Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ordumeister" - 313 õppematerjali

ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda.
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalase, kes asusid Haapsalut piirama. Võõrväed pöördusid Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti. Alles Preisimaalt saadetud abivägede abil suutis Saksa ordu Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purustati kahe sõjakäiguga 1344. ja 1345. Karistuseks tuli neil ehitada ordule uus linnus Maasilinn ja Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuressaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulauvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu- Muinas- ja keskaeg

Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg. - Liivi ordumeister 16. saj alguses. 1501,1502,1503- sõjakäigud venemaale, edukad. Sõlmiti vaherahu pikendustega. Paar edukat sõjakäiku ja kindlustas liivimaa sõdadeta äraelamise. Usupuhastuses üritas kaitsta katoliku kirikut. Viimane asjalik ordumeister. Millega on ajalukku läinud B. Von Dreileben? - Surus maha Jüriöö ülestõusu. Oli sellel ajal ordumeister. Meelitas kuningaid ühte kohta, et nad ära tappa. Otsusekindel, tegutses kiiresti...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine

· Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ­ ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. · Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nimetu

Harjulased valisid neli talupoega oma juhtideks - kuningateks - ning nende malev umbes 10000 mehega liikus üheskoos Tallinna poole. Eestlased mõistsid, et võidu saavutamiseks ei piisa nende halvasti relvastatud ning sõjaks vähe ettevalmistatud meestest. Seepärast saadeti saadikud Soomest abi kutsuma. Taanlased, kellele veel ainult Tallinna linn oli kätte jäänud, pöördusid abipalvega Liivi ordu poole. Ordumeister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Kui kuningad kohale jõudsid ja kokkuleppele ei jõutud, laskis ordumeister nad seal tappa. Varsti saabus ordumeister oma väega Tallinna alla. Ilma juhtideta eestlased võitlesid küll vapralt, kuid kehvasti varustatud talupoegade vägi ei suutnud sakslasi võita. Soomest lubatud abi jäi hiljaks. Eestlaste võitlus oma vabaduse eest suruti maha....

4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Plaan ­ Jüriöö ülestõus Plaan on eraldi lehe peal. Jüriöö ülestõus kestis 1343-1345. Jüripäev ­ 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest ­ uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. Burchard v. Dreileben ­ Liivi ordu ordumeister .Bartholomäus Hoeneke ­ kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Padise kloostri vallutamine eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Talisman" Walter Scott - kokkuvõte

Richard tahtis, et Kenneth hukatakse, kuid kristlasel oli palju toetajaid, kes tema eest palusid. Arst sai Kennethi endale. Kenneth maskeerus nuubialaseks ja oli sultani kingitus Richardile. Richard ütles nuubialasele, et ta leiaks äraandja, kes lipu varastas. Koer hakkas haukuma markiid nähes. Peeti kahevõitlus ja Kennethi võitis ning markii tunnistas üles. Ordumeister tappis markii ja sai ise surma sultani käe läbi. Teose lõpus tuli välja, et Kenneth olevat olnud Huntingdoni krahv. Kenneth ja Edith abiellusid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas olla kristlane või uskumatu? b) Kõik ei pruugi olla alati nii nagu näib. c) Kunagi ei või ette teada, kes võib sulle häda korral käe ulatada. d) Üks eksisamm võib muuta kogu elu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus...

Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti keskaeg

Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev ­ regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi...

Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jüriöö Ülestõus

Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister , vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu...

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

*1600-1629 ­ Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast 1629 ­ Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti *1643-1645 ­ Taani-Rootsi sõda 1645 ­ Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu *1654 ­ Puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, Poola alale tungis ka Rootsi. Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel 1660 ­ Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler ­ uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg ­ Eesti mässajate juht Stefan Batory ­ Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 ­ 250 000-300 000 inimest, 1620 ­ 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 ­ 400 000 inimest, 1698 ­ 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 ­ 330 000 inimest, 1712 ­ 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459.aastast. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõisted

sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest adratalupoeg-nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks Dietrich Damerow-tartu piiskop lõi laialdase orduvastase koalitisiooni Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister , ühendas vana liivimaa sõjajõude Johann Koel-Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja , katekismuse tõlkija Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija Balthasan Russow- Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Simon Wanradt-Tallinna niguliste kiriku õpetaja , katekismuse koostaja...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

Johann Hornung ­ kirjutas ladinakeelse eesti keele grammatika Andreas ja Adrian Virginius ­ isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte ­ Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner Ivan IV (Julm) ­ Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja Gotthard Kettler ­ Liivi ordumeister 1559-1561 ja Kuramaa hertsog 1561- 1587 Hertsog Magnus ­ Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivimaa kuningas 1570-1577 Ivo Schenkenberg ­ Tallinna käsitööline; moodustas Tallinna põgenenud talupoegadest linna kaitseks väesalga; ,,Eestimaa hannibal" Sigismund II August ­ Poola kuningas (1548-1572); sõlmis Poola ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa

Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keskaeg

Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva. · 1297­1330 - Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased....

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 ­ 1800 eKr - NARVA KULTUUR ­ keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR ­ algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR ­ karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr ­ 1100 eKr ­ esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 ­ 500 eKr ­ tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.Samal 1554. aastal saabus Lüvimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid Iepingu tingimused. Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Toompea loss

1227.aastal vallutas Taanilinnuse Mõõgavendade ordu, kes jäi linnusesse kümneks aastaks ning kellel on seega Toompea kujunemisel oluline koht. Ordu jagas linnuse kaheks : Suur linnus ja Väike linnus. Suur linnus asus põhimõtteliselt praeguse toomkiriku kohal, Sellest sai piiskoplik keskus. Väike linnus paiknes aga praeguse lossi kohal ning sellest sai ilmaliku võimu keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli 4 varjus asunud eluhoone, aidad, tallid, küünid ja laudad olid aga puust, et linnus suudaks vastu panna pikaajalistele piiramistele. 1238.aastal taastati taanlaste õigused ning järgmised sada aastat võimutsesid Toompeal taas taanlased...

Ajalugu
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun