Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad. Friedrich Gustav Arvelius Tema esimeseks teoseks oli ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", mille koostamisel oli talle eeskujuks üks saksakeelne lastelugemik. Et juturaamat oli selleaegses talutares peaaegu tundmatu, siis jagab autor oma raamatu eessõnas näpunäiteid ka selle kohta, kuidas jutte lugeda. Friedrich Wilhelm von Willmann Willmann uskus eestlase vaimupotensiaali, tema arenemisvõimesse ja samaväärsusesse sakslasega, aga ka talupoja majandusliku elujärje prandamise vajadusse. Selle nimel saigi temast kirjamees, kes püüdis ,,eestlaste häid omadusi, mis aga harimattuse kõntsa alla on peidetud, üles äratada". Johann Wilhelm Ludwig von Luce Licest sai innukas maakeele kaitsja, isegi ülistaja. Tema arvates on eesti keel rikas ja kõlav ning luuletamiseks täiesti kohane
Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, kes kirjutas kõrgel tasemel luuletusi) 1816/1819 Pärisorjuse kaotamine
*Kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist Sõnaraamatud ja grammatikad *18. saj. esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. *1730. aastatel valmis S. H. Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat" *1732. aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika. Eestikeelse ilukirjanduse algus *18. sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. saj. jutukirjanikud F. G. Arvelius, F. W. von Willmann, O. R. von Holtz ja J. W. Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Aitäh tähelepänu eest!
Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks üllespandud, Kes süddamest püüdwad uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes pühha kirja luggemissest omma hingele tössist kasso sada 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid Fr. W. Von Willmann „Juttud ja teggud“, mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinu valmidest ja mõistujuttudest. Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2. osa 1787) Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja
2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1
eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede, A.A.Vierorth jt. 1939. aasta oli ajalooline, sest siis ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel kirjaga „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“. Kokku trükiti piiblit 6015 eksemplari. Tänu sellele levis lugemisoskus. 18. sajandil hakati tegelema ka juba raamatukeelega. Seda jätkasid jutukirjanikud F.G.Arvelius, F.Wilhelm von Willmann, O.Reinhold von Holtz ja J.W.Ludwig von Luce. Nende teosed said kalendri kõrval eestlaste oluliseks lugemisvaraks. Nende raamatute sisud olid õpetlikud, tuues näiteks Arveliuse raamatu, mis räägib majapidamis- ja tervishoiualastest õpetuslugudest. Läbimurdeks võibki lugeda siinkohal seda, et raamatuid hakkasid lugema ka talupojad. 19.sajandi läbimurdeks võib lugeda uue kirjaviisi teket, millele pani aluse saksa pastorite hulka kuulunud E.Ahrens
Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947) August Mälk "Tee kaevule" I-II (1952-1953) Valev Uibopuu modernistlik romaan Karl Ristikivi "Hingede öö" (1953) ajalooline romaan Ain Kalmus "Jumalad lahkuvad Maalt" (1956), "Toone tuuled üle Maa" (1958), "Koju enne
8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid
10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. osast: 1. Tartu rikkus ja õnneaeg 2. Patuelu 3. Linna hävitamine ja küüditamine 4. Manitsus. 13) Estofiilid olid valgustajad, nad kirjutasid maarahva harimiseks kalendreid, ajalehti ning raamatuid. 14) Saaremaa kirjamehed olid Luce ja Willmann. Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm.
Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari. Reiner Brocmann: · sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor; · Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks;
Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal.
1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak
Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks ● August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa nädalakiri „Lühhike öppetus“ - Selles nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi,
1780 (täiend trk 1818) ,,Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks" (A. W. Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika § esmane murdejaotus, § eesti ja soome keele seose väljatoomine § 19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu. Ilukirjanduse algus o Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele oluliseks lugemisvaraks, o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o
kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud. Välja on jäetud kolm Willmanni valmi ja lisatud neli uut juttu. Willmanni raamatu eeskujuks ja allikaks oli Gotthard Friedrich Stenderi lätikeelne raamat ,,Jaukas Pasakkas un Stahsti" (1766), mis omakorda tugines saksa kirjandusele. Kuigi Willmann ise oli pärit Lätist ja ei jõudnud eesti keelt kunagi grammatiliselt päris selgeks õppida, õppis ta tähelepanelikult saaremaalaste kõnepruuki tundma. Algselt sisaldas Willmanni raamat 54 valmi ja 35 juttu, millele lisandusid Anton Thor Helle grammatikast võetud mõistatused ja mesilasepidamise ning loomaravitsemise õpetused. Osa Willmanni jutte sai rahva hulgas niivõrd tuntuks, et neid on hiljem rahvajuttudena üles kirjutatud. Suurt populaarsust põhjustas asjaolu, et teos oli
... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles ... F. G. Arvelius? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine Taluperedes nähti koolikohustust täiendava koormisena. 1765
teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärra-arwada ning parrandada". Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Uus etapp eesti proosa arengus algas ~1775, mil ilmus mahukaid juturaamatuid. Autoritest tõuseb esile Willmann, kes raamatuga "Juttud ja teggud" tõi eesti
G.Browne- Riia kindralkuberner, kes püüdis valitsemist korraldada sõjaväelise lähenemisega. Üritas parandada talurahva olukorda. A.T. Helle- Jüri kiriku õpetaja, viis lõpule esimese eestikeelse piibli tõlkimise. A.W.Hupel- Põltsamaa pastor, levitas rahva seas raamatuid ja osales lugemisseltside moodustamises. Fr.G.Arvelius- Talurahva lugemiseks mõeldud kalendrites avaldati tema kirjandust, kus talupoega kujutati kui mõisniku ustavat alamat. Fr.W. Willmann- Talurahvale mõeldud juturaamatuid kirjutanud autor, kelle looming oli talurahva seas väga levinud. G.Merkel- Liivimaa talupoegade kurba elu kujutanud kirjanik, kelle loomingul oli Euroopas sügav mõju. J.Ch.Petri- Eestimaa talupoegade kurba elu teravalt kritiseerinud kirjanik. Aleksander I- aastal 1801 Venemaal võimule tulnud keiser. Ta oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma, olenevalt Eestimaa rüütelkondade järgnevatest sammudest talurahva kaitsmisel.
Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit. Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor Gotthard Kettler-Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632
jne) 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti 1715 ilmub Uus Testament ka põhjaeesti keele grammatika- sobitas ee k saksa keeles k reeglistikugajäi rahvakeelest kaugele 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud (Wastne Testament) Virginiused- I ee hjuturaamatud- enamasti mugandatud keelne piibliväljaanne. Edasine töö takerdus tõlked saksa keelest. Populaarne autor oli F. keeleliste vaidluste taha W. Willmann (kirikuõpetaja), F. G. Arveliuse teost ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" pilgati (talupoeg tahab härra pakutud priiuse asemel pärisorjaks edasi jääda) 1693 Johann Hornungi ladinakeelne ee k Tänu valgustuskirjandusele said eesti grammatika- arvestas Stahli omast talupojad teada, et Aafrika elanikud on
avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonetet projekteerija, hiljem ülikooli professor , arhitekt. Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802).
ristiusu üleskutsele võidelda kõrkuse, viha ja kadeduse vastu saab alguse 18. sajandi teisel poolel sentimentalism levik, mis asendab range mõistusekultuse tunnete vastu. Sentimentalismiga said hoo sisse eesti kirjanikud ja sündisid esimesed eesti keelsed kirjatükid. Vaatamata valgustusele ei kadunud ristiusk ega kristliku õpetuse mõjud eesti kirjanduses mitte kusagile. Näiteks Friedrich Wilhelm Willmann polnud oma juttudele ja valmidele lisatud õpetustes surmatemaatikast kirjutades kristlikku moraali puudutamata jätnud. Willmanni teoses ,,Juttud ja teggud" on väike jutuke pealkirjaga ,,Surm" ja selle loo õpetuseks oli kirjutatud soovitus nendele, kes tahavad kaua elada. Nimelt tuleb neil inimestel vältida viina ja tubakat, sest need rikuvad tervise ja inimene kuivab ja sureb, lisaks on soovitus paluda Jumalat. Samuti oli kirja pandud lugu pealkirjaga ,,Surm ja noor mees", mille loo
põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb seejuures siiski feodalistliku süsteemi raamidesse
Harjumaale Jüri kihelkonna pastoriks(1795-1810); surm lõpetas tema vaimulikukarjääri. Winkler on koostanud katekismuse ning tõlkinud vaimulikke laule. 1796-1800 teenis Kadrina kogudust Joachim Gottlieb Schwabe (22.11.1754- 01.02.1800). Ta avaldas oma eestikeelset lüürikat "Eesti Maarahva Kalendri" lisas ning kirjutas ka esimese eestikeelse hällilaulu, lisaks sõnastas esimesena eestikeelses luules looduselamusi. Ilmalikud kalendrivärsid!!;) 18.· Eestikeelne valgustuskirjandus (Willmann, Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Pärisrahvas kääris orjuse süvenedes. Tuimuse ja tülpimuse katte all küdes masiliselt sõnakuulmatuse proteste ja ärapagemisi. Üksikuid vastuhakkamisi polnud ametivõimudel raske likvideerida. Tihenevad rahutuste hood, Pugatsevi mäss Venemaal, "kahjulik tõmbus vabaduse järele" - see tekitas omajagu ärevust balti härrasrahvuse julgestumises. Kõvasüdamelised mõisnuikud kinnitasid oma lootused
Teisalt olid paljud kodu- ja kirikuõpetajad saanud hariduse Saksamaa ülikoolides, kus valitsesid ratsionalismi- ja muud valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme
Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739. aastal Rahvahariduse miinimumnõueteks seati luteri katekismuse viie peatüki
asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal. Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb Stiililt lihtne , kujundivaene, vanatestamentlik, hüplev katkendlik.
ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum. 1950ndatel: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Aino Thoen, Harri Asi, Asta Willmann. Gert Helbemäe Ajalooline proosa. Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960), mis ühendab realistlikuma põhikihi ja lisakihi(alltekst), tugineb kreeka ja juudi mütoloogiale. Helbermäe oli ka näitekirjanik. Draamaloomingust näidend ,,Üleliigne inimene" (1972) Juhan Liivi eluloo lainetel
Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus
Sisaldab põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741
Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767
kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb seejuures siiski feodalistliku süsteemi raamidesse
eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset kirjandust suunasid teoloogilise haridusega kirikuõpetajad. Kirjanike eesmärk oli muuta talupoeg paremaks, sest talupoega iseloomustasid negatiivsed iseloomujooned, mida oleks tarvis välja juurida – nt rumalus
kokku mod ja realistlikku esteetikat. Romaan "Neli tuld" mängib kuidagi läbi romaani situatsiooni ruumimudeli abil Allegooria Realismist lähtuv psühholoogiline kujutamisviis, seda näeb eriti kujukalt 1957. a ilmunud romaanis "Janu". "Keegi ei kuule meid" linna kujutamine on selles mõttes eriline, sest linna nime ei nimetada kordagi, aga see kaardistatakse täpselt ja selles võiks ära tunda Valga linna, kus Uibopuu koolis käis. Asta Willmann Willmann jõudis kultuurilise tegevusega kokku puutuda juba 1930ndate Eestis "Peotäis tuhka, teine mulda" eesti kirjanduse kõige pikem armastusromaan Ilmar Jaks 1949 "Saaremaalt Leningradi" sai pagulasringkonnas tuntuks, äratas tähelepanu, erineb sellest laadist, mis ta hiljem kasutab. See on dokumentaalsest ainest läbikirjutatud teos, väga noore mehe lähiaja memuaarid, aga kindlasti mingisugust üldisemat tähelepanu tõukas tagant ka see, et I. Jaksi teekond pagulusse oli veelgi
Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883 Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud
laeval. Ühes variandis ta kirjutab edasi rõhutatud allegoorilist proosat (tugev alltekst), aga veenvama tulemuse saabutab ta psühholoogilise realismi aladel, või mingites sellistes vormides, mis on sellele lähedal. Kasutab moodsa kirjanduse võtteis ja omamoodi riskantsel viisil kui kogu tekst on edasi antud lamava tütarlapse sisemonoloogi kaudu. ,,Janust" võib välja lugeda ka Uibopuud ennast, sest ta on olnud ka ise sarnaselt haige. Asta Willmann (Surnud) Ilmar Jaks · 1963 Eikellegi maal Esindab pagulaskirjanduse vanemat generatsiooni üks vanemaid tegevkirjanikke. Isiklik elukäik 40ndatel hakkab loomingus kaasa mängima. Nimelt ta 1943-1944 aastal Eestist ei põgene ja ta mobiliseeritakse punaarmeesse. Punaarmee tööpataljoni koosseisus saadetakse ta Leningradi ja sealt põgeneb ta 1945 Rootsi. Kui selline seikluslik põgenemine toimub, siis annab ainest ka üsna varakult ilmunud raamatule ,,Saaremaalt Leningradi"
Eestikeelne kirjasõna: hakkas tekkima ilmalik eestikeelne kirjasõna (vaimulik kirjasõna 1525) 1731. a hakkasid ilmuma maarahvakalendrid hakati välja andma nn rahvaraamatuid 1739. a anti välja esimene eestikeelne piibel (Anton Thor Helle) Eestikeelse ajakirjanduse sünd: Hupel, Wilde hakkasid Põltsamaal 1766. a välja andma eestikeelset ajakirja "Lühike õpetus" hakati maarahvale välja andma juturaamatuid, mis olid mugandused saksa rahvaraamatutest Arvelius, Willmann "Vaga Jenoveeva" 19. sajandil said alguse eestikeelsed ajalehed: 1806. a Tartu maarahva nädalaleht O.W. Masing Maarahva nädalaleht Kreutzwaldi Maailm ja mõnda 1857. a Perno Postimehega (Jannsen) saab alguse päris eesti ajakirjandus kuni 19. sajandini kasutati vana kirjaviisi 1843. a Kuusalu pastor Ahrens koostas grammatika PõhjaEesti kirjakeele alusel, mis sai 1872. a üldkehtivaks Kultuurielu:
Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas
Lugemismaterjal koosnes piiblist, palve ja lauluraamatutest, 18sa II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. 1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav. Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann. Ehituskunst Põhjasõja-järgsed kesised majanduslikusolud peatasid ehituskunsti arengu mitemeks aastakümneks. Sajandi esimese poole ehitusest tõuseb vaid esile Kadrioru loss, mille rajamist alustati 1718a. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Taolise ehituskunsti näiteks on Palmse mõisa Lahemaal.
Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend.
· Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust · Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale 6 4. Saaremaa kirjanikud + Mälk ,,Õitsev meri" 1. Kärla pastor Willmann- jutukogu ,,Jutud ja tegud" 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa) 3. Kärla pastor Peeter Südda- ,,Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll" 1883. 4. August Mälk(1900-87)- Lümandast pärit, eesti romaani- ja novellikirjanik
annaabi.ee 
