Nagasaki linnadele tuumapommide heitmine, et kiirendada Jaapani kapituleerumist. Põhjuseks toodi välja see, et vähendada Ameerika tsiviilisikute tapmist -2.09.1945- Jaapan kpituleerus. II MS lõpp. 3. Lepingud ja konverentsid II maailmasõja ajal
väeosade kätte.Eriti soomusrongid olid need, mis avasid meie võitude seeria. Samal ajal alustas aktiivselt vastase ründamist ka eesti merevägi, tehes dessant dessandi järel teed vaenlase tagalasse. Mereväe ja soomusrongide rünnakud vaenlase külgedele olid nii edukad, et Punaarmee loovutas taandumisel Rakvere lahinguteta. Eestimaa südames, Järvamaal olnud vaenlane, kartes peale tagala läbilõikamist kotti jäämist, alustas kiiresti taandumist. Viru rindel taandus rindejoon Tallinnast järjest kaugemale. Jõhvi lähistel püüdsid punased meie vägede edasitungi küll peatada, kuid Järve küla all toimunud lahingus, mis kujunes küll üsna raskeks meie noorele "Kalevi Malevale", murti kalevlaste ja 1. polgu üksuste poolt punaste vastupanu täielikult. Narva vabastamine. Utria lahing Otsustav lahing Narva vabastamiseks peeti Eesti ja Soome dessantvägede poolt meie sõjalaevastiku toetusel Utria küla ja Laagna mõisa juures. Narva linna ja Narva jõe joone
juunil taandus Nõukogude-Saksa sõjas Punane. ja Lätile ning kuna vastupanu oli lootusetu, anti Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti. 7 järele. 17 juunil Laidoner kindral Eestis, kirjutas juulil ületati Eesti piir, järgmisel päeval loovutati alla ,,Narva diktaadile" : anti kontroll kõigi Pärnu, Viljandi, 9. juulil Valga, Võru, 10. juulil ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Tartu lõunaosa. Seejärel peatus rindejoon Kesk- Eestis, sest suurem osa saksa vägedest saadeti Leningradi alla. Nõukogude hävituspataljonid hävitasid taandudes ettevõtte- jms hooneid. Hukkus 7. Ei suudetud taastada iseseisvust ligi 2000 inimest. Hävituspataljonide vastased, metsavennad, olid PS! Kuskile sinna vahele võiks vist sobitada, ka
juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale. Sõja tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori ja Golani kõrgendiku. Rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 lepituspäeval, elustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi. Esialgu saatis neid araablasi edu ja ületati Suessi kanal. Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata. NSVL õpetustega suutsid Egiptlased teha nende õhuväele suuri kahjusi. Lõpuks suutis Iisrael ennast koguda ning vastupealetungida. 24. okt peatati sõda ÜRO nõudel. Sõda oli peaaegu suhted araabia maade ja lääneriikide suhted katkestanud
Tagasilöökide tõttu hakkasid sakslased taanduma ning 1942. veebruarik olid nad alg rindele juba suhteliselt lähedal. Stalingradi lahingu eel Sakslased ei andnud alla ning hakkasid uut lahingut planeerima. Oodati sobivamat aastaaega ja ilmastikku, et sõdurite varustamine saaks toimuda efektiivsemalt. Hitleri Saksamaa oli eelisseisus, sest nad olid suutnud vallutada paljud Nõukogude Liidu alad. Siiski raskendas maksimaalset tugevat rünnakut laialivalguv pikk rindejoon. Usa liitumine sõjaga pani Saksamaa halba olukorda, kuna nüüd võis tekkida olukord, et peab sõdima mõlemat rindelt. Sellise olukorra vältimiseks tuli venelaste vastupanuvõimet halvendada. Suurte kautuste tõttu operatsioon bardossal ei saadud enam korraldada pealetungi terve rine ulatuses. Sellepärast valiti ründamiseks lõunasektor, sest see ajaks segadusse Nõukogute liidu kes ootas uut peale tungi Moskvale. Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil
ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud
Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks? 1) Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean. 2) Polnud armeede, vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased. 3) Puudus rindejoon 4) Seniste väärtus hinnangute hülgamine 5) Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi miks hitler kaotas? mis aitas lääneriikidel lõpuks siiski võita? 1) SM kehvad liitlased, ei aidanud piisavalt ning olid nõrgad 2) SM-d rünnati igast suunast – jäid mitme tule alla 3) Lääneriikidel ülekaal – rohkem varustust ja mehi 4) SM plaan pidada välksõda kukkus läbi Eesti II maailmasõjas- iseseisvuse kaotus ja valikud. 24
kasulikum oleks olnud löök anda Austria-Ungarile. Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud ka mitmele rindele: lõunasse suunati Serbia vastu väiksem osa armeest, itta Venemaa vastu saadeti suurem osa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. 6. §6 Positsioonisõda ja manööversõda - mõistete sisu? kus neid peeti? Positsioonisõda - kaitserelvad ja vahendid (okastraadid, kaevikud jm) olid ründerelvadest tõhusamad, kaevikud olid peaaegu läbipääsmatud, rindejoon oli paigal. Lääneriikides oli võimalik ainult, kuna nõudis head varustamist suurele hulgale meestele. Manööversõda - sõjapidamine seisneb manöövrite tegemises ja kurnamises, seda kasutati väiksemates ja paremini treenitatavates, tehniliselt võimekamates sõjavägedes, Saksamaa kasutas mööversõda idarindel Venemaa vastu. 7. (lk 54) Sõjatehnika areng, uued relvaliigid ja sõjapidamise viisid. Kiire tehnika areng - keemiatööstuses täiendati peaaegu kõiki relvaliike.
Idarinne Ida-Preisimaal tungis peale Saksamaa, venelastel pealetung ebaõnnestus. Austria-Ungari vastu oli vene armee edukam. Venemaa hõivas Galiitsia. 1915: Saksamaa koondas peamised jõud idarindele. Tegelikult ei soovinud Saksamaa kahel rindel sõdida. Tehti otsus, et minnakse idarindele, sest seal oli parem võimalus manööversõjaks. Manööversõda on sõda, kus üks pool tungib peale ja teine taganeb. Sõjategevus toimub väga laialdasel territooriumil, rindejoon liigub palju. See on vastand positsioonisõjale. Gorlice operatsioon. Saksamaa tungib läbi Venemaa kaitsest, jõutakse Riia-Daugavpils-Tsernivtsi joonele. Oli vallutatud lõunapoolne osa Lätist, kuid Riiat ei vallutatud. Seega oli rindejoon Eestile väga lähedal. Paljud lätlased evakueerusid rinejoone eest. Paljud läksid vabatahtlikult Siberisse, aga põgeneti ka Eestisse. Selle tõttu oli Eesti linnades ruumipuudus. Seal on ka põhjus, miks Läti ei
jne…- puudus tarbekaubatele • Tööjõu puudus- võeti tööle naisi ja alaealiseid. (18-40 aastased mehed sõjaväes) • Sõjaväkke võeti enamus hobuseid, talude olukord läks halvaks ja raskeks- olukorda leevendasid saksa sõjapõgenikud- paigutati taludesse. • Inflatsioon- säästud kaotasid väärtuse • Sõjatööstuskomitee- ettevõtetele jagati tellimusi ja tooraineid. 1915 SUVI- • Sm pealetung idarindel- rindejoon Daugava jõe ääres ja Riia linnani. • Eesti rindelähedane piirkond • Merel Sm sõjalaevastik- Tulistati Kuressaaret ja Pärnut- “Waldhof” pommitati ära. • Eesti ettevõtete teisaldamine Vmle- sinna veeti ka kultuurivarasid (Taru ülikooli varad- laborite sisustus ja kunstikogud) • Tallinna ja Paldiski ümbruses rajati Peeter Suure merekindlus (3 rida kaevikuid ja kuulipilduja) • Kaitseliini varustas raudtee.
kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks ajaks jäi sõjategevus Eestis soiku, sest nii Poola kui Rootsi keskendusid vallutussõjale Venemaa vastu. Rootsi uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis 1611. aastal Poolaga vaherahu seniks, kuni sai sõlmitud rahu Venemaaga, misjärel alustas ta uuesti võitlust Eestis ja Lätis. Rootslasi saatis edu ja 1629. aastal Lääne-Preisimaal Altmargi
klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Aleksander Abel oli klarnetimängijaks 1. diviisii orkestris, pidi perekond 1932. aastal koos 1. diviisi staabiga Rakverre kolima. Rakvere 3. algkoolis alustas Ervin enda kooliteed. Ta oli rahutu hing, kes õppimise asemel soovis hoopis õues ringi lipata. 1944. aasta alguses on rindejoon Narva taga ning Saksa sõjaväe haiglad hõivavad Rakveres kõik koolimajad. Ervin on lõpetanud 1943. aastal 3. algkooli ning asunud õppima Rakvere 1. gümnaasiumi. Kuid õppimine ei suju ja kõik Rakvere koolid koondatakse ühte Tartu tänava koolimajja. Alguses õpitakse mõni tund päevas, kuid peagi jäetakse lapsed koolist koju. Kuna ka Rakverele visati pomme, põgenes Abelite pere Laanemõisa tallu. Seal said nad tuttavaks Kruusementide perega.
Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all
aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule läksid, langesid kuulipildujate all
aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute poris roomavate sõdurite peade kohal käis sootuks uutmoodi võitlus õhusõda. Sõdurid olid sageli põlvini mudas, lisaks oldi hädas ka täide ja rottidega. Miljonid sõdurid, kes kaevikutest rünnakule
· 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. See lõpetas esimese maailmasõja. Saksamaa oli jäänud liitlasteta ning olukord lootusetu.Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima välja väed okupeeritud aladelt. Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist. 11. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Sõdivad riigid: Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari Manööversõda püsiv rindejoon puudus. Peeti üksikuid suuri lahinguid Kaotati Poola, Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast · Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus, 1916. a venelaste ebaõnnestunud pealetungid. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. · 1917. a veebruarirevolutsioon, Nikolai II loobus troonist. · Vene Ajutine valitsus ei suutnud tuua pööret rindel. · 1917. okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine. · 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
