kokku minimaalselt. Kerge ja õrn, pooleldi pehme, labase sidusega kangas. Batist on õhuke ja poolläbipaistev Luksuslikud labasekoeline riie, ööriided, suvised Batist mida alguses seelikud, kleidid ja valmistati linasest, kleitide aluskihid tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvilla ja polüestri segu. Kortsub lihtsasti ja tõmbub kokku. Brokaat Dekoratiivne Kasutatakse palju kangas, mis on sisekujunduses ning
Teksakangas vastupidav, kergem või raskem (Denim) puuvillane või puuvilla/poluestri ja/või -elastaanisegune kangas; toodetakse väga palju erineva paksuse, värvi, pesureziimi ja kiulise koostisega teksakangaid. Karustatud pinnaga, tiheda Püksid; mantlid; Flanell koega, labase või toimse jakid; kleidid; (Flanell) sidusega pehme ja vastupidav, seelikud. enamasti puuvillane kangas; valmistatakse villast, puuvillast või sunteetilisest kiust; villaflanell võib olla labase või toimse sidusega kergelt karustatud kangas. Kootud tugevalt korrutatud lõngadest; Rütsekakostüümid; (Villa)krepp labase sidusega ja erineva raskusega; ei püksid; kleidid; (Crepe) kortsu; seelikud; jakid;
Istmik väike ja lame ning puusad kitsad. Jalad tihti pikad ja saledad. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla ja puusa piirkonda. * Pluusid, jakid - Ülaheha riietel võiks kangas olla ühevärviline ja lihtsalõikeline. Sobib pilukaelus, V-kaelus, U-kaelus, triiksärk, üherealine esikinnis, vertikaalne kaunistus, või joon. Vältida tuleks näiteks paatkaelus ja rüüde õlapiirkonnas. Sobivad pikemad pluusid ja jakid, mis visuaalselt salendavad ülakeha. * Püksid, seelikud - Vööjoonest allpool võiks eelistada seelikuid - rüüsidega, volangidega, voltidega, kihilisi, klossi jne, et tekitada illusioon naiselikest puusadest, Vööjoonest allpool võivad värvid olla julgemad ja rõivaesemed värvirohkemad. Pirn * Tunnused - Rind väike, õlad kitsad ja längus, puusaümbermüüt suurem, kui rinnaümbermõõt. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla- ja puusaiirkonda.
Kanga nimetus Näidis Kirjeldus Kasutus Pehme kangas, mis viitab luksusele. Kleidid, jakid, seelikud, Traditsiooniliselt tehakse siidist, vested, deokartsioon, kuid tänapäeval kasutatakse selle dekoratiivpadja ümbris, tegemiseks kõikvõimalikke erinevaid mööblipolsterdamiseks. Samet /Velvet/ kangaid: polüestrit puuvilla, elastaani jne. Tihedalt kootud, jäik riie, mida
9) TANK TOPP, TANKLÕIKELINE, sest se teeb õlad liiga laiaks ja jätab maasika figuuri mulje. 10) SIRGE KÄEAUGUKAAR, sest se moonutab õlgade laiust. 10 tegumoe nimetust mis sobivad: 1) Liibuvad püksid, mis võimaldavad figuuri rõhutada. 2) Liibuvad pluusid mis toovad välja ilusa piha. 3) Pliiatsseelik, rõhutab puusi ja taljet 4) Lühikesed püksid, rõhutavad jalgu. 5) Piha kohal vöö või kummiga pluusid, rõhutavad liivakellale pmast peenikest pihta. 6) Piha seelikud, rõhutavad peenikest vöökohta. 7) Avara lõikeline dekoltee, et rohutada rinda. 8) Klapptaskutega või puusa-kaunistustega teksad rühutavad kurvikat figuuri. 9) Pika varukaline pika seelikuosaga kleit, rõhutab kurve. 10) Puhvis varukatega jakid rühutavad õlgu. 10 tegumoe nimetust, mis ei sobi: 1) Maksi pikkuses seelikud, sest nad kaotavad ära figuuri. 2) Lohvakad pluusid, sest nad kaotavad ära peenikese piha. 3) Laiad püksid, varjavad laiaad puusad.
keha ülemisele piirkonnale; Avarad kaelused, suuremad kraed, laiemad reväärid laiendavad optiliselt õlapiirkonda. Sobivad: A-lõikelised kleidid(nt. ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas; Allosas tumedad neutraalsed toonid, matt pind; Mantlid rõhutatud õlgadega, avara kraega, reväärkraega, kaherealine; A-lõikelised seelikud, diagonaallõigetega seelikud, hõlmikseelikud; Langevatest materjalidest püksid, vööjoonel võivad olla sissevõtted, voldid. Pükste sääre kuju oleneb jalgade pikkusest; Ühtlane värvitoon või hajutatud muster(allosas), ülaosas mustriline kangas. Vältida: Kehale liibuvaid mudeleid, mis võimaldavad võrrelda figuuri üla- ja alaosa(trikokleidid); Kontrastseid värve seelikute ja pluuside puhul, mille vahele on piir tõmmatud puusajoonel;
ruudukombinatsioonides. 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Üldse kandsid Lääne-Eesti naised rahvarõivaseelikuid kaua, igapäevarõivana 20. sajandi keskpaigani. SAARED Kolme suurema saare - Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu rõivastus kujunes Mandri-Eestiga võrreldes mitmeti erilaadseks. Naiste ülikonnale olid iseloomulikud kurrutatud (kuumade leibade abil plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud. Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Saaremaal ja Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Põlle kandsid saartel ka täiskasvanud neiud ja see oligi eeskätt piduliku ülikonna osa. Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid. Varem kanti käiseid ka Muhus, kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid lambapruunid või -mustad ning Sõrves hallid
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood
Puusade ja tuharate piirkond esile toodud Põhinõudeks mugavus Sukahoidjadpüksid Korsetid Moeikoon – Scarlett O’ Hara moeikoon AASTAD 19401950 Mehelikum, nurgeliste õlgadega mood Seelikud lühenesid taas Puutallaga kingad 40ndate lõpus mood naiselikum ja elegantsem. AASTAD 19501960 Naiselikkus Kübarad Tikk-kontsad Enesekindel ja väärikas hoiak Kõrvitsakujulised seelikud Trikotaazkomplektid Uudne pikem seelik AASTAD 19601970 Miniseelikud Elegantsusest naeruväärsuseni Kosmoselennud ja Muusika – The Beatles avaldasid mõju Alt laiemad püksid Sadomasohistlikkud saapad Kostüümkleit Sportlik joon AASTAD 19701980 Halva maitse sümbol Jäljendajaks punk Platvormkingad Pükskostüümid Tillukesed käekotid Haaremipüksid HOLLYWIOODI kübarad Nahkpüsid
Kostüümiajalugu Sisukord Vana-Rooma Renessanss Barokk Rokokoo Vana-Rooma Esimesed bikiinid Vana-Rooma Villa Romana del Casale`st pärit mosaiik Vana-Rooma Gladiaatorisaapad Vana-Rooma ja Vana-Kreeka Sõlmitud riided Renessanss Piludega püksid Barokk Kõrged kontsad Rokokoo Laiad seelikud Rokokoo Rokokoost tänapäeva Rokokoo Korsett Bikiinid. VANA-ROOMA. Rooma naised kandsid saunas bikiine. Sitsiiliast Villa Romana del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600
Oluliste erinevuste põhjal võib Eesti rahvariietes eristada nelja suuremat rühma: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Põhja-Eestis ja kohati ka saartel kandsid naised käisteta pikka särki ka selle peal käiseid, mis olid kaunistatud kardlõnga, lilltikandi või pitsidega. Kõige uhkemaid tikandeid sai tellida kohalikult väljaõmblejalt. Mujal Eestis kanti pikkavarrukalist särki, millel olid kaunistatud varrukaotsad, õlad ja kaelused. Naiste seelikud erinesid paikkonniti valmistamisviisi ja värvilahenduste poolest. Põhja-Eestis olid seelikud enamasti pikitriibulised, Lõuna-Eestis kohati ühevärvilised. Saaremaa seelikud olid valdavalt põikitriibulised ning Lääne-Eestis vahel ruudulised. Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende
ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni, pikitriibulised seelikud näiteks pükste lõige ja särgi · Abielunaiste tunnus - tanu - oli kandmine vöötatult pükste peal valgest linasest riidest, kaunistuseks laubale jääv pits ning kuklasse kinnitatud siidlindid. · Eriti tugev oli vene rahvakultuuri mõju setudel, kellel see avaldus meeste ja naiste rõivakomplektides tervikuna. · Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke.
"vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud. Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood. XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja. XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte. Lääne-Euroopast tuli suurmood - varrukateta liistik. XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood.
,siis me valime rõivas mis omavad sügavad V-kuijulised kaelused mis kitsendavad õlajoont.Selle jaoks ,et teha ülaosa kitsemaks siis vaalime vertikaalseid jooni,ribad. Kraed ja kaelalaõiked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole.Kui inimene tahab pehmendada õlajoont siis ta peab kandma varrukaid reglaan- või kimonolõikelised.Samuti sobib püksid taskudega ja detailidega. Mis puutub seelikusse, siis sobivad sirged voltide- või paanidega seelikud. Kuna kitsapuusalistel naistel on enamasti saledad jalad, siis sobib sellisele figuurile veidi lühem rõivastus.Mis puutub värvisse, siis sobib tume ülaosa ja helevärv allapoole. Pluusid ja topid Lihtsa joonega sirged, väikeste täppidega või vertikaalsete joontega ja läbilõigetega Seelikud Sirgete lõigetega või paanidega Oluline sobiv pikkus Püksid Kõikvõimalikud lõiked ja stiilid Taskud, detailid, kaunistused, tikandid, lõhikud pükstel Jakid
stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelikud. Peale mikro- minisid tekkisid inglikleidid, laia seeliku ning trompetkäistega kleiti kanti mustriliste retuusidega. Populaarsed olid PVC-st valmistatud riided ning ruudukujulised kleidid, mis olid hästi kontrastsed, suurte nööpide ning vöödega. Vöö asus puusadel või veidi alla vöökohta.
Aastakümne värviks oli kindlasti plaatinablond, see oli efektiivne ja särav ning täiendas suurepäraselt õhtukleitide moodsaid pärlmuttertoone. Juuksurid hakkasid pakkuma hooldumeetodeid. 15 1940-1949 16 RÕIVAMOOD Sel ajal toimus Rõivamood *Uusnähtused: II MS, kus arenes kahes Õlapaelteta tegevad olid ka suunas: õhtukleidid, nn. naised, mis 1) Sportlik Talunaise mõjutas moodi. 2) erksavärviline seelikud, * Nt. platvormkingad, Sukapuudusest T-särk+teksad, muutus bikiinid populaarseks säärte värvimine. 17 Lauren Bacall 18 SOENGUMOOD Ülespandud juuksed muutusid väga populaarseks. Juukseid hakati triibutama Saabus aeg, mil naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu vahel. Moodne oli kanda lühikesi juukseid
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati
ja lapsi teenima. Pildil ei olnud kaugeltki mitte köögikatad pliidi äres, vaid enesekindlad, väga seksuaalsed ning iseseisvad ,,aplad miisud". Olgugi, et selline imidz oli loodud algselt meeste poolt, hakkasid ajapikku naised, emad, abikaasad seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu. Esimene maailmasõda mõjutas väga tugevalt naiste riietusmoodi, seda eelkõige praktilistel kaalutlustel. Nimelt töötavatel naistel muutusid lehvivad pikad seelikud ning kleidid segavaks ning üleliigseks. Samuti oli sõja ajal nappus kõigest, ka riidematerjalist. Viimane oligi üks peamisi põhjuseid, miks seelikud muutusid tunduvalt kitsamaks ja märgatavalt lühemaks, paljastades üha rohkem varem varjus olnud naist. Moodne naine ei olnud enam priiskav, vaid targalt praktiline, ka riietuses. Mis on üks tänapäeval üks loomulikumaid asju, mis 20. sajandi alguses eristas moodsa naise eelnevatest suguõdedest
Pop Art-tüüpi kehakuju ( liivakell / X ) Keha tasakaalustamiseks tähelepanu taljele, demonstreerida kumerusi pehmete, langevate, veidi venivate materjalidega. Soovitused: Toonitada taljet nii, et rinnad ja puusad pääseksid mõjule; Kehakuju järgivad taljesse õmmeldud jakid/kleidid/mantlid(vööga); Ümarad reväärid, sallkraed, erineva kujuga kaelused; Erineva lõikega seelikud; Erineva värvliga püksid, teksad; Kerged ja keskmise kaaluga kangad, mis järgivad kehakuju; Võib kanda enamasti kõiki mustreid; Erineva kõrgusega kontsaga jalatsid; Erinevast materjalist vööd; Erineva lõikega varrukad. Väldi: Ampiirstiili; Sirgelõikelist rõivast(mehelikke jooni); Suuri ja võimsaid triipe ning ruute kangastel; Käharaid, jäikasid, paksusid kangaid; Liiga palju kihte üksteise peal.
Mood 1920-1930 Mairit Lain Naistemood 1920. aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut.
Kommenteerides pole isegi kohustuslik enda nime alt kommentaari kirjutada, seda lihtsam on inimestel teisi laimata ja kurje asju öelda. Arvan, et see on väga hea, et ajakirjandus on meile palju kättesaadavam, aga siiski võiksid ajakirjanikele karmimad reeglid olla, sest vahets tundub, et kirjutatakse sellistest asjadest, mida pole isegi kontrollitud. Pärast Teist maailmasõda muutust naiste mood mugavamaks ja lihtsamaks. Naised said kanda erinevaid rõivaesemeid. Seelikud muutusid lühemaks ja lihtsamaks just sellepärast, et polnud riiet saada. Rõivad läksid ka värvilisemaks, sest riideese valmistati erinevatest kangastest. Naiste jakkidel olid kandilised õlad ning üldises pildid muutus naiste mood ametlikumaks. Samuti hakkasid ka naised kandma lühikesi pükse, spordirõivaid ning töötavatel naistel ka pikki pükse. Vaadates praegu tänavamoodi siis naised kannavad just neid rõivaid, mis pärast Teist maailmasõda moodi tulid
1970. aastateks olid teksased muutunud noorte seas väga popiks ja nüüd otsustati teksariietus ka kooli lubada. Selle koolivormi iga jäi siiski väga lühikeseks. • Juba nelja aasta pärast tuli kasutusele uus, Eesti NSV viimane koolivorm. Poisid riietati taas tumesinisesse villasesse ülikonda, väikesed tüdrukud said endale samavärvilised volditud pihikseelikud, suuremad aga moodsad šotiruudulised seelikud. • Koolivormi üheks osaks oli vormimüts. Esialgu olid Eesti NSVs eri kooliastmete õpilaste mütsid ühesugused, erinedes vaid eraldusmärkide – triipude poolest. Hiljem seda muudeti: põhikoolis olid tüdrukutel ja poistel erinevad vormimütsid, kuid keskkoolis kandsid nii noormehed kui ka neiud ühesugust – halli nokamütsi. • Kui 1
· Puusajoonel kasutada vormiloomiseks detaile. Soovitused: · Ülaosa: o Silmatorkavate detailideta; o Sirge- või poolliibuva lõikelised kleidid; o Keha järgivad 1- või 2-realised jakid-mantlid; o Detailid vertikaalsuunal; o Võib kasutada erinevaid kraesid, kaeluseid. · Mustrid: o Täpid; o Mummud; o Ruudud; o Triibud; o Sik-sakid. · Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · Pehmed, suured, kohevad rõivad; · Vöötatud jakid-mantlid(pole poosavööd, mida esile võiks tuua);
●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad püksid, svootrid ja trikoo ● Lühikesed juuksed (1920) ● Viltkübar Ülesanne klassile ● Vasta küsimusele nr 4 ja 2 lk õppikust 83.
· Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; o Kitsa tegumoega; o Ilma värvlita. Vältida: · Taljessetöödeldud mudeleid; · Silmatorkavad dekoratiivelemendid vööjoonel; · Suured kraed ja õlakud; · Väga suured volangid, satsid, rüüsid.
Riietumisabi kehatbile kes on sale,pikk,poisilikult sirge ja veidi nurgelise figuuriga. * Mustrilised ja hulised riided muudavad keha maramaks. -Suuremustrilised ,abstraktsed kui ka viksema mustrilised ja ruudulised kangad sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid -Suure dekorteega pluusid *Aksessuaarid: -Kontrastvrvi krae
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb ...
Antud ajastu ideaal naistest on säilinud rohketel postritel ja filmidel, mis olid valmistatud sõduritele. Naised ei olnud kaugeltki köögikanad pliidi ääres, vaid väga enesekindlad, seksuaalsed ning iseseisvad. Naised said sellest innustust ning hakkasid seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu. Esimene maailmasõda mõjutas ka väga tugevalt naiste riietusmoodi eelkõige praktilistel kaalutlustel. Töötavatel naistel muutusid pikad seelikud ning kleidid segavaks ja üleliigseks. Samuti oli nappus ka riidematerjalist. Viimane oligi üks peamisi põhjuseid, miks seelikud muutusid tunduvalt kitsamaks ja märgatavalt lühemaks, paljastades üha rohkem naist. 20.sajandi alguses hakati rõhutama puusi ning muutus riietus värvikirevamaks, mustriterohkemaks ning mitmekesisemaks. Moodne naine ei olnud enam priiskav, vaid targalt praktiline ka riietuses. Juuksemood väljendas samuti muutusi naises, sest nad lõikasid juuksed ära
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid
noored. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Kuni 1966. aastani ei leidunud palju inimesi, kes oleksid nõus olnud niivõrd napi riideeseme sisse pugema, kuid aasta hiljem sai lühikesest seelikust lausa hitt. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. Ajastu märksõnad: * Volditud seelikud * Twiggy’likud ripsmetutid * Geomeetrilise lõikega soengud * Värvilised golfikindad * Mustad kõrge kaelusega sviitrid * Emilio Pucci eksootilised mustrid * Minikleidid * Džaiv, shake ja rock’n’roll * Moekad tennise- ja suusariided * Kõhn ja sportlik figuur * Babydoll-kleidid Kui arvestada kõiki põlvkondi , siis arvatavasti mitte üksi nendest ei suuda tänapäevani mõjutada moodi nii palju kui tegid seda 60'ndad . See oli väga
Välja kasvanud Pr õukonnast. 18. saj 20-ndate aastate paiku sündis Pr õukonnas Rokokoo stiil, mis püsis umbes 50a. Kasvas välja barokist. Oli mänglev, kerge. Põhiliselt sai see stiil valitsevaks sisekujunduses ja moes. See oli ka salongi või buduaarikunst. Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid. Inimesed olid väikesed. Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi. Maaliti aiapidusid, ja teatrietendusi. Maalid meenutasid muinasjutupilte. Koketsed
1950ndad - Glamuuriajastu Geili ja Anette MOE IDEAAL 1950-60 aastatel sai populaarseks tuumperekond, kuid esines ka uut liiki naine karjäärinaine, kes oli enesekindel ning kõigutamatu. NAISED Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus Kübarad, kindad, väikesed kotikesed ja tikk-kontsad, ehted, vööd, Kõrvitsakujuliseks paisutatatud seelikud Varbaid paljastavad kingad Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid JUUKSED Lühikesed või üles pandud Ohtralt hakati kasutama juukselakki Tupeeritud soengud said ülipopulaarseks Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. MEIK Rõhk silmadel, laias valikus lauvärve Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad MEHED Ülikonnad Laiad püksid Erksavärvilised ja kitsad lipsud Ruudulised püksid Kootud vestid Päevasärgid Grace Kelly
• Kuulus kunstnik tollest ajast Pablo Picasso, Kazimir Malevitš Naiste roll ühiskonnas • Pärast sõda savutasid edu naiste liikumised endale õiguste saamisel. • Tekkis tööpuudus, sest sõjas sai palju mehi surma. • Nendele töökohtadele asusid naised, kes avastasid, et nad on võrdselt head meestega sellel kohal. • Naised said Ameerikas valimisõiguse 1920. aastal. Kampaania naiste valimisõiguste eest: Mood • Alates 1920ndatest • muutusid naiste seelikud lühemaks; • rõivamoodi tekkisid poisilikud jooned ( ei rõhutatud enam naiselikkust), • nt pikad püksid; • pikkade juuste asemele tulid lühikesed soengud; • Meestemoodi suuri muudatusi ei tulnud.
barokkkunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid
Rokokoo mood Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Kasvas välja barokist. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kau...
Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui
M aalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Kuulsaid rokokookunstnikke Thomas Gainsborough (1727—1788) Antonie Watteau Jean Baptiste Simeon Chardin Jean Honoré Fragonard (1732-1806) William Hogarth (1697—1764)
juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon, kõrvarõngad, sõrmused, ripatsed - kivikesed, poolvääriskivid, helmed, kuld - filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese - küünarnukkideni varrukad: liibuvad või puhvis 1700. a eKr - teravatipuline müts - kõrged saapad ja kontsaga kingad - kolmekordselt keeratud kaelakeed
Mood XX sajandil Koostas: Reena Kull Mis on mood? Üldine termin ehk populaarne stiil 1900-1910 Väga naiselik ja graatsiline Lopsakas siluett S-kujuline figuur Ideaaliks küps naine Korsetid Karusnahk Aksessuaarid Vabamad soengud 1910-1920 Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950
Nende juuksed olid pikad ja kihilised või turris. 2-4 cm paksused platvormkingi kandsid nii mehed kui naised. Bianca Jagger Marc Bolan 4 1970. II pool 1970ndate lõpus mõjutas moodi ‘talupoja’ riided nagu näiteks paeltega pluusid ja lohvakad jakid, kulunud särgid. Hakati tegema volangidega ning teksast seelikud. Populaarseks said tikitud riided ja lillelised mustrid. Naistele meeldis n-ö kortsus ja struktueerimata väliums. Trendikad värvid olid tuhm roosa, preisi-sinine, tumeroheline ja pruun. 5 Punk Punk kui mood pärineb Londoni disaineritest Vivienne Westwood ja Malcolm McLauren. Enne preagust, kaaseagsemat maailma oli punk inimene, kes ründas kellegi hinnalisi uskumusi, traditsioone jne, põhinedes vigades või ebausus. Tänu karmi majandusliku
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
(1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus) · tööandja 4000-le inimesele (moemaja, ehtetöökojad, tekstiilivabrikud) · müügiks 28,000 kleiti aastas globaalselt · vähem kui 2 aastaga oli Chanel ülimalt populaarne (ehtne/järeletehtud) · vanadus möödus rikkuses ja luksuses Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org/wiki/Coco_Chanel en.wikipedia.org/wiki/Coco_Chanel www.geni.com/people/Coco-
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada.
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat
ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa Päikese tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol
Üheksakümnendatel algas anti-mood ehk siis ''kõik käib'' trend. Varased üheksakümnendad olid hiliste kaheksakümnendate jätk: naised kandsid liibuvaid pükse, teksa-triiksärke, nahkjakke, neoonseid värve, kauboi saapaid, retuuse, sportlikke tenniseid. Kanti ka väga suuri särke. See oli tavaline näha ema käimas ringi samade riietega kui nende tütred. Üheksakümnendate keskpaigas tulid hipi-stiilis lillekleidid, pitspluusid, kõrgete kaelustega pluusid, õlgkübarad, pikad seelikud jälle moodi. Kanti ka merekarbist tehtud ehteid. Hilistes üheksakümnendates kandsid mehed sõjamehemustriga pükse, nahkjakke. Sel ajal oli moes jätta jakid ja särgid eest lahti. Mõjutusi saadi muusikast. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses mõjutasid moodi heavy metal ja new wave. Hiljem said hip-hop ja grunge populaarseks. Varastes üheksakümnendates algas lohvakate pükste kandmise trend. Pükse kanti nii madalal, et aluspükse oli näha
Jällelgi kõike varuga, ehk üle 80mne. 12) 5 suurt lauda 13) Laudlinad, lauaseelikud, lauakaunistused jõulude teemal 14) Kuus puuvilja vaagent Minu laua kaunistamise idee: Laua kuju: ristkülikukujulised lauad Laudlina värvus: valge Lauaseeliku värvus: punane Lauakaunistused: jõulu teemalised kaunistused: NB! Pean silmas vaid keskmist kaunistust Igale lauale paigutaksin ühe sellise dekoratsiooni. Teenindajate tegevused: Laudadele asjade paigutamine (linad, seelikud, dekoratsioonid, nõud, söögid) (kohvipausid on serveerimisvalmis 15 minutit enne kohvipausi alguse kellaaega) Inimeste abistamine (vajaduse korral) kohvipausil Kogu kupatuse ära koristamine Kasutatud kirjadus: http://eope.ehte.ee/selvelauad/?Kohvipausid:Kohvi-_ja_teelaua_men%FC%FC http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/hankekutse%20majutus-toitlustus_HEV %20konverents.pdf http://www.intera.ee/index.php/lauad/konverentsilauad
SAJANDI BAROKI EESKUJUKS OLI EESTIS KÜLLALTKI LIHTSAKOELINE MADALMAADE BAROKK, MIS LEVIS SIIAMAILE ROOTSI VAHENDUSEL. · BAROKILE EELNES ARHITEKTUURIS RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD.
RÕIVAD pluus püksid teksajakk teksapüksid vest reväärkraega klassikaline naiste pintsak kampsun, kootud jakk kleit triiksärk sviiter T-särk seelik , SEELIKUD, PÜKSID JA PLUUSID hõlmikpluus kitsad püksid pikkade käistega naiste pluus kapri püksid paanidest seelik taljesse töödeldud pluus alt laienevad püksid laiad püksid sortsid passega seelik kummiga seelik volangidega seelik hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
