Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa
laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva.
Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h, saavutati 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam. Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus aga uuringud peagi katkestati. Reisirong Reisirong on siis kõige tavalisem rong. Reisirong on rong, millega veetakse reisijaid. Reisirongid võivad sõita nii elektri kui ka diisli jõul. Reisirongide vagunid on kohandatud reisijate vedamiseks. Soomusrong Soomusrong on kindlustatud rong, mis on kuulikindel. Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks
Soomusrongid Priit 9a Soomusrongide vajalikkus Eesti vajas kaitseks uut relvastust ja sõidukeid otsustati hakata ehitama soomusronge Johan Pitka eestvedamisel VäikePatarei tänaval, kus vagunid soomustati ja varustati. Ehitust alustati 1918. aasta novembris. Soomusrong nr 1 ohvitserid Ehitus Eesti soomusrongidel puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele
sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. AJALUGU Soomusrongide kasutus Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongide kasutate Eesti Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega
Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati kasutama liiva asemel niinimetatud katlarauda, mida leidus laevatehastes. Lisaks kasutati veel enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi
Punaarmeed pooldavad Käämer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Käsper, Tääker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sõdida ja võidelda, kuid vabat Eestit soovib küll ja seetõttu asub sõjas siiski Eesti eest võitlema. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Raamatust jäi enim meelde... Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu. Taoline tegu pani teda
ja hakkab organiseerima eesti sõdurite toomist Venemaalt Eestisse. 18. novembri 1918 alustasid punased rünnakut Narva all. Hiljuti välja kuulutatud iseseisvus oli ohus. Paljudele näis Eesti olukord olevat väljapääsmatu. Samal ajal asus Pitka sõjaväele relvi organiseerima. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Kaks nädalat hiljem sõitis rindele juba teine soomusrong. Kokku valmistati Eesti Vabadussõja ajal ja võitlesid rindel neli laiarööpalist ja üks kitsarööpaline soomusrong. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. Esimene mereväe lahinguvõimega laev oli Lembit, mis võeti sakslastelt üle 18. novembril. Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21. novembril 1918
vabastamisel. Nüüd, kus barjäär punarinnete kokkuvarisemise tõttu Eesti ja Landeswehri vahel oli kadunud, pidi paratamatult tekkima kontakt selle vägedega. Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate enamlaste kannul itta, kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas, kohtudes juuni esimestel päevadel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas 2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi, mille käigus Võnnu koolipoiste rood ümber piirati. Appi ruttas soomusrongi dessant ja koolipoisid toodi piiramisrõngast välja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana.
Tapa raudteejaama areng aastas 1876. kuni tänapäevani 1876. aastal seoses Tapa sõlmjaamaks saamisega, ehitati jaama territooriumile (veetorni taha) veduridepoo, mis sai korraga remonti võtta kaks vedurit. Seal toimus vedurite remont kuni XX sajandi alguseni. 1912. aastal ehitati uus veduridepoo auruvedurite remondiks, millele 1938. aastal lisandusid mehaanikatöökoda, sepikoda ja riietusruumid 1923. aastal hooldati ja remonditi Tapal Eesti soomusrong "Kapten Irw" ja soomusrong nr 3, hiljem ka soomusrongid nr 2 ja 4 4 1950. aastal ehitati Tapale uus veduridepoo ja 14. jaanuarist toodi vagunite remont üle uue vagunidepoo territooriumile (Valve 29) 1956. aastal ehitati vagunidepoole juurde suur remonditsehh 1964. aastal veduridepoo rekonstrueeriti ning aastatel 1967-1968 ehitati juurde kaks remonditsehhi 2003. aastal alustati Tapal General Electric'u vedurite hooldusega 2004. aastal
FUTURISM Mis on futurism? Futurism ehk ''tulevikukunst'' on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunstivool. Mis on futurismile omane? Futurismile on iseloomulik vanade kultuuritraditsioonide hülgamine.Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ning eripalgelisust, see ülistab tehnikat, moodsa ühiskonna ülikiiret arenemist, sõdasid, dünaamikat jms. Kes oli futurismi loojaks? Futurismi looja oli Itaalia luulea Filippo Tommaso Marinetti. Futurism kunstis Futuristid püüdsid korraga kujutada mitmeid rahutuid tundeid, mida kaasaegne linlane tunneb, kuid eelkõige olid futuristlikud kunstinikud huvitatud liikumise kujutamisest. Tihti kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla ''Koera ja keti dünaamika''. Teise moodusena lõhuti nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks,millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dü...
päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid seal punaarmeellased. Teeseldes üht neist poiss pääses ning hakati plaani mõtlema. Koolipoisid olid umbes kümnekesi, kuid punaarmees oli mehi kõvasti rohkem. Aga see neid ei hirmutanud. Kui koolipoisid saadeti luurele, sai neist kaks surma. Punaarmee kohale jõudes oli eestlastel abiks 3500 Soome vabatahtliku. Lahingus said paljud surma, vabatahtlikest koolipoistest jäid ellu kolm. Neile tuli järgi soomusrong, millega sõideti koju. Peatust tehes ründasid punaarmeellased ning kaks koolipoissi langes, ellu jäi vaid Henn Ahas. Suureks pettumuseks oli koolipoisile teada saamine, et vend oli punaarmees sõdinud. Eestlastel oli vähem kogemusi kui punaarmeellastel, kuid ikkagi võideti see edukalt, tänu millele on Eesti püsinud Euroopa kaardil. Teele
jälitas neid ja nad põgenesid koos teistega. Kui nad said punaarmeest jagu valmistasid nad plaani järgmiseks päevaks. Nemad olid umbes kümnekesi, aga punaarmees oli mehi umbes sada, sellegi poolest nad võitlesid vapralt surmani. Kuid kui punaarmee jõudis kohale oli eestlasel abiks 3500 soome vabatahtlikku. Selles lahingus said paljud surma, vabatahtlikest koolipoistest jäi ellu vaid 3. Neile tuli järgi soomusrong millele nad pidid minema. Kui tehti peatus läksid nad rongist välja ja ootamatult ründas neid punaarmee, kas neist surid ära ja Henn jäi ellu. Nad said nendest jagu, kuid suureks pettumuseks sai Henn teada, et tema vend oli punaarmees ja oli ta vastu sõdinud. Neil oli vähem kogemusi kui punaarmee sõjasalgul, kuid ikkagi võitsid eestlased.
juhatajaks sai Jaan Anvelt. Eesti üks edukamaid ja osavamaid mehi, Julius Kuperjanov moodustab enda partisaniüksuse, mille keskuseks saab Puurmanni mõis. Mehi liitub siit ja sealt ning moodustub mitu üksust, mis üheskoos tegutsedes jätavad suurearvulise üksuse mulje. Nüüd hakkas Vabadussõjaga liituma suur hulk õpetajaid, haritlasi ja koolipoisse, kes said arvestatava treeningu ning olid valmis vabaduse eest võitlema. 1918 aasta detsembris võeti kasutusele esimene soomusrong, millel oli kõik vajalik: kahurid, kuulipildujad, köök, elamisvagun ja kaitse. 12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919
üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. · 16. november Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks. · 19. november Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. · 25. november Nõukogude Venemaa väed ründasid Narvat. Tänu Saksamaa vägedele löödi rünnak tagasi. · 25. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva. · 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. · 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 29. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Narva ja Narva-Jõesuu
Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. · 16. november Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks. · 19. november Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. · 22. november Nõukogude Venemaa väed ründasid Narvat. Tänu Saksamaa vägedele löödi rünnak tagasi. · 25. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva. · 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. · 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 28
Marta onu ja osa klassikaaslased olid tapetud. Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab.
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan P...
Ajaloo Kontrolltöö II rühm 1.Iseloomusta Jaan Tõnissoni suunda Eesti poliitilises elus XX saj algul- väljaanne, nõudmised, kelle toetus? (4p.) 2. Mida saavutasid eestlased 1905. aasta revolutsiooni tulemusena? (2p.) Eestis moodustati ERE- ehk eesti rahvameelne eduerakond Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks ol...
Sõjakäiku aitas muuta vabatahtlike üksuste saabumine välismaalt. Esimene rühm vabatahtlike sõdureid saabus Soomest. Eesti merepiiri kindlustamiseks ja Tallinna kaitseks palus Eesti valitsus Inglismaad saata oma sõjalaevastik Soome Lahte. Soome vabatahtlikud Tallinnas Eesti sõjaväele andis palju jõudu juurde Johan Pitka algatusel soomusrongi saatmine rindele. Soomusrong oli sõjategevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid 1920.aasta tähtsamad sündmused ● 3. jaanuar jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede vahel ● 2. veebruaril sõlmitakse Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks. Rahulepingule kirjutas alla Jaan Poska. ● 30.märts rahuleping jõustub
Pitka eestvedamisel nüüd sealt välja toodi. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Nende ehitust finantseeris ta sageli oma isikliku rahaga. Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Olid ka kahekordse seinaga vaguneid, mille vahed olid täidetud liivaga Mõned vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Kaks nädalat hiljem sõitis rindele juba teine soomusrong. Kokku valmistati Eesti Vabadussõja ajal ja võitlesid rindel neli laiarööpalist ja üks kitsarööpaline soomusrong. Tagantjärele võib kindlalt väita, et Vabadussõda poleks võidetud, kui poleks olnud soomusronge. Nende osa sõjategevuses enamlaste vastu on võimatu alahinnata. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas.
Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong "Lembit". Iseloomult oli ta julge, kangekaelne ja kartmatu. Kroonikas on Lembitut nimetatud tiitlitega senior või princeps, mida eesti keelde on tavaliselt tõlgitud vanema ja pealikuna. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab nii mõndagi tema elukäigu kohta teada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta kohta. Lembitu paistis kroonikas silma sõjaretkedel. Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala
3.2 Madsen tüüpi kergekuulipilduja. Kaliiber 7,62. 4. Raskekuulipildujad 4.1 Raskekuulipilduja Maxim. Kaliiber 7,62. Vesijahutusega. 4.2 Raskekuulipilduja Vickers. Kaliiber 7,7, 1912. a. mudel. 1 5. Suurtükid 5.1 Kindlustuspatarei nr. 7 Komarovka juures 5.2 150 mm suurtükk 6. Soomusautod 1 6.1 Soomusauto Tasuja 7. Soomusrongid 7.1 Laiaroopaline soomusrong nr. 6 7.2 soomusrong nr 1 8. Tankid 1 8.1 Kergetankid Renault FT 17 8.2 Rasketank Mark V Wahtula 1
jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid. Eestlaste poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (nende hulgas
kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. pildid (paremalt) : Eesti soomusrong, eesti sõdurid vallutavad linnuse varemeid, õppursõdur, eesti suurtüki vägi, eesti ratsa pataljon. Siin on käidud igalt poolt maailmaast ning siin on palju huvitavaid asju. Siin käivad motoklubid, rattamatkajad ja poliitilised külalised. Google pildid http://www.hot.ee/vvmuuseum/ Kasutatud kirjandus. TÄNAN KUULAMAST!
. Paljudele näis Eesti olukord olevat väljapääsmatu. Vaenlasele astusid vastu eesti ohvitserid, Pitka kaitseliitlased ja koolipoisid. Samal ajal asus Pitka sõjaväele relvi organiseerima. Sakslased olid Narva jõkke ära uputanud kahurid, mis Pitka eestvedamisel nüüd sealt välja toodi. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Nende ehitust finantseeris ta sageli oma isikliku rahaga. Soomusrong Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Olid ka kahekordse seinaga vaguneid, mille vahed olid täidetud liivaga Mõned vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt
jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata. Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks. Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm.
Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. 16. november Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks. 19. november Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. 22. november Punaarmee Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviis paneb toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud Saksamaa väed lõid rünnaku tagasi. 25. november Nõukogude Venemaa Läänerinde väed alustavad rünnakut Pihkvale. 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid Sakslased korralduse linnast lahkuda.Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. 28
Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti mobiliseeritud meestest Vil...
KEHRA LAHING Kui punased olid 3. jaanuaril 1919. aastal Valklas ja Priskel taganema löödud, otsustasid nad anda löögi lõuna poolt ja vallutada Kehra jaama. Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus. Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht oli Arudevahe talu heinamaa, mille vasakul küljel asus hõre mets ja lepavõsa. Võsast tulid lahingukorras punaväelased, et liikuda Kehra poole. Nad sattusid aga soomusrongi 40- mehelise dessantsalga kuulipildujatule alla. Punased jooksid tagasi ja hajusid metsadesse,
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
-2. Jaanuar 1919 oli enamlastel vallutatud suur osa ida-, kagu- ja edela-Eestist, seal kehtis Eesti Töörahva Kommuuni võim Murrang sõjas *Algab vabatahtlike üksuste moodustamine *Väheneb pessimis eestlaste võidu suhtes *Saabub välisabi -Briti laevastikueskaader -Soome vabatahtlikud *Korraldatakse ümber rahvaväe juhtimine -Sõjaväe ülemjuhatajaks Johann Laidoner *7. Jaanuar alustati vastupealetungi (soomusrongid) Mis on soomusrong ? *Eesti Vabadussõjas 1918-1920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavast materjalist. Puudus terasoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga (Johann Pitka) Rahvaväe edu *Vallutatakse tagasi Tartu *Paju lahingu järel vallutatakse raudteesõlm Valga *Veebruari alguseks Eesti võõrvägedest puhastatud *Punaarmee suunab veel rohkem mehi lõuna-Eestisse, 3 kuud lahinguid -Petseri-Vastseliina-Orava liinil
Sõda lõppes vaherahu ja eestlaste võiduga. Eestlasi hukkus sõjas umbes 5000 haavata sai 14 000 ja 667 langes vangi. Venelaste langenute ja haavatute arve ei teata, aga neil oli 10 000 vangilangenut. Saksaväed kaotasid 400 meest ja 1100 sakslast sai haavata. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast Sõtta kutsuv propagandaplakat Tartu rahulepingu allkirjad Eesti Vabadussõja Võidusammas Johan Laidoner Soomusrong ,,Pisuhänd" Medal Vabadussõjas osalenutele Soome vabatahtlikud Tallinnas Tartu Rahu sõlmimine Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da · http://et.wikipedia.org/wiki/Joala_lahing · http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_lahing_(1918) · http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_m%C3%A4ss · http://et.wikipedia.org/wiki/Landeswehri_s%C3%B5da · http://et
maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle
Peale nende oli mässajatel palju käsigranaate ja tugevajõulisi pomme. 1.3. Mässu toimumine 1924. aasta novembri lõpus koostatigi mässu plaan. Selle kohaselt otsustati kõigepealt anda pealöök Tallinnas, seejärel lasta õhku Vasula raudteesild Tartu ja Tapa vahel, et takistada Tartust pealinna vägede toomist. Õhku tuli lasta ka Mustjõe sild Aegviidu lähedal, kuna Tapal seisis üks Eesti valitsusvägede soomusrong. Kui Tallinnas oleksid tekkinud kestvad lahingud, oli plaanis õhkida veel üks sild Tallinna lähedal. Edu korral Tallinnas tuli arendada võitlustegevust Narva, Tartu ja Viljandi suunal, kasutades veoautosid, busse või mistahes liiklusvahendeid. Pärnus pidi mäss algama Tallinnaga võimalikult ühel ajal või järgmisel ööl, seejärel tuli sealt Viljandile ja Valgale peale tungida. Ülestõus toimus ainult Tallinnas. Mässajad olid jaotatud kolme pataljoni. I pataljon oli kõige
Naised Vabadussõjas Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler,
See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku srapnellitulega üle. Tuli oli äärmiselt tihe ja tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulga ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood mööda lagedat lumist põldu vaenlase tapva tule all kallaletungi mõisale. J. Kuperjanov liikus kogu aeg püsti ahelikkude taga, juhatades ja julgustades oma mehi. Siis
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom.kujudega). Annavad töödele imelikud pealkirjad: Auto dünamism, Tulistav kahur, Trammivaguni mürin tungib tuppa, Soomusrong lahingus. Rakendasid oma programme erinevates kustiliikides. SKULPTUUR: UMBERTO BOCCIONI: ka kunstis dünaailine. Kehavormid on hajutatud, nad ei vasta reaalsetele vormidele. ARHITEKTUUR: AnTONIO SANT' ELIA Rakendust eriti ei leidnud. Tema nägemused tulevikulinnast on tänapäeval täitunud? Pole jälgegi loodusest, pole jälgegi vanas arhitektuurist, on tehiskeskkond, mitmetasandilised suurteed. Mõtles ette. Futuristide lähtekohaks oli olnud Itaalia patriotism
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
Peagi hakkasid enamlased jälle liikuma ja toimus kõva võitlus, milles langes Martinson ( poisid kutsusid teda vaikseks filosoofiks). Kui paugutamine möödas oli korjati sõbra jäänused üles ja ülema käsul taganeti mõisa. Mõisas hakati kohe sööma. Varsti astusid ruumi kaks meest. Nad tulid soomusrongidelt. Neilegi anti süüa ja pajatati sellest, kus punased parasjagu on. Soomusrongi mehe parandavad Elvas silda, mis enamlaste poolt õhku lasti. Veel said poisid teada, et soomusrong on tegelikult selline, et kahe seina vahel on liiv. Mõnikord vajub liiv alla ja siis tuleb ülevalt juurde kühveldada. Kui mehed olid läinud hakkas peagi jälle pihtsa suur tulevõitlus. Kõik taganesid mõisast. Ahas aga ärkas hiljem ja oli kogu selle möllu sees. Pidi ise sealt kuidagi ära saama. Käsper ja Kohlapuu olid ka tagasi läinud. Kõigepealt saabus uude peatumiskohta teiste meeste juurde Ahas. Kõik olid teda nähes õnnelikud, sest arvati et ta jäi enamlaste kätte. Kui
Peagi hakkasid enamlased jälle liikuma ja toimus kõva võitlus, milles langes Martinson ( poisid kutsusid teda vaikseks filosoofiks). Kui paugutamine möödas oli korjati sõbra jäänused üles ja ülema käsul taganeti mõisa. Mõisas hakati kohe sööma. Varsti astusid ruumi kaks meest. Nad tulid soomusrongidelt. Neilegi anti süüa ja pajatati sellest, kus punased parasjagu on. Soomusrongi mehe parandavad Elvas silda, mis enamlaste poolt õhku lasti. Veel said poisid teada, et soomusrong on tegelikult selline, et kahe seina vahel on liiv. Mõnikord vajub liiv alla ja siis tuleb ülevalt juurde kühveldada. Kui mehed olid läinud hakkas peagi jälle pihtsa suur tulevõitlus. Kõik taganesid mõisast. Ahas aga ärkas hiljem ja oli kogu selle möllu sees. Pidi ise sealt kuidagi ära saama. Käsper ja Kohlapuu olid ka tagasi läinud. Kõigepealt saabus uude peatumiskohta teiste meeste juurde Ahas. Kõik olid teda nähes õnnelikud, sest arvati et ta jäi enamlaste kätte. Kui
nõrgemaid vägesid kaugemalt ümber piirata. See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku šrapnellitulega üle. Tuli oli äärmiselt tihe ja tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulga ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood mööda lagedat lumist põldu vaenlase tapva tule all kallaletungi mõisale. J. Kuperjanov liikus kogu aeg püsti ahelikkude taga, juhatades ja julgustades oma mehi. Siis tabas teda vaenlase kuul, mis läbistas rinna
«Tuulepealne maa» põhitegelased Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv) Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu....
Briti laevastiku üks osa admiral Sinclaire juhtimisel. Naad vallutasid kiiresti venelastelt 2 sõja laeva, mille kinkisid Eesti armeele. 29.11.1918 - Narva polsevikud kuulutasid välja Eesti töörahva komuuni, mille juhiks oli Jaan Anvelt. Venemaa tahtis sellega muule maailmale näidata nagu Eestis oleks kodusõda. Tegelikult puhkes Venemaal endas kodusõda, mis kestis 1920. aastani. Samal päeval kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. 01.12.1918 - Irve juhtimisel rajatud esimene Soomusrong ilmus rindele. 5.12.1918 - Eestlased taandusid Jõhvi alt. 1918 Detsember. Punaarmee jätkas pealetungi ja eestlased taganesid. See oli tingitud halvast tsentraalsest juhtimisest ja meeste kehvast võitlusvaimust. Vabatahtlik mobilisatsioon ei olnud tulemusi andnud. Kuulutati välja üldmobilisatsioon. Enamlased hakksid sooritama mere dessante Eesti randadesse. 36 12.12.1918 - Eesti rannikuvettese jõudis admiral sir E.A
Murrang: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis: 1919. aasta esimesel nädalal toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks
Kalevlaste malev lipnik Tõnsoniga eesotsas. Võeti Priske saeveski tagasi viimane punkt, kuhu Punaarmee korraks jõudis. 44 PA ründas Valkla mõisa, kuid edutult. Eesti Rahvavägi tungis ka isegi pisut edasi. 4.01 üritas PA pealetungi piki raudteed ja sellest lõuna pool. 5.01 Tallinna kaitsel olevad rahaväe osad üritasid haarata initsiatiivi. 6.01 saavutati esimene võit. Soomusrong nr 1 - Aegviidu võeti tagasi. Ööl vastu 7ndat tõmbuti tagasi Jäneda raudteejaamani. Punaarmee kaotas 5 suurtükki 19st. Eesti RV sai need endale. Korraldus minna järgmisel hommikul üldpealetungile. Kesk-Eestis jaan alguses olukord veidi ebakindlam. 3.01 Järva-Jaanist löödi välja ratsapolk 4-5.01 Paide olukord väga ebakindel. 6.01 õhtuks olid kõik PA rünnakud tõrjutud ja veidi ka edasi tungitud. Põltsamaa-Jõgeva rindelõik
tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli „ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine. Murdelahingud: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Tallinna eel, Kesk- Eestis ja Lõunarindel. 1919 toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. St et kaitselt mingi üle ründele, luurele jne. Tallinnas kandis löödi 5. jaanuaril tagasi edukalt mitmed Punaarmee rpnnakud, 5. jaanuaril hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Enamlased tõmbusid selle peale mitukümmend kilomeetrit tagasi, seega avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused pealetungi Paidele ja Põltsamaale. Lõunarindel peatati edasitung Pärnule ja saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas Rahvaväe vastupealetung: Utria dessant ja Narva vabastamine; Rahvavägi oli küll arvulises vähemuses, kuid hakkas tasapisi Eestit vabastama. 12. jaanuar vabastati Rakvere ja mõeldi Narva peale. 17
maailmasõja võitnud riikide poolele. Nõukogude Venemaa. Narva lange- misele järgnes viis nädalat kestnud ta- 1919. aasta alguses oli Eesti sõjavägi ganemine. Sõjalise ebaedu põhjuseks võimeline asuma vastupealetungile. oli vastase ülekaal, oma sõjajõudude Eriti tänu vabatahtlikest moodustatud nappus ning rahva esialgne hoiak, et Kuperjanovi, Sakala ja Scouts-pataljo- Laiarööpmeline soomusrong nr 1 jaanuaris 1919 14 EESTI SÕJAAJALUGU nile, Johan Pitka loodud soomusron- gidele ja tema initsiatiivil Briti abiga moodustatud mereväele õnnestus juba jaanuaris 1919 vabastada Narva, Tartu ja Valga ning saavutada kontroll peaaegu kogu Eesti territooriumi üle. Valga vabastamise ajal peeti verine la- hing Paju mõisa all, kus sai surmavalt haavata leitnant Julius Kuperjanov. Vähe tähtis ei olnud vastupealetungis
Rindeüksustesse värvati peamiselt töölisi ja kehvtalunikke, maarahvast. Ülejäänud inimesi värvati ka, ei saadetud rindele, aga kasutati tagalatöödel. Trotski kuulutas välja kõigi enamlaste sundmobilisatsiooni Punaarmeesse, idarindele saadeti selle tulemusel 25 000 uut meest. Sinna suunati ka Läti punased kütipolgud. Reorganiseeriti kogu Idarinde juhtimine, Trotski sõitis ka ise idarindele Kaasani lähistele. Trotski saabus pompöösselt, talle oli eraldatud spets talle määratud soomusrong, tema käsutuses oli tšekistidest kaitsemeeskond, mitmesajameheline, uhkelt riides jne. Sellisel kujul hakkas korda looma. Senised killustatud Punakaardi salgad koondati, loodi sõjaväelised struktuurid. Trotskile iseloomulikult ei saadud läbi ulatusliku agitatsiooni- ja propagandakampaaniata, kutsuti üles kaitsma revol saavutusi, võitlema elu ja surma eest, tõrjuma tagasi valgekaartlikku hüdra jne. Kõigisse väeosadesse saadeti pol kihutajad ja tšekistid, rakendati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
