kapiteel. Pilastri eesmärk on kanda ja tugevdada müüri, kuid hilisemas arhitektuuris on sellel pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades hoone fassaadi. Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis. · Horisontaalsus Renessanssi ajal tekkis antiigi eeskujul horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini. · Tsentraalperspektiiv lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga.
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet",
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
Kunstiajalugu renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstni...
TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul. 2. VABAKUJUD a. Donatello Taavet, Grattemelata ratsamonument b. Verocchio Taavet, Coleoni ratsamonument
Itaalia renessanss 1. Renessanss ehk taassünd.Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´...
lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. 8. Carl Ludwig Engel kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. 9. Keskaegsete elamute ümberehitus 10. Johann Mohr oli arhitekt. Ta kavandas Eestis Stenbocki maja. 11. Rangemad ja lihtsamad vormid. Pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile, ruumide otstarbekas planeerimine on teisejärguline. Eeskuju võetakse antiikarhitektuurist. 12. Rustika on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. 13. Tartu Ülikooli peahoone ja Taru kesklinn. 14. Raikkõla mõisahoone Raplamaal. Saku mõisahoone. Saue mõisahoone. Riisipere mõisahoone. 15. Trofeekimp on sõja trofeedest tehtud kimp. Nt Tartus Barclay de Tolly mausoleum. 16. Ampiirstiil on klassitsismi arhitektuuri hilisem ajajärk, mida iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus kui klassitsismi.Tekkis 19 sajandil.
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatello ümasplastika töö. 9. ,,Taavet". 10. Kirjelda vararenessanssi maalikunsti. 10. Olid veel naiivsed ja detailide rohked
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
GOOTI KUNST (GOOTIKA) Gootistiil järgnes romantismile. Gootistiili saab näha Prantsusmaal. Prantsusmaa kuulsaim kirik: Jumalaema kirik Pariisis (Notre-Dame) on gootistiilis. Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektu...
seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera lõuendil, lisaks kristusele on pildil ka palvetav neitsi-maarja ja püha John
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühali...
evolutsioonilist sugulust. · Binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis. Esimene sõna (ALATI SUURE TÄHEGA) perekond, teine liigiepiteet. Nt: Motacilla alba (linavästrik) ja Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus (kodukass), Canis lupus (hunt) familiaris (kodustatud, perekonna liige) koer. Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt Hirundo rustika L. suitsupääsuke, esmaavastaja Linné) · Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi. · Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga see jäi siiski kunstlikuks süsteemiks (õite, viljade sarnasuse järgi süstematiseeris, sest suguelundid arenevad kõige aeglasemalt organitest) Nähtavate suguelunditeta taimed
6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi?
6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi?
Võlvidest eelistati kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat vastupidiselt klassitsismile mis oli värvilage. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. Hilis- renessanssil muutus arhitektuuri vormikeel. Selle asemel et aknaid reeglipäraste vahedega reastada koondati need nüüd sageli rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad. Sellest tulenev liikumise mulje muutis vastavalt ka fassaadidekoratsioonid skulptuursemaks erinevalt klassitsismile.
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
17.10.2011 Kodanluse tõus: jõukas linlane tellijaks, käsitööline eeskujuraamatute alusel kombineerides teostajaks. Pildil: Hans Vredeman de Vriesi gravüür (1583) Antwerpeni raekoda (1564) 47 17.10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem · Sümmeetria · Loov arendamine · Väljapürgivus · Rustika · Kõnelev arhitektuur 48 17.10.2011 Interjöör · Väljendusjõulisuse kasv (nii maalikunsti kui ka plastika abil: sambad, nikerdportaalid, kaminad) · Maalingutega asuti ruumi illusoorselt muutma: dramaatiliselt avanev sein · Maalitud tekstiiliimitatsioon · Lae dekoreerimine · Ornament muutub fantaasiaküllaseks · Värvid ebaloomulikult kirkad
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2
1. PILET RENESSANSS Renessanss ehk taassünd on antiikkultuuri näidetel põhinev kunsti-ja arhitektuuristiil, mis sündis 14.saj. Itaalias ja nihkus kuni 16. sajandini Euroopas tasapisi põhja poole. Renessanss avaldus kõige täiuslikumalt maalikunstis ja skulptuuris. Renessanssi nimetati tihti humanismi sajandiks, Kuna moodi oli tulnud inimene (humanus lad.keeles) ühes tema inimlike, humaansete soovidega: süüa, juua, armastada, end üles lüüa ja varandust koguda. Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. ...
HUMANISM pidas oluliseks · Usku inimese võimetesse · Kiriku mõju inimesele · Inimese abitust universumi ees See joonis väljendab mõistet Kuldlõige Jumalikud proportsioonid · Universaalne inimene · · · Pazzi kabel · Leidlaste Kodu (autor Brunelleschi) · Palazzo Rucellai Palazzo juures kasutati erilist tehnikat · Fresko · Sfumato · Rustika Sageli kujutati tegelaskujude paari · Aabel ja Kain · Zeus ja Danae · Taavet ja Koljat Kujutatud on · Kirjandustegelane Juudit · Mütoloogiategelane Mercurius · Piiblitegelane Taavet · Verrocchio · Donatello · Brunelleschi Renessanss võttis alastifiguuri kujutamisel eeskuju · Gooti skulptuurist · Egiptuse monumentaalskulptuurist · Antiikkultuurist Vararenessansi maalikunstis kadus
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
- Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob o fassaad on liigendatud o Bramante (1444-1514) - Tempietto - Rooma Peetri kiriku tegi projekti, kuid ehitamine jäi B surma tõttu pooleli o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist
· Püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmisele. · Teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. · Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. · Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik. · Iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. · Loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. · Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. · Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse nissidega. · Uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. · Kirikuid püütakse kaunistada ilusa kupliga. · ,,Villa Rotonda" Skulptuur ja maalikunst: · Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
1.Kes kasutasid esimesena juugendile iseloomulikku kujundite süsteemi (olid ,,juugendi eelkäijad")? Kes ja milliseid kujundeid kasutas? William Blake (1757 1827) oli unistaja kunstnik-poeet, kes pööras maailmale selja ja lõi stiili, mis aimas ette juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sagely leegikujuline joon. Figuurid muutusid ebamateriaalseteks ja hõljusid.Blake nägi ette juuged-kunstnike talenti ja püüdis anendada oma kunsti töötades eri kunstiliikides korraga. Ta oli väga oluline prerafaeliitide mõjustaja. Johann Füssli (1741-1825), kes hiljem muutis oma nime Fuseliks, oli Blake'i sõber. Ta kuulus romantikute hulka, kuid tema tööd olid rohkem sümbolistliku ja psühholoogilise sisuga. Töödes on unenäolised figuurid. Caspar David Friedrich (1774-1840) naalid on ilusad ja melanhoolsed ja müstilised. Kujutas lõpmatust ja igavikku. Jean-Auguste-Dominique Ingres (1780-1867) tähelepanu ...
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
ISESEISEV TÖÖ 11. klass KÕRGRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias ARHITEKTUUR 1. Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks? Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritak...
Ehitati palladio palazzosid.leiutati persfektiiv. Maalikunstis hakata maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks, modellidena kasutati tavalisi inimesi, hakati kujutama inimesi reaalsemana ja emotsioone. Pühapiltidel hakati maa peal kujutama varju. Notarimaalid- notar vaatab üle, kindlalt kokku lepitud. Koodumine silmapiirile. Hakati ehitama ilmalikud hooned. Hakati ehitama kupleid üle paljude sajandite. Firenze palazzo Hullud linnamajad. ( rustika stiil- mida ülesse poole, seda väiksemaks lähevad kivid) Väljas näevad välja nagu kindlused, suured ja koledad, aga sees on soojem ja südamlikum, siseõu, maest laani maalid. Kuulsaim on Medicide palazzo , korrused on eraldatud ribaga. Toomkirik- Brunellesci ehitas hiiglasliku kupli 45, 52m. Pani gooti roided ja ehitas sinna vahele. Kuplil on kaks kihti, mille vahel saab kõndida. Kõik on hästi kitsas. Kiriku fassaadi on neogooti, kaetud valge, roosa ja rohelise marmoriga
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Renessanss ehk taassünd on oma nimetuse saanud sellest, et Itaalias hakati matkima antiik kunsti ja sellepärast nimetataksegi 15-16. Saj. kunsti taassünniks. · Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd".
ajast pärit olev fassaad, ja sealjuures sugugi mitte ilusamaks. Kuid isegi niisugusel ümberehitatud kujul kuulub see ehitis ilusamate ülikooli hoonete hulka. Stiililt võiksime asetada teda "Biedermeieri" alla, klassitsismi mõju annab end siin tunda veel kaunis tugevasti. Juba üldkompositsioon on kaunis maitsekas; ka on aknaraamitused ja profiilid joonistatud kaunis selgelt ja puhtalt; fassaadi elustamiseks aitab kaasa paiguti maitsekalt asetatud rustika. Igatahes on küll veel küsimus mil määral võib Winklerit lugeda selle ehitise autoriks. Sest Tartus valmistatud kavandite juures võeti ette Peeterburis (teede ja avalikkude ehitiste peavalitsuses) tihti väga kaugele ulatavaid parandusi ja muudatusi ning see sündis ka Winkleri kavandiga. Ülikooli arkiivis on säilinud selle ehitise fassaadi joonis, millel leidub märkus, et ta on valmistatud teede ja avalikkude ehitiste kavandite ja eelarvete departemangu II.
väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja.
raamatud, mängukaartid) · Levis kirjaoskus tänu trükitud raamatutele · Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR · Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514)
Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, 14 kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. 19 ● Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. ● Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. ● DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) ● Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
varemetelt õpitud üksikasju. Kirikud ja kabelid muutusid taas madalateks, meenutades pigem romaani kirikuid. Lisandus ka mitmeid antiigi detaile, palju kasutati pilastreid ning tihti meenutas hoone välissein Rooma triumfikaari ning selle motiive, rohkelt kasutati bareljeefe. Peafassaadi ülemisele äärele püstitati antiiktemplite kolmnurkseid fronte ehk viile. Mõnikord laoti majade välisseinad tahumata kividest, mis eemalt vaadates tegi seinad mustriliseks. Seesugune stiil sai nimeks rustika. Selliseid maju kutsuti Palazzodeks. Palazzo Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole
2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad. Ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib verikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri hoone fassadil vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, mis on tuduvalt plastilisem, kui teistel samal ajala Eestis ehitatud hoonetel. Välisviimistlusest võib välja tuua ka laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nugaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab
"Beauty is truth, truth beauty"---that is all Karl Morgenstern (1770-1852) Ye know on earth, and all ye need to 1802 Tartus know. klassikalise filoloogia professor Romantism: USA TÜ raamatukogu 9 esimene direktor · Alumise korruse rustika mõjub TÜ kunstimuuseumi kandvana. Esimest ja teist korrust Rajaja eraldab simss, katuseserva all paikneb lai triglüüfide Modernism (19.20. saj) friis. Eenduv keskrisaliit moodustab Antiikaja tegelaste ja teemade kuue sambaga portikuse, mis kannab sidumine kolmnurkset viilu. Tagafassaadi
Võlvidest eelistati kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks 64 Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. 16.sajandil hakatakse ehituses kasutama ka kantkivi. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat. Alates 16.sajandist kasutatakse siseruumide kaunistamisel rikkalikult ka skulptuurset dekoori, eelistatuimateks motiivideks kujunevad lõvipead, akantuselehed, puuviljavanikud, materjaliks valge, hiljem toneeritud kips või stukk. Renessansiajastul pöörati tähelepanu ka linnaehitusele, eelkõige taotleti regulaarset
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Nikolai Thamm noorem oli Tallinna üks viljakamaid arhitekte. Aastal 1907 jäeti endise Tallinna Teatri saaliosa taastamata sinna tekkis tänavast müüriga eraldatud hoov . Hoonet kaunistavad juugendfrontoonid ja akendevahelised ornamentliseenid. 4 Alumist korrust toonitab rustika, samas kui ülemise korruse tõstavad esile suured aknad. Eespool mainitud peterburilaste duo järgmiseks meistriteoseks Tallinnas on Pärnu mnt. 67 asuv Lutheri villa, mis valmis aastal 1910. Selles villas on juugend oma põhjamaises tõlgenduses leidnud mitmeid väljendusviise: majal on asümmeetriline üldplaan, keskne hall, ruumide avardumine terassidele ja otseloomulikult loodusliku materjali kasutamine. Ehitise asukoht võimaldas hoone niimoodi planeerida, et see
Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas kirju, kus rääkis pärisorjuse kaotamise vajalikkusest; arvas ka et teorent toob vähem kasu, kui raharent. EHITUS KUNSTIS Valitses klassitsism: lihtne, selge, sümeetriline. Sammbad, jäljendatud rustika. Klasitsismis ehitati ümber enamus mõisu. Ehitati üles Toompea Loss ja Tartu raekoda. Tartusse ehitati veel Katariina Kivisild ja Ülikooli hooned. TÜ peahoone arhitekt on Krause. 18. sajandi keskpaigaks oli eesti rahvaarv ½ miljonit. 18. sajandi lõppus üritas Rootsi eestit oma võimu alla haarata. Kuid nende väed said kohe peale Paldiskis maabumist lüüa. Balti erikord ei kehtinud 1783-1796. Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra. Üritati Balti erikorda likvideerida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
