Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad iluae d 1 mõis 3 1 2 3 värav 1.tallid 2. Ring mille, ümber on tee 3.aidad Terves Euroopas järgnes barokile rokokoo. Stukdekoor-savivormide valamine.
5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED KARKASSHOONED 5. Industriaalsel ehitamisel valmistatakse hoone põhilised elemendid ja konstruktsioonid spetsiaalsetes tehastes ning
Baroki iseloomustus Rõhub inimese tundeid Jõukad lossid Tähtsaks muutub pargikultuur Ehitati korralikke ahjusid Ruumid muutusid soojaks ja puhtaks Kasutati hinnalisi kattematerjale Sisekujunduses võeti kasutusele peeglid Toimusid suured pidustused Riietus oli uhke Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin o...
sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Mööblit polnud eluruumides palju. Keset tuba oli suur baldahhiin-voodi, seinte aares pikad pingid ja kirstud riiete jaoks
kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse.
Puitu on ka kasutatud kunsti tegemisel Uuri, millised on puidu kui materjali omadused. Taastuv ressurss,seda on paljudes toonides ning valida saab pehmemate ja kõvemate liikide vahel. Puitu saab lõigata, vormida ja painutada.Puit on vastupidav, tugev ja paindlik ning alati kauni välimusega. Too näiteid puidu erinevatest kasutusvõimalustest. puit sobib nii tõeliselt uhkete kui ka lihtsate ja tagasihoidlike hoonete ehitamiseks ( palkmajad, aidad, vanad saunad ja puitelamud). Puiduliikidel on erinevad omadused: konstruktsioonide jaoks eelistatakse üldjuhul tugevat lehtpuitu ning siseseintel ja põrandatel kasutatakse heade isoleerivate omaduste ja kauni välimusega puitu. Termotöötlus aitab neid hinnatud omadusi veelgi parandada, tagades puidu parema vastupidavuse, mädanikukindluse ja mõõtmete püsivuse. Tänapäeval on paljude arhitektuuribüroode jaoks puidu üks olulisemaid omadusi ka selle keskkonnasäästlikkus.
kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine. Ehted kaunistasid, nuga. Kootud vaibad. Eesti jag maakondadeks- kihelkondadeks. MK oli pooliseseisev pol üksus suuremad olid
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis
kellegi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas. Inimesed pugesid kitsast laudauksest sisse ja väja. Meie esivanemad olid töökad ja usinad töölised! Laudas oli pime ja külm kuid loomade viidi sooja põhku ehk-Heina alla. ait ● Aida tunneb selle järgi ära et ukse sisse on jäetud väike auk kust kass sisse pääseb hiiri püüdma. Aidad olid talu kõrvalhooned, mis olid vajalikud toiduainete, riiete, tööriistade, vilja jm. tagavarade hoidmiseks Auk kassile Saun Suitsusaun on saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi
Viljapeks Masin undab, oigab, rappub, köhib kõrred kõrist lahti. Värab õhk ja maapind vappub. Tuiskab tolmu, kõlkaprahti. Hangujatel näod on hallid. Kostab sõelte kigin-kägin. Nagu ikka, põhuvallil pahmab poisikeste vägi. Küll on kaalujatel kiire. . . Las need mehed saavad vatti, aga varesed ja hiired ärgu viljast lootku matti! Pihus hang ja valla kaelus vaatab tööd kolhoosivana: siin on midagi, mis paelub, näole muheluse manab. Hea, et avarad on aidad, salved suured! mõtleb papi. Jänni jäävad, poistemaidad, tuleb endal lüüa appi. Kommentaar: See luuletus köitis mind kõige rohkem, kuna see kirjeldab täpselt seda tegevust sel ajal, kui olid veel kolhoosid ning luuletus on kirjutatud nii, et seda on mõnus lugeda ning luuletuse sisust saab igaüks aru. Luuletus haakub minu eluga kohati, sest kolhoosis ma tööd teinud ei ole ja ei oleks saanudki, sest need kadusid enne minu sündi
õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata." Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []." Rannainimesed elasid väikestes tagasihoidlikes majakestes, kuid nendes oli olemas kõik eluks vajalik. Kümmekond väikest madalat eluhoonet, pukktuulikud, võrgumajad, aidad, meremudaga vooderdatud laudauksed ja veest lakutud ning jääst hööveldatud kaldakivimürakad: niisugune oli tüüpiline rannaküla, kus toimetasid oma toimetusi karmiilmelised, mõtlikud taadid ning kipuvad maailma meredele ja mandritele noored. Kombeks oli pidada pidustusi, kuhu tuli kokku kogu rannaküla rahvas. Noored pidasid ka eraldi pidusid. Kombekohaselt lauldi, tantsiti ja mängiti erinevaid ringmänge. Pidudel olid kohal ka
rajada samuti kõrgema klassi jaamade hulka kuuluv teise klassi jaam koos vastavate rajatiste ja hoonetega. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Teise klassi jaama oli ette nähtud suur puhvetitega reisijatehoone, reservuaaridega veevarustussüsteem, veduridepoo koos töökojaga väiksemate remonttööde teostamiseks, ehitised kõigi kaubatoimingute teostamiseks ning aidad materjalide ja tööriistade hoidmiseks. (1,3) Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V.Vestfaleni poolt koostatud jaamahoone eriprojekt valmis 1904. aastal. Haapsallu ei kavatsetud ehitada tüüphoonet, vaid Peterburis ja Moskvas tuntud suvituslinnale kohast suursugust kuurortliku välisilmega vaksalit, kus eraldi hoone või ruum ka "Kõigekõrgemale" ehk imperaatorile. Haapsalu jaamahoone ainukavand kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud
Inglismaa ← Prantsusmaa põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast. Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale. Muutused ühiskonnas: sõjandus → alaline sõjavägi → ohvitseri koolide rajamine → jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks → joontaktika → linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid) → magamisaidad – suuredtoiduga aidad rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda → rahvaarv kasvas kiiresti → kõrge laste suremus → suurim linn oli London perekond → abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust → rohkem mehi hakkas töötama väljaspool kodu → naised kodus jäid meestest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse seisuslik olukord → keskajast pärit korraldus jäi püsima → kodanluse esile kerkimine majandus → manufaktuurid
Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 50%. Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus Ruudi talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad. Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest: · elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; · aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; · pesuköök-saun - palkmaja; · suitsusaun palkmaja. Ruudi turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. · Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim
Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 50%. Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus Ruudi talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad. Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest: elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; pesuköök-saun - palkmaja; suitsusaun palkmaja. Ruudi turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri
ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Peremeest hästi teeninud paat pandi tervena kiviaiale "vanaduspuhkust" pidama või põletati jaanitulel. Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis
See kuuendal päeval väljendatud kiitus ei ole mõeldud ainult inimestele, nagu inimene oma isekuses on tõlgendanud, Jumal kuulutab siiski väga, väga heaks pärast seda, kui ta on vaadanud kõike ja näinud , kuidas kogu loodu üheskoos toimib nagu omavahel seotud elav ökosüsteem. Loodu headus või hüve tekitab meie jaoks tänapäeval eetilisi küsimusi. Hüved võidakse võrdsustada eraomandi mõistega ( Jeesuse lugu mehest, kes ehitab suuremad aidad, et mahutada ära kogu oma vara lk. 12:18, 19) olles sellega eksiteel. Jeesus hoiatab ohtude eest, mis kaasnevad vaid iseendale vara kogumisega. Mees arvab, et ta on oma vara ise tekitanud ! Ta ei taipa, et tema rikkaliku viljasaagi tõi esile Maa. See mees kaotab oma hinge. Tänapäev pakub ka arvukalt selliseid näiteid. Martin Luther kasutab selle kirjakoha seletamiseks mõistet Mammon. Ka praegu on
püüdis ka Talvik: ,,Hälbimus", 1923 Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse, usk rinda see ängistab. On maskiks vaid jõudude tõde, meil', nälgind laanelajail' söödaks! Vast peitubki rusikain tõde, kui aeg seda tõestab: need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... Selles luuletuses on olemas peaaegu kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. Mõneks ajaks jäi luuletamine Talviku jaoks tahaplaanile. Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934
Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad. Tänapäeval on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevdasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maa-ala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa
· Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait.
Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 50%. Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus Foma talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad. Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest: · elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; · aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; · saun - palkmaja; Foma turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. · Vahemaa Jõhvi linnast Foma tallu on 20 kilomeetrit.Lähim lennujaam asub 185 kilomeetri kaugusel ja lähim haigla 21 km ja postkontori võib leida ka Mäetaguselt.Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada
Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). 16. Kuidas sai loss ja park oma nime? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis)
Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal. Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid. · Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik kaubanduslik. · Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir. · Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias. Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia. Valgustuslikud reformid austrias · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud muudetu maksukohustuslikuks.
linnade nimestikust ning anti Mäo mõisale. Linna õigused taastati alles 1783. a. Linnuse peatorn ehk Pikk Hermann (ka Vallitorn) hävis viimases sõjas. Säilinud on ainult läänepoolse väravatorni varemed ja tükike ringmüürist. Tänapäeval korraldatakse Vallimäel rahvapidusid. Paide Vallimäe park on looduskaitse all. Arhitektuurimälestistena kuuluvad riikliku kaitse alla 18. sajandi lõpul ehitatud kohtumaja Tallinna tänavas, linnavalitsuse hoone, kaubahoone ja aidad, elamu koos kõrvalhoonetega Tallinna t. 31. Põhjalikuma ülevaate Paide ajaloost ja tänapäevast saab Paide Koduloomuuseumis, mis on asutatud 1905. a. Praegustes ruumides on muuseum alates 1954. a. Vanim ehitusmälestis Paides on ordulinnus, mille varemed Paide Vallimäel on riikliku kaitse all. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?CatID=57 8 Minu kodukoha rahvarõivad
peremeheta vara. Kinnisvara haldamine korraldati rendilepingutega ja vallasvara anti naabritele või usaldusmeestele säilitamiskviitungite vastu. Oli tavapärane, et eri otstarbega kõrvalhooned ehitati ühte rivvi üksteise külge. Kuna õued olid võrdlemisi väikesed, ehitati kõrvalhooneid nn pöördusega, kus pika hoone eri osad asetsesid üksteise suhtes nurga all. Laudaruumidega olid ühendatud heinaküünid, katusealused, kuurid, aidad ja muudki ruumid. Hoone võis moodustada lausa kolmest või neljast küljest suletud karjaõue. (Vormsi lugu 2013) Joonis 5. Vaade Rumpole (Vormsi lugu 2013) Joonis 6. Pikneri talu (Vormsi lugu 2013) Hullo 19. sajandi lõpul, vahetult enne küla laienemist oli Hullo nagu küla ikka: talud asusid Hullo - Rumpo tee lääneküljel Sviby-Rumpo-Suuremõisa ristmiku ümbruses. Talude vastas üle tee olid tuulikud. Saare keskuseks kujunes Hullo 20
teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega
Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Leht 20 / 24 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need
vaimuliku nimetab ametisse paavst, maavaldused annab piiskopile üle keiser. Vaimulikud- ja kerjusmungaordud Usulinne vennas- või õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ja mille peamiseks eesmärgiks oli jumala teenimine eeskätt palvetamise läbi. Nime sai nad rajaja või koha järgi. Kloostrid rajati eelkõige maapiirkondadesse muust tsivilisatsioonist eemale. Klooster - ehitiste kompleks, mis oli mõeldud vaimuliku ordule. Vaimu- ja majanduselu keskus. Laudad, aidad, tallid, pruulikojad. Piiratud müüriga. Emakloostrist said alguse tütarkloostrid. 6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele
"Hea isand, sinu lahkus on suur, kuid minu soovid pisukesed," utles lambakarjus. "Haljas rohi lojustele ning lonks vett kuivanud kurgule on koik, mida ma vajan." Vooras aga ei jatnud: "Ma kutsun sind endaga kaasa. Kai minuga teed ja ma naitan sulle, kuidas sa void saada rikkaks ja lugupeetud meheks, kelle sonal on kaalu kulas ja kelte kojas votavad leiba linna voimukandjad. Tule mu teekaaslaseksja ma opetan sulle kogumise kunsti, ma juhatan sind linna, kus kojad on joukad, kus koik aidad on vilja tais ja kus rauga paevad mooduvad muretult. See on linn, mille elanikud oskavad aega kalliks pidada, nad on joukad ja nende kohud ei riidle nendega. Uhtki vaest seal pole ning kerjust ei nae kuskil. Sellesselinna tahan ma sind juhatada." Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured. Uudishimu arkas karjuse sudames. Oma meelerannakutel Dli ta kulas-
Suur linnus asus põhimõtteliselt praeguse toomkiriku kohal, Sellest sai piiskoplik keskus. Väike linnus paiknes aga praeguse lossi kohal ning sellest sai ilmaliku võimu keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli 4 varjus asunud eluhoone, aidad, tallid, küünid ja laudad olid aga puust, et linnus suudaks vastu panna pikaajalistele piiramistele. 1238.aastal taastati taanlaste õigused ning järgmised sada aastat võimutsesid Toompeal taas taanlased. Arvatakse, et nad jagasid linnuse kaheks. Sellega muutus lihtne kastell-linnus mugavamaks ja mõneti ka tugevamaks. Äkki jagati kastell kaheks aga juba Mõõgavendade Ordu ajal ? Ning ühtlasi linnusesse asunud taanlased
viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive. Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid.
Sealt pidi pääsema ka hõlpsasti põldudele, karjamaale, metsa ja ühendusteedele. Rehihoone kui talu peahoone paigutati õueala kõrgemale servale, esikülg nn sooja ilmakaarde (kagust loodeni) ja tagasein vastu põldu või aiamaad. Külades või teede ääres püüti tee äärde paigtada rehielamu tagakülg või rehealusepoolne ots või siis hoopis kõrvalhooned. Rehielamu ees oli avar muruga kaetud õueplats, mille ümber paiknesid kõrvalhooned suhteliselt vabalt. Aidad olid tavaliselt elamu kambripoolses ja ühtlasi õue kõrgemas otsas, laudada rehealusepoolsesse, võimalikult madalasse õueossa. Kaev võis olla keset õue. Õue ümbritses aed. 19.saj mõisakaartide järgi võib Eesti taluõued jagada planeeringu järgi: ringikujulised õued hooned asusid ebaühtlaste vahedega ümber õueplatsi, mis oli enamvähem ümarik või piklik. Mõni kõrvalhoone võis jääda väljapoole seda ringi
vormi. Seda püüab ka Talvik: Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse, usk rinda see ängistab. On maskiks vaid jõudude tõde, meil', nälgind laanelajail' söödaks! Vast peitubki rusikain tõde, kui aeg seda tõestab: need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... /Hälbimus, 1923/ Selles luuletuses on olemas pea' kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. On olemas ka prohvetlik nägemus tulevast, mis nii valusa piitsana Talvikut ennastki tabab. Kuid see on etteruttavalt öeldud. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja...
sajandist). Vasakul asuv võrevärav pärineb 19. sajandist Vaade Vanale turule lõunast 19. sajandi keskpaigas. Tagaplaanil keskaegsed kõrgete viiludega elamud Vene tänava keskaegne hoonestus 19. sajandi lõpu fotolt. Vasakult: elamu Vene 9 (15. sajandist), Vene 11 (15. sajandist, 18. sajandi ümberehitustega), ja Vene 11 aidad (15-16. sajandist). Praeguseks on kõik need hooned hävinud või ümber ehitatud Keskaegne elamu Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, omades ühiseid vahemüüre. Elamu taha jäi hoov, mis oli tavaliselt pikk ja kitsas. Hoovi pääses kangialuse kaudu, väikeste kinnistute korral sageli ka läbi eeskoja. Tänavaäärne ehitusosa oli
suuremaid ja ainult üksikud olid üle 100 adramaa. Oluline muutus toimus ka mõisakeskuste ja häärberite välisilmes. 17. sajandi lõpu härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone, millel oli kelp-või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus 60 400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad, tallid, laudad, teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur. Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
sooja annab reguleeritav radiaator. Veel kuulub talukompleksi majapidamisait, kus on kaks wc, dussiruumid ja köök aitades ööbijatele. Kopleksi kuluvad veel külakiik, grillmaja, lebola, tiik ja suur kivikelder. Hooned paiknevad ümber talõue ringikujuliselt. 5 Üks ait on mõeldud puhtapesu ja valvesignalisatsiooni sisse- ja välja lülitamiseks. Ööseks pannakse kõik aidad lukku ja signalisatsiooni alla. Kui signalisatsioon hakkab tööle saadetakse häire falckile ja nad on 10 min. jooksul kohal. Juhul kui tegemist on valehäirega, tuleb alarm ise välja lülitada ning helistada falckile ja öelda, et tegemist oli valehäirega. Valvesüsteemi kontrollitakse iga teatud ajavahemiku tagant. Minu tavaline tööpäev algab kella9-st ja lõppeb kell 17.00 või kuni päeva ülesanded täidetud saavad
Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad. Tulemas on Antsu vaarud ning lapsed peavad tööd tegema. Varrudel on palju külalisi, seekord ka terve naabripere. Pearu kempleb rätsepa ees ja viskab tema tehtud riided talle tagasi ning käib ringi püksteta. Eitedele ei meeldi see. XXVIII Sel talvel oli Vargamäel õnnetu. Kassiarust sai kõik alguse. Lapsed hakkasid surema, neil jäi alles ainult väike Maali. Järjest läks haigus edasi ka teistesse taludesse. Puutumata jäi esialgu veel Mäe ja Aaseme, kuid ka sinna jõudis haigus
Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatüvest paadi raiumise kunsti õpetavad. Noored haavad kõlbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mõne hea kerge reha- või hanguvarre. Haava ümarpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100–150 aastat. Näiteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Kõrvalhooneid (näiteks aidad, saunad) on haavapalkidest ehitatud ka Soomes: ilmastikuolude ja ultraviolettkiirguse mõjul hallikaks värvunud haavapalgid kestavad senikaua, kuni katus vett peab. Haavapuit ehitusmaterjalina ei ole tundmatu teisteski Põhjamaades, eriti Norras. Haavalaast oli põhiline katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute kuplid, just haavalt pärineb nende kaunis hõbedane läige. Ka meie taluhoonete katusteks on
LAHKUMINE. Kalevipoeg veetis neidudega lõbusasti aega. Vanaeit istus köögis vangis. Teisel päeval läksid piigad Kalevipojale põrgu rikkusi näitama. Vaadati üle seitse tuba: rauast tuba, mis pidi olema sarviktaadi sulaste töötuba. Vasest tuba oli orjapiigade töötuba. Hõbedast tuba oli sarviktaadi igapäevane eluase. Kullast tuba oli taadi pidupaik. Siidist tuba oli neidude ehtetuba. Sametine tuba oli neitsikeste kamber. Poordist tubagi oli neidudele. Siis nähti seitset aita. Aidad olid igaüks eri ehitusmaterjalist ja kõik vilja või toitu täis. Laudad olid ehitatud luudest ja kontidest. Neid Kalevipoeg näha ei tahtnud. Kalevipoeg uurib, kust see sarvik pärineb, piigad ei oska vastata, aga nad teavad, et tema valdused on tohutud ja tema ise aina salaasju toimetab. Sarvik on varjuliste valla isand, nii on Taara poolt seatud. Sarvik annab kadunutele kord aastas loa kodus käia see on hingede ajal. Täna õhtul oodatakse sarvikut koju. Õed
Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid. Traditsioonilised kõrvalhooned on hantidel aidad, varikatused, lattkojad ja põhjapõtrade varjualused. Enamik aitu asub sammastel, mis on tavaliselt 0,5-2 m kõrgused. Varikatus, mille all hoitakse suuski, nartasid, kalavõrke, mõrdu jm, toetub kaheksale või kümnele postile. Lattkoda ehitades asetatakse 1-5 m pikkused küttepuud koonusekujuliselt ning need moodustavad püstkojasarnase ehituse. Küttepuid võetakse sealt ära ja tuuakse juurde, äravõetud küttepuud põletatakse ahjudes. Lattkoja sisemust
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
Paelkeraamika kultuur (ca 5500–4500 eKr) Lehterpeekrite kultuur (ca 4300–2800 eKr) Narva kultuur (ca 4900–4000 eKr) Kammkeraamika kultuur (ca 4200–2000 eKr) Nöörkeraamika kultuur (Kesk-Euroopas ca 2900–2350 eKr, Ida-Baltikumis ca 3000–1800 eKr) Asustusviis neoliitikumis Alates paelkeraamika kultuurist Kesk-Euroopas on hoonete rajamisele kulunud arvestatav hulk tööjõudu ja aega, sageli jälgitavad ümberehitused samas kohas – kasutusel mitme põlvkonna jooksul. Lisanduvad aidad ja põllupiirded. Tihedama asustusega alades aab rääkida talu-/väikekülakomplekside territooriumidest - vahekaugus 20-30 km, territoorium alates 15 ha. Lisandub kalmistute paiknemine läheduses, mis samuti viitab püsiasustusele Keraamika neoliitikumis: paelkeraamika Paelkeraamika kultuuri levik: • Eeskätt Kesk-Euroopa ruum, dateering: ca 5500-4500 eKr • Luustike aDNA uuringute põhjal seostatud Lähis-Ida ja Anatoolia tänapäevase elanikkonnaga
kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid varavedajad. Saun, kus toodi lapsi ilmale, viidi surnuid (hällist hauani); leil kui sauna hing; saunavaimude elukoht. Sauna hoiti elumajast lahus
oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid – varavedajad. Saun, kus toodi lapsi ilmale, viidi surnuid (hällist hauani); leil kui sauna hing; saunavaimude elukoht
- Müristab märtsikuul, puistab lund lehekuul. - Kui märts on vihmane, on ka september vihmane. - Kui aprillis hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, siis tuleb soe suvi. - Jürikuu soe lehekuu vilu. - Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi. - Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus
huvitatud olid - Poisid ehitasid endale materjalidest kindluseid ja mägesid - tööd oli pererahval endiselt väga palju, puhata ei olnud aega, põllul oli palju kive, mida pidi koguaeg korjama, ka kaevatud kraavid ummistuvad koguaeg, Andresel tunne nagu peaks kõike otsast peale tegema igal aastal ja nii surmani välja XXVII - sündis uus poeg, nimeks sai Ants - Andres ja Mari vaidlevad, kumb ennem korda teha ja valmis ehitada kas laudad või aidad - hakati õlut tegema, tehti ka liigsed lambad lihaks, tapeti ka sigu - nelipühad Eesperes pidid tänavu eriti pidulikud olema varrude tõttu, lisaks erinevale lihale ja õllele küpsetati saiu, sepikut, leiba, vorsti, sülti - lapsed said esimesel pühal koju jääda ega pidanudki karja minema - Varrulisi oli kutsutud suur hulk, isegi Oru Pearu oma pere ja sulase ning tüdrukuga - lapse ristijaks tuli köster kohale, rahvast oli nii palju, et ei mahtunud ühte tuppa äragi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
