seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia:
8-bitiseid sümboleid: 30/2 = 15 Seega vastuvõta poole ekraanil oleks 15 sümbolit vähem 4) Arvutada antud faili suuruse teksti (faili suurus on antud 7-bitistes sümbolites) teoreetiline edastamise aeg edastuskiirustel 300 bit/s, kui andmebittide arv on 7, paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Bitti kokku = 11 (7 andmebitti, 1 startbitt, 2 stopbitti, 1 paarsusbitt) Saadetud faili suurus = 1359 baiti * 8 bitt = 10872 bitt Sümboleid edastati = 10872 bitt / 7 bitt = 1554 sümbolit Edastatav andmehulk = 1554 süm * 11 bitt = 17094 bitt 17094 bit / 300bit/s = 57 s 3.4 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 2 kühmu sagedused 980 Hz 1,65 kHz Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit p, 950 Hz 1,19 kHz 1,62 kHz 1,86 kHz 4 kühmu sagedused Võrrelda joonis 3 ja saadud katsetulemusi peaaegu võrdsed 4. Individuaalülesanne Õppuri kood: ...732
Elizabeth I 07.09.1533-24.03.1603 Grete Nisu 2010 Printsessi sünd. Sündis 7. septembril 1533 Ema kuninganna Anne Boleyn Isa kuningas Henry VIII Isa soovis poega ja lasi Anne hukata. 10. Septembril ristimine Vanglast troonile. 15. jaanuaril 1559. krooniti 18. märts 1554 saadeti kuningannaks Westminster Towerisse. Abbey's. Inglismaa iseseisvuse kaitsmine. Vaenlased Prantsusmaa,Sotimaa, Hispaania. Lahing Hispaania `'võitmatu'' armaada vastu aastal 1588. Maadeuurijad, meresõitjad. Walter Releigh uuris Francis Drake purjetaja ja abiks Hispaania Põhja-Ameerikat.
The house of Lanchester: · Henry IV 1399-1413 · Henry V 1413-1422 · Henry VI 1422-1461, 1470-1471 The house of York: · Edward IV 1461-1470, 1471-1483 · Edward V 1483 · Richard III 1483-1485 Tuudorid: · King Henry VII 1485 - 1509 · King Henry VIII 1509 - 1547 · King Edward VI 1547 - 1553 · Jane Grey 1554 · Queen Mary I (Bloody Mary) 1553 - 1558 · Queen Elizabeth I 1558 1603 Stuartid: · James I 1603 - 1625 · Charles I 1625 - 1649 · Charles II 1660 - 1685 · James II 1685 - 1688 · William III 1688 - 1702 and Queen Mary II 1688 - 1694 · Queen Anne 1702 - 1714 The house of Hanoverians: · King George I 1714 - 1727 · King George II 1727 - 1760 · King George III 1760 - 1820 · King George IV 1820 - 1830
ei oleks sõda tulnudki. Sõja puhkemise ajendiks oli nn Tartu maks. 5) Mida endast kujutas "Tartu maks"? Maks, mida pidid maksma Vene tsaarile. 6) Esitage oma arvamus, millist "alluvuse aega" võis Moskva ettekäändeks "Tartu maksu" kehtestamisel tuua? Kui Liivimaa ei maksnud maksu ära, otsustasid venelased liivlastele sõja korraldada. 7) Miks võib Vana-Liivimaa delegatsiooni nõustumist 1554 maksu tasuda pidada Venemaa jaoks suureks diplomaatiliseks võiduks? Sellepärast, et sellega lõppes sõda ja venelaste väed ja inimesed jäid enamus alles. Venemaa ei kaotanud enda saadikuid.
Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inime...
Talupoja pulm Rahavahetaja ja ta naine 1515 1520 1558 1568 1568 1514_ P R 1525 1535 1546 1547-1549 1554 1563-1570 1570 1571 A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S
leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti 3 aastat aega ja siis ollakse nõus vaherahu 15 a pikendama. Selle nõude
haridusele (lugemisoskus) Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku
kogemus. Samas ei olnud keskaegne õpetus ainult sõnade õpetus, vaid kätkes meie mõistes kõike olulist: grammatika, retoorika, dialektika (trivium) ja aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika (quadrivium) Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini. Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud usupuhastus toomkoolide tegevust kuna Eesti- ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa, aga viimaks see siiski jõudis maarahvani. M
haridusele (lugemisoskus) Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku
koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu 1556 a. Liivimaal toimub koadjuutorivaenus 12.1557 Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel 22.01.1558 Liivi sõja algus 12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte 18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu 08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet 10.1558 Ordu vastulöögi katse 13.05.1559 Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad;
RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD. Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helil...
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
Et prognoosida sõltumatute muutujate seost testi keele õppimiseks kuluva ajaga (normaaljaotusega, arvtunnusega minutites) sisaldab regressioonianalüüsi mudel kolme sõltumatut muutujat: õpetaja toetus (a four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used), kodused õppimist toetavad vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted so that low values indicate a poor disciplinary climate). Tabelis 1. on ära toodud mudeli parameetrid, mis annavad ülevaate mudeli „headuse“ ja prognoosi täpsuse kohta. Regressoonimudeli eeslduste kohaselt on tunnused mõõdetud arvuliselt, kodeeritud on puuduvad väärtused, mis muidu ei ole arvulised. Tabel 1. Faktorite seos testi keele õppimiseks kuluva ajaga (minutit nädalas) Reg...
Õuntest Calvados Sissukord Mis on Calvados? Klassifikatsioon Kus toodetakse? Õunte tootmine Toitainete sisaldus õuntes Calvadosi valmistamine Tarbimine Mis on Calvados? Kalvados on brändilaadne alkohoolne jook, mile tooraineks on õunad. Jook on oma nime saanud Calvadose piirkonna järgi Põhja-Prantsusmaal Inglise kanaali lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas
Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk 2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554, 1572, 1585(Lõunaeesti keelne) • Laulude kogumik, saksa - ja mitte saksa keeles 1590 • Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias. • Eesti keele tõusmine kiriku ja koguduse keeleks pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus ja andis keelele uue staatuse. Kasutatud kirjandus 1) Talve, Ilmar
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pari...
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga. Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna Tartu Piiskopkond olla ammustest aegadest Vene võimu alune maa siis tasugu piiskop
survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma.
Reformatsioon supremaatikaakt, millega kuulutas parlament 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Selle peapiiskopiks määras Henri 5 Thomas Cranmeri. Rekatoliseerimise katse Henri 8 suri 1547. aastal, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward 6, kes oli alles laps. 1553 aastal ta suri j9jg troonile sai Henry ja Aragoni Katariina tütar Mary 1 (1553-1558), kes oli katoliiklane. 1554 aastal Kenti krahvkonna aadlik Thomas Wyatti juhtimisel tõusis ülestõus, millega püüti Mary kukutada, kuid nurjus. Hoiatuseks pandi igalepoole teibasse päid ning linna ehtis keha 4 osa ning väravates ees olid võllapuud, sealt sai lisanime Verine. Peale tema surma sai troonile Henri 8 tütar abielust Anne Boleyniga Elizabeth 1 (1558- 1604). Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus. Usuprobleemid Sotimaal Suurt omatähtsust omasid klannid. 1542
Aastaks 1550 olid tollase Euroopa riigi- ja usujuhid jõudnud arusaamale, et tüütut idanaabrit saab vaos hoida tollase kõrgtehnoloogia ja väärtuslike toorainete tarnimise blokaadiga. On teada isegi, et üks laevatäis venemaa suunas liikuvaid vastvärvatud spetsialiste, kes oskasid valada suurtükke ja teha paremat püssirohtu võeti, kuskil poolel teel kinni, mis tollasele Moskva valitsejale Ivan IV-le tõsist tuska tegi. …Aastaks 1554 oli Ivan Julm võtnud Tartu piiskopkonna vastu pehmelt öeldes tõrksa hoiaku. Venemaale oli vaja otsest väljapääsu Läänemerele, mille randa kontrollisid Tartu, Riia ja Tallinna võimukeskused. Saadikute kaudu anti teada, et kui Tartu oma maksu ei tasu, siis tuleb ta ise koos sõjaväega maksu järgi. Peeti ka läbirääkimisi, kuid nõue jäi samaks. Selleks, et sõda ära hoida kirjutasid kimbatuses ja ehmunud Tartu esindajad
Francisco Vázquez de Coronado y Luján (1510 22 September 1554) Coronado sündis Salamanca linnas rikka kaupmehe perre. Kuna ta oli peres teine poeg, siis ei saanud ta perekonna vara pärijaks olla. Seepärast läks ta Püha-Rooma keisri Charles V (Hispaania Charles I) alluva Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza alluvusse tööle. Pärast Mehhikosse jõudmist 1535. aastal ta kiirelt tõusis asevalitseja soosingusse. 1537. aastal ta abiellus Doa Beatriz de Estrada'ga, kes oli Uus Hispaania endise rahandusbossi tütar. 1538. aastal Mendoza määras noore Coronado põhjapoolse Nueva Galicia provintsi kuberneriks. Kuulsa ja katastroofilise Narvaezi ekspeditsiooni üks viiest ellujääjast, Alvar Nuez Cabeza de Vaca, ühel hetkel jõudis asevalitseja õukonda juttudega, et ta oli kuulnud seitsmest imelisest linast Cibola piirkonnas kaugel põhjas. Mendoza, kes ärevalt tahtis leida ja vallutada selle väidetavalt kuldse maa, seejärel saatis kirikuisa Marcos...
Wyatt's army reached London, but the rebellion was put down at the city gates. He and his fellow conspirators were arrested. In all, roughly 100 rebels were hung, although the Queen pardoned 400 others. 5.SLAID Mary tried to make social reforms which were mostly unsuccsessful. One of those was her marriage to Philip II of Spain, in 1554, which was wery unpopular amongst everyone. She couldn't have successors thou there where two phantom pregnancies when she thought she was pregnant but wasn't. Philip spent very little time with Mary, once he realized that she was not able to bear a child. Mary died at the age of 42 from cancer. She was succeeded by her half-sister Elizabeth I, who quickly undid many of Mary's changes,
Preisimaal ordu sekulariseerub kõrgmeister astus luteri usku ja saatis ordu Preisimaa haru laiali jutlustaja Melchior Hoffmann kõige värvikam kuju liivimaa usupuhastuse ajaloos kasuksepp olevat avaldanud rahvale oma piltiliku jutlustamisega tohutut mõju kui teda vahistada üritati, vallandus tartu pildirüüste linnad reformatsiooni tugipunktid kiriku positsioon nõrgeneb, raad juhib 1554 tunnistab maapäev luterluse seaduslikkust Johann Tezel - kuulus indulgentsimüüja simon wanradt ja johann koell 1535/1929 teated ka 1525 Lübeckist esimene eestikeelne raamat ilmus nende poolt, see oli luterlik katekismus Liivi sõda 1558-1583 4 osapoolt, kes tahavad liivimaa vara ja osa endale 1563-1570 võitlevad mingid riigid 1661 Kärde rahu leping eellugu
vallutada. Väljapääs Läänemerele Liivimaa nõrkus: 1556-1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et nende kõige suurem sõjaline jõud ei suuda kordineeritult tegutseda, mille tõttu sõlmiti Poola-Leeduga vaherahu juba ennem sõjalise tegevuse algust. Posvoli leping: 1557. aastal sõlmivad Poola-Leedu ja Liivi ordu Koadjuutorivaenus lõpetava rahu, millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu. Liivisõjas osalesid: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola Kuningriik,
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard ...
21-aastaselt sai rooma kiriku kapellmeistriks. Jäi Münchenisse. Elurõõmus kunstnik, näitleja, humorist, kapellmeister. 1568 etendas pulmapeol komöödiaid. Üle 2000 teose. Tähelepanu ilmalikul muusikal: "Talumees, mis sa kotis kannad?", "Neiu läheb kaevule", "Oo vein, viinamarjade kuningas". Võrreldakse Rubensiga. Palestrina (1525 -1594), Itaalia, vaikne, elu seotud Roomaga. Looming mõjutatud katoliku kirikust. Pärit Palestrinast. 12-aastaselt läks Rooma kirikusse laulma. 1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus
Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel
Sigismundi juurde laagrisse, Posvolisse. 5.sept 1557 sõlmitakse rahukokkulepe. Taastati sõjaeelne olukord. Peapiiskop Wilhelm saab oma ameti tagasi, ordu peab leppima, et kui Wilhelm sureb saab Christoph peapiiskopiks. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14.septembril sõlmitakse uus kokkuleppe, tegemist liiduga Ordu ja Poola-Leedu vahel, suunatud Venemaa vastu. Samas oli Poola-Leedul leping Venemaaga, mis kehtis 1562.aastani. 1554.aastal oli sõlmitud rahuleping Liivimaa ja Venemaa vahel ning pidi kehtima 15 aastat. 1554 Rootsi saadikud Liivimaa maapäeval, et minna koos Venemaa vastu. Liivimaalased annavad justkui märku, et nad on nõus, aga mingeid reaalseid samme õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
Kiire jooksu pealt kukkunud nad maha ja muutunud kaheks kiviks. LEGENDID Porkuni järvel leidub ujuvaid saari. Neist ja ebainimlikust rüütlist ning tema õest on rahva poolt loodud palju legende, mida oma loomingus kasutanud Fr. R. Kreutzwald, M. Under, J. Barbarus. Esmakordselt avaldas Porkuni preili legendi O. W. Masing "Ma-rahwa Näddalalehes" 1825. a. Porkuni legendiga analoogilist sündmust kirjeldab Russowi ja Renneri kroonika; selle järgi uputasid vennad 1554. a. talvel jääauku oma õe Barbara von Tiesenhauseni. PORKUN!!! KASUTATUD MATERJAL : http://www.porkuni.ee
tasapisi oma võimust loobuma pärandades pojale järgemööda Milano ja Burgundia ehk Madalmaade hertsogi tiitli, 1556. aastal sai noormees enda kanda ka Hispaania kuninga kohused. Karl V hoidis imperaatori tiitlit enda käes kuni oma surmani, 1558. aastal. Perekonna pakti alusel pidi Felipe II roomlaste kuningaks saama, samal ajal kui Ferdinand, samuti Karl V poeg, päris imperaatori tiitli, kuid seoses perekonnatülidega loobus ta sellest oma nõbu, Boheemia kuninga kasuks. Kui ta abiellus 1554. aastal Inglismaa kuninganna Mary Tudoriga sai ta aga endale Napoli kuningriigi, millega kaasnes üliprestiizne Jeruusalemma kuninga tiitel. See oli noormehe teine abielu. Esimest korda abiellus ta 1543. aastal oma nõbu Portugali Marie Manuelle'iga, kes suri peagi peale nende ainsa ühise poja Hispaania Don Carlose sündi. Kolmandat korda abiellus Felippe II 1559. aastal Prantsusmaa Elizabethiga kahe riigi vaheliste suhete soojendamise eesmärgil. Neljandat korda abiellus ta 1570
kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem
Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur. Et Dünaburg asus Leedu piiri lähistel, tekkisid Kettleril sealsete võimukandjatega peagi tihedad suhted. Erinevalt Fürstenbergist, kellel oli leedulastega tekkinud konflikte, sai Kettler nendega hästi läbi ja saavutas eriti lähedased suhted mõjuka Radziwillide suguvõsaga. Seetõttu hakkas ta peagi pooldama lähenemist Poola-Leedu riigile.
olid endiselt muinasusundi ja ristiusu vahemail. Reformatsioon tõi aga endaga kaasa väga positiivseid muudatusi: kirikutes võeti kasutusele emakeelne jumalateenistus, asutati koole, kus said õppida eesti rahvusest poisid (hiljem asutati ka tütarlastekool), rajati ,,vaeste koolipoiste" institutsioon (hooldajad kodututele lastele), esimesed eestikeelsed vaimulikud teosed, üritada kajastada ka eesti ajalugu, kuigi need polnud eesti keelsed, kajastasid nad siiski eestlasi ja Eestit. 1554. aastal Valmieras peetud maapäeval kehtestati usuvabadus. (I. Talve, 2004) Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mil keskaeg lõppes. Samas ei saa ka väita, et sellest algas kohe uusaeg. Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning kahe valitsuse vahelise
Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.Samal 1554. aastal saabus Lüvimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid Iepingu tingimused. Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga
Volfram (W) 0,055 0,0046 19,3 3380 Tsink (Zn) 0,059 0,0041 7,14 419 Nikkel (Ni) 0,068 0,0067 8,96 1453 Kaadmium (Cd) 0,074 0,0042 8,65 321 Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Molübdeen (Mo) 0,057 0,0046 10,2 2620 Joonis 1 Materjalide sulamistemperatuurid 1. Ag 3500 2. Cu 3000 3. Au 2500 4. Al 5. W 2000
Karl V ja religioon · Karl V oli katoliiklane ja seega oli ta 1517 .a. algatatud reformatsioonile vastu · 1521.a. lasi panna Martin Lutheri Wormsi riigipäevale riigivande alla- kuulutati lindpriiks. · Karl V ja Martin Lutheril oli ka sarnaseid põhimõtteid- nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale · 1530.a. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis lubas protestantidel tegutseda, kuid sellega Karl V lõpuni rahule ei jäänud. Karl V · 1554.a. paiku alustas Karl V oma võimu jagamist poegadele ja vendadele. · 1556.a. asus elama San Jeronimo de Yuste kloostrisse Hispaanias · Elas esiilis, kuna tervis kehv (vaevas ka podagara- liigesepõletik) · 1558.a. suri 58-aastasena. Karl V perekond · 1526-1539 oli abielus Portugali kuninga tütre Isabellaga, kellega sündis 5 last · 1539.a. Isabella suri, kui oli sünnitamas kuuendat last
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu. 3. Vene Liivi sõda 1553 1584 Venemaa <---> Liivi ordu Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis) ^ Saare Lääne piiskopkond Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond
kauplemise seal viibivate kaupmeestega, ühtlasi oli veel keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Ettekääne sõjaks aga leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar kuulis, et raha ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. 1558. aasta kevadel alustasid venelased Narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu
Jane Seymour; valitses 1547-1553), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553- 1558). Kartuses katoliikluse taastamise ees puhkes Inglismaal 1554 ülestõus, mis karmilt maha suruti. Kuninganna sai selle eest endale lisanime ,,Verine". Pärast abielu sõlmimist 1554 Hispaania kuninga Felipe II-ga (valitses 1554- 1598) alustas Mary I katoliikluse taastamist: hukati anglikaani kirikuga seotud kirikutegelasi ning põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid. · Inglismaa Elizabeth I ajal: Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat
1547-1553), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553-1558). Kartuses katoliikluse taastamise ees puhkes Inglismaal 1554 ülestõus, mis karmilt maha suruti. Kuninganna sai selle eest endale lisanime ,,Verine". Pärast abielu sõlmimist 1554 Hispaania kuninga Felipe II-ga (valitses 1554- 1598) alustas Mary I katoliikluse taastamist: hukati anglikaani kirikuga seotud kirikutegelasi ning põletati tuleriitadel ketsereid. Samas ei tagastatud varem konfiskeeritud kirikute ja kloostrite maid. 3.3. Inglismaa Elizabeth I ajal: Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus 1 1748,8 1543 2 215,6 1759,2 993,5 1554 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g liiva. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva terade tihedus L [kg/m³] arvutatakse: (2)
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
