rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma.
rekordiliselt 300 000 osavõtjat. · 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga · Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni.
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidel...
1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus · nõrgas kriitikas ja enesekriitikas Millal toimus EK(b)P 8 pleenum? 1950. a märts
tõenäoliselt 19. novembril 1688. 19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel, seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused, laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng. Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300-aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab
maist 1989 kuni 5. septembrini 1991, kui NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatsovi ettepanekul võttis vastu otsuse enda laialisaatmiseks. 10. Laulev revolutsioon- hõlmab aastail 19871991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine ja avalikustamine, Eestis Isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. 11. Loomeliitude ühispleenum- 1988. aasta loomeliitude ühispleenum, mille valmistas koos Loomeliitude kultuurinõukoguga ette pleenumi orgkomitee Jaak Alliku juhtimisel, toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja
maist 1989 kuni 5. septembrini 1991, kui NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatsovi ettepanekul võttis vastu otsuse enda laialisaatmiseks. 10. Laulev revolutsioon- hõlmab aastail 19871991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine ja avalikustamine, Eestis Isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. 11. Loomeliitude ühispleenum- 1988. aasta loomeliitude ühispleenum, mille valmistas koos Loomeliitude kultuurinõukoguga ette pleenumi orgkomitee Jaak Alliku juhtimisel, toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saalis. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. 12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja
Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim seadis eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli. Kogu ühiskonnas valitses ideoloogiline surutis, mis tähendas, et varem või hiljem pidi hoomatav paisuma nii suureks, et isegi NSV ei oleks suutnud seda peatada. Eesmärke viidi ellu erinevatel viisidel. Esiteks hävitas nõukogude võim valikuliselt eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajargsetel aastatel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilu...
Peale seda inimesed läksidki. Seal oli kindel nimekiri. Sinna küüditatute hulka sattusid suvalised inimesed ka, sest kvooti tuli täita. Suvaliselt tänava pealt tõsteti inimesi autosse. Arv/kvoot oli vaja täis saada. 1956 Stalin suri ning nad said minna õiguse töökohta, mis ametit küüditatud olid õppinud. Anti passid ning küüditatud said tagasi kodumaale. 1950 EKP VIII Pleenum- täieliku Moskva võimu kehtestamine. ,,Kodanlik natsionalism" pleenumi eesmärk oli välja otsida, milline on kodanlik natsionalist. See oli tolleaegne sõimusõna riigivastane, suur kurjategija. Algas hirm, stalinistlik aeg, surutud ühiskond. Täielikult moskvameelsed juhid. Suurenes ideoloogiline surve MAJANDUS Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl S...
1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino
ühiskonna destaliniseerimise algatamist. Mille põhjal võib väita, et Hrustsov ehtis ennast võõraste sulgedega? Põhjenda erinevate argumentidega. 9. Põllumajandusreform-tegelikkuses alustas seda Mlanekov ja, kui ta ei oleks olnud sama meelt, ei oleks reformi toimunud Hrustsov arvas, et tema otsusekindlus viis Stalini isikukultuse kukutamiseni, kuid tegelikkuses tahtis Malenkov juba 1953 aastal kokku kutsuda Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumi Stalini isikukultuse hukkamõistmise osas. 10. Miks on hakatud Hrustsovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks? Esita näiteid ja selgita. 10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hrustsovi visiit USA'sse Represseeritute vabastamine. Nt Saksa sõjavangide vabasatamine ja küüditanute tagasipöördumine Siberist. 11. Iseloomusta Hrustsovi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused? 11
kolmeks. Kõige lahjem oli arvestus-reserv nomenklatuur, neisse ameteisse kinnitas nomenklaatori KK vastav osakond, kellele ametkond parteiliselt allus. Kangema astme moodustas põhinomenklatuur, nende kinnitamise nihutamisega tegeles EKP KK büroo. Kolmanda grupi moodustasid need nomenklaarotis kes kahekordses alluvuses: EKP KK JA NLKP KK omas üheaegselt. Nomenklatuuri juures on kõige huvitavam garanteeritud püsimine väljavalitute hulgas, mitte niivõrd privileegid. Kui välja arvata 8. Pleenumi aegne kukkumine, mil vanad tippmehed uutele närida anti, pole kukkujaid enne ega pärast sugugi palju. Nimetada või vaid Virumaa 1. Sekretäri Adolf Jansonit, kes varastas kuldrublasid, kelle EKP KK büroo palua ÜK(b)P KK'l vastuvõtule võtta ja kelle edaspidisest elukäigust ERAF vaikib. Ent nomenklaatorite kõige võikam eelõigus oli see, et alates teisest ringist neid sõja ajal ei mobiliseeritud ega rindele ei saadetud. Kui siis pooleldi vabatahtlikult tähtsamateks
kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud Venemaale). 1950. aastal toimus EKP kaheksas pleenum. St kommunistide kokkusaamist (konverents). 8. pleenum oli omalaadne võimuvõitluse väljendus, 8. pleenumi järgselt läks võim suuresti Venemaa eestlaste ja venelaste kätte. See nt väljendus 1950-78 aastani oli kommunistliku partei eesotsas Johannes Käbin. See ei olnud mitte kogu käbini võimuloleku perioodil (60-ndaltel tuli sinna ka eestlasi). Need olid need, kes olid ülesse kasvanud NL-dus, suuresti oli tegemist karjeristidega. 1978. aastal toimus järjekordne pööre, 1978-88 oli võimu juures Karl Vaino. See tähendas, et Eesti aladel algas venestamine. Seda võib nimetada ka
Eesti Muinsuskaitse Selts 1987.lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon - Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Loomeliitude ühispleenum 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese
vigadest ja puudustest EK(b)P töös. Märtsi teisel pooleli tuli Tallinnas kokku EK(b)P 8. pleenum, et arutada meetmeid olukorra parandamiseks.Tolleaegset juhtkonda süüdistati kod.nats. alahindamises,vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus jpm möödalaskmistes.N.Karotammele pandi süüks kod.nats mahitamises.Ta vabastati parteijuhi kohalt ning asemele nim Ivan Käbin.ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees E.Päll asendati August Jakobsoniga. 8. pleenumi tagajärgi oli suurpuhastus võimuorg,haridussüst,kultuuriasutustes.Mitmed tollased juhtpoliitikud saadeti vangilaagritesse|Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtuti Eestis pikalt eitavalt.1944-1953 oli vastupanu vormiks metsavendlus(samal ajal loodeti,et lääneriigid aitavad iseseisvuse taastada). Metsades võis olla umbes 30000 inimest, kellest relvavõitluses osales 10000
Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, mis olid NKVD ja NKGB. 1945- Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Kiirendas Eesti venestamist. Kodanliku natsionalismi süüdistused siiski veel ei kadunud. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, kus kõik hakkas tasapisi liikuma paremuse poole:
arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda.
N. Karotammele pandi süüks Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt nõrgendas võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV-
Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate keskpaigaks sai selgeks et USA on võitnud võidurelvastumise ja sõda Afganistanis lõpetati Perestroika 1985ndal aastal sai NLKP Keskkomitee pleenumi peasekretäriks Mihhail Gorbatsov.Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta mõistab, et riigi saavad päästa reformid, mis muudaksid valitsust natukene demokraatlikumaks aga siiski peab säilima Nõukogude Liit ja see on kõige tähtsam.
nõukogudevastaseid meeleolusid 1988 "laulev revolutsioon" · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas väga toetas pleenumi seisukohti · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. juunil määrati Karl Vaino asemel EKP juhiks Vaino Väljas · 17. juunil toimus u
teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel 2 toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. IME 1987.a
Selleks korraldati MRPAEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. Rahvarinde loomine 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev Revulutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku ...
ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne –RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON 4 Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks
lapsetoetusi ka väikesepalgalistele. Alates 1984.a muutusid lapsetoetused universaalseks. Kuigi nimetatud täiendused aitasid kaasa lastega perede heaolu kasvule ja lisaks üleriigilistele perekonna toetamise võtetele kasutati Eestis mitmeid kohaliike abinõusid laste kasvatamiseks soodsamate tingimuste loomisel, näiteks kohaliku lastekaupade turu kaitse, perede varustamine imikutoiduga, ei vastanud süsteem kaugelt enam ühiskonna vajadustele. Nii sai peale 1988.a Loominguliste Liitude pleenumi eesmärgiks oma rahvuslikest huvidest lähtuvate rahvastikupoliitika võtete väljatöötamine. Lapsed matustel Oma näite varal öelda just seda et laps oskab otsustada, kas ta tahab matustel olla või mitte ja kui ta seal ka osaleb siis ärge oodake või sundige teda täitma täiskasvanute rituaale- kui ta ka ei nuta ei tähenda see, et ta ei leina. Surmaga seotud rituaalid varieeruvad oma pisiasjades isegi Eesti eri piirkondades. Veelgi
lahe." Probleem, et inimesed ei tea midagi poliitikast, ei kehti ainult noorte puhul. Selline uskumus konservatiivide poolt on ekslik, sest on ka keskealisi, kel pole poliitilisi vaateid. Põhjuseks on, et nooruses, ajal, mil peaks rääkima ühiskonnast ja selle parandamisest, et toimu arutelu. Ühiskonnas on välja kujunenud kindel seisukoht: lapsed ja noored ei tea midagi sellistest keerulistest asjadest. Siinkohal tsiteeriksin lõigu näitlejanna Mari-Liis Lille kõnest loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamisel riigikogus: "Lapsed tegelegu lasteasjadega, mängigu mänge ja jäägu oma liistude juurde. Laps tahab teada, kuidas need asjad siin maailmas käivad, et ühel päeval olla võimeline neid muutma." Just nii see on. Pealekasvav põlvkond tahab ka teada, et olukorda parandada. Miks me arvame, et valijaks saadakse üleöö? Et kui noor saab vanuselt 18-aastaseks ja muutub valimisõiguslikuks,teab ta kõike, sinnamaani aga peetakse teda lapseks? Selleks, et
grupiviisiliselt. Sageli on organiseerija, õhutaja täiskasvanu, kellel juba on kuriteokogemus. Sellisel juhul on kuriteo kvalifitseerimiseks mitmeid võimalusi. Kui alaealine on juba jõudnud kriminaalvastutuse ikka, vastutab täiskasvanu kui kaasosaline (KrK art. 150), kui alaealine ei ole veel nii vana, vastutab täiskasvanu nii art. 150 järgi kui ka alaealise teo eest vastavalt kriminaalkoodeksi sättele, mis seda tegu käsitleb. Vastavalt Vene Föderatsiooni Ülemkohtu Pleenumi 14. veebruari 2000. aasta määruse nr. 7 punktile 8 tuleb kuritegude puhul, kus üks osaline on täiskasvanu, kindlasti kindlaks teha täiskasvanu ja alaealise omavaheline suhe, sest sellel võib olla määrav tähtsus alaealise rolli määratlemisel kuriteos või ühiskonnavastases teos. Kui alaealise kihutas kuriteole täiskasvanu õigusevastane või provotseeriv käitumine, peab kohus seda arvesse võtma süüd kergendava asjaoluna.
Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine
sakslastega Nõukogude Liidu vastu. See oli ajaloolisest paratamatusest tingitud otsus. .... Oodati maksimaalselt umbes 15000 mehe sõjaväkke tulekut, kodumaad kaitsma tuli 40000 meest. http://www.kool.ee/?5843 [02.04.2012] Mille järgi otsustada, kumb on õigem? Kas on viited? Kes ja millal kirjutas? Millise eesmärgiga on tekst koostatud? Sisemised vastuolud? Demagoogia, ajastuomane retoorika B) Kõik jõud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsuste täitmiseks, Tartu linna parteiaktiivi koosolekult, ajaleht Edasi 21. aprill 1950 Oma ettekandes sm. Leede näitas neid suuri puudusi EK(b)P Keskkomitee töös, mis on märgitud ÜK(b)P Keskkomitee otsusega ,,Vigadest ja puudusest EK(b)P Keskkomitee töös" ja mis leidsid täielikku kinnitust märtsi lõpul toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil. Pleenum märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud
teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema
teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) ...
Hiljem tundus Venemaalt tulnud võimumeestele, et liiduvabariigi juhtkond on ka nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949. aastal saadeti kõrge parteikomisjon Eesti NSV-sse asja kontrollima aja 7. märtsil kinnitati, et leidub vigu ja puudusi. 1950. aasta märtsis tuli kokku EKP VII pleenum, et arutada seda, kuidas olukorda parandada. Eesti tolleaegset juhtkonda süüdistati natsionalismis. N. Karotamm vabastati parteijuhu kohalt ja tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin. VII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ja loomingulistes liitudes. Võimule said Venemaa eestlased, ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja valitsevaks sa stalinistlik ideoloogia. Ivan (Johhannes) Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai 1950. märtsis parteijuhiks. Võrreldes N. Karotammega oli ta kuulekam Moskvale. Ajas oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning
Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks. 40.Poliitilised olud 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. Tagajärjed- 8. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemides, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Võimule said Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi
Venemaalt tulnud võimumeestel tekkis arvamus, et Eesti tippjuhtkond on ka nakatanud kodanlikust natsionalismist. 1949. aastal saadeti kõrge parteikomisjon Eesti NSV-sse olukorda kontrollima. 1950. aasta veebruaris arutati Kremlis Eesti küsimust ning 7. märtsil kinnitas poliitbüroo oma otsuse. 1950. aasta märtsis kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsustada, kuidas parandada olukord. Poliitbüroo süüdistus seisnes pleenumi Eesti tolleaegses kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikat, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Peamiseks süüdistusvormeliks oli natsionalism. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Süüdistuse kujundaks oli Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. Nikolai Karotamm vabastati ametist ja asemele pandi Ivan(Johannes) Käbin. Karotamm suunati Moskvasse teaduslikule tööle, kus ta 1969
sotsiaalset päritolu. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed Kodanliku natsionalisti silti kleebiti esmalt Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950.aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra ,,parandamiseks" tarvitusele võtta. Ivan (Johannes) Käbin nimetati Karotamme asemel parteijuhiks. Käbin oli pleenumi ettevalmistamisel üks võtmefiguure. EK(b)P VIII pleenum oli murranguliseks sündmuseks, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Pleenumit võib kindlasti käsitleda ka kui üht olulist kiirendavat tegurit Eesti venestamisel. Sulaaja algus J.Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu
eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. SOTSIALISM + EESTI 5 Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo
naisele Pandorale, kes need meile edasi õpetas. Kord kutsus Lüüdiast pärit neiu nimega ARACHNE tarkusejumalanna võistukudumisele. Et Arachne kujutas kangal Athena õdede- vendade armuseiklusi, moondas vihane jumalanna ta ämblikuks (kes tänapäevani oskab suurepäraselt võrku kududa). Kord läks Athena Olümposel tülli oma onu Poseidoniga küsimuses, kumb neist Ateena linna oma haldusse saab. Zeusil ei jäänud muud üle, kui määrata nii tähtsa probleemi lahendamiseks üldkoosolek. Pleenumi otsus oli järgmine: linna saab endale see jumal, kes elanikele enam kasu toob. Poseidon viskas oma kolmhargi Akropoli kalju sisse, kust hakkas voolama allikas. Athena lõi jalaga vastu maad ja maast kerkis oliivipuu. Nii saigi Athenast Atika pealinna kaitsejumal. 5. saj. e. Kr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteerisid suurejoonelise Parthenoni3, templi, kuhu paigutati kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju
*1950 märtsis tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et kõik läbi arutada ja olukorda parandada. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas ja puudulikus kaadrivalikus. *Laussüüdistuste pärast Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll asendati Jakobsoniga. *VIII pleenumi tagajärjeks oli suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud juhtpoliitikud ja ,,juunikommunistid" arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. *EK(b)P VIII pleenumi tagajärjel ENSVs said võimule Venemaa eestlased, süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 25
9 Uueks EK(b)P Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Johannes Käbin (Joonis 4), mõõdukas stalinist, kes oskas peagi oma liiga käremeelsetest abilistest vabaneda ning laveeris osavalt Moskva nõudmiste ja Eesti tegelikkuse vahel. Ometi tähendas tema võimuletulek Venemaa eestlaste parteikildkonna võitu ja venekeelsema ja -meelsema tiiva domineerimist Eestis kuni 1980. aastate keskpaigani. Pleenumi järel algasid ka repressioonid kodumaale jäänud eesti intelligentsi vastu. Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Põletati raamatuid, hävitati ausambaid, rüüstati kalmistuid ning seati sisse totaalne ideoloogiline kontroll ühiskonna vaimuelu üle. Loovintelligents rakendati stalinismi propagandavankri ette ja sunniti tootma truualamlikke laule, taieseid ja näidendeid
Lähenemine, et reziim tervikuna oli kuritegelik, sellist lähenemist Kremli võimuladvikus kindlasti ei olnud. Isikukultuse küsimuse tõstatamine tagasiviidav ajasse 1953 kevad. Üsna levinud ja tavaaarusaam, et isikukultuse küsimus tõusis päevakorrale 1956 aastal, see ei pea paika. Küsimus tõusis kohe Stalini surma järel. Plaanis oli korraldada pleenum pärast Stalini surma, kus oleks arutatud isikukultust. Küll oli isikukultuse küsimus selgelt päevakorral juuli alguses toimunud pleenumi sõnavõttudel. Seal mõisteti hukka Beria tegevus. Juulipleenumil Kaganovits võttis sõna ja öeldi, et vahepeal on kõnelema hakatud isikukultusest, see ei kõlba kuhugi, suur juht tuleb rahule jätta. Malenkov reageeris sellele teravalt, tõi otse välja selle, et selline lähenemine, et isikukultust pole olnud, ei ole sobilik, see ei vii meid edasi. Küsimus oli päevakorral ja edasiste arengute seisukohast oluline on see, et Hrustsov adus et, et see on tema
aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits; ● Laemaalil on kujutatud neli teemat: põllumajandus, tööstus ning kalandus, rõõmupidu ja rahvuskorpuse tagasitulek. Laemaal renoveeriti 2005. aastal Repressioonid: ● 1946. aastal ÜK(b)P otsuses mõisteti hukka “ideelagedus ja kosmopolitism” st igasugune kunst, mis ei sobinud kokku sotsialistliku realismi põhimõtetega; ● 1950. aastal EK(b)P VIII pleenumi otsuste põhjal kaotasid mitmed kunstnikud oma töökohad, mitmed heideti välja kunstnike liidust. Enn Roos, Arnold Alas: Tõnismäe monument Tallinnas, 1947. aasta Stalinlistlik aritektuur: ● Lähtuti klassitsistlikest kujundamise põhimõtetest; ● Ühiskondlikele hoonetele püüti anda suurejooneline ja pidulik välimus; ● Kasutati palju klassitsismist tuttavaid kaunistusdetaile: vanikud, medaljonid, vapid, poolsambad ja sambad.
D1[mm] -veepumba rihmaratta diameeter, D2 [mm] -väntvõlli rihmaratta diameeter. 1.5. Sisselaskesüsteem Sisselaske süsteem koosneb 6,2 kg raskusest sisselaske kollektorist tähisega RBB (Foto 7), mille pleenumi mahuks on 1650 cm3 ning millel on võrdlemisi pikad sisselaske kanalid 310 mm. Kanali maksimaalne läbimõõt on 48 mm ja minimaalne 44 mm. Kogu kanali maht on 1970 cm3. Kanalite ning pleenumi mahuks kokku on 1970 cm3 + 1650 cm3 = 3620 cm3. Sisselaske kollektorile kinnitub elektrooniline gaasiklapp läbimõõduga 60 mm. [9] Foto 7. K24A3 mootori sisselaske kollektor 13 1.6. Kütusesüsteem Kütusesüsteem koosneb neljast kütusepihustid mille tootlikkus on 330 cm3/min. Pihustid asetsevad sisselaske kollektoril jaotusanumas
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus
Õigustati poliitilisi institutsioone. (Kreegipuu, 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts (Kornel, 2011: 138). 8. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Ühispleenum kritiseeris Eestis “ülal” valitsevat perestroikat ning glasnostit tõrjuvat hoiakut, demokratiseerimisprotsessi aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist ja ENSV suveräänsust. (Loomeliitude ühispleenum, 2014) 9. Jaan Kaplinski pakkus välja surmanuhtluse kaotamise (Kornel, 2011: 140). Surmanuhtlusega käidi hooletult ringi
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
